Ning nüüd kihnukeelse uudise. Õhtaks kihnlased siin ning sealpool merd.
No aga see mark tuli täna küla Roberti Martale olnud,
et elus õhta linnud, laulvad siin metsas.
Aga tahaks ühe pisikese teadustöö seoga teha minale kuulne.
Et Kihnus mungapõli sel ajal või muistsel ajal Piheldas
mitte üksi nõiad liivakivi peal olla, käin vihtlemas
ja siis sellest kihnlased, õpin vihtlemise koha selgeks.
Kas see voib olla tõsi? Kui mõtelda 600 aastat taha, kohe, siis juba olid Kihnu maa
peal kihnlased elasid, aga kuidas nemad elasid,
aga mina mõtled, et ikka käidi ju meres pesemisenest
ning pesti ikka lapsi ning ikka pesti.
Meres lambad pesti kõigeneri niitmiste, me ise neid lamba ootan,
meil oli seitse, kaheksa lammast, need, need tuli kõik mere Seebeeste. Ning talve käidi siis lumes pöördumas vä? Lumas, mina ole paljajalu, saunast küll koodul,
mina oli püsiksem kui õde ning õde võttis üle,
aga mina läksin, mina pidi paljajalu minema,
keegi juhatas ennem, kas möllon mõnda jalga võite ikkagi
neid sauna jutamegi, neid Juta ju liigub.
Aga see, see kivide peal ühtlemine, seon ta hoopistükkis
teine asi. Oleme teiste rahvaste käest õppinud sõna- aken olla
venelastelt üle võeti ning siis Peipsi tagant ka
aknategemise kunst ning kaerametsa veeda rehe v ta ütles,
et Kihnu nimi tulla hiidlastelt kihn tähendab. Ta pähkli seda tuppe või minu eest ka Musto nimi,
viigerhülgele olnud tolm hiidlastelt, kuna nemad kutsusid
seda hülged muisu.
Mine tea, hiidlased käisid siin meite juures kala püüdmas,
võib-olla kest ka sauna tegemist, õpetasid. Sädemete ja kindlast, et aastaid taha, kohe oli hiidlased
Kolgangut köömes.
Rändpüügil, nemad käisid, tulid Kihnu omale peredega,
kevade niinemäed pesitsesid nendega üle,
oli rootsik, üle rändas see, ta rääkis mulle minu vanaema
jälle omana emägi silmi, paelus oksi vanu Juta rääkima.
MeT peres oli minu vanaema, oli ema, tema oli pereema
ning täna jõustus lava otsas nuga. Käe lõikas leiba tervele perele.
Täna oli pereema Nii ja tema siis oli oma silmaga näinud seda,
kuidas hiidlased seal mürgeldasid rootsi küla all
või mere ääres. Et seal gaasiku ning kuraga vahepeal mäe peal seal meie
tihtipeale Jüssima ning puhkasime ning siis emakas veetma.
Et siit läks, diee oli vanasti alla läinud,
seal oli olnud päris jook, suur Külähe mingi suure kivi
juurest parramad poolt alla minna ning seal oli kõik olnud
Sveme tegemised ning perede lastega ning mehed käisid mere peal.
Mina mõtlen, et hiidlased olid sunnitud minema mere ennast
pesemeni kivide peal, vihtleme võtsid oksad seal kaseoksad
ning Jutantšokkaid, Hiiu nõiad. Aga fakt on see, et need hiidlased parajad nõiad olid küll
nõiakunsti valdanud vägevalt ning vehklesid jah,
ning seda võib-olla nähti ning jutt läks tee kohe
ning nii ongi legendiks.
Soaneeti, Hiiu nõiad võitlesid givede. See tähendab, et iirlase toolid, näo, indiaanlased,
kes siin kohapeal omal stippi soojaks haavad
ning veed soojaks tega ning siis See võis olla küll. Hiidlased hiidlased õpsid indiaanlastel niitis kihnlased,
õpsid hiiglastelt, aga aga kuhu need hiidlased kadusid sealt? Sellepärast, et kalagaduselt rannast oli kasiiganeks Jukost kala,
et Hiiumaa randades ei oleks nii, nimed,
tulid kõik siia oma peredega nagu elutsema,
seal olid noored, naised, jooksevad nõiakalduvustega,
need Need olid.
Kui Kihnu mehed vedu siis mehed Kihnu mehed merele siis sõdun,
kaseladvad kindi, tähendab, oli väga, aga kui lahti lasti,
siis läks tormaks sihukesi nõiatükke teinud. Nii, aga kihnlased muidugi said selle peale vihal,
et hiidlased seal mõjutavad ning nende mehi jahtuvad
võtmeKädeni panen selle kõle põlema.
Põletan täielikult selle hiidlaste üle maha. See oli siis kadedus või armukadedus või?
Ühe korra rääkisid meile, et üks ette ilus Tüdrik oli sinna
hiiumeeste juurde tik.
Kihnu Tüdrik tahtis siis omale meest leida,
seal. Et no ja selle samal põhjal see põletamine tuligi,
aga, aga see koht ju olemas, see kõle koht on praegu olemas.
Katrin käib seal koeraga jalutamas ning ütleb,
et seal on hoopis siuksed, vanad puud ning teistsugune
loodus ning et seal võib olla kõle koht küll. Kuule, aga siis ratsi kõlale tuleb hoopis teine nimi,
panda ju Hiiuküla? Ei, ei pea, ei pea selle pärast, hiidlased oleksid aga
hiidlastel vägeva elu, käsitööd ning värki on meitega
sarnaste paganama moodi.
Mul oli üks sõbranna kooliõde kõmmus, Maret,
Hiiumaa tuntud näen ning me käisime koos koolis
ning täna oli ka rahvatantsujuhte ning täna rääkis,
et teme, vanavanaema oli Kihnus meestega püügil.
Mina ei tea, minul on niisugune kahtlus,
et need hiidlased on köik siuksed, pool nõiad. Aga sihukesi tükke nad tegid, jah, sihukesi tükke
ning minul praegu tullagi meeli kõiki asju. Aga nüüd jääme ootama, millal see vikerraadiosse hiiukeelne
saade tuleb. Hiinlastega tohib nalja visata, see ikka peab olema.
Tõsijutt, see asja me praegu eetri laseme. Nojah, kui Polanta, siis mina vastutan sellepärast,
et see minu vanaema Juta Jätke meelde Roberti Marta võtav kinnaste vastutuse oma kanda. Ja võtta vastutuse oma kanda, et hiidlased käisid Kihnus
rändpüügil ning olid nõiad Selline saigi meite tänaõhtune saade ning kõike head
kihnlased siin-sealpool, merd ning kõikkisi teispool merd hunt.
Olge siis hiidlased või saarlased või muhulased
või ruhnlased, kõik pisikeste ning suurte saarte inimesed,
olge ikka vahvad, tublid.
