Täna, 29. augustil on Läänemerepäev.
Palusin sel puhul stuudiosse Soome Instituudi juhataja
Hannele valgeniemi tervist.
Tervist, aitäh kutsumast.
Mida kujutab endast Läänemerepäevi ja miks selline päev on
sündinud ju, millal see sündis?
Läänemerele. On siis meile iseenesest mõistetav asi näiteks siin stuudios
paistab meile välja, elame, selle kõrvas on meid toitnud son
meid loonud.
Et Jaan Kaplinski sõnade, kes seesama meri meis kõigis on,
on juba iseenesest nii tuttav.
Et me ei alati kipu panema sedagi tähele.
Ja 30 aastat tagasi umbes avastati, et Läänemeri on üks
maailma saastatum meri ja see oli väga halvas seisus. Enam uurijad ütlevad, et see ei ole kõige saastatum,
võib-olla mõned muut läinud mööda, aga see oli väga halvas
seisus ja eks veelgi, see on halvas seisus,
seal on väga palju sinivetikaid, igasugust prügi,
see on vähesoolane, son õhus, see on lihtsalt õhus.
Et see on meid toitnud, aga nüüd me peame nagu päästma seal
selle Läänemere ja selleks asutati font nimega tson,
Nurminen, sihtasutus ja ta teeb igasuguseid algatusi. Ja üks algatus tal oli siis, et võtame nüüd üks päev aastas
vähemalt selliseid, paneme nagu peokujuliseks selle
Läänemere iseenesest nagu sama mõttega kui emadepäev.
Nii et et ei ole mingi nii, et keegi teine tähistab vaid
meie kõikide asi, et me ise mõtleme, kuidas me seda tähistame.
Kas me Peame kontserdi Läänemere aus, kas meil on mingi koristustalgud,
kas meil on sööme Läänemere kala kas me meenutame ajalugu
mis iganes ja seda saab iga inimene teab ka ilma rahata ja,
ja selle nagu väga hea, nagu konkreetne näide on see,
et täna kõiki kutsutakse üles kell 18 tegema Läänemere sulps. No panema varbad või tähis ennast nagu sulpsatama Läänemerre,
nii et selline nagu tähelepanu Läänemerele
ja son, kuues kord.
Ja see tuli kohe üle Läänemere Soome Instituudi
ja Soome saatkonna nagu koostöös Eestisse
ja eestlased on võtnud seda väga hästi vastu
ja siin korraldatakse üritusi.
Tallinnas on täna väga palju igasuguseid. Sul on võimalus minna pikakaril, koristustalgutel
ja loodusmatkadele siin linnahalli juures on,
on üritusi ja mäe suure uhkusega tahan ka öelda,
et me saame pikka perspektiivi Läänemerre lennusadama juures,
kus on keskaegne koge sadu aastaid vana mida just praegu
konserveeritakse soomlaste ja eestlaste koostööna jälle sama
nagu mereületava mõistega ja seda on suure publikul täna
võimalik avastada. Selline toimub siin palju kultuuriüritusi,
muid on ka olemas, nii et nagu Läänemerekontsert Nii et see on päev, mil me austame Läänemerd,
mille kaldal me elame ja. Tamme ja pöörame sellele tähelepanu ja no loodetavasti mitte nii,
et siis ülejäänud aastaks jälle ununeks.
Aga vastupidi, et see hoiaks seda meie teadvust.
Seda võib teha tõesti nagu konkreetsete väiksete asjadega,
aga taustal on väga sügav mõtlemine, üks näide,
kui kõik 90 miljonit Läänemere kaldal elavate inimeste sulpsutaks,
tõesti nagu korraga kell 18 Pariuse tõuseks,
merepind tõuseks imevähe. Lõppude lõpuks, aga kui me oleme kõik maal,
me mõjutame seda Läänemerest, nii et see Läänemeri on ohus. Kes tähistavad veel Läänemerepäeva peale soomlaste
ja eestlaste Tegelikult on igas riigis midagi, et on olnud ka
traditsiooniline selline ülekande, kus linnapead Läänemere
riikidest on tervitanud teineteist ja Rootsi on aktiivne.
Ja siis on Saksa-Taani Poola, et küll igas riigis on midagi,
aga sama kui emadepäeval, ega me ka ei tea emadepäeval,
et kuidas nüüd naaber emadepäeva tähistab?
Me ei tea, on püütud panna küll kokku ja palutud korraldajatele,
et pange üles kirja, et on olemas selline kui Läänemerepäev. Punkt ee lehekülg või ide meri, päeve punkt-Fi seal on ka
rootsi keeles ja inglise keeles.
Et tõesti Soomes algatus on levinud laialdaselt linnadesse.
Aga ega need kõigesine nüüd kirjuta üles,
et ah, mida mina nüüd siis täna teen ja et mina ise näiteks
olen küll igal aastal käinud koristamas ja eriti vastik
koristada neid konisid sind rannast, aga need ei kipu lõppema.
Kahjuks. Aga nagu te juba mainisite, on täna siis haruldane võimalus
tutvuda selle seitsmesaja-aastase kogega lennusadama vrakki hallis,
seal toimuvad ekskursioonid ja räägitakse siis,
mis lood selle kogega on?
700 aastat. No vot see ongi see küsimus, et kui me nüüd vaatame seent
aknast siin raadiomajast, et no siin on olnud meri
tegelikult siis kui see koogipõhja läks.
Aga miks ta läks, me ei tea, mis tema peal oli,
mida ta transportis, palju seal oli mehi,
lõppude lõpuks mehined kippusid olema Youveri mehed,
mida kapten ütles viimastes sõnadeks, mis toimus,
mis juhtus, et see nii lähedel nagu põhja läks seda
tegelikult Me kutsumegi inimesi ise mõtlema nagu kuidagi
tegema oma peas ajarännakut. Meil ei ole vastuseid sellele, pigem me,
me tahamegi kutsuda inimesi mõtlema ka metsikuid variante,
mis oleks võinud toimuda.
Aga see, mida me teame kindlavärki, on see,
et need puud, need tammepuud, millest see laev on ehitatud,
on kasvanud kunagi Klaipeda kandis.
Ja need on raiutud 1300 midagi.
Aga kuna on teada, et ega väikseid tammi ei kasutata laeva jaoks,
need on olnud vanad suured tammed, mitusada aastat vanad,
nii et need on isegi kasvanud need tammed siis sel ajal,
kui Rooma impeerium alles lagunes nagu hilisantiigi ajastul,
et meie Euroopat isegi polnud sel ajal veel,
kui selle laevapuud juba hakkas kerkima,
et mida nad on näinud, mis ajajoon, piss,
perspektiiv meie ajalukku praegu seisab nüüd seal
lennusadama ees, see on lihtsalt nagu peadpööritav. Et ma, kui me esimest korda ise käisin, siin vrakki,
ma mõtlesin, see on võimatu, et ma näen siin nüüd nagu üle
1000 aastat nagu käed katsutavad 1500, võib-olla lausa 2000
aasta taga on sellist aega.
See paneb meid inimest, kas on nagu universumi vaatamine,
see paneb meid ka paika.
Son imelik. Seda tasub minna vaatama ja see paneb ehk fantaasia tööle tõepoolest,
et mis juhtus selle kogega.
Aga te olete välja kulutanud lausa konkursi inimeste Ja kutsun, kutsun ütlema, et see ei ole mingi teaduslik teadurid,
teevad küll omad need müütvat asju ja teevad igasuguseid eksperimente,
teavad täpselt, kui vanad on, on asjad ja oskavad teha
järeldusi nendest kingadest, mida sealt on leidunud või,
või nagu lusikatest, mida seal leidunud,
mis on muide väga huvitavat, aga see, et inimesed ise
hakkaks mõtlema, et kuidas asjad oleks võinud olla dolla,
et tegelikult see ei ole ka ainult selline tore mäng,
vaid see paneb meid mõtestama ennast ka ajajoonele. Et me tuleme ju sealt, see on meie pärand.
Ja kui me ise hakkame nagu liikuma nagu samm sammu tagasi
ja mõtlema, et mida seal oleks võinud toimuda,
et miks see nii kiiresti põhja läks ja miks nii lähedal
sadamad ja kas seal oli kaklus või kas seal midagi ohtlikku
nagu omalajal ohtlikku, ega seal tuumapommi küll ei olnud,
tol ajal aga aga midagi muud ohtlikku, äkki tuli mingi
plahvatus või? Ei tea, see annab ka võimaluse lastele siis lihtsad nagu fantaasiad,
nagu liikvele panna melo, fantaasiamänge,
igasuguseid arvutimänge küll ja veel, aga nüüd me võime
fantaasia kui aluseks võtta ka nagu päris elu. Ja te ootate, et inimesed neid fantaasiat ka kirja paneks ja,
ja, ja saadaks teele, kuhu. Me arvame, et iga inimesel on praegu nutitelefoni,
et näiteks kui nüüd ootavad järjekorras seda omakorda sinna
sisse saada ja siin ei saa inimesi tulla nagu korraga,
nagu liiga palju, et peab ootama, et iga poole tunni järel
et seda võib alustada juba kirjutavad siin Facebooki vendi
nagu lihtsalt siin vestlusossa või siis saata emailile Finst,
et Finst. Ja eks me siis kõige põnevamalt tele
või kujutus rikkamatel anname ka auhinnaks meremuuseumi
pileti ja raamatu. Ja sinna lennusadamasse koge peale ekskursioonile,
siis saab täna alates kella kahest. Alates kella kahest, et seal on juba enne seda nüüd
koolilaste selline töötuba, aga töötuba on selline,
et seda me nagu laiali avalikule ei saa kahjuks pakkuda,
aga pakume sellise konserveerimise ja ajaloo kaevamise sõna
otseses mõttes võimaluse Tallinna Soome koolilastele.
Et seal on konserveerijad, on tõesti, need on kahest riigist,
et soomlased ja eestlased, et kas eelmine koge,
mis on nüüd praegu paksus Margareetas, et seda oli ka
needsamad soomlased, oli konserveerimas. Aga see nüüd, mis siin on marki hallisse on palju suurem
ja võimsam, et mul tuli ka üllatusena, et selliseid ei ole
isegi nagu terves Euroopas väga palju säilinud.
Ja see põhjus on see, et need ilma olustikut
ja vähe soolasus ja küll, et me oleme jahedamas kohas,
et see on lihtsalt nagu need tingimused on olnud soodsamat
siin kui näiteks kuskil Saksamaal et siin suhtes tõesti
haruldus ja see annab selle Läänemere nagu pikka
perspektiivi kätte ja see annab nagu kahes mõõtmes,
et Läänemeri on ühendanud meid alati, see on olnud CVT veelinnurahva,
see nagu eluallikas veeteed üldiselt. Aga siis see annab veel selle sügavuse sadade üle 1000 aasta taga,
et siin suhtes see on väga inspireeriv. Mida me igaüks saame teha, et see Läänemeri meie ümber
ja meie kõrval säiliks ilusama ja puhtamana? Väikseid asju me saame kergesti teha ja ka ilma tasuta
ja seda me oleme ka üles kutsunud inimesi tegema.
Näiteks võta üks prügi päevas üles, rannaalad,
okei, nüüd on suured koristustalgud täna.
Aga kui võtta ükski prügipäevast rannas,
alati on midagi näha isegi see, kui üks prügi ühes päevas
igaüks teeb, sest see toob väga suure hunniku asju.
Väga konkreetne asi on Süüa Läänemere kala. Me sööme küll igasugust kala ja kala söömine on tervislik.
Seda me teame, aga Läänemere kala, eriti särg latikas kõik
need nendest on viimastel aegadel õnneks hakatud tegema ka
selliseid tooteid, mida lihtsalt saab nagu sügavkülmast
või purgist osta.
Läänemere kala söömine, mis sõna otseses mõttes saame süüa
Läänemere puhtaks.
Ega me nüüd siis ei söö syda täitsa puhtaks,
aga aga see vähendab seda koorma seal liigsed toitained,
kuna CK lisandub just selleks, et kui me võtame seda ära,
siis puhastub, et me peaksime sööma. Soomes on selline väljend isegi söös särgiasse,
kasvata järge järgu nagu aru, et söö särge,
siis kasvab suu aru.
Aju, et tegelikult see on väga tervislik asi
ja selleks on ka siin Läänemere päävel kutsutud restorane
pakkuma Läänemeremenüüd.
Et mitte mis iganes kala toitub, et siis,
et vaadatakse ka, et kust see kala tuleb
ja see, mida me oleme tõesti kippunud nimetama nagu
rämpskalaks ei ole rämps, vaid see on ka hea maitsega,
me lihtsalt oleme arvanud kuidagi, et see ei ole nüüd nii väärikas,
aga see oleks kasulik seda kasutada. Et seda saab igaüks kindlasti teha.
Ja loomulikult see Nüüd olemegi maailmakoristuspäevaga nagu kambas,
nii et alustame maailmakoristamise täna Läänemere
koristamisega ja siis jätkame seda ja siis lõpuks koristame
terve maailma septembrikuu pooles, et see on ka üks selline
tore algatus.
Loomulikult.
See vajab suuri selliseid ühiskondliku projekte ja,
ja nagu energiavalikuid ja puhtamaid valikuid,
mida tavainimene ei saab teha ja uuringuid
ja investeeringuid, aga Need võib jälle survestada siis poliitikuid,
et need paneks tähele selle Läänemere olukorra,
et et tõepoolest, Läänemeri on antud meile elu
ja me peame andma nüüd sellel elu. Need on. Väga head mõtted ja soovitused suureite Hannele valgeniemi
ja head Läänemerepäeva, head Läänemeripäeva telliga,
aitäh.
