Ning nüüd kihnukeelse jõudis. Õhtust kihnlased siin-seal val merd, meetersi Dracula sadamas,
maniasse on alles varahommik, kes nädala hommik,
aga Manija meeste tööväe algas juba südaöösel,
kui mendi räime tooma merest viimast korda,
küll selle aasta nüüd anud rahvuskala külma autosse antud
ning venelase veel korra mere kakuami vedama.
Kodo Arno, kuidas siis selle kevadega rahu jäite,
kas täitest mõni räim veel siia Riia mere alles ka jäi? Ta ikka meres veel on, aga nii soe on küll ma olen,
pandi kinni, enam ei toiduks, ei lähe jahu teha,
võtab ka töö ära terasest ja meie saime plaani enam-vähem täis,
et natukene jäi puudu.
Külmume ei saa toiduks tehasest nii soe,
aegunud ka kõhu ta maha ja enam külmetama ei hakka sinna külmulasse.
Ja tean, et sa oled hea Rehjendaja, mitusada tonni. Igatahes, aitäh.
Aga 150 ümber.
Nonii, igas tunnis on siis 1000 kilo ja igas kilos on umbes
paarkümmend räime, siis ikka miljoneid räimed saite meres
Kädajaga mõnica Kormanaatidele liigsi sülgetele ka jäi või?
No ju ikka kuus-seitse aastat ei ole veel limiiti ei saanud,
see aasta oli see õnne aasta, kus saime täis,
aga sügiseks kohanud natuke limiiti jäi,
et lähtevõib-olla sina Tibrikale ja enne,
kui tuulepargi valmis, ehitavad sealt toote mõned
ettemagusad räimede võrgu räimed. Liblikapüük ei tasu ära.
Nii kui see räim tuleb, et soe ja kõhud läheb maha
ja ta on hea rasvane, aga see kokkuvõttes töö vaev ei tasu
seda ära. Teistmoodi paadid ehitama, siis tuleb külmunud ise ehitada
paati põhja.
Kuidas teenistusega rahule jäite, kas selles asjas ei kahe
kuuga teensite saate neid ülejäänud 10 kuud õelat võib-olla
isegi soojale maale rändama, või, või kuidas,
kas räimepüügist elab üks kalur jääb? No 10 kuud ilmateenistused nii palju ikka ideenidele
paatidega vanaks minema ja need, et need maksavad ka iga asi tõuseb,
hinnad tõusevad kogu aeg, järgmine aasta on viimane aeg
hakata seda remontima, et muidu ta täitsa käest ära,
et kas tuleb siis pangas laenu võtta või midagi mõelda
edusele ja seo brigaadile aitäh. Aga lähme nüüd paadijutuga Ede kohe selle sügise saab 80
aastat paadipõgenikest kes siis punaarmee hirmus kõigepealt
siit Riia merest Ruhnust juba lõikus kuus putku panid
ning Kihnu tuli rahvaste rändmine ju mihklikuus noodimajja,
kuidas Kihnu muuseum seda meeles peab? See oli tõest pöördeline sündmus ning Kihnu muuseum tahab
ja hästi seda meeles pidada ning meie olema selleks suiks
üles pan selleteemalise näituse ning teene.
Suur asi tuleb augustis, kui on suvi, etendus,
mis kohaseda põgenemise aega meenutab. No me oleme meeles kruusvalli näitemäng,
kus lahkujad inimesed tegid omad kodud ette kenadaks,
panid puhtad vaibad põranda peale maha, et mälestus kodunt
jääks ette kaunis seda mälestust ju keegi võtta soonte. Kihnu inimesed üldsegi ei lähes jooksu mõttega,
et nemad enam taha kodu lambda seoks.
Juta nabaelu piinal vana perenaisele tehtud leib valmis
ning siis naabritele öeldud, et küll ta seeneks hakkama saab,
kui me vähe tulema, et seokast idüllilist pilti nüüd küll ei alased,
nüüd elus Kodonegi enam näete, sedasi mindi,
et otsa saaks taha ka tulla ning kiiruga rutuga. Ruhnus, et tegid ju lepingut kindlasti käed viie aasta
pärast tulevad taha kojaga kihnlased, valvake,
nende varasi, nende loomunud põlde. No sedasi oli aga tulles nad tahaga ühti no paelu neid
siiski taha koduli ning ikkagi see eluaru oli kadunud
ning oli jäädavalt kadunud seal Ruhnus. Aga mõned kihnlased kersid protsist otse taha,
kohe järsu mäe jänka tuli paarina Talib pärast tahakojaga
mõni tulitera, hiljem rannametsa Liisi näiteks poole aasta pärast. Jah, taha kodu oli ja siis oli, et köiega esimesed kihnlased
ja hakkasid juba juuli lõpus minema, et Saksa sõjavägi
mobiliseeris ning siis olid isegi noored tüdrukud kohas on
seitsmeteistaastased sõjaväekutsa ning siis esimesed
hakkasid minema. Aga hilinejad jäid sügis, torman tegede ning osad võttis
meri kohabist. Õnneks kihlasi võttis vähe, mitte kusagilt,
võib-olla välja tulnud rohkem kui neli enge siis et kolm
seitsmeteistaastast poissi umbas läksid ühe paadiga,
see oli slepis suurema liumeeste paadi taga,
eks sealt said kõik kuka sealt paadist.
Ning siis üks pisike Marju maagolma kuuna titt,
et see oli mere peal ka surnuid kästud üle parda söösta.
Aga rohkam, kihnlased, blogid jääda, et hukka saime Revelt. Kolm lapse üle pardas ühest meist nõudsid koha
paadipõgenikud August Gailiti romaanis üle rahutu vee et
siis tulla jumala abi ning kõik saavad päästet,
aga ema hoidis ette kõvadest oma lapsest kinni
ning ei ei sööstas lasta mere.
Kas seda kõike saab ka Kihnu muuseumis näha? Et Kädesatusse oksi, päevikusi päris kuidas Pärnu mehed
näiteks kihnu Ligedel püüdsid kala, kuidas nendel see mõte
üldse hakkas tulema, et Tulo päeva kujuneda?
Järjest nad kirjutasid oma logiraamatusse,
kus Vene väed on mäng.
Kõiki need on naa huvitavad lood.
Muidugi teksti ju kõiki, Sospannate pilt peab kaaluma,
ikkagi inimesed mõtleks ennast sellesse aega,
vähagoenneng. Ning mõtleks, kui hästi praegu ikkagi meitel on
ning ning mõtleks seda murrangulist aega Kihnus üks Uuep
tulideesele järge.
Et alates maade krunti ajamisest ju elu Aro muutus naabraeluneks,
siis tuli sõda peale ning siis põgenesid inimesed aja
ning ning kolmandik kihlastest läks ju minema,
et kumbal siis raskemal ega's minejatel või jääjatel
või seda mõttel ka igaüks oma peas. Igasugust kaduma järgi võib kua surmavalt mõjuda,
kui solile uisuhääl läheb ning mingit lootust põlegi
omakseid näha.
Kas ootad näitusele veel materjali juurde? See näituse tegemise mõte on ka see, et siis tuleb see teema
päevakorda ning juba praegu on inimesed,
ütlen tai, minul kohe sugulastest pilte ning ikka kogumine
ei lõppa. Kas mõni kihlastest võib ka kusagil teispool maakera elus ollagi,
siisid pisikesel lapsena tormases meres ühengete kuus üle peases. Nahhui rääkisime, pikad jutud maha roavjaanega,
tema on teo 97, ikka lubas aga selle sui jälle tulla Kihnu,
et saaks ikka veel anud. No siis püüame temal kindinik sügise, kui kihnukeelsed Uiest
hakkavad vikerraadios pihta, anname ka tema mõtlesid
ning mulje sigulda Meite viimest.
Kevade saadet jääb lõpetama konna pillikontsert.
Manija muuseum Aitast 30 ikka mõnusad, lõbusad,
lõbusad kõik siin või sealpool merd.
