Hiiuuudised. Tere õhtust, masi Hiiumaalgi.
Vanasti oli nii, et novembris, kui vili salves pime aeg,
läksid noored kosja jakast pulmi plaanima.
Mis moodi need asjad nüüd tänases päevas on,
see näeks, olen ma kutsunud siia vallavalitsusest perekonnaseisuametniku?
Riina lilleõie.
Tähk ta teab selle kohta, mida töölda.
Tere, Riina. Tere. Varem oli ju vallavalitsuse või kus tahes suures majas,
siis on saal, kus pilli mängiti ja noored paari panti,
et et käib see veel nüüd samaviisi või on nüüd uued moed tuld. Mis siis meil põhiliselt on?
Meil on mereäärset, tuleb kõik läbi käia,
kõik metsad läbi kolistada.
Minu ekstreemsem koht oli see aasta Kõpu tuletorni otsas oli
tore paar, kes otsustasid, et nemad soovivad seda Kõpu
tuletorni otsas piduliku päeva.
Ja läksimegi siis kõik sinna Kõpu tuletorni otsa
ja seal ma selle asja korda ajasime. Olid nad siis kahekesti või oli seal teisi inimesi ka seal,
kus mees siis olid? No nemad olid kahekesti ja siis tulid veel mingisugused
filmi asjamehed sinna kaasa.
Ma mäletasin, et ma 20 aastat tagasi viimati käisin Kõpu
tuletorni otsas siis et kui tooma sinna üles saan,
läksin aga tund aega varem kohale.
Ma ütlesin, et kui ma hakkan vaikselt minema,
küll ma siis sinna õigeks ajaks üles rõiin.
Aga tegelikult oli nii, et polnudki hullu viie minutiga
üleval ja siis ma vaatasin seal, istusin huvidega
ja ja ootasin ja ootasin ja ükskord nad sinna tulid ülesse
ja siis meil oli väga tore. Pärast sain veel hulk aega, tänusõnu ja kiitust. Kui oleksid olnud ikka kõva tuul ja torm
ja vihm ja mis teie oleksite teinud? No siis me ei oleks või siis ma ei tea, mis,
mis siis oleks see ju siis me oleks seal sees selle asja ära õiendunud.
Nii et ega siis tseremoonia poleks pidamata jäänud.
Kõik läks väga hästi. Aga sa ütlesid kõik mererannad ja, ja metsavahed see
tähendab siis seda, et soole üteldakse, et nüüd me ei taha
seal mere randas baari minna ja sa võtad siis ma ei tea,
auto või hobuse ja mis moodsa sinna siis kohale jõuad.
Ja, ja seal see kõik käikid. Ja seal see kõik käibki, täpselt nii.
Väga populaarne koht on Hiiumaal.
Ristna suudlemise peatus.
Vot nii. Ja selles Ristnas ele suudlemise peatuses olen täna,
vastan mina kindlasti oma neli-viis korda käinud. Ma pean nüüd küll küsima, et mis see suudlemise peatus on. See on riista rannas, ega mina ka ei teadnud.
Sina, põline hiidlane ka, võiks ikka teada,
kus ja tõesti mulle öeldi, et saame siis kokku Ristna
suudlemise peatuses ja ma siis ikka läksin koordi pealt,
otsisin selle koha üles, kuskohas. Aga ega siis seal mingit lauda ei ole seltsi vetet
või see käib kõik niiet sõrmused taskus või mismoodi? No see käib ikka nii, et tavaliselt ma ütlen pruutpaarile,
vaadake siis üks koht ka, kust me neid allkirjad alla
kirjutame ja siis, eks nad siis otsustavad,
kas nad vaelnud.
No enamus kordadel võtavad lauakese kaasa,
vahel kirjutavad selja peal, vahel kirjutavad mapi peal,
nii et, aga küll see allkiri ka olla saab,
selles pole küsimus. Ma saan aru, et seal ikka peavad siis nagu ühe tunnistajat
ka olema või, ega ei ole, nii et no on kahekesti
ja siis vaid sina On ka kahekesti?
Ei, tavaliselt oleme neljakesti, olen mina,
pruut, paariafotograaf ja see on väga sagedane. Üsna põnev ja äkist siis pulmapidu ei tulegi,
teevad selle sutsu õe ja siis see tuleb teise kordus. Pidu peetakse vahel ka hoopis aasta pärast
ja näiteks, mis on sellel aastal üldse väga huvitav olnud,
et on ka väga palju kabineti pulmasid, on,
mida ei ole nagu varematel aastatel olnud.
Seda on rääkinud ka teised perekonnaseisuasutused.
Ja sageli on nii, et noored tulevad uksest sisse,
et me tulime nüüd neid allkirju andma.
Mina ütlen siis seda, et oot, võtame ikka aja maha,
istume korraks maha ja räägime ikka need sõnad ka peale. Ja lõpuks on nii, et istuvadki ja kuulavad kõik ära,
mis mul öelda on ja lõpuks on pisar silmas
ja lähevad minema.
Õnnest muidugi, loodetavasti. Aga kas see on siis väljamaa inimesi ka või siis mandrimaa
pealt tulemus või on kõik ikka Hiiumaa omad inimesed,
kes sibal Lehtud? No ma arvan, et ainult Hiiumaa inimestega,
siis võib vist nälga jääda.
Aga õnneks on meil nii palju ka suvehiiglasi
või Hiiumaaga seotud inimesi ja on lihtsalt inimesi,
kui ma vahel küsin, et kuidas te Hiiumaale sattusite,
kuidas te siia minu juurde nagu sattusite?
Ütlevadki meile lihtsalt Hiiumaal nii väga meeldib
ja neid paare pole vähe. Mütu paari siis aasta jooksul keskeltläbi tuleb niimoodi
paari panna. Neid pole palju.
Keskeltläbi on 30 paari aastas.
See on nagu üsna tavaline, et nii kaua kui mina nüüd olen
seda teinud, seitsmes aasta, et ikka siia 30 kanti.
Mäletan, kui omal ajal abiellusin 1987. aastal,
see oli nii ammu siis sellel päeval, kui meie abiellusime,
oli üheksa paaria.
Meie registreerimine oli õhtul pool üheksa. Ajad on muutunud, aga eks inimesed nüüd liiguvad vähe
kiiremini kokku ja lahku ja elu on teiseks läinud,
aga kas lahutustega tuleb ka ründa, pista? Tuleb ikka aeg-ajalt, õnneks on neid palju vähem.
Ma tegin siin vähest statistikat ka, et paari oleme pannud
selles seitsme aasta jooksul 220 paari ja lahutusi on siis
49 olnud, nii et ikka õnneks on ikka vähe. No nüüd ei ole muud, kui me peame nendele noortele
inimestele ikka seda kõik see paremat soovima,
et, et need rannad ja metsad, mis on nende rõõmu näinud,
et need siis aitaks neid elu pikalt koos veeta
ja et see aeg oleks ilus ja rõõmus.
Aitäh selle jutuajamise eest, palun.
