Ning nüüd kihnukeelse uudise. Õhtaks piinlased seening sealpool merd.
Mark oli täna siin manaja sadamas ning kodu Arno seo järgi
olnud võimalik kella õigeks panna hommikul kella Kuiest
lähed juba mere ning kalamees peabki olemas nihuke virk
ning tubli.
Kuidas siis täna on, põõsad olid kalu täide vä? On väga raske püüde, sellepärast et ülgis läheb iga aastaga rohkemaks,
need lõhkuvad muttide võtab kalada kui ühiseks ise ta siis ummi,
kui palju sealt võtta kedagi, ainult närakad,
mutitsalkade, üksi veel. Engede, kus vanad roomlased käisid sedasi siiga püüdmas,
et läksid õhta mere peale olid senikaua juures,
kuni mudid kalu täide said, siis tuli, ta ei usaldanud üldse
mere ühtegi võrkujata. Nüüd vanasti sai ise ka käia ülgesitlejagi nõuet püüdmas,
aga nüüd ei ole sinna muidugi asja, et hülgeid on nii paljud
söövad otse ära pealt kõik ja et see hülgetega tuleb midagi
ette võtta, ikka vaadatakse kalur Risi, et tuleb piiranguid panna,
et kala säiliks ja kudeajal kinni panna ja siis tuleks teha
Ülgetega ka see läheb aastate aastatega ikka rohkemaks peaks
tegema mingisuguseid muud varianti, et hülged
ja Kolulane kaduge, koondatakse. Tänan, mihklipäev, võtad püssi juure ning teed mihklipäeva nendele. Ei ole relvaluba, igal pool oma seadused ei taha vangimajaga minna. Ongi lugu, et pisikeste saarte peal oma jahiseltsi
jahipiirkondade teha saan, teeseaduse järgi peab 5000
hektarit olema, selleks, aga Eesti saarte kogu on teinud
nüüd siis regionaalministrile Madis Kallasele ka ettepaneku,
et igas var võiks ikka oma piirkonda teha.
Muidu korda maja vist ei saa. Siis bemm relvalubasid tegema ja kes, kus,
siis pead selleks aja leidma.
Kes siis tööd teeb?
Lapsi üleval peab raha teenima. Kas hülgenahad hülgerasu ning hülgeliha põlegi enam
väärtuslik kraam? See tahab tegemist saada ja selleks kulub aega
ja sellel ei ole mõtet vist minu vaatamise järgi. Jah, Kihnus elab peata kolm-nelisada inimest sisse
kirjutatud 700, aga üksainus mees on sealgi,
see on ikka päris jahimees.
Ja aga Pärnu lõppessantio meestel siuksed mõrrad seal
tülgesi juuri, lase kipte. Mõrd on teine asi, aga võrgustik võtab ära,
et siin käib vähem mõrrapüüki, et siin põhiliselt püütakse
võrguga ja seal on ta ära õppinud, selle loomad õpivad ka ära,
kus on lihtsam saaki. Sa räägid, et hülged, Õppade, aga õpetame neti siis maa
peale tulema ning rohtu sööma. Ja rohtu ei taha vist, ma arvan, et kalurid peaks ise võtma
kätte ja tegema hakkama, tegema neid kahju taotlusi rohkem,
et siis hakkab keskkond ka vaatama, et raha hakkab välja
minema ja liiga palju ja siis hakkavad ehk ka midagi ette
võtma selle üljestega, et on neid liiga palju,
aga asjaajamine on nii suur protseduur, et võiks riigi poolt
natuke lihtsamaks teha.
Iga kord, kui sa lased neid võrke, Need võrgud kuluvad miinusesse,
lihtsalt. Kui ranna püükis korda maja sante ning riik abi ei tule,
kas võib juhtuda, et mehed jätavad ameti maha? See on raudselge, et see sureb välja, siin ei ole
mingisugust kahtlust, ka mitte rannapüügipäevikut,
need lähevad elektroonse, eks.
Järgmisest aastast, noh, vanemad, kes ei oska,
seda arvutit üldse kasutab, need kaovad iseenesest ära mingi
protsent pikalt provokatiivne, aga on küll,
et see amet kaob ära. Sea ise, Arno oled 40 pluss, see oli ka näpud liikvad seal
klaviatuuri peal ning Vaidega ekraani. No iga õhtul ei vaata, siis jäävad muud asjad tegemata,
aga see võtab ka, lubab oma aega ikka kõik võrgud parandada
ja teha ja see ei ole nii lihtne, et igal pool peab üks
inimene olema. Kas asi siin tekkagid, väed sinna mere peal,
et kodunt saa rahu olla?
Mul meeldib, see on rahu, rahustab end muudest asjadest
seovane anud mania, kõige vanem mees, et temalt oled
sellegagi õppinud. Ju ma ikka ajal on sealt võtma köik vana käest
ja vanasti õngepüügist sai käia siis kaja aniga sai ka õppida,
kus ta käis ja asju ja juttu aetud.
See asi on kõige suurem.
Kalamehe tarkus on antud, on õppinud, et peab ise
pealehakkaja olema rohkem.
Kui mõnikord on ka saagid viletsad, ei tohi norgu minna,
tuleb ikka järje Gidev olla ja vaadata ilma
ja meeles pidada kõik need tuuled, millal kõige parema
saagid on, tuleb meelde jätta päevad. Kui on see kõige parem tuul sasi kalase jaamani alla randa tabab. Meie tuul on ikka edela ja läänetuul on kõige parem tuul
olnud siiamaani ning niuke hävib.
Põhja- ja loodetuul on kõige hullem, see viib Divima
püttaski ära viima.
Kala nagu hambad suust.
Võib olla küll. Aitüma, Arnold ning head õnne siis ka oma töös
ning katske seda rannakalandust ikka püsti hoida. No katsume püüda jah, kõige hullemas seisus räimepüük,
et kui need paadid ära lähevad käest, et siis ikka see lõpeb
ära siukseid rahasid enam ei tee, nii et jõuad selle paadi
korda teha ja hoida siis endale leiva jaoks ei jäägi raha. Peale odavad riigi härrad seal Toompea mäe otsas kuuluvad ka
seda juttu ning mõtlevad ikka elupeole saartel koha. No loodame selle peale, et mõeldakse mingi toetus veel
väljapaatide jaoks, et natukegi 50 protsendi võrragi kinni makstaks,
need toetused paatide kordategemisel Eesti saarte kogu on ka seda päevakorda võtmete.
Ega pisikese saare peal üheks ikkagi vähemalt üks inimene
elama üks inimene koa sa väljal ju sõdur
ning mine tea, niuksed admiti riiki ning rahvast Ede kohe ootavad. Ega hommikul, kui merele lähed, seda ka ei tea,
mis saaks, sul võib ette tulla, võib ka hea saak olla
ja võib ka kehasak olla. Ning sellist plankvaga ilma näo praegu meri kenadest,
aurusna külmas saunas ega seda tuleb üsna harva,
Ede, aga kas siukse ilmaga kala üldse püüdja läheb? No ta ikka läheb, kui ta liigub, aga seda ei tea kunagi,
mida ta liigub.
See on kõik juhuse värk.
