Tüma. Ning nüüdse kihnukeelse uudise Õhtaks kihnlased siin kui sealpool merd.
Mina Kasemarqutsida Pärnu uue kunsti muuseumi kaks Kihnu inimest,
üksand hallika, Paul Citwana Pärnust ning õiematuanni
sütevaka õpilane ning egas muust, kui ikka jõulupuust üks
ette vägeva otsesi Iseseisvusplatsi peal särab ööl kui päeval.
Aga kuidas teitel jõulude kand on, need pihta hakkan juba,
hakkaks siis Paulist pihta. Praegu veel minul ei olnud pihta hakanud,
aga noh, jõulutulenenud võlla pandud maja ette,
aga muud midagi. Kas seal on jõulutuled Kuusatuses või panid koomale Männa tuba? Minul on ta siit mandrit on toodetud ikka kuus toodud,
aga muidu kui Kihnus oli jõuludes allikale,
siis Kihnu sai pandud mänd. Kas vahest mere pääl anud kaalne taris jõula vasta võtta? Siis, kui alguses siin Läänemerel sõitsigala laeva peal siis
ikka tavaliselt püüdsime G jõuluks koju tulla.
Ning mul on meeles üks niisugune asi, et tulime jõuluks
Kihnu laevaga.
Sadam oli jäävaba jõuluaegades jõuluesimesil pühal.
Tuul hakkas pöörama ära hosti jääd hakkas sadamasse sisse
tooma ja me vaatasime, et kui jää sisse tuubetsismeetia
paneb siia jõuluks Kihnu jäävangi ja teab,
kas üldse saab ja veel veel levinud Läänemerele kilu püüdma. Ja siis esimesel pühal ei aidanud muud midagi,
kui kui pidime mehed kokku Amonenke, sõitsime rooja,
siis saime veel läbi ja õhtuks saime rooja sadamasse,
siis seal rooja sadamas pidasime jõulupühi edasi oma laeva peal. 47. aastal käis Helmi Üprus Kihnus ning käis allika talus
vaatamas jooksjaid ant Kihnu majad.
Teie olite siis alles pisikesed poisid, Helmi Üpraus
kirjeldab häste, tõite elamist, et elasite emaga seal koos veoka,
siis tõite maja oliga. Pisike maja oli mina Välitena põllu, sellest aastid.
Mammo käis kogu aeg sadamas töö ees ning siis meie olime
kaks pisikest Meoli siis vist hiljem 70. aastal oli
viieaastane ja vend oli siis kolmeaastane,
seal aeglases kersid sõjaväekaatreid, kersi kihklus
vahetevahel Meil allika rolli seal õlut tehtud madrused
tulid sisse, sinna.
Nuuskasid siis Subarsiga külmemas toas olid need õlleankur
ja tõmbasid selle õlleankur. Ankru õlutledasid maa, see on mul meelde jäänud. Aga Kissi täitele Ko jõulupuu tõi? No mehitel siis, kui viiekesi olime, siis käisime,
mamma tõi siis jõulupuu koornik siis aeglase jõuluehtes,
eriti mitte kedagi juures mitte, siis pandi sinna õunu pandi
siis tehti ise küpsiseid, kringleid teed,
pandi sinna otsa ja siis kompvekiga nööriga seotki otsa.
Ja siis küünlad Freid oma, e-kasusime kolmangasvamaga.
Papa läks, 44. aastal läks Ruhnust Rootsi pisikese paadiga. Et kas isal oli siis mõni põhjuseta põgeneda? Theodor siis sõja lõpus mööde mobilisatsioon maa või,
või oli ta oma kaitsemees, ma päris täpselt seda ei tea.
Sellepärast läksingi. Sa rääkisid küll, et oled jõulus, pidan Kihnus teemal olema,
aga, aga miuke on kõige kaugem koht, kus sa käinud. Kõige kaugem koht oli muidugi siis, kui kuus kuud Atlandi
ookeanil olin.
Augustikuus läksime Tallinnast välja ning veebruaris tulime taha,
kohe. Siis kõige kaugem koht oli Põhja-Atlandil Kanada
ranniku lähedal siidirajoonis, seal püüdsime kala,
jõulus ei, olles jõul raetöötas kogu aeg 24 tundi,
aga vanast ühte anti üks vahetus anti meeskonnale vabaks
õhta vist kella kaheksast kuni ummikukile neljani
või mis oli, kui oli, siis oli vaba. Siis olid kõik, said vana-aasta õhtu vasta võtta hommik
või ühiseleks Twee Uiest lahti, ehk siis seda siis see asi
toimus ookeanidel.
Siis käisime korra kanala squashi solifoxi sadamas rohkem ei Kers,
käisime ühte haiget sinna viimis. Kas lastideetel mäe peale ka minna, et omale jõulupuud õua? Ei, lossas kusagil Hisku Kanadas.
Kärsime haiget, viime sei, luuatas laevast välja minna,
et mitte kedagi lubatas sealt laeva koomite. Kas seal siukest mõtet komandol nüüd kahetsed,
et meremehe ameti omale valisid? Ei põle, kahetsen tegelikult mina tassi varu varamann
varmanni meremeheks hakata.
Kui kiilu kooli lõputasi, siis mädasse cache'i,
kõik need koolimajad läbi winning, mitte kusagilt sisse
võetiasse purjeltki põhjus ei ole kõige rohkem veele.
Kui läksi korra kaubandusliku merekooli Estonia puiesteel,
mis on, ei noogubersonda sisse läks esimene küsimus oli,
et kas on sugulasi välismaal kohanud ja rääkis,
et onud ja isa miks siis öeldi, et seal ei maksa selle maja
uksest Korsisse. Kui Eesti rahvas sai vabaks, kas siis õnnestus mõni
jõulisaga koos skaala? Jõuluaega ja seejuures aga minakersi isal külas küll
seemneid jõuluaeg.
Ning siis, kui Rootsis kersi, siis ühe korra,
kui füüsis ei julgeolekumäe keskele, siis pidi ju nende
rolle ka julgeolekus kümmet.
Et kuidas Iidee sedasi olnud, et mille peale sõitma ei lase
ka mõni välismaalane kasside isale külla minna,
et meil oleks pall varra vahe põgeneda siis Ko kusagilt
Aafrikast laeva pealt, et siis öeldi, et teated mütil etu
osakonda üks vaatab need, kes meremeestele viisasid
karnitiini vaatab, see, kas lastakse sugulastele külla minna
Lassa jõulama ja koos pidada ei põlvkond. Aga kellele siis jõululaupäeva õhta küünlad pannud? Oma vanaisale ning vanaemale, kes Kihnu surnuaia maha maetud
isa poolt Ena poolt papp, Farniksime Omari laeva kapteni,
rootsi maetud mõlemad, ehk siis nendele Kercis ivani
küünilise hauabele Alliku, Paul Kihnu rahvale 1000 soovi.
Jõulukõige tähtsamalt Kihnu rahvale soovijaid kõikjal oleks
tugev tervis oleks rahu.
Et mitte seda niisugust nagu praegu Ukrainas,
kus inimesed peavad iga tundma, et kas tuleb,
on ka härra võidurahaga, kui rahu ornik,
tervis käävanud, küll siis hakkamas vab. Ning kuivamatuanni toreda saate eest siukseid saidki uudised
selle korra oleme eetris selle aasta veel tuleva reede õhta
olendiga mõnusat lõbusat köitasiniks jal kolmelt.
