Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siin
ning sealpool merd.
Mehhagasemark tuli täna küla Ärma roosile roosimarja päevand
Üsoligismitele sasineitsi Maarjale tõuasse selle päeva. See oli kuulutuspäev, sellepärast meenutas suureks püheks
ning see pidi naiste püha jaurama.
Naised pidid vabad olema, mehed pidid kodusu talituse tegema.
Nii maarjapäev oli ka kiriku pühe. Eesti kõige kuulsam kunstnik Eduard Wiiralt kysi puhkab
Perlasesi surnuaidas Pariisis.
Tema kujutas seda päeva sedasi, et neitsi Maarja istub
ja laial mugavast maas ning valge tui tuleb,
toob jumalalt selle Jeesus Kristuse seemnekese temale. Kihlased ütles või kes punased olid?
Leiti, jäeti patu.
Jutaks. Aga neitsi Maarja saab ju selle teate siis üheksa kuu pärast
olnd temal ikkagi jumala poeg, tari sääsünnita.
Kihnus, naised ikkagi maarjapäeva hommikul lähtuvat
päevatõusu vaatama. Mina olen ka vaatamas päev, mängeb külv,
tõustes selle ummiku ning võetas lennu, peteti Elma
hammustamata minna õue, kolm suudad pliipäev ükskõik rassi hammustada.
Kui Leon Pääbedab, siis inimene jääb haigeks
ning seda ei raviarstiteaduskomp ta seda haigust.
Siis jääb surmani põdema.
Aga kui lean petab, soovitati puud, hammustas siis puupidi
jää kadunuma, siis pidi see haigus selle poola säde. Selle aasta on sedasi, et palmipuudepüha üks päev enne maa,
kui marja vaja tuleb, kui vana sea olid,
kui sea esimest korda palmioks peos kiriku läksid? Kirikus jagati palmiukse meitele.
Me ei mäleta, kui vana oli kaunis noor, oli,
käivad ikka suurte pühadeöös, Kihnus käivad ikka kirikus
ja mina mäletan, Kihnu naised käisid veel kõikjal olid valge
tanu peas, rätik oli peal ning sellepärast mäletajate
vaesuse idee peale tahtilisest mamma, sure,
võtab aga see palmipuude oksi, see bändi kasuma sõdutate
ikkagi maha, see oli nagu pühitsetud. Seapead silmas seda Eesti palmioksa seadunud tibud külges. Aga minule, Brasiilias Sao Lorenzo linnas näin.
Seal hukkus sealt minu hea kolleeg Theodor Luts maet.
Kuidas palmipuudepühad, hommiku inimesed lähtuvad kiriku
kõikjale anud rohelised oksad, päris palmioksad peos. Nii et siis teistmoodi palmid seal või seal juba lehte saanud,
siis need kõik, et rohelised on. Tuleb see on Tropica, seal on lehed kogu aeg külges. Meestel ju ikkagi puu puhkab, öeldes, et siis võetakse ehitusmaterjali,
kui enam mahlad liigub.
See puu seisab kõige kauemini.
Tähendab, et seal siukest aega polegi. Ning palmipuu pühade järgest tulevad otse lihavõtted
ning ülestõusmispühad kas siis ka kirikus käidi? Jahkevdy kõike neljapäev käidi üks Kornegree tegeldi,
kaks reede oli siis see matmine teenistus oli
ning ülestõusmispühadel ühese käidi ööse 12-st kirikus.
Mina mäletan, lapsepõlves oli külm, aega oli,
kõikjal olid latrid juures, mõnedel olid need ostetud,
ma nädaloride ja isetehtud küünal põles seal siis
või oli neli postini nele loe, see oli vahel sisuka bändi põrandale.
Tolles mõttes oli küll siis oli. Sooja andis nagu jalgele suured riigikaitsemehed,
need olid ikka vormis.
Mööda linnajalu saad need vormiriided, mis nendel selgel Aga eesti ohvitserid vaevalt siis puust latritega kirikust. Ei, need olid ikka naised, kes olid puuspostini,
klaas oli, loes, oli vahele pandud, neli loas ei ole.
Minul oli kohaseucagaloasid, olid ligi lagun,
kõik müansse selle Kihnu muuseumi ja mõtles,
et tehke aga siis selle järge uus või. Aga Kissi kirikhärra oli. Tabi Mihkel oli kirik àra. Talle mihklid pead silmas. Jah, jah, laiutiga tapi, Mihklik, see mul jäi lapsepõlvest meelde.
Kena noormees oli, andis mehe mõõdu alla
ning tumeda peaga olengi Tore oli ning minul üks asi veel,
mis sellest meelde jäi.
Üks kirikus käimise bee, kes laval käisid,
kui midagi oli okas, siis tulid preestrile rääkima tasukest.
Ütleme, patuasja ning ühe korra üks tüdrike rääkis selle preestrile,
ema oli ka sealjuures Emerald pastlad jalga,
Sneid hõõruse. Vastab puu parandad pastluses krabisus sind,
rahvas kuulas kirikus jää akustika. Talle Mihkel saab ju selle aasta maarjapäeva 20 aastases üsa
kurba elu, elas peale sõda, kui Siberis taha,
kui tuli, siis kirikud olid ju paljaks väetud.
Ning ühe korra kui Kõpu kirikust kooleks Vatla,
kus tema elas jäätis piibli altari peale
ning kui teise korra Viest läks, siis oli isegi piibel väetud. See tuli see aeg, kui aeti majast juba paelunud inimesed väljani.
Üks hulkuaesi Uuetasid ikka tuleb, venelane on,
ehk tuleb, annab jumala sõna hävitati ning seda ju lubatas
ei olnud, aga aga ikkagi jäi praeguseni tähendab,
et see usk ikka sonise jääde veel elu maa peal sonis,
kui üks usklik inimene veel maa peal olla. Ardaljon selle pühapäeva hommiku kutsub rahvakiriku tapi
Mihkli mälestusteenistusele seaga.
Lähed. Ikka lahe jah, mind on ristitud ning selle usuga ühendatud õe. Ning selle järgi siis on rahvamajas ju Aave marjade kontsert,
lähed seda ka kuulma ja aga naudi, Maie muuseumi juhataja.
Tuled koha pühapäeva hommikul kodunt välja. Kindla peale, et seoks on muusikud, on ta Kihnu tulemas
ning ning juba iseenesest mõteldes talle mihkli peale.
No raudselt kindlasti tuleb minna. Traagilise eluluuga mees, kes pidi vene aega siis rangerskis
Solovski saarte peal sunnitöölaagris olema.
Ega vene võime ehk nõukogude võimu preestri armastan mitte niipea,
kui palju nad praegugi armastavad, aga nüüd nende kasutatesse.
Küll aga Seoursid Mihkli elulugu ning lapsepõlve koha,
et kas mõnda põnevat ka sealt leidsid. Me alles uuriga praegu, meil on terve kastitäis talle mehkli asju,
Arne ühe korraga ei muuseumi.
Eks seal anud fotosõnnik kõiki ning põnev oli selleaegsete
inimeste elu kõikjal peres oli paelu, lapsi,
nende peres oli veel Metu paarigaksikusi põnev
ning tulge kohale kõik kuulama.
Seniks. Mihklil omalgi oli üks kaksikvend, kellest sai siis therpu,
kalla. Jah kallal ning Mihkel olid kaksikvennad. Aga siis ükskümmentsi kõige noorem kütus selle kohta on teada,
et 1910 sündis, aga kuhu tema kadus, on teadmata. Praegu ei mõista jah öelda sugupuus ka, isegi suramise aasta
on puudu. Lähipäevil tuleb uuri veele, kes tuleb vällja Manastast. Mina tean seda saladust, kuhu tema võis kaduda ka sellest
siis juba pühapäeva rahvamajas räägime.
Saigi meite tänaõhtune saade, kuhu jõudsid juba tuleva reede
30 ikka mõnusat, lõbusat, lõbusate kõik siining sealpool merd.
