Algab saade, laste lood, mina olen Kadri kiisel. Miksteater mängib toredat tüki pealkirjaga telefoni lood. Etendust käisid vaatamas kaks Gustav Adolfi Gümnaasiumi teise klassi teatriringi neiut Elizabeth uusküla ja Olivia neidress. Ning kohe jagavad nad nähtust-kuuldust omi muljeid. Elas kord Itaalias. Varese linna senjoora teadki. Asime päev nädalas. Müüdlazarki. Pühapäeval või esmaspäeva hommikul uuesti teele. See etendus oli selline, kus oli isa ja laps ja siis see ise oli kogu aeg reisile täielistes igale õhtul oma tütrele ütles Sestele ühe muinasjutu, ehk siis niimoodi, et ükskord ta jutustas muinasjuttu, siis see jäi nagu aeg seisma rääkiski tütrele, aga muinasjuttudest tehti näidend, mida tema rääkis, selles oli nagu näidet, kus ta ise mees ja tema tütar oli ka seal sees. Ja lõpuks tuliks muinasjutt põikpea Martiina. Ning seal oli etendusi, tekib nöörist inimese, et siis see puit päewartina täiesti suvalisele teele näitas näpuga, kuhu see tee viib siis töödes CD v mitte kuhugile, puit Martina ja siis hommikul laeval, kes puit, Martina läks sinna teele, siis ta nägi kuningalossi sisse kuninga, ütles, et sa võid võtta kõike, mida sa tahad, puit, diilozaljaku vaevatasu, et ta julges esimesena sinna teele minna, kuhu mitte keegi, põld oma jalga ealistest. See oli siis teine lugu, mis isa jutustas lapsele, aga veel üks lugu oli pärast. Eks vanamehe lugu oli, et vanamehel oli üks kepp selline nagu võlukepp või midagi. Ja ta andis selle ühele mehele. Ningedes, võta see kepp endale, mul ei ole seda vaja. Mina võin ilmasele kepita ka käia, aga sina võid selle kepiga lennata, ma ei pea seda keppi kasutama, ma võin lihtsalt seina vastu ka toetada. Seal oli hästi naljakas ja seal on õpetlikud lood ja huvitavalt ka tavaliselt nukkudega etendus tantsimisega või laulmisega, aga see oli vist sellepärast, et seal oli kõik. Talle olid tantsimine, oli laulmine ja oli nukkudega mängimine ja pillimängust ka. Kuidas need muinasjututegelased üldse oli? Isa oli selline talarika, puu, pintsak oli seljas ja saapad ja siis tütar seal oli kahe patsiga püks kleitel jälit nagu püksid, mis tundusid kleidile ja pluus oli ja siis oli seal selline telefoniliinijuhte aitas seda liini, tal oli selline müts nagu pileti truktoril, siis ta oli selline saapad, pikad saapad jalas ja sellised sinised püksid ja teda mängis Kaido rannik, isa mängis Kristo Toots ning siis see laps oli Aita Vaher. Need kolm inimest mängisidki siis kõiki kõiki rolle. Kas teil oli keegi oma lemmikagesteemelist tegi, kõige, kõige paremini? Oli see eksmees selle mütsiga mingi Kaido rannik, Stahli eesti naljakas, mängis hästi naljakaid kala ning pärast Alice kirja, et siin pole kala ja ei tulegi. Mulle meeldis lihtsalt tüdruk, Aita Vaher, aitäh, vahe siis mulle meeldis see koht kõige rohkem, kus nad tegid seda mu hirmul, hirmul siis isa pani selle kepiga ja püüdma kala nagu tõmbassida ussikesed. Ja siis ta võttis selle ära. Distüdruk mängis kalaaasta, mees, kes oli piletiga doktori nägu. Ta hakkas uuesti ussi võtma, käsise tüdruk leidjale vastu näpet lei, nüüd on minu kord võtta, millal ta lid sellega ärabki siis pani mees kala ja selle kirja ette ka ei ole ja kala ei tule ka. Kuidas lava tehtud oli? Lavly selline nutt oli täiesti tavaline lava, seal oli kolm, oli üks kõige suurem keskmine ja hästi väike tool. Aga kuidas te siis aru saite, et vahepeal on vesi ja vahepeal on mets ja sellepärast, et see vanem mees, kes mängist härrad temma istes suurele toolile ning õngega hakkas kala püüdma, siis tuli nagu vesi ja kalad olid põhjas. Tänu sellele, et seal ei olnud kasutatud mitte midagi peale mõne nööri ja ühe kepi ja nende toolide. Nad olid hästi leidlikud, pidanud lahendama näidet, kuidas mängida neid asju, eks olnud, ja mis teie jaoks kõige toredamad leiud, mida nad olid hästi põnevasti välja mõelnud. Hüppenööriga oli hästi tore, nad kasutasid hüppenööri ja siis nagu võlusid taskust välja, sellepärast seal oli hästi paljude hüppenööri ja sellega sai mängida õnge ja ussikesi. Nojah, sai mängida ka alpikannid kesi. Mulle meeldis. Kuidas nad tegid seda, puit Martiinat, et alguses oli tavaline nöör, siis panid selle kokku ja tuli uis. Kui hakkasid susisema, siis lapalid, jalad talle külge, siis panid käed, aga see oli kolmest nöörist tehtud. Kas see oleks võinud olla päris nukk või oli hoopis põnev, et ta oli niimoodi nöörist tehtud? Oli nöörist sellepärast, et tal siis kõik liikuid seal kõik käed ja Ali huvitavam. Mulle meeldis see, et nad oskasid välja tuua toerites tehtud selle trollibussi. Mulle meeldis, kuigi nad ei kukkunud tegelikult, aga nad oskasid niimoodi välja tuua, nagu nad kukuksid trollibussiga metsa metsatee peale andiks mäest alla oskasid seda hästi välja tuua. Kui need sinna kosmosesse, see on, minu arust lendasid suud kõik niimoodi selle Eesti lehea- ja veel ma ei mäleta, mis pill see oli veel, milline pidevalt mängisid suupill ja see suupill pidevalt enni tõeleid, naine kaaskes seda mängida, see oli tore. Minu arust, kui oleks saadud, siis paneks mingi pilli juurde toodud, aga muidu oli väga tore, kui nad seda kolmakisti. Seda suupilli mängisid. Kui kaua me siin olime? Küll aga oli juba väga hilja. 10 minuti pärast üheks, mis asja, see ei ole siis selle aja jooksul üldse edasi liikunud. Huvitav väga huvitav, kuidas selline asi üldse võimalik? 21.. Kevade esimesel päeval on ju kõik võimalik. Muidugi tuli meile kingitud aeg. Aga teine lugu oli nööri, poisi lugu ajalehest oli, ta on tehtud ja seal käsi läks selle naise kesi. Mulle meeldis see, et kuidas ta alguses oli tavaline nööridest ehtis uszik. Mulle meeldis see, kuidas nad oskasid seda kulla teiste eest kokku panna, seda uss. Alguses oli ussis, tuli jalad ja siis tulid käed, aga ma ei saa, järelikult astute seda, tegid, et nagu kohapeal liikusega oskasid seda kõik koostööd teha. Ja viimane oli siis võlukepilugu. See valemiseni lahe rääkis hästi laadist tegelikult, sest vaata, oli selge juba sirge, kui ta oli kõndinud, aga see oli minu arust natuke imelik, et käis plõks seal vanemas kadunud. Mulle meeldis see ka, kui nad tegid. Minu arust oli see õpetlik lugu, et mõned vanemad elavadki niimoodi, et isa on ühel nagu teises kodus ja elab teise naisega. Et on nagu lahus, aga lapsed ikka üks ja siis ta peab vahetama iga nädal, et saab olla isa, kusjuures saab olla ema juures. Aga mõned ongi niimoodi, et isa kogu aeg reisil ja tuleb alles võib-olla pühapäeva korraks koju sööma ja siis läheb kohe reisile tagasi. Aga siis isa ütles, et ma tulen nüüd igaveseks koju, et ma tahan muinasjutte lugeda, sinu voodi ääre peal sulle kisadele oli kaasa selline õpetlik lugu, et ei, ei tohi niimoodi ära sõita ja siis hakkab laps kurvastama ja siis suurena jätta, on sinust selline halb mälestus. Aga kas kõik need lood, mis isa siis nii-öelda jutustas sellele lapsele, kas nendel igal lool oli ka mingi oma mõte, kui ta näiteks mõtlete see trollibussilugu? Te ei tohi olla hajameelne, et kui sul on kiire, siis said välja, kuid tema tütar kadaka, et mine nüüd kiiresti, et ma jään hiljaks. Et seal oli rohkem nagu siin ja ka õpetas, et ei tohi olla selline, muidu jääb kõik asjad maha ja siis see naine ütles, et külma seal sealt haridusministeeriumist keel suure peapesu, aga Aipiga liidel Alpigaldid vahendeid ikka korjama, et pole kuskilt mujalt saada. Aga selle teise loo mõtet seal neid tundmatu tee oli, et kui see ikka viitsinud liigutada jalga siis ja kui uudishimu tapab ka, siis mine ikka sinna ja siis äkki leiab mingi üllatuse. Ja viimane lugu, põhimõte oli see, et mõnikord on vana inimene selline hea, et ta ei oleks selline, et ära sega, et ma lähed selle oma kepiga edasi. Võib ise ka kinkida, näiteks kui tal on juba tunneb, et tal kergelt kõndida, siis ta võib kinkida selle kellegile teisele, kui ta väga tahab. Ja kui sa kingid, oled sa alati rõõmus ka, et teisel on hea olla. Mis te arvate, kellele see etendus mõeldud on? Isas Kunnas on isadele õpetlik. Aga mis seal lastele ka tore, aga isadele on see väga-väga õpetlik. Isa peab ikkagi kodus olema, sest siis on ka emal kergem ja lapsel on tore olla ja üldsegi on hea, kui isa kodus armastan, isa minule väga tähtis. Sellepärast et kui mul ei oleks syda, siis mul jääksid nii paljud asjad tegemata. Isadele on see õpetlik, aga lastel on naljakas. Nonii selline oli siis minu tänaõhtune üksul. Jään ilusasti magama ja homme tulen ma juba koju. Aga mulle on jäänud nii, jah, ma tean, aga mina tulen koju ja ma tulen päriseks. Sellepärast, et ma sind Vaata sellepärast, et üks õige perepead. Vaata sellepärast, et ma ei taha rääkida neid lugusid telefoni teel, vaid sinu voodiserval istudes. Ja pealegi mulle ei meeldi, kui meil pea kuulatakse. Miksteatrietendusest telefoni lood rääkisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi teise klassi teatriringi tüdrukud Elizabeth Uusküla ja Olivia Neidre, küsis Kadri kiisel. Kuule, laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
