Eestis on algatatud ligi 60 planeeringut,
millest enamus on eriplaneeringud tuuleparkide rajamiseks
kokku 29. omavalitsuses.
Järva vallal Roosna küla elanik Mik Kivila kogus 8500
elanikuga Järva vallas 1060 allkirja pöördumisele,
milles nõutakse valla tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamist. Meie Roosna küla jääb, on selline piklik,
külasin Järvamaal ja meil on praegu plaanitud kolme ilmakaarde,
need tuulikud ja need 200 seitsmekümnemeetrised tuulikud
misse ja plaanitakse siis ei ole kuidagi vastuvõetav,
et siukseid asju pannakse inimestele esiteks nii lähedale
ja arvestades neid tervisemõjusid, mis nad erinevate
uuringute põhjal tekitavad inimestele, siis kui see ei ole
kuidagi normaalne. Järva valda peaks kerkima 109 kuni 270 meetri kõrgust
tuulikut üheksas piirkonnas.
Vallavanem Toomas Tammik ütleb, et kindlasti pole midagi
veel otsustatud. Keskkonna strateegilise hindamise aruanne on saadetud
mõjualasse jäävate kinnistu omanikele arvamuse avaldamiseks
ja ka ametiasutustele.
Näiteks nii transpordiamet kui ka keskkonnaamet ei ole seda kooskõlastanud,
mis tähendab, et neile asutustele peame täiendavalt saatma
selle aruande siis ülevaatamiseks.
Samuti kõik need arvamused, mis meile on laekunud,
neid on kuskil 200. Ka neile peame leidma kõik vastused, aga kui mingid
küsimused jäävad õhku, siis tuleb teha eriplaneeringus omad korrektuurid,
mis võib ka lõppeda sellega, et see planeering meie vallas
sellisel kujul ei olegi võimalik.
Kuna see on riiklik eesmärk, siis see menetlus võinuks
võib-olla olla riigi kätes rohkem ehk riigi eriplaneering.
Kui me räägime näiteks Päinurmest siis seal on ette nähtud
tuulikuid nii meie vallas kui ka Põltsamaa vallas. Aga need menetlused kahes omavalitsuses käivad,
et see võinuks olla ühtne. Kliimaministeeriumi rohereformiosakonna nõunik Renee Reisner ütleb,
et üleriigilise eriplaneeringu algatamine on küll seadusega
lubatud võimalus kuid selleks peavad olema täidetud teatud tingimused. Kindlasti üleriiklikku olulisust, tähtsus kiire loomulisus
praegustes oludes tuvastada ei saa, et, et see on ka põhjus,
miks need planeeringud on siis ikkagi omavalitsuste keskselt. Reisner lisab, et kuna taastuvenergia lahendused mõjutavad
kõige enam kohalikke elanikke, on oluline,
et planeeringuid tehtaks ja ka arutelud toimuksid just
kohaliku omavalitsuse tasandil.
Treffneri sõnul peaks aastaks 2030 Eestisse kerkima maismaa
tuulikuid koguvõimsusega 2850 megavatti. Me oleme selles graafikus, võib-olla pisut jääme alla,
aga, aga kindlasti ei ole meil täna sellist tunnetuslik kuidagi,
pingutasime üle või teeksime rohkem justkui vaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk,
Paide.
