Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Olen tartu Poku lasteaia lastega külas Pokumaal eelmine kord otsisime pokusid, jalutasime möödametsale rada padasoomäe õuele ning saime tuttavaks ühe väikese konnaga, kuhu Urmas Roht meid täna viib. Kuuledki kohe. Või kasvõi mee lõhna tunnete ja tunnete lõhna, mis te arvate, kust tuleb? Näe, kas kas nuusutavad aatelist tunneb hästi nii nagu nii nagu mett võtaksite lusikaga, on ju? Väga-väga hästi, lõhnab mee järgi. Toimustega taimed. Kui kui meil oleks mesilasi siin palju, siis oleksid nad kõik siin peal mett korjamas. Praegu. Praegu õitsevad juba päris päris paljud taimed looduses, kus virgad, mesilased korjavad mett ja see on üks niisugune ka tüüpiline, tähendab mis, mis lõhnab ka lausa mee järgi, kuigi on tegelikult ütleme umbrohi. Ega ega ta miski vajalik taim ei ole, aga väga hea meetaim on ta küll ja ilus näeb kaugelt välja. Kaske kaugelt näete ühte maja. No öelge, mis seal majal puudus on? Tubli korstent ei ole siin sauna ja seina sees väike pilu, kust kõik lapsed sisse piiluvad, miks te nägite seal aknad, nimlikad hiljem siia? Pead ära ei löö, aga täiskasvanud üsna madal ruum ja kõik on siin suitsulõhna, täissuitsusaun selle ära ja need, kes ära märkasid, et korstent ei ole peal. Mis siis juhtub, kui siia tuli alla teha ja korstnat ei ole? Suitsusaun suitsusaun jah, täitsa õige. Suitsusaun võitu täpselt kui teeme tule alla, siis kui on maast laeni suitsu täis, et et kui tuld tahad uuesti alla panna, siis pead roomama, käpuli käima, et mida maapinnale lähemal, seda parem on hingata, suits tõuseb kõik ülespoole ja üleval ei saa üldse püsti, käin suitsusaun varem ei tehtud, siis korstnaid tehti, tuli alla, aeti need kivid soojaks randa leili visata ja siis, kui tuli ära kustus, siis lasti suits välja, pandi uksed kinni, Choun soojaks läks ja siis mindi sauna. Ja suitsusauna näeb siin Lõuna-Eestis ainult et ega seda seda üle Eesti igal pool ei ole. Kas te keegi olnud läinud suitsusaunas? Ei ole, jah, ma usun ka teil paljudel ei ole enam suitsusaunasid isadel-emadel. Aga see on huvitav kogemus. Kui ükskord ükskord suuremad olete ja kuskil suitsusaun tuleb ette, siis, siis käige proovige ära. Kui Joiki eresidendid nyyd Ville jää Kikkal plassi hoid. Ongi nii ei näegi tõesti, et ei saa hingata ja ei näe ka, et kaks, kaks paha asja on, et et kui tahad siia tulla ahjupuid panema juurde, siis tõesti on, on halvasti, ei näe ja hingata ka ei ole midagi. Istumise kohad siin siin said pesta, panid, panid siia kausi veega ja istusid ise ja pesid ja siin üleval on lava siia said pikali visata või, või siis ka istuda siin. Aga mis suitsusammas veel tehakse, mis on sama lõhnaga üks et samasuguse nihukese hea suitsu suitsulõhnaga ja, ja hakkab ka sama sõnaga suits, seltsing, varist, suitsuvorsti, suitsuliha, suitsusaunas, suitsetati liha varem. Mina toon Nõgised ja mustad, teinekord tulid saunast pärast pesemist välja, olid mustem, kui sisse minnes võis nii ka olla. Näeme välja. Ausalt juba leidsite, sildasid asemeks jooksitlane jällegi ka ei ole päris sitasitikas, see on üks, üks hästi suur jooksiklane, nüüd küll. Selles mõttes jooksiklased on nisukesed. Kiskjad putu putukate hulgas, jooksiklane sööb kõik ära. Kellest jõud üle käib, nisuke tegelane, see on nii-öelda lihatoiduline, sööb, sööb teisi väiksemaid putukaid. Ära praegu juba jah, pisike, täiesti õige. Nad on kevadel väiksed ja sügiseks kasvavad suureks ja ainult ühe sentimeetri pikkune ja nad on hästi pisikesed. Lugeda oskate. Mina harilik paksu puu noomiti, päris seal on kaksada, vaata. Su kuu ei uud seal ka ei ole paakspuu jah. Me oleme niisuguse väikse taimeraja peal, et siin on nendesse pakkuda, sisse on pandud natukene informatsiooni nüüd nende taimede kohta, mida näeme raja peal ja paakspuu on tõesti üks, üks nisuke, ta ei olegi, puud on niuke kõrgem põõsas, natuke mürgine, aga nii nagu enne juttu oli, et loodus on igal asjal oma oht, et ta on näiteks põtradele väga hea söödataim. Põdrad söövad hea meelega paakspuuvõrseid. Siin pildi peal, väiksed marjad, mustad marjad, väiksed niuksed, rohelised, silmapaistmatud õied ja koor ja marjad ja kõik on puu ise üleni mürgine. Niisugune ilus kollane puit on tal varem tehti reha, pulkasid hästi tugev puit, niukseid, väikseid puidust asju sai teha. Me läheme edasi ja nüüd jälle metsa vahele, ütleme jah, siin südamesääski natuke. Kas keegi oskab öelda, mis taimed need on siin nende väikeste valgete? Jääkapsa andke, mille järgi ära tunnete kolm lehte, südakujuline õis, liiga palju ei tohi süüa ja seda, et nad natuke rohelisega. Et te saate proovida seda igaüks võib panna mõne jänesekapsa tee suu, siis tunnete ise, et, et see on niisugune mõnusalt hapukas. Jänesekapsas saab niuke okasmetsades, kus on kuused ja männid, kasvamas ja niuke liivane pinnas natuke hapupinnas, nii nagu nii nagu jänesekapsas ise on maitselt hapu, siis ta kasvab niisugusel hapulmaal kaad hapu mulla peal. Et siis võib teda igal pool näha. Nüüd lähmeiraja pealt kõrvale metsa alla ja siin on üks, ma arvan, et kasepuu, millel on suur ümmargune pall keskel kohe sinna kasvanud külge. Mis te arvate, mis on, oskab keegi öelda. Aga nimi ei tule meelde. Kas sul nisuke nimi tuleb tuttav pahkkasepahk seda nimetades kase pahaks. Et pahk on niisugune ümmargune tavaliselt ja, ja kasvab kasetüvel. Ta võib kõrgemal ka kasvada või madalam kallal, ta võib olla palju suurem kui see palju väiksem kui see. Ja siin on niisugune hästi ilus puit on sees, et sellest saab teha taldrikuid ja tasse ja, ja igasuguseid ja, ja kõik kõiksuguseid. Väikseid puit, puitasju, miks need tahad, tulevad siia külge, puidus on sees säsikiired ja kui need vohama hakkavad, siis tekitavad niukse paha. Ühest haigusest tingitud. Meeste leidsite, siin on üks kastikene jällegi sõna. Sina, ning kas te oskate öelda, kuidas te ära tunnete, et see on sõnajalgpall, hakkab nagu katse, kas või sõnajala varresid, diplymani tahab ära keerata ennast tegelikult on vastupidi, ta rullib ennast lahti siis kui ta päris lahti ja on ta kevadel, on täiesti niisuke kera, sul on täitsa õigus, et, et on selline nagu pall ja siis ta rullib ennast lahti ja siis ta on juba sirge, lehtede rullid on, osadel liikidel on näha veel niisuguseid täitsa nagu väiksed kapsapead on otsas. Ja see on nagu ka natuke pokumoodi, et niukene väike mätas, eks ju. Niiskust armastab niiskus nagu pokugi, et seal, kus on juba jalad jälle vees, siis on sõnajala kasvupaik väga hea. Me pöörame siit ära, paremale, ärme otse läheme. Aa, sa mõtled võib-olla neid puid, mis siin maas on või? Need on sellepärast et talvel lumi, vajutab nad vastu maad päris paljusid, murrab ära, tuul murrab ära ja seened on teinud puud nõrgemaks ja siis sellest puud murduvad ära. Näete, vaadake seda. Kännuseen kasvab puu ääres ja on kõvem kui teised sell gaasid värvi on olemas, on igasuguseid närvi, siin need, mis praegu siin selle puu küljes on Beatranžikad ja altan valged on isegi sinist ja rohelist. Täiesti õige, et, et tal on tihtipeale on niisugune violett või lillakad värvisse serv. Ja kui te enne küsisite lapsed, et miks nii palju puid on maas, siis vaat selles on süüdi ka needsamad seened, nemad teevad selle puutüve pehmeks ja, ja selle koha pealt kuskil siis tuul murrab selle puu katki ja puu lamabki pärast maas. Seda seent kutsutakse pessuks kännu pess. Pesson, see, mis pehmeks teeb puidu sele, selle nimi on pess ja siis ongi siin nimetus kännuvest. Aga ma tahan teile veel ühte asja näidata. Vaadake, kui vaatate ringi, lähme veidike edasi, siis siis näed ühte imelikku asja. Näete, vaadake neid kuusetüvesid, kõigil kuuskedel on, on umbes niisuguse inimese kõrguselt tüvi ja koor ära rikutud, mis siin juhtunud? Rõngu vara on ületanud ronida, võib olla. Kui te vaatate, siis enamus kuuskedele on kõigil niisugune märk küljes. See on meie metsade kõige suurem loom. Pikkade jalgadega suured sarved on isasloomadel. Õige, see on põder ja põder sööb kuusekoort, vaat Elon ilusasti hambad, niuksed nagu valged pärlid suus üleval ja all põdral ees üleval hambaid ei ole ja põdral on niimoodi, et ainult all hambad ja siis näete niimoodi nagu kulbiga niimoodi altpoolt üles tõmbab seda Portia koorib, koorib koore ära ja selle koha pealt, kus põner seda puud hammustab, lähevad just nimelt need seened jälle sisse ja puu murdub sealt ära kunagi nii et, et need kuused saavad kõik hukka kunagi. Linnumaja siin tee kõrval on üks suur puu, mille küljes on pesakast kuid miini otsa matsime sisse. Näe, seal on üks auk sees, kus nad sisse saavad. Aga kas te teate, mis linnud niisugusse pesakasti lähevad? Ega kõik linnud ei tee pesakasti. Näiteks kuldnokad lähevad indeks, sellisesse lähevad vist need teevad kuku olid hägud. Ei lähe tihased. Ma pakun, et seal võiksid olla näiteks rongad. Sa enne ütlesid täitsa õigesti, et kuldnokk on üks lind, kes, kes pesakasti teeb ja, ja öeldi täiesti õigesti. Inimesed on tõesti teised, need, kes, kes talvel käivad teil toidulaualt söömas rasva ja seemneid, niru rasvatihased, rasvatihased tõesti elavad pesakastides ja, ja mõned muud tihaseliigid ka veel. Aga miks me paneme pesakasti üles? Nii nad ei pea ise eeldama. Loe oleks nad seal siidi üldse kuu kilemaja ehitada. Sul on täitsa õigus selles mõttes, et, et niisugusi vanu õõnsustega puid on metsas vähe ja, ja lindudel ei olegi kohta, kuhu oma pesa ehitada, sellepärast teeme ise neile selle pesa valmis ja paneme üles, siis saad linnud tulla ja, ja poegi kasvatada. Edasi jalutades jõudsime metsast välja tagasi pokukoja juurde, mida pakku kojast leida võib, kuuled homme samal ajal pakkuma maad, tutvustas Urmas Roht. Kuulasid ja küsisid Tartu Poku lasteaialapsed ja toimetaja Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma e.
