Viimsi Artjom alustab uut hooaega 31. augustil taas koos erzoga.
Keskpäevast õhtutundideni on publikul võimalik Artjomi
erinevates saalides kuulata ERSO muusikute koosseise
alustades tuua test ja lõpetades sümfooniaorkestriga.
Ma palusin stuudiosse ERSO, klarnetimängija
ja kammerkontsert tide produtsendid Taavi Oro.
Tervist. Tervist.
No ERSO enda avakontsert on kahe nädala pärast,
aga teie muusikud tunduvad täies hoos olevat,
esinedes kammerkontsertidel, küll Fotografiskas
ja nüüd on tulemas pikk päev viimsi Artjumis. Kui tähtis on ERSO muusikule üles astuda,
kas solisti ja kammermuusika rollis? Ma arvan, et see on kindlasti natuke individuaalne,
et on kolleege, kes võib-olla seda ei soovigi üldse teha,
aga meil on ka päris palju selliseid kolleege,
kelle kolleege, kellele tõesti meeldib ka selline väljund,
kuna orkestri mängus tihti on see olukord,
et nädala alguses meil on puldi peal mingi lugu
ja vega me ise seda ju valida ei saa, et me mängime seda,
mida dirigendid soovivad. Et siis, kui nagu meil tekib võimalus mängida midagi,
mida me ise tõesti soovime koos kolleegidega,
siis enamasti päris paljud kolleegid kasutavad seda
võimalust väga optimistlikult ära. Nii et muusikute endi südamesoovid ja ettepanekud saavad
sellel päeval teoks. Täpselt, et, et siinkohal me tõesti muusikutel laseme
täiesti ise repertuaari valida ja ka selle ansambli,
et saab lihtsalt ettepanekuid teha ja üldiselt meiega
mahutame kõik sinna programmi ära, nii et keegi ilma ei jää,
kui keegi mängida soovib. Kui pikalt te valmistute taoliseks kammermuusikamaratoniks? No üldiselt nagu meil ikka ERSO-s on meil prooviperiood,
tavaliselt algab esmaspäeval sel nädalal mälu osa,
alustasime teisipäeval.
Eks mingit kammerkoosseisud on ka juba varem koos mänginud,
nii et tõenäoliselt nad on juba seda teinud enne ka,
aga põhimõtteliselt me alustasime teisipäeval proovidega
ja laupäeval on kontsert, nii et viis päeva läheb kokku. Kas Viimsi Artjom ise, kui kultuuritempel oma erinevate
ruumidega on teid inspireerinud? Ja kui me seda esimest korda kolm aastat tagasi tegime,
siis üks kardan, kui selline, selle päeva eesmärk oli
tutvustada viimsi artimit, kuna see oli täiesti uus hoone.
Ja siis me kasutasime just eriti seda võimalust,
et mängida täiesti eri ruumides, et ma mäletan klarnetikvartetiga.
Me mängisime üldse väljaspool artiumit, seal on natuke mäest
üles kõndides on selline väike galerii, mis asub sellises mingisuguses,
ma isegi täpselt ei tea, mis asi see on,
aga see on selline silindrikujuline hoone väga huvitav,
põnev hoone ja näiteks mängisime klarnetikvartetiga seal
ja ma mäletan, et mingisugused löökpilli kolleegid mängisid
üldse koridoris ja vaskpillid vist algselt pidid lausa õues mängima,
aga siis vist ilm vedas alt. Ühesõnaga, me kasutame viimshartumit alati tõesti nii et
meie mänge ainult suures saalis.
Me mängime kõikides ruumides, kus saab. Ja kui palju neid võimalusi on, kui palju neid erinevaid
ruume seal on? Need on päris palju selles mõttes, et seal on suur seal siis
seal on väike kammersaal, seal on black box,
kus saab teha natuke sellist elektroonilisemat muusikat siis
on seal see galerii väljaspool ja siis teoreetiliselt on
seal ka kõik ülejäänud koridorid, kus saab tegelikult pilli mängida,
nii et on tegelikult võimalusi. Ja see tegevus ja musitseerimine toimub siis paralleelselt
või mitmes kohas. Õnneks me õnneks me ei publikule, sellist valikut ei pea andma,
et me oleme täpselt niimoodi selle kava ehitanud,
et iga kontserdi vahel on viis, 10 minutit,
et jõuab ühest ruumist teise rahulikult kõndida
ja põhimõtteliselt on võimalik kõigil kontserdil käia,
kui keegi soovib. Jah, see on väga hea planeering ja ei ja
ja ka publikule on ju põnev, kui ta saab vahepeal niimoodi
liik Kuda asukohta vahetada ja akustika on erinev absoluutselt,
ja kas teil on nüüd juba jah, mitmeaastane kogemus viimse Artjomiga,
et kas te siis olete neid ansambleid ka sättinud ruumidesse
vastavalt nendele akustilistele võimalustele? Ja kindlasti natuke seda oleme ka kaalunud
ja ise nagu klarnetimängijana, ma mäletan just esimesel
aastal ma olin väga meeldivalt üllatunud näiteks selle
kammersaali akustikas, et seal on tõesti väga hea mängida
ja selles mõttes tõesti rõõmu muusikat peasaalis,
kus nagu akustika aitab, mitte ei sega. No Viimsis on tõeline tõeline muusikapidupäev tulemas,
aga palun tutvustage neid natuke lähemalt.
Millise kava te olete selleks päevaks siis ette valmistanud,
mis kell te juba alustatud? Ja alustame lausa kell 12 juba tegelikult ERSO muusikud
alustavad kell 10, meil on kõigepealt proov.
Kontsert, kontserdid hakkavad kell 12 ja esimesena esineb
meeldis wind Liina, Žiguli, Kadri-Ann, Sumera
ja nemad mängivad meile Bruchi, mis on väga hästi tore teos,
klarneti leviolaleja klaverile.
Isegi klarnetimängijana tunnen seda teost hästi
ja mul on hea meel, et kolleegid just selle kontserdi ette võtsid. Siis järgmisena kell 12 30 toimub lastekontsert,
mis oli ka Viimsi Artjomi Enda soov, et oleks eraldi
lastekontsert ja kuna piletid müüdi sellele kontserdile nii palju,
siis lausa liigutati suurde saali, et algselt see pidi
toimuma kuskil väiksemas ruumis.
Aga kuna lihtsalt huvi oli nii suur, siis tuleb see kõige
suuremas saalis. Gazerzokad võtavad oma lapsed ka kaasa. Ma loodan küll, ma ei ole otseselt küsinud,
aga eelnevatel aastatel on seal tõesti olnud päris palju
kolleegaga oma lastega ja selles mõttes ma arvan,
et see on tore näidata nendele lastele, mida nende vanemad teevad,
sest noh, ERSO proovi väga tihti lapsi kaasa võtta kaasa ei saa.
Just ja siis läheb proov või see päev lähebki niimoodi
vaikselt edasi, et kell üks on järgmine kontsert,
kus esinevad Kelby liigolleegid, Mari-Katrina Suss,
Triin Krigul ja seolki-le, kes on meie uus tšellorühma
abikontsertmeister devalveerite koreast. Ja nemad mängivad Schulofja klieri, mis on ka,
ma arvan, väga huvitav ja põnev kava.
Siiski 13 50 on ilmselt minu kõige südamelähedasem kontsert
sellel päeval me esitame koos puupuhkpillide nelja
metsasarve ja kontrabassiga Mozarti serenaadi kramp partiita
ja selle teeb minu jaoks veel eriliseks see,
et sel aastal ERSO ostis meile kaks uut basset Horni,
mis on klarneti perekonnaliikmed, sellised Altpillid
ja need on sellessamas teoses väga solistlikult esindatud. Ja ma arvan, et see teos on tõesti väga eriline sündmus,
iga kord, kui see kõlab kuskil, et minu arvates see on üks
ägedamaid puupuhkpillide kammermuusikateoseid
ja kuna Mozart on nii geniaalne, siis tõesti
ja olen väga rahul, et ma seda mängida saame.
Pärast seda jätkab kohe Mariliis wind, Triin Ruubel,
Elena Alt, manis, kes mängivad Beethoveni serenaadi.
Siis pärast seda tuleb veel keelpillikolleege. Nemad mängivad Telemanni tonti ja siis minu kallite klarneti kolleegidega.
Panime sel aastal kokku sellise kava, et selle asemel,
et tavaliselt mängida kõik koos neljakesi sel korral me
kaasame minu head kolleegi USAst Robert flaizzi,
kes on pianist, kes elab hetkel Helsingis.
Et me teeme seekord nii, et me mängime üksikult koos klaveriga,
et mina mängin ühe loo, Robertiga mängib Meelis wind ühe loo
ja siis mängivad suujoon kehozee. Mõtlesime, et selle asemel, et iga kord neljakesi mängida
DVD kord sellise teistmoodi kammermuusika kontserti.
Ja siis hakkabki juba vaikselt pool päeva läbi saama,
tuleb üks väike barokkorkestri kontsert mille on kokku
pannud kolleeg Kaido välja.
Ja siis toimub ka üks väga huvitav kontsert,
mis on natuke selline tutvustav kontsert meie audio spa-seeriale.
Selle idee autor on Olari Elts, kes tahtis viia Ersot
väljaspoole selliseid konventsionaalseid kontserdipaiku,
et sel aastal meil tuleb näiteks üks selle sarja kontsert
sellises kohas nagu teras Beach, mis on põhimõtteliselt rand
siseruumis ja kontsert toimub veebruaris
ja siis seal peaks olema umbes 27 kraadi
ja liiv, et inimesed saavad lihtsalt jalad liivas Richi kuulata,
et aga ühesõnaga seesama selle audios baseeria siis
tutvustav kontsert tuleb siis black box is kell viis õhtul,
kus kolleegid mängivad teoseid siis koos elektrooniliste elementidega. Ja enne suurt sümfooniaorkestri kontserti tuleb veel 17 40
kontsert harfiga, kus siis esinevad lisaks Arphile flööt,
Viola ja viiul.
Ja siis lõpetame kell seitse sümfooniaorkestri kontserdiga,
mida sel korral dirigeerib sandivandaik kes on muidu
professionaalne vioolamängija signum kartetis
ja kuna ta on ühe eestlasest pianisti Kärt Ruubeliga koos,
siis me kasutame ka teda kui väga head muusikut ERSO-s kui võimalik. Ja sel korral me mängime Mozarti 30 neljandat sümfooniat
ja Pramsi teist sümfooniat, nii et nagu Viimsi artimiseda
päeva nimetab, see on tõesti maraton, et toimub väga palju. Ekas Xandivan ta ikka on teid ka varem juhatanud. Kusjuures on küll ja meil oli ühel korral lastekontsert,
kus mängisime, sans ansi, loomade karnevali.
Ma mäletan Johan Randvere ja Kärt truubeliga
ja tookord oli see vist tema ERSO debüüt.
Ja nüüd see peaks olema siis selline tõsisema programmiga
ERSO debüüt. Aga te olete ka koos kammermusitseerinud? Ja mul oli see imeline võimalus just sel aastal augustis
Fotografiskas Kärt Ruubel korraldab seal väikest festivali
kammermuusika Fotografiskas ja sel aastal ma sain kosk sandi
ja Triin Ruubel ja seal oli veel kolleege,
kellega koos mängida ja Sandy on väga-väga eriline muusik
ja dirigendina, ta on ka väga, ma ütleks,
eriline, sest ta kuidagi suudab leida ERSO-s põnevaid värve
ja selliseid detaile ning kvaliteete, mida võib-olla mõni
teine dirigent alati ei märka ja ei isegi soovi,
et selles mõttes ma arvan, tuleb väga selline värvidele
kirev ja põnev kontsert. Kui õhinas ERSO muusikud on sellise päeva puhul,
et kas te tahate ka 11 kuulata? Ja kui võimalus on, siis me üritame seda teha,
aga eks on ka seda, et tuleb natuke puhata
ja tuleb ka natuke ennast hoida, et jaksate õhtul järgmisel
kontserdil mängida, nii et igale kontserdile kindlasti kõike
ei jõua, aga ma üritan nii palju kui võimalik kolleege kuulata. Teie olete selle kava kokku pannud ja ja ma arvan,
et teie, Taavi Oro, saate saate sellest veel ekstra rõõmu tunda,
sellepärast. Ja ma loodan ka, et siis, kui ma alustasin kaval
muusikaprodutsendina ERSO-s eelmisel hooajal siis minu
missiooniks oligi just leida selliseid võimalusi
kolleegidele et oleks lihtsalt tore võimalus,
kus saab muusikat teha sellist, mida sa ise soovid,
ja mina kui produtsent üritan nende elu võimalikult lihtsaks teha,
kuna muusikuna tean, kui raske on ise kontserte korraldada
ja siis seal kontserdil mängida. Et on palju toredam, kui keegi selle raske töö eest ära teeb,
saab muusikana lihtsalt minna lavale ja muusikat nautida,
et ma üritan seda kolleegidele. Suur aitäh, Taavi Arro, soovin teile kõigile ersakatele
toredat päeva Viimsis ja Viimsi rahvale väga suurt rõõmu
nendest kontsertidest.
