Head klassikaraadio kuulajad, üheks õhtuks saab Estonia
kontserdisaalist Jaapani aed ja tänu sellele,
et meil on siin Eestis taiko trummide ansambel
ja mul on siin väga hea meel kohe kahe selle ansambli
liikmega juttu rääkida ja natuke sellesse kontserdisse
väikest sissevaadet anda ja ma olen väga tänulik,
et siin on Kertu Bramanis, kes teile siis nende juttu vahendab,
sest et nemad räägivad jaapani keeles. Kõige alustuseks ma palun, et te tutvustaksid ennast
ja räägiksite natuke, millist pilli täpsemalt teie mängite? Tere kõigile, minu nimi on Abehkazonaari
ja mina mängin, Shino pojad, ehk see on jaapaniflööt,
mis on väga traditsiooniline bambusest tehtud jaapani rahvapill. Minu nimi on ooda Joske ja mina mängin taiko trumme
ja tantsin ja laulan.
Kas te võiksite natuke rääkida, mida taiku trummid jaapani
kultuuris ja jaapani muusikas tähendavad?
Mosside kirjeveeaa jotot, Haiko paa, nihumbuncatogaa,
nii, homme on kaku nii don iminga arutukat,
on nad end tootegi munudeska? Kõik sai alguse ikkagi Jaapani traditsioonilistest shinto jumalatest,
et siis selle trummi vad Aiko trummid, eks neid nimetatakse
siis jaapani trumm selle kõva mürtsuga või selle põmm
häälega sellega siis loodigi ühendust jaapani jumalatega,
nii et selle peale siis jumalad tulid nii-öelda sinna kohale,
kuhu neid kutsutud. Ja teine siis oli see, et nende trummipõrin aga rõõmustati jumalaid,
et kasutati seda trummipõrinat igasuguste erinevate festivalidega,
mis olid ka religioossed ja sinna juurde siis võeti trummid,
seda tehti siis järgmine asi, milleks neid taipasid,
kasutati, oli ka sõjakäikudel niimoodi, et sellega anti
edasi sõnumeid ja signaale, et kas nüüd kõik hakkame,
asume teele või tuleme kõik koju tagasi vaid see oli ka siis
selline nagu kommunikatsioonivahend ja taiko trummidel on ju,
noh, nendel on vibratsioon, eks ole, et noh,
et see nagu hästi jõuab inimese hinge, nii see vibratsioon,
nii et selle vibratsiooni kaudu oli nagu selline kommunikatsioon,
toimus. Ja tänapäeval on siis taipasid hakatud kasutama nagu muusikariistadega,
et nad on selle jaoks, et siis teha muusikat koos,
aga kuna siis sellel vad Aikodel on hästi,
see vibratsioon on väga tugev, siis muusikariistad enamad
haikusid kasutades tuleb selle vibratsiooni tugevust,
tuleb hästi kontrollida.
Et näiteks sellel kontserdil ka Me esineme siin koos kooriga
ja siis selleks, et see selle trummivibratsioon ei läheks
inimhääle vibratsioonist nagu kõrgemaks või tugevamaks,
siis tuleb trummi siis nagu kasutadagi, nagu muusikariista
ja kontrollida tõstab vibratsiooni. Ma küsin veel ühe Taigo trummispetsiifilise küsimuse,
et kuidas taiko trumme teha. Kõigepealt siis esimene viis on see, et võetakse üks hästi
suur puu puutükk, tüvi ja õõnestatakse seest tühjaks,
tehakse seest tühjaks ja sinna selle nii-öelda selle õõnsa
tühja puutüve peale kinnitatakse looma nahk tugevasti,
et see on siis traditsiooniline viis, kõige lihtsam viis. Ja teine viis on siis samamoodi, näiteks kui meil tehakse vaate,
et vaadid tehakse laudadest, eks ole, ja tehakse selline
ümmargune nagu vaat ja siis nende põhja ja kaane asemel siis
jällegi pannakse sinna nahk peale ja need nahad siis seekord
kinnitatakse köitega omavahel neid köisi siis pingutatakse omavahel.
Palun rääkige, millist muusikat te täna õhtul esitate? Kuna me kasutame pilla, mis on valmistatud looduslikest materjalidest,
siis meie jaoks on ka oluline, et, et ka meie muusika
väljendab siis seda loodust, et noh, näiteks seesama flööt
on tehtud juba ammusest ja tihti meie lood on tänuavaldus
loodusele kuidagi me näitame väljendama oma tänulikkust
kõige selle kauni loodusele, mis meie ümber on
ja lisaks sellele, et meie inimestena oleme ju ka osakesed loodusest,
nii et kas siis meie nagu inimeseks olemine selle looduse
keskel on ka võib-olla üks teema Et mida me tahame just oma kuulajatele edasi anda
ja vaatajatele edasi anda, on võib-olla need asjad,
mis ühendavad nii Eestit kui Jaapanit, et Jaapan on väga
rikkaliku ja kauni loodusega riik ja sama on ka Eesti
ja meie siin proovides.
Kui me siis väga suurepärast eesti artistidega koos oleme
siin harjutanud, et me oleme tunnetanud ära,
et siis nende kahe riigi need imekaunid,
loodus, et võib-olla on siis sellises ilusas sümbioosis
ja kõlavad koos koos nende inimestega, kes seda väljendavad
muusikud siis kahest erinevast riigist ja näitame katsumegi,
siis just seda armastust, looduse vastuarmastust
ja tänulikkust looduse vastu väljendada nende lugudega,
mis me siin koos mängime koos väga suurepärast eesti artistidega. Kontserdi teises pooles tõesti mängite koos nendega ka Eesti
muusikat ja sealhulgas Ühte meie sellist kõige ürgsemas
teost Veljo Tormise pixel Itaaliat, kus on siis
inspireeritud sellest, kuidas kunagi oli üks papp,
kes siis vallandas palve taeva poole, et lõpetada see suur
põud ja et tuleks üks suur vihma valing.
Et kui te seda lugu mängite, siis kas tunnete seal midagi ära,
on seal Jaapani kultuuris ka mingisugune selline sarnane
joon või on see selline meil siin eesti asi? Kohan Konsaatanum kohandma toki niva mu Totte estonian osse
kukkus Subarashi Tšuku piksel itaaniaga. Ja selles on väga palju selliseid nagu sarnaseid jooni,
et ka jaapanlaste jaoks on selline vihmajumala palumine
samade nende vad Aikudega väga-väga olemas selles
repertuaaris või siis mida on tehtud läbi ajastute
ja see pikk säilitaania on nagu selline väga,
väga ürgne.
Et sellest tunneb just selle, sellise ürgse aja ära,
kus ka Jaapanis oli veel selline nii-öelda see jumalate,
ürgset, jumaluste ajastu. Nii et see pixel itaanias tuleb see kõik nagu väga esile. Ma selles mõttes vist isegi natuke eksisin,
et vist see, kes Eestis siin selle vallandas,
oli piksepapp selles mõttes, et oli üks talupoeg,
kes oli võtnud endale selle selle oskuse võimet,
et ta ei olnud nagu kiriku poolt, vaid ta oli nagu talurahva poolt. Et see on kindlasti üks selline lugu selles repertuaaris,
mida me siis nagu väga ootame, et kui nad esimest korda siis
kuulsid seda nii-öelda seda lindistust, et nendele saadeti Jaapanisse,
et nad ei saanud siin kaua proove koos teha,
vaid pidid ju kõik igaüks oma kodus proovi tegema.
Et siis nad olid nagu väga heas mõttes šokeeritud,
et nad mõtlesid, et selline kooriga koos tegema,
nii et see oli nende jaoks väga esmakordne üldse nad pole
meeskooriga ammugi sellise suure kooriga kunagi varem koos
esinenud ja siis tuli hakata mõtlema, et kuidas nemad
sobituvad sellesse lukku. Aga et siis nad nagu kujutasidki ennast ette,
et nad on nagu räägivadki siis nende taevajumalatega
ja maajumalatega ja kuidagi, et siis, et selline nagu
selline nagu jumalik.
Selline meeleolu tuli luua ja siis saidki siis hakata siis
looma sinna juurde, siis oma pillidega seda meloodiat või. Väga põnev, jääme seda kõike väga ootama.
Mul on veel üks viimane küsimus.
Mida jaapanlased soovivad muusikutele enne kontserti,
et neil hästi läheks või üldse selline hea suu,
mille võiksime nagu jaapani keeles ära õppida. Suur tänu teile, Arigato kodaimas. Ja kõike head ilusat kontserti raadiokuulajatele ütlen,
et neljapäeva õhtul 29. veebruaril sellel liigaasta
liigpäeval kell seitse olge raadiote ees,
sest et siis saate osa sellisest imelisest kontserdist
jaapani aed, kus on laval taiko trummide ansambel Liisi Koikson,
Martin Peterman, Raun Juurikas, Eesti rahvusmeeskoor
ja dirigent Mikk Üleoja.
Mina olen Miina Pärn, rõõm teile seda ülekannet vahendada
ja kohtumiseni neljapäeval.
