Seni hüvitas riik looduskaitsealuse maa eest laekumata tulusid,
vaid osale omavalitsustele tehti seda koos teiste toetustega
riikliku tasandusfondi kaudu, mis on mõeldud omavalitsuste
eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.
Käesolevast aastast fondi põhimõtteid muudeti,
räägib regionaalarengu asekantsler Sigrit soomlais. Saaksid tegelikult seda kompensatsiooni kõik kohalikud omavalitsused,
aga see suurus siis sõltubki sellest, mis hinna on
omavalitsus sellele maale kehtestanud.
Ja kui palju tal siis seda piirangutega maad on,
et need summad võivad varieeruda omavalitsusseti?
Ma ei tea, mõne 10-st eurost kuni mitmesaja 1000 euroni
lisavahendeid selleks ei tulnud, et jah,
need vahendid tuli lihtsalt, et ümber jagada teistel alustel. Suurimad kompensatsiooni 378000 eurot saab Tallinn.
Toetuse saajate tipus on ka Lääne-Virumaal asuv Haljala vald,
kelle territooriumist on 40 protsenti Lahemaa rahvuspark,
räägib Haljala vallavanem Anti Puusepp. Lahemaa rahvuspargis on maaomanikel, on siis maksusoodustus,
kas on 50 protsenti või isegi 100 protsenti.
Ja siiamaani oli olukord selline, et see oli küll riiklik poliitika,
kuid kohaliku omavalitsus maksis kinni selle
ehk riik meile sedasama maamaksu ei hüvitanud.
Nüüd siin oleme siin mõned aastad teinud tugevalt sellist
selgitust tööd ja ja siin mõne lahke riigikogu liikme abiga
ka oleme saavutanud olukord, et nüüd siis alates sellest
aastast riik hakkab seda meile siiski kompenseerima. Nii et sealt tuleb täiendavalt selline 130000 eurot aastas
umbes meile. Eesti linnade ja valdade liidu arvestuste kohaselt jääb
omavalitsustel piirangute tõttu maamaksu saamata umbes kuus
miljonit eurot.
Riik kompenseerib sellest omavalitsustele kolm miljonit eurot.
Raadiouudistele Virumaalt Rene Kundla.
