Stuudios on nüüd külas traditsioonilise käsitööuurija kiriv
õpetaja Kristel Vihmann.
Tervist, tere.
Sa kutsud üles kirivööd kandma jaanilaupäeval
ja seda juba teist aastat.
Mis mõtted sellega on ja mis sellest teemast eelmisel aastal sai? Ja tänan kutse eest ja tänan ka selle küsimuse eest,
et praegu just tõesti, meil laupäeval toimus üks sündmus,
kus siis lükkasime käima nii-öelda selle aasta sellise selle
uue uue kampaania siis jaanilaupäeval kirivööga.
Et eelmine aasta siis oli ta kuidagi selline nagu
testprojekt võib-olla et kuidagi selline ühekordne mõte,
aga kuna inimesed tulid sellega nii hästi kaasa
ja tundus, et on oluline nagu jätkata selle projektiga,
et et leiaks veel nagu laiemat sellist kõlapinda. Ja, ja samas on selline võimalus kõigile,
kellel kirivöö on nii-öelda kapis seismas. Mida sealt kirivöö pealt saab välja lugeda
ja mida sinna sisse kirjutatud? See on nagu põhiline küsimus ikka ka just et kui kirivööst rääkida,
et, et mida need märgid tähendavad ja mis seal siis kirjas
võib olla? Ühest küljest on nii, et täpselt ju kunagi ei tea,
mis ühe meistri peas on nagu olnud, et kui ta seda,
kui ta seda vöökirja teeb aga samas on meil ka erinevaid
selliseid võimalusi, kuidas me saame seda kirivöö,
neid kirjasid ja, ja vöö peal tõlgendada.
Ja kirivöö peal on tegelikult ka mitmed erinevad sellised
põnevad osad, et me saame kirivööd jagada osadeks
ja ja mustrikordadeks ja teinekord on ka nii,
et ühe kirivöö peal on ikkagi päris mitu,
mitu, mitu erinevat kirja peidus, et tasub vaadata,
et kas näiteks kirivöö isegi otsad on sama kirjaga võivad
olla erineva kirjaga ja nendel põnevatel teemadel tegelikult
just me ka siin teisel märtsil, laupäeval rääkisime oma
sellel kiri inspiratsioonipäeval, mis toimus Eesti Rahva Muuseumis. Kui palju on kirivöö asjatundjaid Eestis? Seda küsimust saab kohe mitmesse osasse nagu jaotada,
eks ju, et keda me asjatundjaks Nis saame nimetada.
Aga ma arvan, et neid Cyrive õpetajaid ei ole just liiga palju.
Et kindlasti üks tuntumaid meie nii-öelda kirivöö kuninganna
Piia Rand Eestis ja ka Maret Lehis on väga palju õpetanud ja,
ja kindlasti on ka tema kirivöö väga hea spetsialist ja,
ja, aga ma arvan, et neid tegijaid on ikkagi palju,
kuigi see kirivöö tegemise oskus võib-olla nagu on natukene
olnud ka hääbumises. Aga mul on tunne, et praegu on neid huvilisi rohkem
ja ikkagi me suudame nii-öelda selle oskuse päästa nii neid
Cyrivi oskajaid on Eestis ikkagi ikkagi omajagu.
Ikkagi ikkagi ma arvan, et noh, mõned kümned,
võib-olla mitte sadades, aga mõnedkümned
ehk ikka. Kust sina oma kirivöö oskused oled saanud? Mina olen õppinud Tallinnas kergetööstustehnikumis
rahvuslikku käsitööd, et see on nagu mul üks siis eriala.
Nii et sealt koolist ja siis lihtsalt hiljem oli vaja hakata õpetama.
Tartu rahvaülikool kutsus mind õpetama ja siis muudkui
õpetades veel oskused kinnistuvad, nii et nii ongi.
Et alati õpetades.
Me ise õpime ju. Ja praegu sa oled ka õppijate ridades ametlikult jätkuvalt. Ja praegu ma olen nii ühel kui teisel pool,
et ma olen ise õppinud, et mul üks magistrantuur on kultuurisemiootik,
kast, aga praegu õpin taas magistrantuuris
ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias
ja kultuuripärandi loovrakendustest.
Ja see õpingute tee saigi just tegelikult alguse sellest
eelmisel aastal toimunud sellest jaanilaupäeval
kirivööpäevaga projektist, kus ma siis vaatasin,
et see läks nii paljudele korda, mul oli tunne,
et midagi toimus ning ma soovisin ka hakata uurima,
et mis selle päevaga seonduvalt siis nagu toimib
ja kuidas me üldse nagu suhestume traditsioonidega. Ja Viljandis õppimine on tõesti nagu toonud sellist väga
põnevat mõtlemisainet ja väga-väga huvitav on seal õppida.
Mismoodi seda kirivööd siis ikkagi nüüd kanda.
Et see on nagu tõesti selline oluline küsimus,
sellepärast et seda on oluline teada.
Ja Meil on nii, et kirivöö kuulub siis talurahva
või sellise eesti rahvariiete juurde, mis on pärit
18.-st 19.-st sajandist ja, ja seal teda kanti teatult
kindlal viisil. Et see on siis see triibuseelikukomplekt nii-öelda ja,
ja seal me oleme harjunud tantsupidudel nägema,
et kirivööd on siis neidudele ja naistele on siis ümber piha
seotud ja noh, enam-vähem niisugune kolm korda on siis see
kiri või pikkus ja kolm korda, siis on ümber keha.
Nüüd kui me kanname seda ajaloolist riietust,
siis me kanname seda kirivööd täpselt nii,
nagu selles ajastus seda kanti ja kanname sealjuures ka
selle ajastu seda kirivööd. Kui me nüüd aga tänapäeva riietuse juures soovime kirivööd kanda,
siis, siis tänapäeval on ainus nõue on see,
et sul oleks austus selle kirivöö vastu ja sa võite siduda
endale siis ümber, kas siis nagu ripu vana
või ümber ümber kere rohkem.
Et põhiline siis on see, et ta sulle kuidagi maas ei
lohiseks ja et sa, see austus nagu säiliks sellesse
ja valid ka võib-olla materjali riietust,
kuidas millega teda kanda. Aga vabalt tänapäeval ma julgustan, et seda võiks kanda
teksadega või muudega linase kleidiga kindlasti kõik on
julged kandma, aga et võib siis ka kanda tõesti hoopis
hoopis mingite muude, eriliste, kas kimanuga või,
või mantli peal või nii, et julgustan täiesti leidma neid
neid viise.
Kaasaegse riietuse puhul tulekski tuua teda rohkem nähtavale,
et me ei pea nagu kartma seda. Sest et, et lihtsalt rikastab meie riietust oma kultuuridetailidega. Kus kohas neid kirivööd siis kõik kokku saavad,
kui jaanipäev hakkab kätte jõudma? Jaanipäeval saavad siis kirivööd kokku igaühe,
kas siis enda jaanitulel või just just selle inimese
nii-öelda sellises tegevus väljas, kus ta parasjagu
jaanilaupäeval on.
Et see üleskutse siis jaanilaupäeval kirivööga seisnebki selles,
et me julgustame inimesi kandma jaanilaupäeval kirivööd just
selles situatsioonis, kus ta siis parasjagu on,
kas ta on tööl, kas ta siis jõuab õhtul jaanitulel selle
panna või ta soovib võidupühale minna selle kirivööga,
nii et see jääb igaühe nagu enda otsustada. Nii et, et see on selline asukoha vaba üleskutse,
niiet mis võiks öelda, et hõlmab tervet planeeti maa.
Sest et sellel päeval võib ka Austraalias kanda kirivööd või,
või siis ükskõik kus kus kandis keegi parasjagu viibib,
nii et, et jah, see on igaühe enesetunde küsimus,
aga on siis me teame, et sellel päeval nagu me teeme seda
kõik koos ja see loob sellist toredat nagu ühtekuuluvustunnet. Sa mainisid, et oli inspiratsioonipäev kirivöökohta.
Kas selliseid inspiratsioonipäevi on kavas veelgi? No vaatame, et see päev läks meil küll suurepäraselt korda,
et olime broneerinud ERMis sellise seminariruumi,
mis lõpuks kujunes nii, et oleks olnud nagu osaleda
soovijaid veel isegi rohkem kui meil, see ruum nagu
võimaldas mahutada.
Ja esinejad olid väga-väga põnevad, nii et et oli võimalik
osta siis inspiratsioonipäeva salvestusi,
et aga võtame plaani, sest ma arvan, et ikkagi kui on huvi,
et siis siis tuleb, tuleb nagu teha ja korraldada,
et vaatame siis, kes, kes võiksid olla esinejad
ja millisel kujul siis et siis ka meile endale inspiratsioon tuleb,
nii et aga põhikõnelejaks, muidugi, nii toimunud päeval kui
ka kogu meie projektis on ikkagi kirivöö,
nii et ja laseme kirivööl siis kõneleda ja nagu oma kirjadel
tulla esile meis Sul on stuudios ka kaasas kaks kirivööd,
millest nemad räägivad. Mul on siin on Hargla kirivööd Jaagose kiri,
ö. Et kui ma neid vaatan, praegu siis need,
kes on võib-olla rohkem kirivööga kokku puutuvad,
et siis saavad võib-olla ka aru, kui ma niimoodi
spetsiifilisemalt räägin, aga teistel on ka kindlasti
huvitav sellel viisil nagu kiri, vaid võib-olla edaspidi vaadata,
et natukene, need räägivad ajastust ja, ja võib-olla ka
paikkondadest ja ajastut tulevad just esile sellega,
et kui Hargla öö näiteks kootud siin, siis sellisel valgemal
ja linasel põhjal, et siis see näitab, et see on nagu uue
maja öö, sest et või on siis materjalivalikud on olnud
teatud põhjustel sellised, see kiri ei pruugi ollagi nii
palju uuem aga lihtsalt, et see on materjali,
et selline valgem materjal kuulub siis natukene sellisesse
meie jaoks sellisesse lähemasse aega. Ja kui on ikkagi naturaalne linane materjal,
siis see kuulub pigem sellisesse vanemasse perioodi.
Aga nendel mõlematel keri vöödel on, siis on äärekirjad
ja keskkiri ja ühel on selline peenem süda
ja teisel on laiem süda.
Nii et kirivööl on siin sellised põnevad,
põnevad omaette veel sellised osad.
Nii et nad räägivad tegelikult päris palju,
kui natukene juba uurida, et ei peagi väga palju uurima,
kui juba lihtsalt kuulad ühe väikse loengu ära
ja juba saad rohkem teada. Mis nendest veel võiks, võiks välja lugeda,
mis, mis need kirjad siis ütlevad meile? Mina tegelikult alati nendest tähenduse küsimustest selles
mõttes põikan kõrvale.
Sest et nagu ma ütlesin ka, et me täpselt ei tea kunagi,
mis selle kirja looja nagu peas on olnud,
et miks ta on selle loonud, et siin on erinevaid erinevaid tõlgendusi,
on see öökiri nagu jaguneb ära siin ühe peale on mul selline
see meie tuttav nii-öelda muhu mänd, mis tegelikult ei ole
kanti eesti oma, vaid see on üle üle maailma,
on nagu siis need kasutatakse selliseid motiive. Et aga selle vöö puhul on küll, et ta on nagu selline
ühtlase kirjaga ja siin sellist sellist rütmi otseselt ei ole,
et, et tal läks, teine, teine pool oleks teise kirjaga
ja see Hargla kiri, see on siin selliste plokkidena
ja selline risti motiiv jookseb läbi, nii et aga Ma ei ütle,
mis need võivad tähendada, see on igaühe siis enda enda valik,
et, et millistele, millistele valikutele ta nagu jääb,
et võib uurida kindlasti Tõnis Vindi tõlgendusi,
et millest oli ka meil laupäeval. Aga võib ka lihtsalt mõelda ise mingisugused tähendused juurde,
et mis siis need märgid tähendavad ja selle märgi tähenduste
osas ongi tegelikult võib ka vaadata, on,
on meil webinarid eelmise aasta jaanilaupäev kirivööga,
webinarid on lindistatud ja üks nendest seminaridest on ka see,
et mida need märgid tähendavad.
Nii et seal ka natukene ma siis julgustan võib-olla mõtlema laiemalt,
aga samas, keda väga märgid huvitavad, siis siis ka
kindlasti võib Tõnis Vindi avastustest ka lugeda
ja guugeldada. See oli kaheksakümnendatel oli nagu päris selline põnev
põnevat taipamist, et mis nagu, mis nagu millest räägiti
ja mis välja toodi. Sa rääkisid webinariisalvestustest, kuidas need üles leida. Lihtsalt need on Youtube'is üleval Eesti rahvakunsti
ja käsitöö liidu lehel, kes on meie koostööpartner siin kogu
aeg selle suure projekti ajal olnud ja võibki lihtsalt panna
nagu hashtag, see on siis niisugused nagu trellid
ja kirivööpäev, et hashtag kirivööpäev ja siis
ja siis tulevad välja väga palju erinevat infot,
tuleb selle kirivööpäeva ja selle meie üleskutse peale juba
eelmise aasta pilte ja kõik inimeste nagu kogemusi
ja seal on ka raadiointervjuusid ja ja siis saab,
saab ennast rohkem teemaga kurssi viia. Aitäh stuudios oli külas kirivöö õpetaja Kristel Vihmann.
Ja teemaks oli siis, et kehtib üleskutse kanda jaanipäeval kirivööd. Ja suur-suur, aitäh kutsumast ja jaanilaupäeval kirivööga,
nii et lähme vööle.
