Ning nüüd kihnukeelse uudise. Dast kihnlased siin ning sealpool merd ja kase Markutsudenti
täna Hiiumaale.
Tulime siia Eesti saarekoguga pisikeste saarde seadust harima,
jutto kaame mere naabritega, arukast Osmussaarest
ning Muhustki there vahtra räime.
Kuidas siis Abruka rahvas ka talve üle elas? X, Abruka rahvas elas ilusasti talve üle talve.
Oli nii ja naa, meil hakkas teine varakult pihta
ja poolest talvest jälle kippus otsa saama,
nagu see Eestimaa talv ikka on, aga me elasime üle
ja tõsi, loomasööta jahina napiks, aga eks me vedasime
Saaremaalt head inimesed. Paljudeetil Abrukal ini mängi elabki. Ei, no kirja järgi meil on seal 53, aga kui suur suvi kätte
tuleb ja see on õige pea, siis meil on seal 100 150 inimest.
Noh, talvel jääb nagu tuuliku, Jüri ütles jälle kõik
vaikseks ja vabaks, siis meil on tsirka 15 20 inimest seal,
aga liiklus on läinud tihedaks, meil on ühendus praegus. Ega päeval olnud juures koju õe niuksed mured. Need kihnul manial ka on ju saarte liinid opereerivad nende sadamatega,
ühtäkki tõstsid sadamatasud olematusse kõrgusesse.
Võtsime siis oma esindajad kokku ja käisime saarte Liinide
jutul ja kuulusid mõistvalt meie mure ära
ja kärbiti seal mitusada maa ja nüüd oleme jälle rahul. Prantslased räägivad, et kui pooled vaidlevad,
et siis mõlemal poolel on ta õigusega. Ja ja ei, me oleme Sartelliinidega kogu aeg nagu normaalselt
hakkama saanud on küll kaks poolt, aga igaüks vaatab oma
mätta pealt, kelle mätas kõrgem on, sellel paistavad mõtted kaugemale,
selle korra osutus meie mätas päris suurest pirakakse. Kas on viimne eestisuaar?
Sasi on korvonautest vaba. Koormunaatidest oleme me vabad, aga selle eest nai kruvid,
nii et võiks teistelegi.
Laena. Ta joka täitesaare vetes on siis ette palju kala liitlaste
keeles haiguranud kala, kurg. Näljas nad ei paista olevat, kuna nad elavad mu maja taga metsas,
sealt 30 meetrit, ajastan see koloonia, siis ma kuulen
ja näen neid hommikust õhtuni. Abruka inimest on ette rahumeelsed inimesed,
olete rahul ka sellega, et sa pead.
Riia mere tuleb üks vägev tuulepark. Kõiksuguriskide pärast, mis maailma praegus kollitavad,
võiks ehk see energiataristuga hajutatud olla,
mitte ühe koha peal, et et kui sinna mingi jurakas kukub,
siis on kõik kadunud, jälle kõik see, mis me oleme
planeerinud ja. Minu meelest ka, et kui kõik hülged värvatas idanaabri
luureagentuur ehk siis mõnede pannakse pomm kaela külge
ning siis võib see asi üsna kehvasti lõppeda. Jajaa ei, tänapäeval selle tehisintellekti järgige teab midagi,
asi see hüljes välja koolitada, siis on igaks juhuks tuleb
hajutada neid riske. Asus sõdalane ritta, kui palju inimesi sõita pisikese saare
peal ületalve elada. Üle talve ausalt oli meid kaks, ainult, aga peabki olema viis.
Kes seda siis nõuab, et viis peab olema tingimata?
No riik nõuab seadus, selline et peab olema viis,
et siis sa oled püsiasustusega väikesaar alles,
muidu sa ei ole saar, kirjutad siis ongi loksti seal viis
või 50, see on vale.
Ma leian, et peaks ikka õigesti asjad käima. Riigi petmine pole ilus, aga riik ei tohi ka meelitada
inimesi petma teda. Ja see ongi suur viga, et see tuleb ära lõpetada. Aga paljudel linde seal saare palga elab
ning mihuke lindheitel valitseja Lindanud. Merikotkad elavad meil, nemad on küll, ma pean neid ikka
kuningateks lausa.
Aga talvel on meil väga palju kormorane,
kahjuks tekkinud nüüd, et nad on vallutanud terve
põhjaranniku ja majaka.
Kurmonaudi. Ta on ka meite Kihnu saarestiku ette suur probleem paelu
laide on sihukesi, kust on kõik muu kadunud küll taimed
ning teised linnud on välja kihutad näo peale kolmandat
maailmasõda inimkonnaga. Just nii ongi, et kõik on pruun ja kollane ja,
ja see läheb aasta-aastalt on läinud meil hullemaks 20
aastat tagasi neid veel ei olnud meil ühtegi.
Aga nüüd on väga palju juba see koloonia on,
kes talvituvad meil väga suureks läinud. No kui inimesed põgenevad Aafrikast ning lõunapoolsetest
maadest ehk siis linnud Tegatsama tundub külje pisikeste
saarde seadus ei peaks kirjutama kuva linnustiku
reguleerimise probleemi. Kindlasti peaks kirjutama selle kormoranide ka peab tegelema
praegu ja kohe siiamaani on ju lubatud kuskil mingeid mune
veeretada ja määrida ja õlitada, aga et see probleem on nagu
suurem ja sellega tuleb rohkem tegeleda. Kaljuvee ERR-is palju täiti seal Muhumaa peal elab ka. Ometi ta nüüd juba ligi 2100 inimest ma täna täpset arvu tea peast,
aga umbes sedasi. Lammaste kitsede ning lehmega aastega palju. Kuule, ma kuulsin Ossey ta umbes 200 lehmasida ühel 300,
teisel teist 300, võib-olla ta kolmandal veel
ja lambud pidi olema 1700 või nõnda, et meid talle üsna
palju neid jalgasid tämpimas Muhu saarel. Peal praegu no siis Kihnu teitega võistlema ei hakka,
Kihnus anud üks ovaal ning üks lüpsilehmi,
aga võib-olla vahepeal nüüd on selle kevade paar tükki
juurde tulnud, aga valda veel pole teada antud.
Kuidas siis selle kliimasoojenemisega teitel lood on?
Kas anud kala rohkem meretuul ning linde arvukus suurenenud? Kuule, tegelikult maa pole päris kange spetsialistidega
tegelikult need Lindale, kui oleks vähem tükis,
mina isegi kosmonaute vähem.
Vaata meid täna enam-vähem vedanud, et kosmonauti suures
väinas ja, ja pisikeses ei olegi olnud.
Iseasi, kas seal muhust lõuna pool seal suures laidus
või kuskil seal võib natukese olla mingi pühade Carre peal või?
Neid suuri sookurgesid üsna mitu paari. Meelis, kas nüüd on lootust, et pisikeste saarte seadus saab
kõike Eesti saarte seaduseks, ka suured võetakse sinna? Noh, kampa, eks näis, mis Tallinna mehed mitte mõtetest
ja ettepanekutest arvavad, aga me tegime siia hulka tööd
selle pisikeste saarte seadusega, et mu meelest isarandes
kole tähti soojat ikka ikka pisikeseks ikka püsiasustusega
saareks kohe see, kus ikka üks inimene kirjasoov,
mitte mitte alates viiest või sedasi, nii ka Saaremaa,
Hiiumaa ning Muhumaa, kus anud tuhanded inimesed,
aga kõikjal meitel on üks huvi, et ka merealad oleks saarte
kontrolli all, et saaks oma sõna juure rääki,
kui näituseks tuulepark hakatakse ehitama täpselt täpselt neokõikide,
muhulaste ja hiidlaste ja saarlaste pisikeste saarte kõik
huvid ja on ju hirmud ka nende suurte masinavärkide
ja elektrikaablite asjus. Hoiame oma inimesi, hoiame oma kalu, hoiame oma lendagaagisi,
on meite omad linnud?
Täpselt Need kahjub, Soaksime ikka näitel oma kodune värk
tuleb aeda ning kindlasti suur tänu muhulastele,
et meitele sellise vägeva vallavanema Kõnksite oijah
ohupoiss üsna üsna hakkamas vahendeid tal seal,
et tal juba Siigid kooli aegas üsna suur tark pole ta väga
palju kiisikus tõsta, hind, ma mäleta, väitel on ta
piisavalt tagasihoidlik ning piisavalt osavõtlik
ning kuulab kõike. Olgem siis opositsioon või koalitsioon.
Territe vallavanemal on täitsa õnna ja olge ikka mõnusad,
seal kihlus, hädasin, annad, voolased lehvitavad täitjale
üle mere vaid tema selline saigi meite saade siit Hiiumaalt
Eesti saarte kogu üldkoosolekult.
Ning elame veel, ütles kolavri neoon.
