Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtast kihnlased Tseening seal
pulmerd pärnamõisa Raigo jõulud on ukse taga
ning mina tuli oma ema pärnamõisa Veronikaga rääkima,
et kas meitel kohe selle aasta jõulud tubadevasse. Jõula tuba enam ei too, meeldud jõulud viimati Pärnel tuba
90.-te keskpaigas, et et jõulame tuba enam ei too
ja kas asja pärast siis ühe korra oli niisugune lugu,
et meil läksime oma õdede-vendadega jõulus latsi
ning viisime kõik oma lapsed mamma loeda,
Pärnale ja olud olid toas nikuma, öösel kullakool tulime,
siis olid tagakambris sängis kva jõulud ning peale selle mäe
lubas jumal, et ennem jõula tuba ei too. Kuidas siis jõulutsengu saavad tulla? Kihnus öeldes, et jõulutavasse tuba kui ennemmeste Rugi põhk
toodi tuba, riie pandi alla ning teine riie pandi peale goa
ning sihuke suur süledes rukkipõhku, toogi,
tuba, teoluskisi, jõulumehed läbi käisid,
et kui väsisid, siis said seal vööbikes olla.
Et seda aega me muidugi ei mäleta, et kui Kihnu mehed
jõululaupa kodunt läksid ning kolmekuningapäev taha,
kui jõudsid terve Kihnule tehti ju ringi peale ning,
ning mindi pere perestikus seal väsuta, siis magategi jõulupeol. On siis nüüd neid jõula veel mõnestest võtta. See on kohe üks mure jah, et ei põle ainena paelu Surdamatel
talupidajatel on veel võib-olla rukkipõhku võtta,
aga tavalised inimesed, kes enam loomu, pea mitte netti
ennem vilja maha. Aga kui selle aasta ikka selle tüki meie teeksid,
jõulud tuvad oleks siis kas täna oleks paras aeg need tuba tõuale? Ma annan täpselt mäletagi enam, aga minu arust ikka toodi
need jõulud tuba, jõululaupa, toaski ennem samamoodi
jõulupuu toodi tuba jõulureedaga, Äärhiti ikkagi
jõululaupäeva peale sauna ning jõulupubieti ennemäe toas
jõuluviimse püheni küünlapäeval teisel veebruaril.
Aga mitte elanud ju jõulupuuks mänd ning männega jääd mänd mitel,
lase maha, kuusega ei saaks kaua toas pidada. Anud Kihnus Manivere velgis omale jõulud tuba,
tõuade. Mina praegu ei tea, kas on mõnel veel jõulud toas,
aga köige hiljemine, kellel me tea, olid oma Peetri Salmel
olid ikka jõulud maas.
Nüüd küll Salmon enam ei põle, aga üks 10 aastat taha kolit
kindlast Allastuma Peetril jõulud toas. Niuksed jõulutraditsioonid veel muutunud Kihnus. Kui öeldakse, et Kihnu kultuur elab, et need kombed ka
ikkagi kõik muutuvad ning ennem käisid poisid
ning mehed jõulus latsis ainult, aga nüüd Jugevad ikka
naised ning tüdrikud neid kohe, et see on nüüd üks asi
kindlasti asi muutunud.
Ning muidugi ju loomapidamist enam põlemite jõulud ju
hakkasid suure kavandamisega koristamiseni seatapmisega
ning ning siis tehti sülti ning pasteeti
ning jah, nüüd sülti pasteeti veel tehes,
aga, aga sigu pole enam tapante. Aga see oli ka üks suur töö enne jõulumis,
muidugi kui on muutunud, et ennem kassid koerad olid ikka
õue ning rehaluse jaoks, aga nüüd on ta ikka enamustel kassid,
koerad toas. Kas seal ju pole enam selleta õues peavad sellepärast toas krõbinu,
sööme. Jah, see kohe sihuke naljakas asi, et töökorra mööda Veera
lendas käes ning tuli poest välja neid, nagu vaatan sa asja poest,
ostised kiiruga, käin läbi, ühes käes oli rotimürk
ning teises oli kassi söömine ning siis tema hakkan mõtlema,
et maksaks ikka asi läinud. Aga äsja pärast, ent sel ajal kihnu naised oma kassid
käebedeldasid jõule aegas. Jah, tehtud trumme ka kassinahast tehtud trummar,
mina muidugi seda aega ei tea enam seal ikka ennem meid
täiega säram kassist rühmani tehes. Sa ütlesid ennem tüdrikud ning naised käivad nüüdsel ajal
latsisega säsise latsiskeeminantsis. Lätis käimine on sedasi Küleskemine ühe teise juures minnes
pere-perelt ning soovitas häid pühi ning pererahvas siis
katab lavaneng Attasse juttu ning Teeesse nalja
ning lauldassoni.
Aga selle juures omad tarkused ikka kohe,
kui uus kamp tuleb, et siis vana kamp peab püsti tõusma,
käe minema, et muidu majad umbseks, kui rahvast korraga
liiga paelu ühte kohta jääb, et et see oli jah,
selline mõõdet. Nüüd tänapäeval noored tikuvad selle onutama,
et kambad lähvad kolla suureks vahel paelus campus olla võib
heege seda nunna täpselt paika pandud ei põle,
aga aga kui ikka paarkümmend 30 tükki korraga toas olnud,
et siis on liig, mis liig ei põle, läheb siis õige aru.
Aga muidugi uijasta ööse tüdrikud ning naised ei tohe latsi
minna või kui lähtuvad siis kohe, et, et mehed tuleb ikka
ennem uksest sisse vaata et naised ei tohi jääda,
on nagu Joy aasta või see teisi perele. Aga kui mõni matsakas kuuleb, et oi, et näed kihnusse absi
jõululaupäevast kuni uue aastani välja peaaegu pere-perelt
käbe ning igalt poolt sööve ning jõua Ei, see asi ikka ei põle, et, et see on ikka rohkem sihuke
kogukonna moed ning traditsioone.
Sedasi võõras inimene ikka küla kaudu kergem ei
või minna. Siis, tehes seda sinu pulmas, et kui tuleb võõras inimene
kutsumata tahmatas seal Ehk siis ta ei, pole kuulda olnud mõni jõulusäädahmatesse,
no mõni mõni võõras ju ikka käib goa.
Nüüdsel ajal vaata, inimesed liikuvad nabaelun
ning omale Tõvasse Jovellest kaaslasi ning et need Jugevad
iga koha oma omadega juures, aga. Kas asja siia, Eesti rahvale ning Kihnu inimestele soovi
tahad siiani julla? Pikka sihukest Pitke ning rahulikku meelt
ning üksteisest Uuelmist ning kõiki köige paremat
ning et rahu oleks ning. Seda kõike siis soovimegi. Gennadi jõula kua Mea Kasemargi poolt siit lammaste kitsede
ning Albakate saare pealt manejast ning kihnlased Unutak,
mitte et jõululaupäeva Soab Lydia Koidula,
sa kaheksakümneaastases ning jõulu esimese püha kihnu naine
viiekümneseks ja just na, paljud Ta on aega läinud Kihnu
naise filmi tegemisest ning kuidas see 50 aasta vanad
unekinonaine täna elab, seda nõudma tab ETV teitele jõulu
esimese püha, kella 13-st. Selline saigi meid, selle aasta viimne saade kahjuks pea
möödeitele otse head uut aastat soovima ning vägevat kolmekuningapäevagi.
Kuna Uiest oleme eetris alles näärikuu 12. päeva õhta
olgendika mõnusal ning lõbusat kõikide siinlik teispool. Elupuu kui haljad on su oksad.
Männe, männe pruu, sa oled mulle armas, sind jõulooks metsas
tuuakse ja küünlad külge pannakse.
Nagu näen, sa oled mulle armas.
