Mul on hea meel tervitada stuudios teadlast
ja kirjanikku, kelle sulest on ilmunud fantaasiaraamat nii
väikestele lugemishuvilistele kui ka suurematele raamatusõpradele.
Tuul, Sepp, tere hommikust.
Tere hommikust.
Teie uus raamat kannab pealkirja haki ordu mida
sümboliseerib haki sellise raamatus ja kes sinna ordusse kuuluvad. Hakid on linnalinnud tartlastele väga tuttavad
ja minu jaoks on hakid olnud alati sellise väga targa
ja truu ja leidliku linnu sümboliks.
Ma lugesin lapsena juba vanaema juures maal sellise
käitumisteaduse guru Konrad Lorenzi raamatut kuningas
Saalomoni sõrmus, kus ta kirjeldas oma teadusuuringuid
hakkide käitumisest ja tal oli oma kodustatud hakikoloonia
ja see, kui, kui täpselt on hagi koloonias hierarhia paigas,
kuidas nad üksteisest hoolitsevad, kuidas nad paaridena
hästi kokku hoiavad. Ta põhimõtteliselt.
Ta tundis neid nii hästi, nagu ta oskakski hakkide keelt.
Ja pärast seda ma olen hakke alati vaadanud suure austuse
ja respektiga linnaruumis Tartus vahepeal tundub,
et hakke peetakse pigem nuhtluseks kui, kui millekski,
väga ägedaks ja eriliseks ja minu raamat mingil määral nagu
üritab tähele pannud just juhtida sellele,
et loomad ja looduslikud liigid, looduslikud taimeliigid
samuti linnas tegelikult on, on üks ägedus,
mille üle uhke olla ja mille elu me peaksime proovima parandada. Enne kui me natuke rohkem raamatusse sisse-le,
tahaksin küsida, kuidas teie jaoks on kujunenud just linnud.
Peamisteks uuritavateks teadlasena. Tegelikult lindude uurimisega ma hakkasin tegelema oma
magistrantuuri ajal, sest et mu juhendaja,
kelle ma tol hetkel valisin Temauris linde enne seda ma olin
putukaid ise uurinud.
Ja siis ma uurisin linde kogu doktorantuuri ja,
ja, ja hiljem veel järeldoktorantuuris ka,
sellepärast et linnud on tegelikult hästi heaks mudelsüsteemiks.
Uurimaks seda, et kuidas siis linnastumine mõjutab metsikute
loomade käekäiku, aga tegelikult ka selle kohta,
et kuidas see mõjutab inimest. Linnud on mingil määral inimesele sarnasemad kui paljud imetajad,
sellepärast et linnud on ka samamoodi nagu meie hoolitsevad
väga palju oma poegade eest ja on väga truud oma kaaslastele,
et lindude ja inimeste elus on, on väga palju paralleele
ja kui lindudel läheb linnas hästi, siis võib eeldada ka,
et inimesel läheb linnas hästi. Nüüd haki ordu, ordusse kuuluvad ikkagi lapsed,
ma saan aru, kes siis hakkavad meie looduskeskkonna nimel
asuvate võitlusesse, kellega, millega? Selles raamatus on siis jah, tegelasteks üks lastekamp,
nad on väga erinevas vanuses, kõige nooremad on seal
kuueaastased ja kõige vanemad on juba keskkoolis.
Nad saavad kõik erinevate allikate kaudu jõuavad järelduseni,
et linnalooduse eest keegi tegelikult ei seisa linnas.
Ja nad leiavad, et neile lastena tegelikult on ka õigus
sõnaõigus linnaruumis kaasa rääkida.
Ja tegelikult selles raamatus on ka väga tugev selline
fantaasia või maagiaelement sellise linna kaitsevaimu haki käest,
nad saavad sellised talismani, mille abil nad hakkavad
moonduma erinevateks linnas tegutsevateks loomadeks. Nad muunduvad seal oravateks rebast, eksia rähni,
Texia isegi kimalastaks ja kogevad siis linnaruumi erinevate
loomade silme läbi.
Ja selle kaudu siis nad algatavad kampaania,
kuidas linnaruumi loomadele looduslikele liikidele paremaks muuta.
Ja need vanemad lapsed, seal tegutsevad ka natukene
seadustega ja ajavad asju linnavalitsusega jõuavad
sinnamaani lõpuks, et lastele antakse selles raamatus
hääleõigus kaasava eelarve hääletusel valida
ja toetada neid projekte, mis neile olulised on,
ja siis lapsed, kõik tulevad linna lapsed tulevad kõik kokku
ja toetavad siis selliste linna rohevõrgustiku projekti
ja selle kaudu muudavad linnaruumi siis loodusele
ja lastele paremaks kohaks. Ehk siis selle raamatu eesmärk on juba noorelt suunata kaasa mõtlema,
et ja vastutama, et mis meil keskkonnas toimub,
et me ei saa lihtsalt pealt vaadata, et ka täiskasvanuna sa
arusaam oleks kujunenud ja mingil määral ma saan aru,
et kuna see raamat on mõeldud lastele, esmalt aga
lapsevanemad seda koju neile ette loevad,
siis ka selle kaudu natukene võib-olla vanemaid lugejaid,
kes iga päev nendele teemadele ei mõtle,
aga neid ka natukene niimoodi nügida. Ma arvan tegelikult, et lastel on tunduvalt rohkem võimu,
kui nad ise igapäevaelus ette kujutavad,
et esiteks tõesti selle kaudu, et, et nad saavad oma
vanemaid mõjutada, nad saavad teha tegelikult valikuid,
ütelda, et ärme lähe täna autoga lasteaeda
või kooli, et lähme, lähme jala või lähme bussiga
või rattaga.
Lapsed on ju tegelikult me juba näeme, et mida noorem põlvkond,
seda keskkonnahoidlikum, ta on, ka minu lapsed korjavad
maast prügi, viivad seda prügikastidesse isegi mina nii väga
ei taha, eks ole puutuda prügi maast, aga,
aga nende jaoks on see oluline. Samamoodi me näeme neid kliima noori astumas välja siis
nii-öelda tulevaste põlvkondade õiguste eest,
et tegelikult need vahendid ja teed on lastel olemas,
aga, aga just tihtipeale nagu jääb sellistest julgusest
või teadmisest puudujat tegelikult laste käes,
on üsna suur võim maailma muuta, et see raamat äkki natukene
näitab neid teekondi ette, et seal raamatus on ka ära
mainitud erinevate laste poolt algatatud näiteks isegi
Euroopa kohtuasjad, kus Portugali lapsed kaebasid mitmed
riigid kohtusse, et nad ei võta arvesse tulevaste
põlvkondade õigusi kliimamuutuste tekitamisega. Samamoodi tegelikult on ka meie lastel võimalik,
nii lihtne see ei ole, aga on võimalik kaasa rääkida oma
elukeskkonna kujunemisse ja võib-olla kui täiskasvanud seda
raamatut loevad, siis nad võib-olla ka suudavad natuke
rohkem näha seda maailma ka laste mitte ainult loomade,
vaid ka laste pilgu läbi, et lapsed tegelikult võivad tõesti
sattuda sellisesse frustratsiooni sellest,
et neil neil nagu ei oleks ühiskonnas hääleõigust,
aga aga võiks tegelikult olla ja natuke on ka. Kui palju teie enda lapsed teil on neli last.
Kui palju nemad teid mõjutavad teie hoiakuid,
teie vaateid? Minu enda lapsed ja minu õdede lapsed on olnud selles
raamatus ka mulle suureks inspiratsiooniks.
Nad on saanud kõik natuke kaasa rääkida selles,
et millised tegelased seal raamatus on, mida need tegelased teevad,
isegi, mis nende tegelaste nimed on, et neil on kõigil olnud
väike panus sellesse raamatusse ja üks minu poegadest,
kes on väga suur fantaasiakirjanduse huviline,
isegi aitas mul Mul mingeid seiklusi sinna raamatusse välja
mõelda ja kujundada, nii et vahepeal tundubki,
et kui sa mõtled tegelased nagu täiesti oma peas välja,
siis ta ei tule nii mitmekihiline ja sügav
ja huvitav kui see, kui sa võtad mõne tunnuse päris lapselt,
kes esineb ja siis, siis võib isegi tunduda,
et kas tõesti selliseid lapsi on olemas,
aga need, kuna need kõik need tunnused on võetud päris maailmalastelt,
kõik need oskused, kõik need geniaalsuse
ja pealehakkamisest siis tegelikult see on nagu veel rohkem
päris kui, kui väljamõeldud lapsi ja päriselu on tunduvalt
mitmekesisem ja seikluslikum ja ägedam kui see,
mida suudaks lihtsalt tühja koha pealt võib-olla välja mõelda. Kui palju teil on võimalik olnud saada tagasisidet lastelt kohtadesse,
kui teil 2019. aastal ilmuse fantaasiaraamat allikahaldjas,
mis tutvustas noortele lugejatele eesti mütoloogiat esmalt.
Et kui palju teil on pärast tagasi tahaks öelda,
et vot nii põnev oli ja sealt sain selle teadmise
ja oi, mina paneksin veel seda ja et just väiksematel lugejatelt.
Jah, ma olen. Käinud natuke rääkimas raamatukogudes ja koolides ja,
ja proovinud ka nooremaid siis lapsi, kes on juttude
kirjutamise huvilised julgustada vaatame avatud silmadega
ringi ja kasutama seda, mida nad igapäevaelus näevad,
seda, milles nad tugevad on, selleks, et ka ise proovida
lugusid kirjutada.
Et selliseid lapsi mul on tunne küll, et kõnetab see,
et sa otsid seda inspiratsiooni siis sellest,
mida sa oled lugenud sellest, mida sa oled ise kogenud
või sellest, mida sa maailmas lahtiste silmadega ringi
vaadates märkad. Üldiselt see allikahaldjas võeti laste poolt väga hästi
vastu ja tegelikult oli isegi siin Tartus valiti selleks
lapsepõlve auhinna kandidaadiks neljanda klassi lapsed siis
2019 aastal või 2020 said kõik selle raamatu Tartus endale kingiks.
See jõudis päris paljude Tartu lasteni, mille üle mul on
väga hea meel. Kas uus raamat hakiorduse on ka mõeldud umbes samale vanusele,
neljas klass või natuke vanematele noorematele,
kui me räägime, et seal on, räägime seadustest.
Selle vastuvõtmisest. Minule endale on alati raske, kui küsitakse,
et mis vanusele see raamat mõeldud on, sellepärast et mul on tunne,
et üks raamat võib kõnetada väga erinevas vanuses inimesi,
et ma ise Loen ikka üle muumitrollikarupoeg,
oh ja leian sealt hoopis teistsuguseid asju,
võib-olla kui, siis, kui mulle seda loeti ette,
kui ma olin viieaastane, et et mulle tundub,
et see raamat võiks sobida päris laiale vanuste vahemikule,
tõesti olen kuulnud, et seda loetakse, et kuue seitsme
aastastele ja neid juba kõnetab, aga samas tõesti,
et seal on tegelasteks ka keskkooli lapsed,
et miks mitte lugeda ka vanemana ja kindlasti on sealt
üht-teist uut ja õppimist ka täiskasvanutele. Kuidas teid üldse fantaasiaraamatute huvitama hakkasid just
seeerrar sest ta ikkagi läheb mingil määral ka ikkagi meie
igapäevaellu sisse väga-väga ja realismi. Ma olen ise väga suur fantaasiakirjanduse lugeja,
mul on omad kindlad lemmikautorid, kelle raamatuid ma väga
ootan ja kellelt ma olen kõik raamatud läbi lugenud,
mis neil ilmunud on nagu näiteks Brandon Sanderson,
kes on väga head just fantaasiasüsteemide looja,
mulle selline süstemaatiline mõtlemine hästi avaldab muljet.
Lainid Heilor on üks suurepärane sõnadega maalija sõnade kunstnik,
et sellised väga suured eeskujud on mul fantaasiakirjanduse vallas. Muidugi olen ma üles kasvanud ju Harry Potteri põlvkonna.
Et see on ka väga palju mõjutanud seda, millist tüüpi
raamatuid ma üldse lugema hakkasin. Kui ma ei eksi, siis nüüd uues raamatus on Kazine maagiline. Kuu, kui ma mõtlen Harjääri peale, siis natukene on seal
ja sellest, et Harry Potteri mõjusid on seal kindlasti ka
sees ja samuti Harry Potteri sarjas on raamat fööniksi ordu
ja selle raamatu nimi on haki ordu, et tegelikult kui ma
loen ajuteadlase Jaan Aru raamatuid ja artikleid,
siis tema kirjutab, et tegelikult loovus tulebki sellest,
et sa paned kokku need pusletükid, mis elu jooksul korjanud
oled ja lood sellest siis mingi uue pildi või,
või uue teose, et mina neid pusletükke olen,
olen ikkagi korjanud üsna usinalt nii oma teadustööst kui
oma hobidest. Kui oma perest ja siis kokku pannud siis sellise uue asja. Kui me juba vestleme linnaruumist, siis paar sõna ka äkki
Euroopa kultuuripealinnast Tomil tänavu on
ja selline keskkonnahoidlikkus läheb ju tegelikult väga
selle aasta raamesse ka, kas te olete vaadanud mõnda
sündmust juba enda jaoks pannud silma peale,
et sinna tahaks väga minna, olete nõus jagama?
Jah, ma olen isegi. Touri pealinna saadik, mis tähendab, et,
et ma tõesti hea meelega neid kultuuripealinna sündmusi
reklaamin ja minule pakuvad eriti suurt põnevust sellised üritused,
mis toimuvad tegelikult Tartust väljaspool näiteks need
metsadesse üles pandud kunstirajad või kontserdid,
mis toimuvad soodes, et sellistel asjadel tasub silm peal hoida,
aga Tartus tuleb väga tugevalt siis teadust ka sellisesse
kultuuri põimib üritus loodusfestivali näol nüüd juuni
alguses ja seal tegelikult saab igaüks olla loodusvaatleja,
sest Tartusse lähebki käima siis loodusvaatluste maraton
ja meie ise oma siis sellise Tartu linnalooduse projektiga
oleme Anne kanali ääres. Me oleme taastanud ühe väikese lombi või kudealakonnadele
ja just seal annelinnas eedeni vastas Anne kanali ääres on
siis nüüd niisugune väike konnade oaas ja seal ääres me
hakkame tegema siis sellist pikemat linnalooduse vaatluse
maratoni siin juuni alguses, et see on üks üks väga põnev asi,
kuhu saab igaüks tulla kaasa natukene uurimistööd tegema
siukest igaühe teadust ja samal ajal panustama siis ka
paremate andmete kogumisse linnalooduse kohta. Väga põnev, seega, kellel on huvi, siis seda saab suvel
tulla kevadel. Jah, see on nüüd siis juuni alguses, võib-olla teise asjana
Supilinna päevad, kuna ma ise supilinlane olen
ja supilinn mulle väga südamelähedane on,
et see aasta Me kordame jälle seda marjamängu tänavat,
mis eelmine aasta oli väga edukas, terve tänav pannakse
kinni lastele ja mängudele marja tänav neljaks tunniks
ja see aasta me proovime keskenduda just nii-öelda metsikule,
mängule, mängule, looduslik objektide ja elementidega,
et et see on ka kindlasti asi, kuhu tasub kultuuripealinna
aastal kohale tulla. Kuidas teil muidu Supilinna sakkidega on,
on nüüd palju hakke. Väga palju supinas ei näe, no kui sa lähed sinna jõe kaldale,
siis näed, aga mul oli väga tore kogemus.
Üle-eelmine suvi, minu naaber, üks üks kuulus kunstnike
lapsendas ühe hakipoja, kes oli talle kuidagi väga õnnetu,
kuna temaga kokku sattunud ja siis ta terve suvi hoolitses
selle hakipoja eest ei käinud enam kuskil reisidelgi,
kui käis Tallinna, siis kiirustas kohe tagasi oma pakikese
eest hoolitsevad ja siis ma väga tihti nägin koju jõudes
siis vastasmaja aknal istumas siis seda kaunist kunstniku
daami koos tema lemmikhagiga. Lõpuks see hakk läks siis tagasi oma oma kolooniasse,
aga selline vahva Supilinna haki kogemus oli mul tol suvel
küll olemas. Väga armas tuul, Sepp, aitäh ja palju edu uuele raamatule.
Hodgy Ordo, aitäh.
