Seiklused Aafrikas. 15 erinevat riiki. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rändajat.
Tere. Me oleme nüüd oma Aafrikas saadetega liikunud Nis
Põhja-Aafrika riikides ja viimati olime Sudaanis,
tegime seal tutvust Sudaani pealinna Artuumiga,
aga täna võtame ette uue riigi Etioopia ja
ja kui vaadata kaardilt, siis Etioopia on tegelikult Sudaani
idanaaber asub seal Aafrika mandri kirdenurgas.
Ning tänane saade on siis niisugune Etioopia avasaade kosmoses,
kõnelen selle maa inimestest ja ajaloost
ja loodusest ja rahva praegusest elu järjest
ja nõnda edasi ja jutustan ka nendest paikadest,
kus me käisime siis, kui me seal 2016. aasta talvel ringi liikunud,
kui me tegime seal kaks pikka tiiru esimese tegime siis
pealinnast Addis Abebas lõuna poole peaaegu kuni Keenia
piirini välja ja teise jällegi pealinnast põhja poole kuni
Simmi Jeni rahvus pargin sinna, kus asuvad Etioopia kõige
kõrgemad mäed. Aga alustaks siis kõigepealt sellest, et kui suur see maa on?
Etioopia pindala on kokku ligi miljon ruutkilomeetrit ilmatu palju.
Ja ta ongi Aafrika üks suuremaid riike, kuigi mitte just nii
suur nagu Alžeeria Sudaan, millest oli juttu eelmistes saadetes.
Aga naabreid on Etioopias kokku kuus ning nende naabrid
ega on selles mõttes lood kehvasti.
Et enamik neist on Etioopiaga vaenujalal
ja mitmetes käib ka kole verine kodusõda. Kodusõda käib siis ida pool asuvas Somaalias
ja lääne pool asuvates Lõuna-Sudaanis ja Sudaanis.
Ja sellega peavad siis arvestama ka kõik huvireisijat,
kes Etioopiasse minna tahavad.
Muidu saab seal ringi rännata suhteliselt turvaliselt.
Aga neist piirialadest on targem eemale hoida.
Aga kui nüüd mõelda Etioopia elanike peale,
no rahvuste poolest on ta erakordselt kirju,
sellest räägin veel siin saates edaspidi
ja 2024. aasta seisuga elas seal 120 miljonit inimest. Ilmatu palju ja isegi võrreldes kõigi teiste Aafrika suurte
riikidega on see elanike arv väga suur.
Ainult Nigeerias elab veel rohkem inimesi kui Etioopias.
Aga mõni sõna ka etioopia majanduse olukorrast.
Üldiselt on see kehvast seisust nii nagu ta on olnud ka varem.
Eriti nõrgalt on traditsiooniliselt, et seal maal arenenud
tööstus ja majandus püsib peamiselt vaid põllumajanduse toel.
Ja see põllumajandussky on niisugune viletsavõitu
ja vähetootlik. Ja ometi annab põllumajandus inimestele selle peamise
igapäevase leiva.
Seal on olukord siis niimoodi tervelt kolmveerand kogu
rahvastikust elab maal ja elab nii-öelda peost suu.
Noh tähendab siis seda, et nad ise endale jaksavad toitu kasvatada.
Näljasurm just ei ähvarda aga midagi üle,
mida saaks siis müüa, seda ka ei ole, nii et rahvas on vaene.
Raha ei ole, aga kuidagimoodi saavad ots-otsaga kokku
ja paar niisugust huvitavat joont ka Etioopia ajaloost. Üks neist on siis see, et selle mitme 1000 aasta jooksul,
mil Etioopia riik olemas on olnud, on ta alati olnud iseseisev.
Päris imelik mõelda, sest Aafrika oli ju jagatud seal rohkem
kui sajand tagasi euroopan maade vahel täielikult ära
erinevateks koloniaal valdusteks etioopia mingil imekombel
püsis iseseisvana ja teine ajaloo erijoon,
mida tasub alati meeles pidada, on see, et Etioopia pea on
üks maailma kõige vanemaid kristlikke riike. Ristiusk võeti seal vastu aastal 330, ehk siis enam-vähem
samal ajal kui Euroopa vanimas kristlikus riigis Armeenias.
Väga huvitav tõsiasi.
Kui järele mõelda, aga nüüd siis hakkaksingi juba pikemalt
nendest Etioopia iseärasustest jutustama.
Ning nagu ikka kombeks, paneksin sinna sekka ka omaenda
reisielamusi sealtmaalt.
Ja olgu siinkohal nimetatud ka see, et olen siin saates
kasutanud lõike ühest oma varasemast saatest mis olid
esmakordselt raadioeetris 2018. aastal. Sedamoodi väga rõõmsameelselt, eks ole, kõlab siin üks üsna
tüüpiline etioopia muusika, see on tegelikult tantsumuusika
ja see tants, selle nimi on eskista, eskistan Etioopia laste
seas väga armastatud ja traditsiooniline tants.
Ja seda nad ise nimetavad vahel ka maotantsuks.
Nad ütlevad, et need liigutused on sellised,
nagu teeb madu siis, kui madu on erutatud.
Aga nüüd muusika raadiokuulajale küll kostab,
aga ei ole näha, kuidas selle muusika saatel tantsitakse
ja sellest on väga kahju, sest see näeb tõesti väga veider välja. Ma olen ju Aafrikas varemgi päris mitmel pool käinud,
aga midagi ligilähedastki sarnast tantsu ei olnud ma mitte
kusagil Aafrikas varem näinud.
Aafrika Natsudele on ju üldiselt hästi iseloomulik see,
et väga hoogsat liigub alakeha siis jalad,
puusad, eriti puusad, liiguvad hästi laialt
ja tohutu hooga.
Aga ülakeha on aafrika tantsudest tavaliselt võrdlemisi liikumatu. Aga selle eskista puhul on siis kõik vastupidi,
et tantsijate jalad ja puusad püsivad suhteliselt paigal.
Aga see ülakeha, see liigub ikka uskumatu hooga.
Nii et võiks peaaegu arvata, kui esimest korda näed seda
hoogsalt tantsivad inimest, et teda on tabanud mingi
haigushoog ja et kui ta veel kaua niimoodi seal tõmbleb,
et kohe varsti kukub jala pealt maha.
Noh, ta tõesti väristab siis ja raputab oma õlgu tohutu
suure kiirusega. No seda ei saa kirjeldada, seda peab ise nägema.
Ja samal ajal, kui nad tantsisid niimoodi,
siis nad täielikult kontrollisid oma liigutusi
ja tantsisid pöörase kiirusega.
Aga kui ma nüüd peaks välja mõtlema, et mis on selle
tantsustiili nimi eesti keeles, siis ma pakuks,
et kõige loomulikum oleks nimetada seda õlatantsuks,
sest peamine selle tantsu puhul õlgade, töö
ja õlgade liigutamise meisterlikkusega mõõdetakse selle tantsuoskust. Seda Etioopias igal pool ei tantsida, saan rohkem nende
Kesk- ja Põhja-Etioopia rahvaste tants näiteks.
Am haarad, roomad nende juures ma nägin seda tantsu
ja Lõuna-Etioopias, seal ei teata sellest tantsust mitte midagi,
seal tantsitakse hoopis teistmoodi.
Sest seal elavad teistsugused rahvad teistsuguse ajaloo
ja kultuuriga.
Ja vot see, et erinevates osades on nii kontrastsemalt
erinevad rahvad, niivõrd erinevad skulptuurid,
sernitioopiale väga iseloomulik, selle elab praegu kokku
ligi 80 erinevat rahvast ja etnilist rühma. Ja need 80 rahvast kõnelevad üheksatkümmet erinevat keelt,
nii et mõnel rahval omakorda on see jagunemine veel ka keele järgi.
Ja neid rahvaid on seal palju sellel lihtsal põhjusel,
et Etioopia riik on väga suur, seal elab pööraselt palju
inimesi ja miks seal Etioopias nii palju rahvast elab
ja õieti on elanud palju sajandeid?
Isegi palju aastatuhandeid on seal üsna tiheasustus olnud
põhjus selles, et seal on palju viljakaid,
maid, suuri põllualasid, leidub nii mägismaadel orgudes
ja seal on piisavalt palju vett, et saaks põldu harida,
on palju vihma, on jõgesid, järvesid, nii et põlluharjatele
hea piirkond lausa Etioopia viljaaidaks võib nimetada sellist,
et ala nagu Etioopia mägismaa, Etioopia mägismaal on tohutu
suur ala, siis õieti enamik Etioopia riigist. On see Etioopia mägismaa ja see omakorda jaguneb paljudeks mäestik,
eks pluatoodeks.
Ja tihti on nende kõrgus, nende platoode kõrgus päris suur
kaks kilomeetrit ja isegi rohkem.
Seal on veidi jahedam kliima kui madaliku troopikas,
seal on rohkem vihma, villakamaid muldasid,
noh, ideaalne paik siis põlluharimiseks.
Nojah, ja kui on palju põllupidamiseks sobivat maad,
siis ju suudab ära toita ka palju suid ja on õieti tee
toitnud sajandeid. Ja minu meelest on just see põhjus, miks Etioopia ajalugu on
niivõrd sügav, niivõrd kaugeleulatuv, et sealset,
et riigid ja tsivilisatsioonid said ikka alguse uskumatult
kaua aega tagasi.
Esimene suur tsivilisatsioon, see oli Etioopia
territooriumil asuv Oxummi kuningriik kogu antiikmaailmas
tuntud oma võimsuse ja vägevuse poolest.
See tekkis kuskil 2000 aastat tagasi sinna praeguse Etioopia põhjaotsa. Aga pärast seda, kui see aks ummi kuningriik hääbus,
siis tuli jälle uus riik.
Vähemalt sama võimas, seegi hääbus, selle järel tuli järgmine,
nii ikka sajandist sajandisse edasi oma ülikutega oma
teistsuguseid kirjakeelega, oma uute pealinnadega.
Nii et tõesti see Etioopia tsivilisatsioonide lugu,
see on äärmiselt käänakute rohke, äärmiselt värvikas.
Noh, võtkem kasvõi Etioopia usundid. Et need kolm kuulsat ainujumala religiooni maailmas,
need judaism, islam, kristlus, need kõik on Etioopias olnud
väga kaua aega.
Kusagil üle 1000 aasta annad siin ja olnud
ja üksteise kõrval ja huvitaval kombel enamasti ka
rahumeelset läbi saanud.
No on olnud ajaloos aegu, kus need kristlased
ja muslimid on omavahel ka veriseid võimuvõitlusi pidanud. Aga üldiselt on saadud rahumeelselt läbi
ja saadakse siiamaani.
Ja näiteks kui mõelda Etioopia kiriku ajaloole,
no see on ikka väga põnev, väga eksootiline meie jaoks väga teistsugune,
kui need kristluse harud, mis siin Euroopas meile tuttavad on,
see sai alguse kunagi kopti kirikust Se etioopia,
kiriku ajalugu ja pärast arenes jälle kuidagi omamoodi seal Etioopias.
Ja oli palju sajandeid, kus Etioopia valitsejad olid
kristlased ja kristlus oli siis kogu riigi ametlikuks usundiks. Ja läbi sajandite on võiks öelda, et kogu Aafrikas Etioopia
olnud üks kõige kindlamaid kristluse kantse.
Nii et näiteks keskajal teati Euroopas väga uduselt kusse,
Etioopia asub, teati, et kuskil Aafrikas ta on,
aga öeldi siis, et see on preester, Johannese maa.
Ja nii on siis ka neid kloostreid ja kirikuid seal väga palju,
näiteks rohkem kui tuhandeaastaseid, kirikuid,
kloostreid on Etioopias tõesti siiamaani mitmel pool alles. Aga kui mõelda nüüd niimoodi laialt, et kus asusid need
muistsed riigid, tsivilisatsioonid, need kõik asusid ikka
just seal, Etioopia pea, mägismaal põhjus ikka lihtne seal
palju põlde, seal oli alaliselt palju inimesi
ja valitsejatel oli, keda valitseda. Siia vahele siis veidi seda hoogsalt Etioopia mägismaa õla tantsumuusikat.
Aga nüüd siis selles etioopia avasaates võiks natukene
mõelda ka, milline on Etioopia loodused,
mida ta pakub loodusehuvilisele, kes sinna läheb.
Ja alustuseks võiks siis vaadata Etioopia AT geograafilise pilguga,
et kus ta seal maamunal üldse asub.
Tasub sellises Aafrika osas, mida nimetatakse Aafrika sarveks.
See on hea kujund, piltlik kujund, sest tõesti seal Aafrika
kirde otsast sirutub nagu ookeani poole välja selline
hiigelsuur mandrinukk. Ja seal asuvad õieti praegusel ajal kolm riiki.
Need on siis peale Etioopia veel ka Somaalia
ja Eritrea.
Kui teha selliseid suuremaid üldistusi, siis kui rääkida
Etioopia maastikest siis siin kaks väga võimsat looduse suurvormi,
mõlemad ikka sadu ja sadu kilomeetreid läbimõõdus esimene
neist on siis Etioopia mägismaa, millest meil oli juttu
selle Etioopia mägismaa kohta, võiks siis geograafilises
plaanis veel öelda, et siin asub ka siis kõige kõrgem tipp
kogu Etioopias. See on ass, Tasshani mägi oma neli ja pool kilomeetrit kõrge.
Ja see kõrgem tipp asub omakorda Siimjeni mäestikus,
mis on väga kuulus just selle poolest, et ta on väga maaliline,
väga uhke see Siimjeni mäestik, aga selliseid mäestik on
tegelikult seal kogu Etioopia mägismaal väga
ja väga palju.
Aga mõtlesin, teine looduse suurvorm, see on nüüd siis
Ida-Aafrika alangu vööde. Me oleme nendes rännusaadetes varasematel aastatel
tegelikult sellest Ida-Aafrika alangu vöötmest kõnelenud
näiteks kui sai rännatud Tansaanias või kui sai rännatud kongos.
Sest see Ida-Aafrika alangu vöödes on ju meeletult pikk.
Ta läbib paljusid Ida-Aafrika riik, keda on tuhandeid
kilomeetrit pikk, selline hiigelsuur lõhe piltlikult öeldes
läbi Aafrika mandri, mis kogu aeg geoloogiliste jõudude
mõjul rebeneb, laiem, eks need geoloogid ütlevad,
et kuskil kolme miljoni aasta pärast eraldub kogu see
Ida-Aafrika osa musta Aafrika mandrist tekib maakeral üks
tohutu suur uussaar. Seesama suur lõhe läbib nüüd ka etioopia,
et kohe täiesti diagonaalis ja tema laiuseks ei ole rohkem
ega vähem kui keskmiselt kuskil 80 kilomeetrit pööraselt suur,
seda silmaga seal kusagil servas olles mitte kuidagi ei
suuda üldse haarata.
Ta haruneb ka veel siin Etioopias mõnedeks lisa harudeks,
nii et niisugune keeruline ehitus on sellel Annangu vöötmen,
siil ja selle põhjas, nii nagu ka mujal teistes Aafrika
riikides on siis nagu helmed rivis igasugused jõed,
järved ja need on ka hästi huvitavad näiteks Chamo järv,
sama järv on üks suuremaid seal Etioopiast ta meie
Võrtsjärvega umbes samasuguse pindalaga natukene suurem kui Võrtsjärv. Ja kui mõelda Etioopia halangu jõgedest,
siis need kõige kuulsam nendest on kahtlemata jõgi,
mille nimi on sinine Niilus.
See sinine Niilus on siis Niiluse jõe kõige tähtsam lisajõgi.
Ja huvitav asi on veel sellel Ida-Aafrika alangul seal
Etioopias see, et suur osa sellest Annangu põhjast asub madalamal,
kui on maailmamere pind.
Noh, eriti äärmuslik on see näiteks niisuguse koha peal seal Etioopias,
mille nimeks on ta Nakli alang. See asub siis 116 meetrit madalamal merepinnast.
Nii et kui mingil põhjusel peaks ookeani vesi leidma tee
sinna alangule, siis ta ujutaks selle ikka väga-väga suurelt.
Üle ookeani vesi praegu veel sinna ei pääse.
Selle põhjas on praegu hoopis vulkaanid ja laava järved.
Ja sedda Nakli alang asub seal Etioopias üsna raskesti
ligipääsetavasse paigas, hõreda asustusega paigas,
kusagil seal Eritrea piiri lähedal, sinna on raske pääseda,
aga mõned mu tuttavad on seal käinud ja nad ütlevad,
et see on täiesti müstiline paik. Seal see maapind on oht silmapiirini välja sellist ebamõist kollase-punase-sinisekirjut,
värvi, tööseti kui sa seal oled, siis need kõik need laava,
järved ja ojad need keevad ja kumavad valgust,
punast valgust, täitsa nagu mingi põrgukatel.
Tõesti väga põnev paik.
Nii et jah, Etioopia loodusele mõeldes kaks suurt vormi üks
on siis Etioopia mägismaa ja teine on see soorida Africa
alangu vööde. Aga Etioopias on ka teisi suuri maastikuüksusi näiteks päris
suuri savannialasid.
Siis on selliseid kõrbeid ja madalike ja kui mõelda,
et muidugi igas sellises paigas on ju erinevad elutingimused
loomadele ja kasvutingimused taimedele, siis on ju loomulik,
et Etioopia loomastik ja taimestik ka on hästi rikastma
Sovannides kõik need klassikalised Aafrika loomad,
kaelkirjakud ja elevandid ja jõehobud, krokodillid
ja teised. Aga näiteks seal Etioopia mägismaal sellised väga
haruldased loomad. No näiteks laada Kelada on siis maailma üks kõige pikema
karvaga ahve sest ta peab elama ju seal väga kõrgel mägedes,
seal lähevad mõnigi kord miinuskraadides,
seda peab seal ellu jääma ja suurepäraselt tuleb seal toime
ja noh, kui mõelda nüüd selle Etioopia linnuriigi peale,
siis on ka täiesti piiritult rikas, seal on ju lisaks
kohalikele Aafrika linnuliikidele veel ka need rändlinnud.
No näiteks meie, Eesti ornitoloogid on ju aastaid uurinud,
kuidas meie sookured lendavad just Etioopiasse talvituma. Nii et jah, loodusehuvilisele seda põnevust Etioopias jätkub
rohkem kui küllaga. Siin kuulutus, nüüd jälle see jupike Etioopia õlatantsu
muusikat ja ja muide, kui me seal Etioopias ise olime,
siis ma püüdsin seda õla tantsu ükskord ka ise tantsida,
no seda tasub natukene kirjeldada, see oli siis meie reisi
üks lõpupäevadest.
Me olime Addis Abebas.
Meil oli lõpuõhtu ja seal peol siis üks kohalik Etioopia
kaunitar kutsus niimoodi külalisi järgemööda tantsima. Ja siis, kui ta minuni jõudis, siis ma mõtlesin,
et hüva, võtan kutse vastu ja hakkasin temaga tantsima.
Tema hotell tõesti piltilus noor naine ja ta üritas neid oma
õlgu ja kogu seda ülakeha nagu tohutu nõtkusega
ja eks masin siis püüdsin kõigest väest teda järgi teha
ja pean tunnistama, et jaksasin, noh mõned minutid siis oli
täiesti jõud otsas ja ma ei jaksanud enam seda kiiret rütmi pidada,
nii et ma sain aru, et ma ei jaksa rohkem neid õlgu
samamoodi liigutada sama Staktist nagu tema
ja siis ma lihtsalt kummardasin ja tänasin
ja ta läks siis jälle järgmise külalise juurde,
aga see iseenesest õla tantsu proovimine. Ma olin rahul, et ma olin seda vähemalt üritanud,
sest ma sain sellest nüüd hoopis teise tunde võrreldes selle varasemaga,
kui ma ainult eemalt vaatasin, kuidas seda tantsu tantsitakse.
Aga siin etioopia esimeses saates ma siis räägin nüüd
sellest marsruudist, mis me seal Etioopias läbi tegime
ja ka natuke muljetest, mis me siis niimoodi saime.
Ja noh, alustasime nagu enamasti ju alustatakse sealt
pealinnast Addis Abebas ja ja üks esimene üllatushetk oli see,
et kui me tulime lihtsalt sinna esimesel päeval esimesed minutid,
et milline õhk meid seal vastu võttis, sest ma olin ennast
nagu häälestanud sellele, et me läheme, tropp,
kas Etioopia asub kahtlematult troopikas? Aga see õhk seal oli uskumatult mõnus, niukene leebe?
Ta oli tunne, nagu oleksin Eestis mõnusal suvepäeval.
Ei midagi liigset kuumust troopikas ma olen harjunud,
peab higi sorinal voolama, õhk peab olema nii lämmatav,
niiske, et ei saa hingata.
Siin oli väga lahe ja, ja miks see niimoodi oli
ja on ka paljudes muudes etioopia osades,
mitte ainult pealinnas, on ju ikka seesama see Etioopia
mägismaa põhjus, sest see Addis Abeba asub ka Etioopia mägismaal,
ta on seal kuskil merepinnast kaks ja pool kilomeetrit kõrgemal. Loomulikult on seal jahedam õhk ja loomulikult on seal
kuivem õhk.
Nii et eestlasele niisugune lahe ja kontimööda olemine seal
Addis Abebas.
Aga see päris reis algas siis järgmisel päeval.
Sealt me siis võtsime hästi pika retke sinna lõuna poole
kohe täitsa Etioopia lõunapiirile välja ja kohe,
kui me sellest suurest pealinnast, kus on ikkagi miljonilinn,
sellest ma räägin järgmises saates pikemalt sealt edasi siis
mõlemal pool teed avanes tänapäeva Etioopia maaelu
ja noh, kes seda ette ei kujuta, siis see on niisugune,
nagu oleksid sattunud ajalooraamatusse. Tõesti põldudel künnavad mehed härjapaariga
ja see ader, millega küntakse, see on üleni puust,
mitte ühtegi rauast osa või siis selline pilt tee ääres,
tihti tuleb ette.
Seal on niisugune tohutu suur mahalaotatud vilja,
vihkude plats ja seal peal siis tallavad ringiratast härjad
selleks et sealt nendest viljapeadest neid terasid,
välja tallata. Midagi niisugust, nagu meil Eestis oli võib-olla kuskil 19. sajandil.
Ja muidugi need külad, maalilised külad,
sellised ümarad, onnid, rohtkatusega, fantastilised
kirevates rahvariietes naised salonnide ümber,
no ikka lööb ikka täitsa pahviks ja ja see esimene rahvas,
keda siis kohtasime, lõuna poole sõites oli silte rahvas,
niisugune klassikaline põllu, pidajate rahvas
ja juba järgmisel päeval sealt edasi me siis tegime sellise
looduse päeva käisime Chamo järvel, see,
millest ma siin enne saates kõnelesin, see Võrtsjärvest
veidi suurem järv, kus me siis sattusime silmitsi
krokodillide ja jõehobude ja marapuudega
ja muude selliste Aafrika klassikaliste elukatega. Aga järgmistel päevadel sõitsime ikka kogu aeg edasi lõuna
poole ja mida kaugemale me siis jõudsime,
siis me sattusime ühte sellisesse aafrika alangu harusse,
mille nimeks on oma org, hiigelsuur kilomeetreid
ja kilomeetreid lai, ühest servast teine serv ei paista.
Ja nime on ta saanud selle järgi, et selle põhjas voolab oma
jõgi pruuni sogase veega.
Ja sellel teel me siis saime tuttavaks aina uute Etioopia rahvastega. Algul olid need niisugused põllurahvad, aga igalühel olid
eri moodi külad eri moodi, elumajade remondi,
rahvariided ühte teise ka segamini ei aja.
Aga nüüd päris seal lõuna otsas muutus kogu see maastik
kuivaks ja veevaeseks ja seal algasid sellised savanni moodi
alad ja seal Lõuna-Etioopias päris otsas,
seal olid jälle hoopis teistsugused rahvad,
need ei olnud enam põllupidajad, nemad olid karjakasvatajad,
põhiliselt nägime seal kitsekarju ja, ja veisekarju
ja karjakasvatajad, need nomaadid. Nad olid ilmselgelt vaesemad kui põllupidajad.
Aga samavõrra olid nad ka siis kuidagi eksootilisemad
ja kuidagi põnevamad ja samas sellised ise päisemad.
Ja lõpuks me jõudsime lõunaotsas siis välja tormi linna kantimise,
tormi linn, see on vähem kui 100 kilomeetrit juba Keenia
piirist ja sealkandis ausalt öeldes hakkas juba natukene
kohe sest need inimesed olid siin kuidagimoodi nagu sõja
kamad või metsikumad ja nad käitusid vahel ohjeldamatult
ja vahel olid ka toredad meie kahvanägudega
ja meestel olid tihti ka rinna peal kalašnikovid
ja nii edasi. Eks ta ongi natuke selline rahutum piirkond.
Aga noh, siis pöördusime oma ringiga sealt lõuna Etioopiast
Addis Abebasse tagasi ja siis läksime uuele ringile,
nii et läksime siis sellest pealinnast põhja poole,
ehk siis sinna Etioopia keskossa sinna Etioopia mägismaale.
Ja see oli jälle hoopis teine maailm, seal oli tihedamalt külasid,
tihedamalt asustust, aga oli ka väga põnevat loodust
käisimegi näiteks seal Siimjeni mäestikus,
mida ma ka enne siin saates nimetasin, väga Pealt pööritavad
võimsad vaated, väga erilised puud ja taimed
ja väga tihedalt ja põhjalikult siis tutvusime ka nende
Keladadega nende pikakarvaliste ahvidega. Nad elavad seal ikka uskumatult suurte karjade,
noh ja siis me käisime Kesk-Etioopias ka nendes iidsetes
skulptuuri paikades.
No sellised vanad ajaloolised keskust nagu kondaria,
Vahar, Darr ja nii edasi.
Linnad, mis olid olemas juba pool 1000, et aastad tagasi
sama koha peal ja siis muidugi need etioopia kirikud,
neid me käisime ka ikka hästi palju läbi
ja nad on väga isesugused, tihti raiutud kaljude sisse või,
või uuristatud maa alla. Kujutate ette seal hämaras siis liigud ja seal on niisugused
väga kummalised maalingud, ikoonid, sellised,
mida Euroopa kirikutes mitte kunagi ei näe.
Ja samuti need usutalitused on nendel Etioopia
ja usuinimestel väga teistsugused.
Meie jaoks tõesti eksootilised ja käisime ka seal sellel
põhjaringil äraga sellel legendaarsel sinisel Niilusel
ja käisime seal IZ kristlike kloostrite juures
ja vaatasime vägevaid jugasid ja nii edasi. Nii et ja kokku siis Etioopias tegime nagu kaks erinevat
tiiru sinna lõunasse keskossa ja eks ma siis hakkan neid muljeid,
neid sai tõesti kuhjaga järgmistes saadetes lahti jutustama.
Aga Etioopia kokkuvõttes, noh, ma olen aafrika erinevaid
maid näinud, aga ütleks nii, et kõigilt nendelt reisidelt
ja nendega võrreldes Etioopia on just selline,
et ta ei lähe ühegi teise Aafrika riigiga mitte kuidagi segama. Ka siinkohal saab see saade selle eskista
ehk õla tantsumuusika saatel otsa sissejuhatav saade
Etioopia riigist, tema rahvast ajaloost,
loodusest ja järgmises saates läheme juba Etioopia pealinna
Addis Abebasse. Seiklused Aafrikas. 15 erinevat riiki. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rändajat.
