Ning nüüd kihnukeelse uudise. Õhtaks kihnlased siin-sealpool merd.
Kasemark tuli täna õhta küla Kihnu päästekomandopealikule
kolde Agole.
Kuidas siis nende suurte tormidega hakkama saite?
Siin saare peal? No mis seal ikka oli päris pikalt elekter,
kohe, inimesed pidid paar päeva ikka jah,
ilma elektrita hakkama saama.
Kas küünlad? Ning patareid ning kõikel olid olemas või oli mõni hädaline ka,
kellele pidi siis peerutuld viima? Hädalisi oli selles mõttes, et meikel päästekomandos anud
generaator olemas, et siis inimesed käisid seal ikkagi oma
akusi laadimas, tänapäeval on siuksed laetavad akud,
nõunik, siis nende pealt saad oma raadiot ööse panna
ning tuled põlema panna ning. Kui selle sajandi kõige suurem torm oli 2005. aasta
üheksanda oma jaanuarikuupäeva, siis olid need mobiilimastid
kõik välja lülitad.
Selle korra vist said kergemini hakkama. Jah, see on siuksed, arendused vahepeal tehtud,
et mobiilimastid kojas siis generaator olemas,
mass töötas, küte oli olemas ning saadi telefon,
aga rääki. Aga genereeriks nüüd siia oma kahe kõrva vahel uusi mõtlesid,
kuidas vasta minna uutele tormadele ning kuidas seda hoida,
et puud elektriliinidele maasante.
Seda juhtus ju ette paljusi linakülas olid ju teed tänavad kõikindi. Jah, meite põlev ginaa palju kutselisi üldse olnud,
kui selle suure tormaga oli, et kahe päeva jooksul oli siis
19 väljakutset meitel, et vahest mõne aasta jooksul Guena
palu kutsusi tuleb kogu, aga see torm oli siukse aaga,
et puud olid alles lehtedes ning moa märg ning,
ning siis torm ikkagi lükkas üsna palju puid ümber ja. Märjas maas, jobu püsti seisab.
Tarmo murdude oht ikka suureneb iga aastaga. Nojah, sügisond ju, nae soe on tänavu aasta jah,
loomad ka veel, sellest saavad kõik muru enam õnneks niitma
ei pea, aga. Olete oma Louie ette vägeva päästejaamas on sadama,
aga täna, kui mina kihnu tulime ja mõtlesin,
et kui sõda peaks tulema ehk siis rünnatakse otse sadama
ning lennuväljasid ning haiglasi ning me teame üks suuremaid
rahvakogunemise kohti.
Nüüd heitel, päästejaam otse sadamas, kas ikka oli päris
õige koht sinna? Ei, seda ei mõista kedagi öelda, mihuke,
see täpselt õige koht on, pommid otsivad ikka tänapäeval,
see on tegelikult poolt üles, selle vasta.
Ei soe, et siis oleks pidanud võib-olla täitsa moa alla kaevama,
et, et nähe kusagilt ei põle. Kas Kihnus olnud ka mõni varjend olemas? Kihnus ühtegi varjendit ei põle, aga variandina saab ju,
kasuta igaüks oma kelder näiteks või mina mõtlen ka,
et Kihnu ikka üsna suur sõda vist ilmselt ei tule,
et vaenlasel ilmselt puudub sihuke otsene vajadus Kihnut rünnata,
suured linnad võetakse ning ning, ning võim läheb teiseks,
nänn eksis pisikestel kohtadel, pole seal suurt kedagi öelda,
peame see asi olema nagu.
Nagu suur võim on. Ukrainas paistab küll teistmoodi olevat,
et just pisikeste külade kallale minusse
ning esimene, kuhu ka roniti peale oli ussi Saariu. Nojah, aga sealt oli tarvis Edegu minna,
muidu nagu Soašmete meitel kohe ikka vaenlane teispool piiri ju,
et Euroopa poolt me arva, et ei, pole ühtegi tulemus,
et kellel oleks tarvis kiinud päevalluta. Niuksed muud mured, kiinu päästajatelund,
mehi ka jagub ning olete naisi ka omale mundri riieton. Naispiast Simmitel ei põle veel ja aga nüüd meite luks uus peast.
10. novembril lõpetab kooli kohe Traino tuleb metel uus
poiss siis töös ja. Kihnu naised on ju ette julged Turu Annu kohta räägitakse,
et kui kolhoosi esimees tuli käiakivi jää viima tema õue pealt,
siis Ann oli rääkinud, et oodake üks minut.
Tuli minuti pärast räpi peale välja ning ütles,
et kui uuesti minema ei lähe, löön vikatiga pea otsast maha. Nojah, need asjad on kanged, kui ikkagi keegi su elu
või asja kallale kipub, noh siis haarab igast õlekõrrest. Sujunud Kihnus ette palju külalisi, kuidas nendega on goa tegemist? Ikka on tegemist, et tänavu aasta olid ka mõned lõkked,
onud jälle järelvalveta jäetud ning ning tihex metsis
sihukeste kohtadel lõket, kus lõket ei tohiks tehe. Siis lähtejuurening kutsute korraldajaga saate krõbedasi
sõnu vastavistunud sedasi. No igasuguse juhus ei olnud jah, et mõned teadvad oma õigusi hästi. Mõnel on õigusi rohkem kui seadust endale seda andmund.
Aga kuidas Kihnu tervishoiuga luudond, kuidas haige üle
merevaate ning? Peastel jah, mingit transpordivõimalust ei põle,
aga jah, siia vahele oleks tarvis ühte siukest diad paati,
merekindlat paati, küll see asjaga haiget saaks üle viia. Praami siis asi otse sõidaks maisemale mitte tund aega
ukerdadesi saarte vahel, vaid ikka otse ning kähku poole tunniga. Nojah, mida kiiremsi aegunud, kui patsient saab arsti juurde,
seda, seda parame onud, et öeldakse, et kuldse tunni reegel,
et suurte vigastustega inimene võiks ühe tunniga ikkagi juba
põhimõtteliselt operatsiooni lava peale soja. Ehk kui poole tunniga saaks munad sadama,
siis on ikka juba reanimatsiooni inimeste käe. Õnnetuste puhul ikka Ege sekundanud arvul. Nii et sea pooldat, hua, uje praami projekteerimist
ning ehitamist liidule Praami mina ei tea, võib-olla see on seesama praam kohe,
aga võiks näiteks otsemini Kev või ning peast Paet võiks
ikkagi eraldi olla, et praam ei saa ju ige aga päästetöid
teha praamily oma graafik ning niikui siis graafiku aegas
keegi haigeks jääb või üle tuleb viia.
No siis ikka soe. Kui peaks juhtuma sihuke värk, et ankruga veetas puru kihnu elektrikaabel,
kas selleks Aksunud ka Kihnu rahvas valmis? Ilmselt ei põle, et metel saare peal ju suurt generaatorit
ei põles, asjagasvarte toita?
Jah, suurte kriiside puhul, igaüks peab ikka ise hakkama saama. Kuidas Alusta akest katusele sihuke paneeli võrk panna,
et sealt voolu saab kätte? Tänapäeval on erinevusi, võimalusi, paned samal pisikese
tuulegeneraatori pest või päiksepargi või
või ostad omale lihtsalt generaatori ning varjud varud kütet
omale iganes, et see igaühe oma teha.
Kuidas, kuidas kellelegi rahakott kannatab?
Võib niukesi mugavusi, keegi tahab, mõnele meeldib jälle
küünlavalges Estu, sellel pole suurt kedagi taris. Talitabab ukse peale, kas Kihnu rahvas anud talve vasta
omast valmis panna? Loodame, et onud kütteperiood hakkas peale,
et kõikjal oleks korstnad pühitud, Tamad pühitud,
lõõrid puhtad ning, ning ühte asja tahaks võib-olla ka veel nimeta,
et meid, teil on ikka vahest tolm, kaebusi kogus,
kihlased põletavad ikka ei kodo omal prügi,
et seda tahaks küll südamele panna, et prügi võetas
prügimäel vasta, et kodo võib ikkagi ainult kas pappi põleta
või või töötlemata puit. Et kui juba puit värvitud olnud, et seda enam kodu põleta. Aga kui mõni vanainimene ise enam korstent pehma ei saanud minna,
kas päästekomando mehed lähtuvat ning Tegad selle töö siis? Ei peast meestel omal ei, pole kellelgil Soxi papras
ja ka mina ikka ige aasta olla kaks-kolm korda aastas
korstnapühkija kihnu tellin, et, et kes on tahtmise ikka
anda oma korstnad puhtaks. Kas asja tahate CO päästekomandole soovime aga. No et kõik oleks ikka turvaline, seda vähema meitel tööd
ning seda vähema õnnetusi juhtub. Sedasama soovimegi.
Sugugi saigi tänaõhtune saade Uiad, kihnukeelsed uudised
juba tuleva reede 30 ikka lõbusalt ning lõbusalt kõikide
siini teispool merd.
