Kui 2010. aastal kasvas karuputke umbes 1500-l hektaril,
siis 15 aastaga on see arv kahekordistunud.
Keskkonnaameti andmetel kasvab karuputke Eestis nüüd juba
3000-l hektaril.
Kuigi karuputke tõrjetööde lõpetamisega plaanib
keskkonnaamet alanud aastal kokku hoida ligi 330000 eurot,
siis ameti juhi Rainer Vakra sõnul on olulisem põhimõtteline
hoiakute muutus. Nii nagu igal omanikul, kui tal on krundi peal prügi,
siis on alati võimalik oota, et ainult riik tuleb appi
või kohaliku omavalitsus, aga tegelikult on mõistlik ka neid
ise tõrjuda.
Just karuputke puhul on ju tegelikult kõige efektiivsem
võtta labidas ja see juurega välja kaevata.
Kui me liidame, siis see on tegelikult püsiv niitmine ei
hävita seda taime. Me saame seda ainult siis tõrjuda.
Kui lisaks riigile omavalitsus tulevad appi ka kõik eraomanikud,
ainult siis ma ühel hetkel võime öelda, et me oleme
saavutanud edusamme ainult riigile lootes,
me lihtsalt jääme sellele probleemile alla. Eesti omanike keskliidu juhatuse esimees Andri Krass peab
muudatusettepanekut üldiselt mõistlikuks,
kuid küsimusi tekitab näiteks see, kas riik ise tuleb toime
kaasneva järelvalve kohustusega.
Lisaks on Andri Grassi sõnul mure toetusmeetmetega. Toetusmeetmetega jällegi on, Eestis on see olukord,
et valdavalt saavad toetusi need, kes niigi heal järjel,
ehk siis kelle administratiivne võimekus on kõrgem,
neid toetatakse need, kes igapäevaelus ei ole siis maaharijad,
nemad kipuvad jääma tõenäoliselt vaeslapse ossa.
Kuidas sellest probleemist üle saadakse,
et kellelgi ei jääks toetus välja maksmata sellepärast et ta
käib mul tööl või et ta ei oska panna õigesse kastikesse
ristikest konksukest? Keskkonnaameti juht Rainer Vakra ütles, et kõige suuremates
kolletes tuleb riik lähiaastatel ikkagi appi.
Jätkuvalt tegeletakse ka maaomanike teadlikkuse tõstmisega. Need teemad, kõik on laual, ei ole seda kellelegi
probleemiks enda laualt ära lükanud, lihtsalt see sõnum
peabki olema see, et ka maaomanikud saaksid aru,
et väga palju on tegelikult nende kätes see,
mis puudub, tab omanike kaasamist teavitamist
ja harimist, see on keskkonnaameti prioriteet
ja seda me teeme kindlasti, et nii omavalitsused,
maaomanikud, kelle territooriumil on suuremad karuputke
kasvukohad kindlasti meie kirja saavad nendega ühendust
võtame ja, ja seda koostööd senisest suuremal määral püüame teha.
