Paljud kaasmaalased on arvatavasti nõus,  kui nimetame ennast mererahvaks. Aga võib-olla me ikka ei ole mererahvas. Minu arvates tahab isegi iga paadunud maarott,  kes merd ei künna ja kala ei püüa suvel soojal liival  peesitada ja oma varbaid selles natuke soolases vees leotada. Aga veel paarkümmend aastat tagasi arvasid rootslased,  et Läänemeri on nii saastunud, et siin ujuda ei soovitatud. Kuidas aga on lood tänapäeval? Oletame, et siin on niisugune hüpoteetiline Läänemeri  ja nüüd vaatame kahte eri võimalust. Nendest üks on see, et Läänemeri on hukas. Teha ei anna enam mitte midagi, uuri seda. Palju sa uurib, põhjas on surnutsoonid, need tõusevad  järjest ülespoole ja kõik, mida me võime ainult teha,  vaadelda jõuetult käed kõrval, kuidas see asi kõik Läheb  veel rohkem hukka. Nüüd teine variant on see, et ta on elav. Ja sellest elavast Läänemerest me saame majanduse allika Me  saame selle koha, kus laevad sõidavad, peal,  kalad elavad seal all, inimesed ujuvad. Ja me kontrollime seda olukorda. Läänemere veega on lood. Noh, üldiselt võib öelda, et täiesti korras,  aga kui hakata väga tähelepanelikult ja üksikasjalikult uurima,  siis võib leida nii siin kui seal probleeme. Nii et see vastus tavaliselt ongi see, et  ega see meri nüüd päris hukas ei ole. Aga me peame pidevalt jälgima ja tundma huvi  selle vastu, et kas teatud piirkondades teatud hetkedel ei  teki mingisuguseid probleeme. Meie huvi on olnud nüüd põhiliselt Soome lahe  veeainevahetuse peale ja kindlasti ka siis nende protsesside peale,  mis siin Soome lahes toimuvad näiteks üks väga huvitav teema  on nõndanimetatud upvellingu või süvaveekerked,  et mida inimesed kindlasti on tähele pannud,  et kui nad aeg-ajalt suvel lähevad ujuma  ja ilm on väljas väga soe, 27 28 kraadi sooja aga vesi  Pirita rannas on viis-kuus kraadi ainult  ja vot see ongi siis selline nähtus, mida nimetatakse apvellinguks,  kus siis külmad veed sügavamalt tõusevad pinnale  ja põhjus on siin väga lihtne. Et kui tuul puhub pikirannikut, siis see tekitab  siis sellise pinnakihi vee liikumise, mis viib  selle sooja vee rannast eemale ja asemele tuleb  siis külmem vesi. Et see on nagu see, mida inimesed tähele panevad,  mida meie sealjuures veel uurime, on siis see,  et sellega kaasneb kindlasti ka süvakihtides igasuguste  ainete ülestoomine ja noh, meid huvitasid just toitained,  et mis siis nendest edasi saab. Meie meri, see on vete avarus, tuul, lained,  a suur sõidutee, kus liigub igal hetkel kümneid kui mitte  sadu naftatankereid. Õnneks pole ülisuurt õlireostust ette tulnud. Mäletame 2006. aasta reostust Keibulahes,  kus hukkus kümneid tuhandeid linde. Õlireostuse varajaseks avastamiseks on TTÜ meresüsteemide  instituudis välja töötatud tehnoloogia. Kuidas see töötab? See on nüüd täiesti rakendatud siis Eesti vabariigi piirivalves,  kes siis vastutab praegu selle õlireostuse seire eest  ja on installeeritud need süsteemid siis piirivalve  lennusalga helikopterile ja põhimõtteliselt on võimalik  siis helikopteri ülelennul mitte ainult visuaalselt vaadelda,  et kas kuskil on õlilaike vaid ka mõõta,  et see on Eestis välja arendatud tehnoloogia,  et koostöös siis meie ülikooliga ja siis ühe aktsiaseltsiga  Eestist ja lisaks sellele siis meie poolt on seal  siis välja välja arendatud see, et kuidas kasutada  siis satelliidipilte ja mitte mitte siis just pilte nähtavas valguses,  vaid kasutatakse radari kujutisi ja kuidas  siis sinna juurde haakida prognoosi mudel,  et kuidas ette ennustada, et kuhu see õlilaik siis,  mis on avastatud, hakkab triivima ja noh,  teine pool, mis on alati huvitav olnud ja  mis on põhimõtteliselt juba funktsioneeriv mõni aasta koostöös,  siis teiste riikidega on see, et välja arvutada,  et kust see õli laik tuli ja põhimõtteliselt jälgida,  siis missuguste laevade pealt see õlilaik võis olla tekitatud. Läänemere ümber elab ligikaudu 85 miljonit inimest. Seda on neli korda rohkem kui Austraalias elanikke. Ja kuigi meri on väga suur objekt, võib 85 miljonit minu  ja sinusugust merele olulist kahju teha siis,  kui kriitikameel puudub. Samuti võime me kahju teha iseendale, kui me arvame,  et oleme selle mere taltsutanud. 2005. aasta jaanuaritormid tõid merevee tänavaile  nii Pärnus kui ka Haapsalus. Mis siis tegelikult juhtus, kas seda oleks võinud ära hoida? Nii et tegelikult see torm sündis meie olemasolevates  klimatoloogilistes tingimustes ja ta nu teps mitte kõige  rängem torm meie ajaloos. Ta oli huvitav selle poolest, et tuulega kaetud mereala oli  väga suur ikka kogu Läänemere avaosa, oli,  oli kõrgeid laineid täis. Nii et selle selle tormi suurus oli, oli natukene ebatavaline. Suured looduskatastroofid tunduvad meile korduvalt umbes 40  aasta tagant. See on aeg, mille jooksul ununevad halvad mälestused  ja järgmisele põlvkonnale paistab kõik jälle uus mälukaotus  võib tõesti surma tulla. Ma arvan, et, et see on üleüldise kultuuri küsimus  ja vaadates natuke vanemasse aega tagasi Rikkamad inimesed, olgu nad laevaomanikud  või maaomanikud või rannaäärste maade omanikud,  nemad ehitasid oma majad ikka sinna, kus olid vähemalt  suured puud kasvamas. Et suure puu olemasolu oli tunnistuse, et selles kohas ei  ole vesi mõnisada aastat käinud. Ja kehvikud olid need, kes ehitasid oma majad  siis meretuulte kätte kuskil rannavallide peale,  kus vesi sagedasti külas käis. Et see teadmine on, on tõenäoliselt natukene ära kadunud  ja kadunud just sellepärast, et meil ei ole olnud palju  aastakümneid kombeks merega suhelda. Meie piirkonnas peaks olema võimalik evakueerida  rannaäärsete alade elanike üleujutuse korral vähem kui tunniga,  sest surma põhjustab peamiselt alajahtumine. Ent ohtlikke veetõus ei tõsta ainult tuul. Tarmo Soomere uurib ka kiirlaevade laineid,  eks. Meie jaoks kõige suurem üllatus oli möödunud aasta kevadel  tehtud eksperimendis, kui, kui selgus, et,  et nelja järjestikuse kiirlava lained võivad ära viia  rannast peaaegu kantmeetri setteid rannajoone meetri kohta  on uskumatult suur kogus ja, ja päeva jooksul 20  kiirlavaainet viisid ära poolteist kuni kaks kantmeetrit. Rannarahvas teab, et meri annab ja meri võtab. Iga laine ei jõua randa, iga laeva ei võta laine kanda. Kes Eesti merendusajalooga kursis, see teab,  et Läänemeres on mitmeid laevade surnuaedasid. Kui me alustasime 32 aastat tagasi, siis meie teada oli  kõige ohtlikumaks laevahuku kohaks. Kõige-kõige tuntumaks oli Hiiu madal, see on Hiiumaa  looderannikul asuv hiigelsuur kari nekmann,  grund või suurrahu, nagu teda on mitut pidi kutsutud  ja sealt me alustasime, lõppunud laevade otsimisi. On ju teada, miks seal nii palju laevu hukkus. Suurrahu või Netmangrund jäi otse laevateede peale,  see oli otse Hansa laevade tee peale. Läänemere kaubaliiklust pidanud laevu hukkus Hiiu madalal  nii palju, et Kõpu poolsaarele ehitati 16. sajandi alguses tuletorn. Viimastel aastatel on Vello mässi uurimisrühm võtnud ette  juminda poolsaare. Juminda miiniväli oli teise maailmasõja alguses kohutav  kohutav paik. 41. aasta suve lõpuks olid sakslased ja soomlased jõudnud  selle totaalselt mineerida ja kui siis 1941. aasta 28.  augustil vene laevastik vene võim, Vene väed olid sunnitud  Eestist sakslaste põgenema, olid sunnitud evakueerima  Venemaale siis läks laevastiku kurss risti üle juminda  miiniväljade läbi kõige paksema miinisupi. Ja seal toimus siis tapa talgu. Kui palju laevu täpselt teele läks, ei tea tänapäeval  ka keegi, kuna see kõik toimus kiirustades. Kui palju inimesi laevadele laaditi, seda  ka ei tea täpselt keegi. Kui palju seal inimesi hukkus, ei tea ka täpselt keegi. Kuid ka kõige kriitilisemad sõja ajaloolased,  vene sõja ajaloolased teatavasti hindavad hukkunute arvuks  14 ja pool 1000 ja selleks põhja. Sisuliselt ühe ööpäeva jooksul. Kas sajad põhja läinud laevad Läänemeres kujutavad endast  ka tänapäeval mingit ohtu, kui mõtleme näiteks laevakütuse peale? Selle kohta on mu isiklikud tähelepanekud,  et laeva tankides kütust enam ammu ei ole. Kütusetankide seinad ei ole väga paksud,  nad on aastakümnetega läbi roostetanud ja nad roostetavad läbi. Pikkamööda ilmuvad mikropraod peened augukesed  ja kütus lahkub sealt märkamatult aastate jooksul. Ja teine oht mereelule, mida ma näen igal sammul,  et kõik need vrakid, eriti sügavameelised vrakid,  on kaetud võrkudega. Sest et Eesti merealad on olnud intensiivse Traalpüügi polügooniks aastakümneid juba kõik traalerid on  nende otsas käinud oma traalide ja kõik on jätnud sinna  matraalid ja räbalad ja seal on kalu, seal on kalu,  seal on kalu, seal on hülgeid. Nii et need võrgud püüavad kala ja hülgeid veel veel pikki aastaid. Meie vetes on näha üha rohkem harrastussukeldujaid. Kuna merepõhjas on senimaani palju ohtlikke aineid,  siis võib teadmatus või hooletus kaasa tuua. Õnnetuse merepõhja ei kosta, hääled ülalt,  ei tuule ja lainete rahustav müha ega kõrvulukustav linnulaat. Meil Eestis on veel hinde palju nii imetlemiseks kui  kalanappuses süüdistamiseks, kui heaks keskkonnaks on  lindudele Läänemeri. Ühelt poolt on ta hea, ta on hea ja miks siin üldse palju  veelinde on ja ka läbirändel on see, et ta on madal,  tal on palju sopilisi merelahtesid rannikumerd noh,  ütleme alla 10 meetri sügav vesi, kus siis pardid  ja Veelinnud saavad ka põhjast sukeldudes toitu kätte,  aga teiselt poolt on see ka muidugi teadagi Läänemere häda,  et ta nii madal on. Ehk et tema vee maht on väike ja reostuskoormus on suur. Ja noh, see vee enda kvaliteet ei ole ilmselt kõige parem ja,  ja seda näitavad ka need surnud alad, eks ole,  Läänemeres süvikud. Aga noh, ma arvan, et lindude seisukohalt ei ole asi kõige  hullem aga väga laias laastus võib siiski kahjuks tõdeda seda,  et rohkem populatsioone, rohkemate liikide arvukus on  viimastel aastakümnetel siiski langenud kui kasvanud  ja juurde tulnud noh, juurde on tulnud ainult mõned üksikud liigid. Noh, kui me võtame viimased sadu aastat,  mis me teame, siis on uuteks liikideks kormoran  ja valge põsklagle, kes siis mõlemad asusid meie laidudele  pesitsema 80.-te aastate alguses. Mõnedki rannaniitude linnuliigid on tänaseks ohtu sattunud,  ent üldpilt pole sugugi halb. Mis aga juhtub, kui hakatakse rajama meretuuleparke,  mille keskkonnamõjust meil kogemused puuduvad  ja mida tooks rändlindudele Saaremaa silla ehitamine? Sealt suurest väinast läheb just eriti ka kevadel läbi väga  oluline osa arktilistest veelindudest ja seda me oleme nüüd loendanud,  eelmine sügis ja see kevadel nii visuaalselt kui radari abil. Ja noh, laias laastus vähemalt üks miljon poolteist miljonit  veelindu läbib seda kitsast väina, kuhu siis nii-öelda see Sild noh, võib põhimõtteliselt tulla, aga  mis lindude seisukohalt küll kohe kuidagi hea ei ole. Läänemeri on helde, tema pindala moodustab 0,1 protsenti  kogu maailmamerepindalast välja püütud kalasaagid aga ühe  protsendi kogu maailma kalasaakidest. Räim, kilu ja tursk moodustavad enamuse,  mida me Läänemerest kätte saame. Tänapäeval ei soovitata Rootsis ega Soomes lastel  ja noortel rasvasemat Läänemere kala enam süüa. Kuidas on aga lood meie enda rahvuskala räimega? No siin on, tuleb ütelda, et kindlasti esiteks ta kõlbab süüa,  see on nagu selge, aga küsimus on selles,  et kui palju teda süüa. Et kui me võrdleme siin mõnede teiste piirkondadega,  siis tõepoolest noh, näiteks dioksiin on siin natukene  rohkem kui Põhjameres. Ja selle kohta tuleb mul kohe meelde, et üks Soomes oli üks  huvitav töö, mis näitas seda, et, et tõepoolest tehti  selline Uuring, et võeti tavaliste, nii-öelda tavaliste inimeste  verest proovi, võeti kalurite verest proovi dioksiini  dioksiini proovi ja selgus, et tõepoolest,  et kaluritel seda dioksiin natuke isegi üle lubatud määra. Aga kui siis hakati vaatama, et kuidas nende tervis on,  siis nende tervis kõige paremas korras ja see tegelikult  tähendab seda, et et ühest küljest kalas on tõepoolest  natukene mingisuguseid keskkonnamürke ja ei soovitata  rasedatele ja ei soovita ta väga palju süüa,  aga teisest küljest on kalas jälle niivõrd palju kasulikke  aineid ka, et ühest küljest saad sa küll natukene mürki,  aga teisest küljest on see jälle palju kasulikum,  kui ma ei hakka siin nüüd, eks ju, põllumehi magama tema  siga või kedagi teist, aga aga, aga tegelikult on kala on  väga väärtuslik toit, nii et ma kindlasti arvan,  et kui just ei sööda hommikust õhtuni ja iga päev  siis võib süüa ja eriti noh, siin probleem on räimega,  aga eestlased söövad suhteliselt väikest räime,  mis traaliga püütakse ja selles on veel saasteainete kogused  üsna madal. Et võib päris rahulikult süüa. Läänemere kalavarud on liigiliselt siiski napid. Aeg-ajalt kerkib ka ülepüügi teema, näiteks on angerjat  jäänud väheseks. Kas praegused kvoodid on seatud läbimõeldult? Ma arvan, et üldiselt on kvoodid suhteliselt mõistlikud seatud,  tähendab ühest küljest nii kvoodid, kus nad tonnides on  ja teisest küljest ka need püüniste piirarvud. Et ma ei, ma tähendab oleks ka väga imelik,  kui, kui aasta-aastalt mõeldakse, selle üle,  arutatakse, saadakse kaluritega kokku ja  siis ma ütleks nüüd, et nad on väga valesti seatud,  ei ole valesti seatud, aga nad liiguvad meil üles-alla  natukene sõltuvalt varuolukorrast. Läänemerel saavad kokku energiasektor, turism,  sadamate arendamine, põllumajandus, kalandus. Ja nad kõik võitlevad koha eest päikese all. Või teevad nad koostööd. Milliseks kujuneb Läänemere tulevik? Kas ta jääb elama? Tegelikult see asi nüüd. Noh, üldiselt võttes nagu, nagu noh, nii  nii väga katastroofiline kindlasti ta ei ole katastroofiline,  et noh, ütleme siin on, on probleeme on teatud ainete puhul  on probleeme, aga aga sellist üldist nagu katastroofi  kindlasti ei ole. Et selles mõttes, et Läänemere kala täiesti kõlbab süüa ja,  ja meres võib täiesti ujumas käia ja nii edasi,  nii et tegelikult noh, nagu meie igapäevaelus eriti,  mis puudutab Eesti rannikut, siis nagu tegelikult seda väga  väga eriti ei märkagi, et, et, et, et meres nagu midagi väga  häda oleks. Meie rannikumere kaardistamisega tegelevad Eesti  mereinstituudi töötajad. Üldiselt on võimalik öelda, et Eesti rannikumerest on kuskil  10000 ruutkilomeetrit mereinstituudi poolt ära kaardistatud,  siis sellise videokaameraga, mis on ise ehitatud  ja abiks, oleme veel võtnud. Ka Ehman Lenstüki kopad. Et siis, mis on mõeldud pehmetelt põhjadelt,  lisaproovide ja elustiku kogumiseks. Ja selline asi on siin sõel, kuhu siis pärast valatakse see  kopaga üles toodud elustik sisse ja pakitakse ära,  et tuua laborisse uuringutele. Sukeldumine on jah, et see on meil põhimeetod. Et selleks, et ikkagi liigiline koosseis konkreetselt kätte saada,  et sukelduja eesmärk on siis see, et ta läheb alla põhja,  kirjeldab ära põhja katvuse setetüübid ja kõik muud  ning korjab siis ka konkreetselt raamiproovid,  et kahjuks siin näidata ei ole, aga see on selline metallraam,  millel on riidest kott küljes ja siis sinna läheb kõik  elustik sisse ning tuuakse ülesse ning hiljem laboris  siis siinsamas määratakse ka need proovid ära. Ja lisaks on nüüd viimasel ajal tulnud meil kuna meil  kaardistamis projekte on nii palju olnud,  siis on videomeeter metoodikat oleme arendanud välja  ja see on väga kiirelt ning efektiivselt võimaldanud meil  anda ülevaateid põhjaElestikus siis et just nagu  võtmeliikide ning sette iseloomu poolest. Et selleks on siis videokaamera. Laevade trümmivees tuleb Läänemerre ka kutsumata külalisi  ehk võõrliike. Üheks tõsisemaks sissetungijaks on hulk harjas. Uss, kes on pärit Ameerikast. Teiseks tulnukaks on kirp vähiline. Kammarusti griinus, tema veel hullem loom,  selles mõttes hullem, et, et temal on nimelt kohanemisvõime  meie vetes, veel parem, kui oli see eelpool nimetatud hulkarjasussil. See kamarosti riinus tema nagu. Tema võidukäik algas alles umbes üks viis aastat tagasi aga  praegu ta asustab kõiki Eesti rannikumere piirkondi,  kus vähegi on taimestiku ja kus kirpvähilised elavad kõikjal,  ta on absoluutselt kõikjal leidnud oma koha võib-olla ainult  mõned üksikud väga magedad piirkonnad, aga ilmselt on ta  nüüd juba praktiliselt kõikjal. Sellel kirpvähilisel on võime saada kohalike liikidega järglasi,  need aga pole enam eluvõimelised. Nii tõrjutakse põlisasukad oma elualadelt välja. Kuidas see mõjutab mere tervist? Selle tõttu, nagu ongi tulnud riigid ohtlikud,  et nad nagu vastastavad meie maailma meie meremaailma,  ühelt poolt teiselt poolt Nadnad. Võivad tekitada niisuguseid tasakaaluhäireid kogu kogu kooslustes,  et, et meie kooslused võivad jääda mõnes mõttes. Nagu haavatavamateks inimest mõjudele, sellepärast et kui  traditsioonilised kooslused suudavad veel kuidagi inimese  reostusele vastu panna, siis niisugused kooslused,  mis on juba häiritud, mis on juba tulnukliikide poolt  segamini pekstud ja muudetud vat need kooslused enam pole  niivõrd võimsad keskkonnatingimuste muutumiste suhtes  ja võib tekkida täitsa selliseid, kas võib tekkida  piirkonniti täiesti niisuguse katastroofialseid  ja väga niisuguseid kohutavaid muutusi liigilises koosseisus  hiljem ka juba merekeskkonnas? Tegelikult Läänemere piirkonnas on olukord selles mõttes hea,  et siin on ka selline poliitiline huvi selle  keskkonnaseisundi ja selle vastu on olemas  ja tänu sellele on siis ka poliitikud põhimõtteliselt ikkagi  huvitatud nendes asjades. Ja kuna siin on olnud nagu pidevalt on olnud selliseid teemasid,  mille, mille ümber siis arutada, noh noh,  kasvõi naftareostused, torujuhtme ehituse,  muud sellised tulevased, need tuuleparkide projektid,  ühesõnaga noh, pidevalt on nagu mere ga mere teema on nagu  ka nii-öelda inimeste huviorbiidis olemas kogu aeg  ja tänu sellele on siis ka poliitikutel noh,  paratamatult selle vastu mingisugune huvi  ja nad peavad ka mingit seisukohta omama  ja ja, ja tänu sellele ikkagi ikkagi see noh,  ütleme suures suhteliselt suures ulatuses ikkagi üritatakse  kuulata ja, ja, ja, ja nõu küsida ja, ja eriti noh,  kui läheb selliste suuremate projektide suuremate asjade otsustamiseks,  siis ikkagi pöördutakse. No vähemalt Eesti puhul see Eesti ühiskond on  nii väike, et siin on see nii-öelda võib-olla see ligipääs või,  või, või see suhtlemine nagu vahetum, et,  et siin nagu ikkagi ikkagi suhtlemine toimub  ja päris päris tihe, et, et siin nagu ei saa ei saa,  ei saa kurta selle üle Läänemerest rääkides peame alati küsima kolm küsimust,  kus kohast me tuleme, kus kohas me oleme  ja kuhu me läheme? No me tuleme 20.-st sajandist kõigepealt  nii 20. sajandil oli probleeme, nagu me teame DDD-  ja teiste keskkonnamürkidega, sellepärast et keegi osanud arvatagi,  et see võib mõjutada keskkonda ja kogu loodust elus loodust. 21. sajandil ei ole meil väga palju probleeme,  sellepärast et majanduse kasv on pidurdunud. Samuti on monitooring tunduvalt parem, me saame igale asjale  jaole enam-vähem. Küll aga on Läänemerel üks teine asi ja nimelt see,  et siin seilab päris palju laevu 2000 ligikaudu  ja kui me võtame nüüd kaks ühe laeva siin nagu tavaliselt on,  paneme ta joonistame niimoodi siis ei peaks ära unustama  seda asjaolu, et sellel laeval peaks olema teine kiht siin all,  eks ole, sellepärast et päris palju neid laevu ikkagi  sisaldab naftat, naftaprodukte, mida veetakse ühest kohast teise. Nii joonistame siia nüüd teise laeva ja ongi meil käes  potentsiaalne ohuallikas. Kui need kaks laeva peaks mingil põhjusel kokku põrkama,  üks tuleb siitpoolt, teine tuleb siitpoolt  ja mõlemad sisaldavad siin või vähemasti üks sisaldab naftatoodangut,  siis juhtub selline asi, toimub ökokatastroof,  nafta hakkab levima ja kas ümberkaudsed riigid tegelikult  omavad naftatõrjeks piisavalt vahendid või mitte,  seda me ei tea, vähemasti Eesti küll nii palju ei oma  ning kolmandaks on meil probleem sellega,  et kuna Läänemeri, nagu ta siin on, on selline kausikene,  joonistame siia vee ka. Ja nüüd, kui me siia paneme mingisuguse toru näiteks  selle nimi on, olgu ta siis nord Stream,  selle toru nimeks, siis siin põhjas on aastakümneid tagasi,  ütleme isegi rohkem teise maailmasõja lõpul uputatud päris  palju mürke, mida nimetame keskkonnamürkideks praegu sõjagaase,  isegi pomme on seal all, et kõik kenasti seal roostetavad  ja nüüd, kui see toru, mis sisaldab energiat,  siia kohale tuleb, siis me oleme natukene häiritud sellest,  et võib ju juhtuda mingisugune katastroof. Nii, ja kõige neljandaks siis asi, mis on väga oluline,  on see, et Läänemeri tervikuna on ju ümbritsetud riikides,  see on täiesti normaalne, mis kõik tahavad,  need riigid tahavad, nende elanikud tahavad normaalselt elada,  see tähendab majandust arendada. Ja ega meil muud üle ei jäägi, kui kõik need riigid peavad  siin hakkama selle Läänemere asjus koostööd tegema. Tegelikult põhiline on ikkagi see meie jaoks kõige olulisem,  kas Eesti üleüldse Eesti. Saab kuidagi panustada Läänemere? Läänemere tegevusse selles mõttes ühistegevusse Läänemeri. Teiseks, need, kes koostööd teevad, nagu me teame,  on tavaliselt teadlased. Kas meil Eestis siin on piisavalt ressursse,  et seda teadust? Teadus läheb Läänemerre jälle veelkord, eks ole. Et kas meil on siin üldse nii palju ressursse,  et teadlastele see kõik kinni maksta? Ega ma tavaliselt ei mõtle, mis minu kodu tänavas paarisaja  meetri kaugusel mere ääres sünnib. See meri on seal püsivalt olemas olnud, ta on praegu,  ta on ka tulevikus. See on meie võimalus ja meie saatus. Ta annab ennast märku, kui aeg on käes.
