Eelmise viieaastase tegevuskava tulemusena oli 2023. aasta
lõpuks digitaalselt kättesaadav üle 40 protsendi Eesti
mäluasutustes olevast kultuuripärandist.
Suures osas keskenduti siis pärandile aastatest 1900 kuni
1940 näiteks digiteeriti vallavalitsuste arhiive
ning klaasia filmi negatiivi.
Digitaalseks sai ka üks Tallinna linnamuuseumi kogusse
kuuluv taldrik. Kiri jätkab Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandinõunik.
Kristiin Meos. Artur valge kirjutas oma õele tõenäoliselt Patarei vanglast
1943. aastal.
Kiri oli kirjutatud taldrikule, siis oli see katki löödud
ja välja toimetatud ja hiljem kokku kleepides seda kirja lugeda. Digimise eesmärgiks on pärandi säilitamine
ja et see oleks võimalikult paljudele inimestele kättesaadav.
Nii annab see huvilistele uurimisainest ja inspiratsiooni.
Kristiin Meos selgitab, kuidas digitaalset pärandit
kasutatud on. Et näiteks rahvusarhiivi digiteeritud filme on juba
kasutatud näiteks del äsja filmitööstuses
ja mahuka ettevalmistus ja säilitustöö põhjal valmis Eesti kunstiakadeemia,
muinsuskaitse ja konserveerimise eriala.
Magistritöö koostati nii praegustele kui ka tulevastele
konservaatoritele kasulik analoogfilmikahjustuste atlas. Täiendab Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja
Merike Kiipus. Igapäevaselt me näeme nüüd seoses Eesti raamat 500,
mis on sellel aastal, on suurenenud huvi just selle vastu,
et mida me teame vanast raamatust, kuidas seda
kättesaadavaks teha, et teda õpilastele atraktiivselt pakkuda. Uute projektidega keskendutakse uuemale,
ajale ja konkreetsetele kollektsioonidele
ning teemadele.
Senisest enam keskendutakse järgmistel aastatel esemete,
kinnismälestiste ja arheoloogilise materjali kolmdeedigimisele,
mille puhul on riiklik koordineerimine seni puudunud.
Muinsuskaitseameti projektijuht Peeter Mauer rääkis,
et maailmas on kolm tee Digimist palju tehtud
ja eesmärk on ikka üks. Et hoidlates varjul olevad esemed jõuaksid inimesteni. Et neid saaks vaadata, et neid saaks kasutada,
et neid oleks võimalik siis sellises formaadingus kätte tuua inimestele,
et neid saaks kasutada näiteks erinevate
multimeedialahenduste tegemisel, et neid saaks kasutada väga
palju huvitavat materjali, mis meil hoidlates on just
võimalik kasutada kolm teenusest, kaks kujutis on ikka kaks tegujutus.
Me vaatame pilti, aga kui me soovime näiteks mingeid esemeid
tuua kasutusse näiteks no mingites mängudes kas
või tehiskeskkondade loomisel, siis see võimalus pole avanenud. Tegevuskava eelarveks on kavandatud veidi üle 20 miljoni euro.
Seda plaanitakse rahastada Euroopa regionaalarengu fondist.
