Boot käest spordis ainult tüdrukud. Tere, armsad kuulajad, spordis, ainult tüdrukud alustab oma
aasta esimese ning järjekorras juba 36. osaga.
Nagu alati on stuudios koha sisse võtnud mina,
Debora Saarnack ja mina, Maarja Värv.
Me lubasime Maarja endale väikese, ma ei teagi aastavahetuse puhkuse.
Kuid ärge muretsege.
Me oleme tagasi tegutsema ka sel aastal,
täpselt samas rütmis edasi. Ja tegime alles siin äsja ühe koosoleku ja tundub,
et meil ideedel ja mõtetel otsa ei paista
ning meil on tulemas tõesti väga ägedaid külalisi.
Ja üks väga äge külaline on meil siin stuudios kohal juba
nimelt toitumisspetsialist Teele Tiit, tere.
Tere. Teele.
Tere. Tere teele. Teele teele. Kui me leppisime kokku seda, siis me mõtlesime,
et üks teema, millest võiks alustada, on see,
et meil on tõesti selja taga need pikad pühad,
mis seekord tundus veel kuidagi eriti pikad.
Ja laenates siin kolleeg Juhan Kilumetsa küsimus Nelly
difertile ETV saates, ka sportlased võivad pühade ajal
mõõdutundetult laua taga kõike süüa, mis seal on?
No ütleme nii, et ega sportlasel sageli ei ole pühade ajal
puhkepäev või puhkeperiood, et nad on ikkagi oma tavapärases rütmis. Ja no selles mõttes, et see kogu selline küsimus on suhteline,
sõltub jällegi sellest treeningkoormusest,
eks ole, aga pigem on küsimus siis selles toidukompositsioonis,
et üldjuhul me jõulude ajal sööme selliseid toite,
mida me aastaringselt võib-olla nii palju ei tarbi,
eks ole. Kui me räägime loomsest lihast,
seda on alati palju loomset liha natuke raskem seedida me
tavaliselt siis võib-olla natukene liialdame tõesti kogustega,
sest kõike head-paremat on see lauakene täis ja,
ja peame alati endale juurde tõstma nii-öelda
ja kõik teised võtavad just, just, aga tegelikult ongi
küsimus hoopis selles mõõdukuses nii-öelda,
et me ei pea kõike krahvama korraga endale taldrikule,
et pigem siis natukene kõike tegema selliseid pause,
sest üldjuhul see jõulusöömaaeg või ka aastavahetuse on aeg
on päris pikk tundide mõttes, eks ole, tavapäraselt me nii
kaua söögilaua taga ei istu, et on aega süüa,
see toit ei kao kusagile ja just see ka,
et me ei unusta siis ära neid keha vajadusi. Ehk siis me võtame sinna liha kõrval ikkagi kartult siis
näiteks ja, ja hapukapsas või hapendatud kapsas,
mis on veel väga hea variant, eriti soolestiku bakterite vaatevinklist.
Et siis tegelikult ei ole nagu mingisuguseid piiranguid
või reegleid aga pigem on see mõõdukus siin küsimus ja,
ja tõesti, see, et kuidas siis vastab ikkagi sportlase
sellisele treeningrutiinile ka, et me oleme siis suutnud
vajadustele vastava lahenduse leida, see ei häiri unerütmi,
sest kui me läheme väga täis kõhuga magama,
siis see tegelikult häirib ka meie seedimist,
mis omakorda siis hoiab keha rohkem nii-öelda erksana
või ärkvel, täitsa uni on pinnapealse, mis tähendab,
et taastumisprotsess on häiritud ja seega siis me peame
lihtsalt natukene läbimõeldumalt neid asju tegema. Aga otseselt ei ole niiehknii, nüüd sina ei tohi süüa seda
või seda sellepärast, et sina oled sportlane. No kui ma gene Vernikul küsisin, et kas tal endal on siis
ideaalne see unegraafik sihukeses sinult tahaksin küsida,
et sina, kui toitumisspetsialist, kas sina,
siis tuled jõulude ajal, täiesti toimed,
sa oled mõõdukas.
Ei. Sa oled, ma püüan, ma võtan ikkagi neid asju arvesse selles mõttes,
et ma teen pause, ma vahepeal sirutan ennast,
et toit saaks ikka allapoole ka liikuda,
sest on ju see, et kui sa istud ainult laua taga,
siis ei saa kohe arugi, et sujus nii täis on
ja siis järsku tõuseb püsti, täitsa tekkis,
mis ma teinud olen ja ma olen täiesti nõus sellega,
et natukene võib-olla minul lihtsalt kuklas nagu istuvad
need asjad, millele nagu mõtlema peaks rohkem kui,
kui võib-olla nii-öelda tavainimesel, kes igapäevaselt selle
teemaga kokku ei puutu. Aga Ma ei ütleks, et ma mõõdukalt tarbin,
võib-olla maiustusi või midagi sellist.
Et ma väga ei reglementeeriv enda enda toidutarbimist,
et Ma küll püüan, et see oleks täisväärtuslik.
Toetaks minu tervist sportlikku sooritust sama moodi,
et mina käisin jõulude ajal suusatamas Otepääl,
kui vähegi sai, isegi selle halva ringi peal.
Selles mõttes halvad ilmastikutingimused ei olnud soodsad,
aga rajameistrid olid ju ikkagi väga tublit tööd teinud. Et, et selles mõttes lihtsalt leida seda tasakaalu nende
asjade vahel nii-öelda.
Aga mis siis sinu jõululaual oli? Kindlasti on meil seal alati kartulisalat,
minu emade kartuli Pirvarooge igas Eesti peres mõrvas oma retsept.
Just täpselt siis oli ikkagi ahjukartul,
liha oli, aga meil oli linnuliha.
Et mul on jällegi emal on üks konkreetne firmaroog,
mis talle meeldib teha ja see aasta ma siis palusin,
et me rõhuksime mõõdukusele, et meil ei pea olema toitu nii palju,
et siis järgmised nädal aega peaks enam-vähem sama toitu sööma. Üks asi on juba selle toidu raiskamise vaatevinklist,
eks ole, aga, aga üldjuhul on see, et meil on nagu väga
palju toitu tavaliselt jõululauaks tehtud.
Siis meil oli karbonaadi, mis mulle väga meeldiv,
see on siis vanaema eriala ja, ja siis kindlasti oli verivorsti,
hapukapsast, hapendatud kapsast ise tehtud,
marineeritud kõrvitsaid hapukurki ja nii edasi
ja nii edasi, et no selline klassikaline jõululaud,
ma arvan, sülti ei olnud, rulaadi ei olnud,
aga, aga muud asjad enam-vähem on ikka olemas. Meil sülti, rulaat ka. Ja keel ka?
No vot jah.
Aga enne kui me täiesti nagu sportlaste peale läheme,
siis nagu tavainimesed ka, kui juhtus ikkagi,
et sõime väga üle jõulude ja aastavahetuse ajal,
et kuidas siis nüüd taastuda kõigest sellest. Nädal aega ei sööma peab, see on väga oluline osa päevast
sest me ei saa ju teistmoodi energiat, kust see muidu tuleb
ja ega see, kui me ükspäev nüüd natukene rohkem tarbimine,
ei tähenda seda, et me järgmised päevad lihtsalt ei tohi
midagi tarbida.
Et tegelikult keha üsna hästi reguleerib.
Ma arvan, et te olete ise ka tundnud, et kui ongi seesama jõulusöömaaeg,
sa ärkad hommikul, ülesanne ikka veel kõht täis,
et see tegelikult võib-olla ei tahagi siia,
siis sa ju ei lähe ja ei tee seda tavapärast hommikusööki. Et see võib-olla natukene ootad kauem, see võib olla,
jood natukene rohkem ja siis sa võtad mingisuguse väiksema
ampsu nii-öelda, et tegelikult keha reguleerib päris hästi,
need hormoonid annavad meile märku, kas meil on siis kõht
tühi või ei ole, on meil janu või ei ole.
Et me üldjuhul saame selle nii-öelda mõne päeva vältel siis
enam-vähem balanssi.
Ja noh, liikumine alati aitab ka, et see ei pea olema
mingisugune intensiivne treening, aga lihtsalt kasvõi jooga
või kõndimine jalutamine. Et see liikumine aitab natukene ka kergemaks seda olemist
kindlasti teha.
Kes tarbis rohkem alkoholi, alkoholi puhul on ka,
eks ole, see Energiat annab palju, aga teistpidi võib
häirida une kvaliteeti, et samamoodi lihtsalt see mõõdukus
või siis rohkem vedelikku seeläbi tarbida,
eks vee kujul siis mitte. Et selles mõttes jah, võiks natukene lihtsalt mõõdukamalt
ja võiks vaadata, kui näiteks jõululauas sai siis vähe
tõstsilist köögiviljal istet, siis sellele võib-olla
natukene rohkem rõhku panna ja ja liha mõttes ka,
et seal võib olla kala või linnuliha, mis sellise nähtava
rasvata osa pigem pigem siis seda tarbimis on kehale
natukene kergem supid, kõik sellised asjad,
et natukene sellist hellust ja hoolt pakkuda pärast sellist
natukene võib-olla surve surve avaldamist nii-öelda sellele kehale. Et üldjuhul ta on küll tänulik, sest on igasuguseid häid
asju saanud, eks ole, aga aga teistpidi,
kui me ta väga koormame, siis ta vajab väikest,
sellist restarti, aga see ei tähenda, et siis mingi
paastumine sellele peab järgnema, pigem sellises rahulikus
tavapärases rütmis järk-järgult väikeste kogustega mõõdukus on,
on see võtmesõna.
No kui me leppisime seda saadet kokku, siis me rääkisime ka,
et, et meie põhiteemadena on sporditoitumine. Aga mida üldse tähendab see sõna sporditoitumine?
Põhimõtteliselt, kui me räägime spordi toitumisest,
siis ikkagi tugineb väga suures osas sporditeadusele,
ehk siis Me võtame spordi ja spordifüsioloogia,
missugused on need vajadused siis treeningkoormusest
tulenevalt ja kuidas me siis saame erinevate toitumisstrateegiatega,
sealhulgas siis vedelikustrateegiad teda just seda
sooritusvõimet taastumist püsida terve, sest sportlane ei
saa treenida, kui ta on haige, põhimõtteliselt
või vigastatud, eks ole. Tema esmane vajadus on hoolitseda oma keha eest,
siis saab ta teha oma tööd.
Nii et see on selline võib-olla üldine kontseptsioon sellest,
et võrreldes nagu selle tavapärase või tasakaalustatud
toitumisega on siis erinevus lihtsalt selles,
et et me peame arvestama ka sportlase päevakavaga,
me siis paneme sinna erinevad toidukorrad.
Need toidukorrad ei ole alati tasakaalus,
sellepärast et näiteks kui me võtame treeningeelse
või treeningaegse toitumise, kui treeningeelne toitumine on
väga lähedal, siis sellele sooritusele siis me võtame sealt
välja rasvaallikad, valguallikad ja kiudaine pikad,
mida siis tavainimene tegelikult võiks nagu regulaarselt
nii-öelda tarbida. Sest me vajame siis kiiremini imenduvad süsivesikuid,
et see oleks kehale hõlpsamini vastu tav,
omastatav ja siis on ka mugavustunne selle treeningu ajal
ja energiat on jäänud natukene rohkem, aga see ei tähenda,
et need siis väljaspool seda treeninguaega ei peaks
samamoodi täitma neid muid vajadusi.
Aga kas see siis tähendabki, et kui on, ütleme,
treeningpäevad ja siis ka vahel puhkepäevad,
et nendel päevadel on toitumine nagu erinev? Jah, just. Ja see on võib-olla sellise viimase viie 10 aasta suund,
pigem et varem sellele nii palju tähelepanu ei pööratud.
Aga põhimõtteliselt on selline kontseptsioon nagu anna siis
energiat selle konkreetse spetsiifilise Sis koormuse jaoks.
Ehk siis meil on ju sportlasele ei ole täpselt ühesugused treeningud,
kogu aeg. Võib-olla tervisesportlane käib,
liigub konkreetselt, ma ei tea, suusatab,
sõidab taga, jookseb kogu aeg enam-vähem sama aja sama tempoga,
aga sportlasel on hästi erinevad treeningud,
mõni on rahulik, aeroobne, selline pikem,
võib-olla taastava iseloomuga, siis on jõutreeningud,
mida on ka väga erinevaid variante, eks ole. Siis seal kõrval on sellised intensiivsed treeningud,
mis arendavad just seda anaeroobset võimekust,
siis seal on tehnilised elemendid, mida nad harjutavad,
eks ole. Et need treeningud on erinevad ja vastavalt sellele
me püüame siis ka toitumisega toetada seda,
et keha oleks valmis pingutama, et ei tekiks sellist
ärakukkumist treeningu ajal või siis võistluse ajal
ja samamoodi, kuidas see taastumisprotsess kiiremini käima panna,
nii et oleksid järgmiseks pingutuseks valmis
ja samas su keha siis tõesti suudaks pingutad,
ei oleks ka terve. Toome mõned näited, ma ei tea, näiteks Eneli Jefimova,
kui pool Eestit veel magab, tema läheb väga vara hommikul basseini.
Et kas, mida ta enne seda süüa võiks. Mina mäletan, Martti Aljand, kunagi, kui ta veel vist usas oli,
siis ta rääkis, et kui ta läheb, ma ei tea kella viieks
hommikul sinna basseini, et siis ta teeb endale
või enam-vähem mingi terve karbi mune.
Mingi ilge hunniku mune.
Tegelikult on niipidi, on ju, et kui nad lähevad kella
viiest või viie, 30-st trenni, hüppab basseini,
üks asi on see, et ujumine on selline spordiala,
kus, kui sa tõesti basseinis aed siis täis kõhuga seal
kunagi hea olla ei ole, eks ole. Ja siis on see aspekt, et kui sa lähed viis 30 treenikasse,
siis kolm, 30 sööd hommikusööki ei söö, eks ole.
Et sul on oluline ka see uneaeg, une kvaliteet,
sest see on oluline osa taastumisest.
Nii et põhimõtteliselt on siis see, et see äratus ei ole
väga palju enne seda treeningut, aga siis see toidukord
võiks pigem olla sõltuvalt siis treeningu intensiivsusest,
aga ta võiks olla kergemini seeditav väiksemas koguses. Ehk siis ühtepidi munad on tegelikult valk
ja rasv, eks ole.
Need on siis raskemini seeditavad.
Küsimus on nüüd selles, kui palju ta neid sõi,
enne seda treeningut ära, võib-olla mõni jäi pärast treeningut,
võib-olla oli komplekstreening, et alguses oled basseinis
ja siis on jõusaal otsa, kas ta siis sööb kahe treeningu
vahel näiteks seal midagi, et anda seda energiat juurde. Aga põhimõtteliselt Enelile siis soovitaks,
pigem näiteks võib see olla mingi smuuti puuviljabaasil seal
võib-olla natukene piima, keefiri või jogurtit näiteks ka,
et seda valgu poolt on ka sõltuvalt siis näiteks sellest
intensiivsusest väga palju triatleedid kasutavad samu põhimõtteid,
eks ole, nemad hagevad hommikul vara basseinis,
see võib olla reaalsed banaan, see võib olla pool batooni
voi batoon, see võib olla moosisai, see võib olla mees,
sai et tegelikult saab nii-öelda selle päris toiduga,
aga see läheb nii-öelda kirja nagu vahepalana selle koguse mõttes. Et see ei ole siin täisväärtusliku hommikusöök,
aga treeningule peab kindlasti järgnema siis hommikusöök selleks,
et siis taastuda, panna keha järgmiseks treeninguks valmis,
sest üldjuhul ei ole ainult see hommikune treening,
hoidsis tuleb teine või ka kolmas sinna juurde. Kõneleja tuleb külla smuurime, mida ta hommikuti enne trenni sööb.
Päris tühja kõhuga siis ei tasu teha. Pigem mitte ja, ja eriti siis ütleme naissportlastel,
et meie sportlastel on natukene teistmoodi,
sõltuvalt siis hormonaalset profiilist.
Aga noh, siin mängib rolli ka see, kui tugev on olnud
eelmise õhtu õhtusöök ja mis on selle treeningu eesmärk,
et kui on maksimaalne pingutus, siis kindlasti ei tohi,
vahet ei ole, mis ajahetk päevast on, ei tohi minna tühja
kõhuga selles mõttes, et noh, inimesed teevad seda,
aga lihtsalt füsioloogilised võttes ei ole sul piisavalt ressurssi,
et maksimaalselt siis pingutad Ta pikaajaliselt
ehk siis treeningkvaliteet langeb. Aga kui meil on selline rahulik aeroobne treening,
see ei ole väga pikk, võib-olla ma ei tea,
40 minutit tund aega maksimaalselt ja tõesti,
see on selline kerge liigutamine, mis pulsi väga üles ei aja,
eks ole, siis sellisel juhul mees sportlastel on väga okei
minna ilma naissportlased ikkagi vähemalt mingi ampsu
võiksid võtta.
Aga. Pärast trenni kriitiline aeg on, et kui kiiresti peaks
midagi hamba alla saama? No see on ka selline debateerida teema, et see debatt on
päris kaua käinud, et vahepeal siin oli,
räägiti sellest 30 kuni 45 minutilisest aknast,
mis nüüdseks on ümber lükatud naiste puhul jällegi see
võib-olla natukene kriitilise, ehk siis võiks võib-olla
lähema poole tunni-tunni jooksul süüa.
Aga üldjuhul, et kui põhitoidukord on tunni
või pooleteise pärast, siis tegelikult on suhteliselt mureta. Kui nüüd taastumisaeg kahe treeningu vahel näiteks
või kahe pingutuse vahel on vähem kui kaheksa tundi,
siis võiks võimalikult lähedal treeningule ikkagi
mingisuguse toidu tarbida, kui see ei saa olla põhitoidukord,
siis kindlasti peab olema käepärast vahepala see võib-olla
jällegi mingisugune keefiri jook, šokolaadipiim kasvõi
mingisugused jogurtid, kohupiimad koos siis mingi puuviljaga
näiteks sportlased kasutavad ka palju igasuguseid preparaate,
eks ole. Toidulisanditest siis need nii-öelda taastusjoogid
või valgujoogid on, on ka okei lahendus. Aga kuidas siis üldse neid toidukordasid päeva peale ära jaotada,
nende trennidega arvestada, et põhimõtteliselt me panemegi,
selle päevakava kõigepealt paika, et mis kell on äratada,
mis kell on treening, missugune treenigson siis järgmine treeningpõhimõtteliselt,
kui pikk on see taastumisaeg ja kas on siis muid kohustusi
ka kool või töö, midagi sellist, et kui on ikkagi noorsportlane,
kes käib koolis, siis tal on koolis konkreetselt lõunasöögiaeg,
eks ole, et siis me paneme ka selle sinna päevakavasse
ja siis me hakkame vaatama, et kuhu need toidukorrad paigutuvad. Üldjuhul põhitoidukordade vahel võiks olla ikkagi selline
kaks pool kuni kolm pool, maksimaalselt neli tundi aga kui
siis on tõesti juba natukene nagu nende treeningute vahega,
nii et need ei päris ei klapi sellesse vahemikku kuidagi
siis me võib-olla toome sinna vahepala lähemale siis
treeningule eriti kui see on siis näiteks kõrge kõrge
intensiivsusega treening.
Et siis me püüame lihtsalt natuke neid energiavarusid üles
nii-öelda lükata. Et meil oleks siis rohkem ressurssi, mida,
mida treeninguaegselt kasutada. Aga tuleb välja, et toit, ütleme siis on mingisugused suunad
ja trendid.
Me tundsime Maarega ennast küll niisugune väga ebamoekana
või õige sõna on.
Et meie seda ei teadnudki, et ka toitumisest täiesti trendid on,
et mis praegu siis need trendid on ka sporditoitumises
või toitumises.
Nüüd on veel erinevad. Okei. Sporditoitumises võib-olla sellised uuemad suunad on siis
näiteks geneetikale tuginev toitumine, mis tähendab siis seda,
tehakse geeni teste ja selle järgi siis selgitatakse välja,
kas sul on parem või halvem sallivus mingisuguse toiduaine
suhtes või siis hoopiski kasu keha üldse efektiivselt suudab
midagi kasutaja hästi.
Hea lihtne näide on kofeiin.
Et me teame, et hästi palju kasutatakse kofeiini lisandeid spordis,
sest nad on sellise turgutava siis omadusega nii-öelda,
ehk siis nad lükkavad seda väsimuse teket lihtsalt kaugemale. Põhimõtteliselt ja neid on spordikeele on väga palju
igasuguseid tooteid missis kofeiini sisaldavad
ja tavaline kohvi töötab selles mõttes samamoodi.
Küll, aga nüüd siis on leitud, et inimestel on erinevad fenotüübid,
on siis üks tüüpi inimesi, kes siis seda kohvi
või kofeiini õigemini töötlevad hästi, kaua
või pikaajaliselt need on siis need inimesed,
kes kui joovad näiteks pärast kella nelja veel kohvi siis
õhtul on võib-olla natukene keeruline uinuda. Ja võib siis ka see olla, et nii kui kohvi ära jood,
siis on vaja ruttu tualetti minna, sellepärast et
ainevahetus hakkab hästi kiiresti tööle.
Siis on inimesi, kes hästi kiiresti töötlevad kohvi
või kofeiini.
Mis tähendab siis seda, et see kofeiin lihtsalt ei seisa
sinu kehas nii kaua, vaid sa suudad selle efekti kiiremini
nii-öelda kätte saada ja siis see nagu lahti ka,
et, et see nii väga sind nagu ei mõjuta nii pikaajaliselt. Ja siis on need inimesed, kes võivad tarbida,
aga mitte midagi ei juhtu.
Ehk siis põhimõtteliselt joovad kohvi enne magamaminekut,
panevad pea padjale ja võivad kohe magama jääda.
Nii et see on nagu üks selline lihtne näide,
mida varem nagu ei võetud arvesse.
Sest soovitused on kõigile põhimõtteliselt üks,
eks ole. Aga nüüd juba me lähtume ikkagi pigem sellest,
et missugune see efekt sellele konkreetsele sportlasele on,
kas me siis peame neid lisandeid tarbima
või pea, kas me joome seda kohvi või joo,
on erinevad, eks nätsud keelid noh, mis iganes,
et need on erineval kujul, et selles suhtes,
nagu sihuke personaalsemaks on läinud, see lähenemine
ja hästi individuaalne. Mina olen tavainimestele ka reklaam, et tulge,
tehke, et põhimõtteliselt me võiks, see test on juba ju see kolid.
Mina käisin doonoriks, siis küsiti, kas ma tahan ka
geenidoonor olla ja siis see, mis ju eelmisel aastal vist
Avatise portaal, seal oli see kofeiini oma kao sees.
Täpselt, ma ei mäleta, milline ma olin, mina tean,
mina olin see aeglane, aga ma ei joo kohvi,
need on natuke vähe kasu oli pigem vist,
et ma olen mingi normaalne või, mingi sihuke võis ka olla
seal vä? Täitsa võis. Ma täpselt isegi ei mäleta, kuidas seadus oli,
aga ma tean jah, et, et seal see on ja selles mõttes ongi,
et ega harrastus või tervisesportlasele on see ka nagu
kasulik info, iseasi, kas oskaks sellega midagi peale hakata.
Aga no see on, see on hea teadmine, ikkagi,
ma arvan siis peadki minema kuskile abi paluma,
mis ma teen nüüd sellega näiteks ja aga selles mõttes,
et see on ka selline, võib-olla arenev suund veel,
et sõltub ka nendest testidest, testib pakkujaid,
on hästi palju. Kui rääkida üldse nendest testidest, siis kindlasti olete kursis,
et on need toidutalumatuse testid.
Et just tahtsin küsida, et kas see on ka trend,
et mul tuli selle kogu jutu jooksul meelde,
et et tennises Novak Djokovic mingi hetk,
kui ta tegi mingi suure läbimurde, siis teatas,
et haa minu, mul on tegelikult saladus.
Ma olen gluteenitalumatu, mul on gluteenivaba dieet
ja selle pärast ma olengi nii vingelt mänginud. Et siis hakkas kuidagi nagu maid, ma mäletan,
lihtsalt tema oli üks esimesi, kes sellest rääkis
ja siis hakkasid järjest sportlased rääkinud.
Oi, mina gluteeni tarbija, nüüd ma olen nii kõva.
No see oli ka siis nagu trend või?
Kindlasti jah, sest me oleme mõjutatud paraku nendest eeskujudest.
Ja eks kui keegi väga edukas ütleb välja midagi,
mida ta nagu teinud, siis teised kõiguvad. O, aga sellepärast on nii kõva, ongi Mardeid nüüd ka nii
olenemata sellest, et sul ei ole nagu teadmisi,
kas sinu kehal päriselt on, on raskusi selle gluteeni omastamisega,
eks ole. Et väga sageli lõigatakse siis teatud asjad oma
menüüst välja, mis tähendab seda, et sa tegelikult jätad oma
keha erinevatest toitainetest ilma.
Ja kui sa teed seda nii-öelda ehku peale,
siis sa pigem võid teha endale kahju kasu asemel. Ja nende testidega on ka see laktoositalumatust saab testida,
jah, see on siis selline usaldusväärne, aga kõik need
ülejäänud asjad, mis ütlevad näiteks ma ei tea,
su muna talumatus või kana taluma või banaanitalumatus,
et need tegelikult väga, vaat seda ei ole.
Ma ei ütle, et neid talumatus ei eksisteeri,
aga lihtsalt ei ole testi, mis selle välja selgitaks,
et see käib sellise klassikalise meetodi järgi,
kus sa pead toitumispäevikut, vaatad, missugused on need sümptomid,
siis vaatad, missugused on ühised nimetajat nende
toidukordade puhul ja siis hakkad järk-järgult ühe Tapa
vähendama seda kogust oma menüüs teatud perioodiks,
jätad siis selle ära ja siis hakkad uuesti väikeste
kogustega seda tutvustama. Vaatad, kuidas keha reageerib, kas tuleb hoida pikem paus
või siis me saame juba nende kogustega edasi minna.
Nende testidega on natukene selline, et peab olema pigem
kriitiline nende suhtes, mitte suure hurraaga peale minema,
aga teise sportlase näitel?
Chris Froome kunagi, kui ta Tour de France'i järjest võitis,
eks ole, ja Vuelta ja ja kõik suurtuurid,
et siis tema postitas ühe Tour de France'i puhkepäeva ajal
pildi oma siis toidust põhimõtteliselt, kus olid
avokaado-muna ja lõhe, kui ma ei eksi, nii et
põhimõtteliselt see on siis rasvaallikad,
eks ole. No ja siis natukene valkuga ja,
ja selle peale siis terve internet läks kihama,
et ta siis getogeensee toitumise järgi ja sellepärast on nii
kõva on ja siis kõik inimesed hakkasid nagu seda tegema teadmata,
et tegelikult see oli jällegi Sepperioodiseeritud toitumine,
mis on see individuaalne lähenemine, kuna puhkepäeval tal
oli väga kerge treening ees ootamas siis hommikusöök oli
siis rahvarohke, aga siis õhtul ja lõunal järgmiseks etapiks
valmistudes laoti sinna väga palju süsivesikurikkaid allikaid. Ehk siis noh, selline üks pilt, et või, või üks nagu moment
või väljaütlemine, mis iganes see siis on,
võib väga suure sellise poleemika tekitaja trendi selles mõttes,
et et inimesed ei pane sinna seda konteksti taha sageli
ja noh, või kas on selles mõttes arusaadav,
et kui ei ole teadmisi või, või sa sul ei ole kontakte,
kes siis natukene valgust tahaksid, et siis ilmselt sa
teedki mingisugused järeldused sealt, aga kas selle najal on
mõistlik kohe midagi nagu ise muuta? See on teine küsimus. Sportlased peaks ikka natuke mõtlema, et võivad kogemata
või pahaaimamatult mingeid trende luua, mis ei ole
absoluutselt absoluutselt nõus.
Ma ei saa öelda, et see ei toimi. Sel puhul, sest uuringud näitavad, et teatud inimestel võib
siis sportlik võimekus paraneda nagu aga enamjaolt näiteks
selle getokeelse dieedi puhul või toitumisviisi puhul on
siis see, et me ei suuda enam nii efektiivselt
koormusaegselt just intensiivse koormuse ajal süsivesikutest
energiat toota, kuna süsivesikud on see peamine siis
energiaallikas väga kõrge intensiivsusega pingutuse puhul,
siis sa tegelikult sooritusvõime selle võrra langeb. Aga noh, kui ongi need, et need geto ja paleo
ja siis ma ei tea paastumised, et need on kõik siuksed asjad,
mida tippsportlasele ilmselt väga ei soovita
või jah, pigem küll.
No igasuguse dieedi põhimõte on see, et üldjuhul neid
tehakse ju selleks, et kaalu alandada.
Ja igasugune dieet või toitumisviisis töötab sellepärast et
sinna tekitatud kaloridefitsiit. Et seal ei ole otseselt nii väga vahet, mis see mis see
lähenemine nii-öelda on, aga need ongi lühiajaliselt toimivad,
pikaajaliselt peab ikkagi olemas ja siin ei jätkusuutlik järjepidev,
läbimõeldud ja see peab vastama keha vajadustele,
sest kui seal mingi asja ära lõikad on see siis toidugrupp
näiteks siis sul oli ikkagi, sa pead väga teadma,
millega sa mingisuguseid asju asendad, et su keha saaks
normaalselt toimida ja kui su keha ei toimi,
siis jällegi sporti ei tee vähemalt sellisel tasemel mitte
täitsa tegelikult tõmbad endalt järjest vaipa alt ära
või kaevad lihtsalt endale sügavamat auku,
kust välja rabeleda. Aga need on siis need, mis on nii-öelda tavatoitumise
trendid kõiki?
Noh, nii ja naa.
Eks. Eks sportlased ka mingil määral neid neid teevad,
aga noh, küsimus on ka sportlase tasemes,
eks. Üldjuhul tänasel päeval, kui me räägime ikkagi täiesti eliitsportlastel,
ma maailmatasemel sportlastest, siis väga paljudel neist
eelkõige just välismaal on siis oma selline tiim ümber. Ja meditsiinipersonal üleüldiselt, et neid jälgitakse väga palju,
kogutakse erinevaid andmeid.
Aga väiksemates riikides muidugi see päris nii ei ole,
eks, sest meil ei ole lihtsalt ressurssi.
Võib-olla vähem reguleeritud ka see, kes siis on see spordi
toitumise spetsialist, kes ei ole, et spordimeditsiiniga
meil selles mõttes paremini, eks ole, aga,
aga siin jahe üldjuhul siis nendel tippsportlastel on
lihtsalt rohkem ressurssi, neil on rohkem seda tugipersonali. Aga kui me räägime noor või harrastussportlastest
või isegi sellise rahvuslikul tasemel sportlastest
või sportlastest, kes nagu mingil määral justkui Eesti
mõistes ka tippsportlastega tegelikult nad käivad tööl
ja koolis, nii et on seda tavaeluga päris palju siis Neil ei
ole sageli neid vahendeid ja neid inimesi nende ümber,
kes siis väga oskaksid neid võib-olla suunata
või tekitaksid selle olukorra, kus, kus neil on siis see
ligipääs infole ja ja oskused sealsamas kõrval,
mis neid toetaks. Teiega on Maarja ja Debora. Just tahtsingi sinna jõuda, kuna sina sportlastega ju kokku puutuda,
et mina olen nii mõnegi meie sportlase suust kuulnud.
Ega ta väga jälgi, et ta noh, oma peaga ikka mõtleb,
et liiale ei lähe, aga tal ei ole mingit kindlat kava tai
noh väga ei tea, mida ta tegelikult tarbib
või mida sa talle teeb.
Et kui kaua lisab.
No ma arvan, et mida noorem Sportlane on seda, seda kauem nagunii saab,
tegelikult meie kehad on suhteliselt nagu hästi siis kohanevad.
Aga tänasel päeval me tegelikult saame öelda.
Meil on maailmas väga palju tippsportlasi,
kes on nüüd nagu nii-öelda vanemad, kes jõuavad sinna 40
juurde ja ikka on tipus.
Ja see ongi see, et see nagu süsteem on läbi mõeldud
ja meil on ka ma ma nagu siis kogus või numbrit ei hakka täpsustama. Aga Eestis on ka sportlasi, kes väga läbimõeldult teevad
sporti kes teavad, et nad on nagu panustavad igakülgselt,
nad püüavad igas aspektis viia ennast nagunii maksimumi lähedale,
kui võimalik, sest tegelikult on tippspordis on vahed väga väikesed.
Ja kui sa ei kasuta ära kõiki neid ressursse
ja kõiki neid aspekte, sest kuna su keha tegelikult on see töövahend,
siis sul peab olema ka vaim korras, eks ole.
Sul peab olema see unerežiim väga hästi paigas. Sa pead sööma väga hästi, nii et su keha toimib selle pealt.
Sa pead treenima efektiivselt targalt, sest ei ole need,
kes kõige rohkem treenib, seal on kõige tugevam,
eks ole. Et see peab olema läbi mõeldud protsess,
lihashooldus ja kõik sinna juurde.
Et kui sa panustad nendesse, siis sind suurema tõenäosusega
saadab edu.
Et sageli tõesti on nii, et, et need ei ole läbimõeldud. Samas ei peagi olema konkreetselt mingi toitumiskava,
mida särgid.
Meil on väga heal tasemel olümpiasportlasi,
kes igapäevaselt ei kaalu oma toitu.
Aga lihtsalt on see teadmine ja, ja kui me suhtleme üsna
nagu sageli, siis, kui mingisugused mured tekivad,
siis ma saan kohe anda soovitusi nii, nüüd me paneme fookuse sinna,
sa pead tegema seda, seda et selles mõttes see ei pea olema
selline stressi tekitav, aga teistpidi see peab olema läbimõeldud,
kas või kui me võtame reisipäevad, et kui sa kas lendad
mandrite vahel või siis sa pead sõitma lennujaama mitu tundi,
siis sa oled seal lennujaamas, siis sa lendad mitu tundi,
sa jõuad kohale. Esiteks on su soolestik, kogu äge Kuhku pressitud olnud
rõhuvahetus mõjutab vedelikupuudus, näiteks võib tekkida
puhtalt sellest, et lennukis on kuivem õhk,
näiteks, eks ole.
Ehk siis tegelikult need toiduvalikud peavad juba ka selle
reisi ajal mind toetama.
Ma pean teadma, missugused toidud võivad mulle rohkem,
võib olla seedeprobleeme tekitada. Ehk siis ma paar päeva enne püüan neid juba natuke kõrvale jätta,
mis ei tähenda Effmanni täielikult nagu väldin,
eks ole. Aga ma siis tutvusta neid uuesti nii öelda,
kui ma jõuan sinna võistluspaika.
See peab olema läbimõeldud.
Absoluutselt, ma olen sellega nõus, aga väga paljud jätavad
selle ressursi kasutamata. Aga kas sinu silmis siis üldpilt Eesti sportlaste toitumise
osas on pigem positiivne, et meil on ikkagi teadlikud selles mõttes?
Mul on vist? Keeruline päris nii-öelda seda, ma arvan,
et meil on väga palju potentsiaali edasi arenemiseks.
Et Eestis paraku onni, et isegi kui me võtame tiim Estonia,
siis tugiteenus on kõigile kättesaadav, aga kõike ei kasuta seda.
Või siis, kui me võrdleme näiteks Inglismaa on väga arenenud
spordi toitumise valdkonnas olid ajad, kui neil ka olid
spordi toitumisspetsialistid, siis sellise konsultandi
rollis erinevate tiimide juures, näiteks
või koondiste juures, aga tänasel päeval neil on seal
täiskohaga spordi toitumise spetsialistid igas tiimis,
mõnes on kolm kuni viis inimest. Et nad siis loovad ka selle keskkonnaet.
Üks asi on see, kui ma jagan sportlasele infot,
annan talle teadmised ja, ja püüame välja kujundada oskused.
Aga tegelikult, mida nüüd ka aasta lõpus,
kui ma käisin Manchesteris spordi toitumise konverentsil,
mida rõhutati, on see, et selleks, et seda käitumusliku
muutust ellu viia on oluline see, et missugune sotsiaalne
keskkond sind ümbritseb ja siis ka see füüsiline. Et noh, näiteks pallurite näitel, eks ole,
kui nad on siis treeningkeskuses ja pärast treeningut nad
peaksid kiiresti taastuma, siis sinna on pandud näiteks
mingisugused toidu või sellise vahepala variandid,
kas või joogivormis, mis aitavad selle taastumisprotsessi
käima juba lükata.
Et nad teavad, kui palju nad grammiliselt kilo kehakaalu
kohta peavad sööma näiteks süsivesikuid. Aga et seda tõlgendada siis ümber toitu nii-öelda,
siis selleks on neil seal ühised söömised nii-öelda
ehk siis see toit nagu on neile valmis, et nad ei pea ise
jube palju selle peale mõtlema.
Et see keskkond on äärmiselt oluline, aga meil siis neid
ressursse ei ole üldjuhul, et pigem on ka see konsultandina
oleme sealjuures või sportlastega, teeme sellist üks-ühele
tööd ja noh, üsna vähe on ka seda, et ma käin näiteks
sportlastega treeningul kaasas. Seda küll tuleb ette, aga, aga pigem on seda vähe,
et mujal maailmas pigem on see nagu reegel kui,
kui erand. Teine näide jalgrattasport, kus ka väga palju
kasutatakse toitumisspetsialiste, nad ei ole küll
igapäevaselt seal koha peal, nad käivad võib-olla laagrites
ja suurematel võistlustel kaasas, aga nad on igapäevases
suhtluses ja alati kättesaadavad, et eks meie oma
sportlastele püüame ka olla selles mõttes,
et, et me oleme alati öelnud, et neil on võimalik meil igal
ajal kirjutada, helistada, aga võib-olla vahepeal on see,
et enne püütakse oma põlve otsas teha ja siis võetakse ühendust. Aga teistpidi on ka neid, kes nagu kohe kui mingi küsimus tekib,
nii. Mul on nüüd see probleem.
Me oleme sellistes tingimustes.
Siin on jube kuum näiteks, kuidas mu oma vedelikuvajaduse
täidan ja, ja siis nad lihtsalt kiiresti soovitusi
ja küsid, mis lahendused ja variandid tal seal on,
missugune on ligipääs, ma ei tea mingitele poodidele,
mida pakutakse restoranides või Bufeedes,
kus nad söövad, et, et saada, toetada neid ka võimalikult
kiiresti selle võistluse ajal näiteks või,
või siis ütleme selle mingisuguse turniiri ajal. Aga kui palju sellist suhtumist on, tab toitumisnõustaja
küll siukest asja vaja pole, internetis on kõik olemas.
Ma ei tea, kas seda nii väga isegi on või vähemalt neid
inimesi Jõua minuni sest nad lihtsalt ei tule. Aga aga teistpidi, ma arvan, et on sportlasi,
kes on nagu justkui väga teadlikud aga seal tekib alati
küsimus selle osas, et kui kriitiline see sele internetis
oleva info suhtes oled.
Üks asi on see, et isegi kui kirjutatakse,
ma ei tea, mingisugune meediaväljaanne võtab siis teadusart
artikli justkui aluseks, eks ole, aga tegelikult on nad
tõlgendanud selle tulemusi mingisest inglisekeelsest väljaandest,
mis on samamoodi mingi ajaleht või, või mingisugune platvorm,
seal on keegi selle ära tõlkinud ja siis nad lihtsalt
või nagu kokku võtnud ja siis nad lihtsalt tõlgivad selle ära,
panevad sinna, teadmata, mis tegelikult see sisu on. Või siis ka, kui teadusartikleid välja antakse,
siis kes on olnud need, kes raha annavad selleks
ehk siis kas see võib olla kallutatud see informatsioon?
Missugused on olnud meetodid, mida on kasutatud,
missugune on olnud see valim, et sporditoitumises,
mis on jällegi selline uuem trend, võib-olla on see,
me püüame rohkem saada infot siis naissportlaste kohta
ja rohkem siis infot ka tippsportlaste kohta,
sest hästi palju on uuringuid tehtud, aga need on enamasti
harrastussportlaste seas, sest esiteks nad on ligipääsetavad,
et sportlast oma treeningkeskkonnast välja nii-öelda Ta
kuskile laborisse lõigatud lihases tükk välja,
eks ole, ei ole üldjuhul see, mida väga palju nagu praktiseeritakse,
et see lihtsalt ei ole väga hästi või kergesti läbiviidav
ja samas nagu sul on keeruline võib-olla saada seda luba nii-öelda,
eks. Et me püüame liikuda sinna suunas, et me saaks seda infot,
mis nagu tegelikult võib-olla meile kasulikum on. Et harrastussportlaste pealt noh, näiteks toidulisandid on
üks asi, kus võidaks näha suuremat efekti harrastussportlase
seas kui tippsportlase seas sama spordialalõikes
tippsportlasele on see kasutegur väiksem,
aga teistpidi tippspordis on need vahed võib-olla väiksemad,
eks ole. Mis tähendab, et kui mul on kõik need eelnevad
asjad ära tehtud, mis tähendab see igapäevane toitumine
spordialaspetsiifiline toitumine, ehk siis ma lähtun oma
spordiala spetsiifikast nendest erinevatest treeningutest
samamoodi siis päevakavast, mitu treeningut mul päevas on
ja nii edasi ja nii edasi, siis ma vaatan sinna
toidulisandite poole, aga meil sageli võib olla vastupidi,
et vaat need nii mul on, seda, seda, seda vaja tuleks
nimekirjaga väga suure nimekirjaga tulevad
harrastussportlased saati et, et pigem nagu seda teadlikkust
või seda kriitilist mõtlemist väga palju ei ole. Jällegi tuleb mingi uus asi, oh, ma võtan seda,
et ei ole alati nii, et see, see on hästi toimiv
või efektiivne või ka ohutu tervisele ja mingid kõik asjad
koos oleks okei võtta just täpselt, et seda ei teadvustata,
et kõik lahendused, mis on kiired lahendused,
üldjuhul ei toimi nagu hästi või on keelatud spordis
või siis kujutavad tervisele ohtu.
Paraku nii on, eks, et ma selles mõttes iga tippsportlane teab,
et sa ei saa nagu, et sa lähed korraks trenni
ja siis sa lähed võistlustele ja nüüd sa oled olümpiavõitjat,
see ei käi nii, et see nõuab järjepidevat pikka tööd,
rutiinset tööd ja paraku see on on ka toitumise
või unegraafikuga sama moodi, et sa pead looma selle rutiini. Sa pead igapäevaselt seda tööd tegema, neid harjumusi looma,
et sa saaksid sellise hea efekti sealt lõpuks kätte.
Aga kas see, mis on, Ma ütleks tavainimesele pigem paistab
see nende suuna mudijate pealt silma, et kui ollakse sihuke,
teen tublilt trenni, toitun hullult ilusti,
aga siis siukse reede on mul patupäev, et kas patupäev on
nagu tegelikult ka mingi asi või see on niisugune.
Tahaks lihtsalt burksi süüa. Mina, et mina ei ole selle väljendi pattuv fänn,
ausalt öeldes, et mina arvan, et meil võiks olla toidu ümber
vähem reegleid.
Sest sportlast poleerida on suurem kalduvus häirunud
söömiskäitumisele söömishäiretele ja väga suur probleem on madalenergiasaadavus,
suhteline energiavaegus spordis.
Mis tähendab siis põhimõtteliselt seda, et kui sa piirad
ennast ei anna kehale piisavalt energiat,
su füüsiline koormus ületab selle energiahulga,
mida sa tarbid siis tegelikult su keha töötab endale vastu,
et esialgu see võib nagu toimida, aga mida pikaajalisemalt
see nii-öelda kestab, seda suuremad on need tagajärjed,
seda raskem on neid nii tagasi pöörata. Aga kui me räägime patupäevast konkreetselt,
siis ma küsisin, et aga miks sa ei või süüa näiteks seda
burksi ükskõik mis päeval, miks see peab olema üks
konkreetne aeg.
Ja teiseks Burgerile, Burgeril võib olla väga suur vahe,
eks ole, ja kui 80 protsenti ütleme, su toidulaast on toetav
täisväärtuslik siis on okei, et see 20 protsenti on seal,
mainin, maiustused, sporditoitumine ei ole tervislik toitumine. Mulle muidugi ei meeldi ka väga sildist tervislik,
ebatervislik toitumine, aga ma kasutakski siis sõna- pigem täisväärtuslik.
Aga sporditoit kudumise puhul.
Kuna energiavajadus üldjuhul on sportlastel väga suur,
noh teatud spordialadel, eriti siis me ei saa läheneda samamoodi.
Siis me peamegi jooma näiteks palju mahla,
võib-olla kohati, kui sportlasel on energiapäevane
energiavajadus on 5000 kuni 7000 8000 kilokalorit,
siis see tuleb kuidagi tarbida, aga sa ei jõua süüa,
salatit, lehti nagu nii palju, et sa saaks sealt selle
energia hulga kätte. See ei ole nagu seedetrakti vaatest juba ka nagu tehtav,
selles mõttes, et see tekitab pigem probleeme.
Ja, ja samas hambaarstid ütleks, on ju, et ei soovita mahla juua,
aga, aga samas energia tuleb kuidagi nagu sisse tarbida,
et samas spordigeelid need ei ole tervislik toit,
aga neid tarbitakse väga palju.
Spordijoogid.
Et selles mõttes see kontekst on hästi-hästi oluline ja. Ma pigem arvan, et võiks tõesti igapäevaselt endale nagu
midagi lubada, kui see, et ma tekitan mingid reeglid,
et nii nüüd on see päev, nüüd ma võin süüa,
mis ma tahan ja kui palju ma tahan.
Ja nüüd ülejäänud päevad ma kõnnin nööri mööda
ja jõulud jälgin kõike.
Pigem mõõdukus.
Jällegi selline paindlikkus on, on kõige võti. Aga kas äkki see ongi see nii-öelda sinna ongi koer maetud,
miks väga paljud, võib-olla ei taha minna toitumisnõustaja juurde,
et siis nad arvavad, et siis see ongi see nööri mööda
käimine ja et siis ongi oht, et äkki siis ma lähen liiale
ja mul tekivadki toitumisprobleemid üldse?
Vabalt võib nii olla, jah, et selles mõttes meil ei ole
kahjuks Eestis ühtegi uuringut, mis näitaks,
missugune on see võib-olla nagu suhtumine spordi toitumisse
või toitumisnõustajatest. Sinu üleskutse ja üleskutse, teeme uuringuid.
Hea meelega, see läks väga-väga tore.
Et pigem nagu võib-olla on lihtsalt natuke kõne mõistlik
ringi vaadata, et kes on usaldusväärne allikas,
et nagu ma korraks mainisime, ei ole see reguleeritud,
et kes võib ennast toitumisnõustajaks nimetada,
kes, kes siis ei tohi nii-öelda, et tegelikult igaüks teiega
põhimõtteliselt võite öelda, et te olete toitumises. Peale seda käisime, et seda me oleme ka.
Pöörduge meie poole.
Et siin võiks. Natukene seda kriitilist pilku hoida ja teistpidi ka,
et isegi inimesed, kes on läbinud mingisuguse väljaõpe,
siis toitumist teadus on niivõrd kiiresti arenev,
et kui sa jääd oma mingi õpitu juurde, mida sa viis aastat
tagasi nagu lugesid kuskilt raamatust või keegi sulle rääkis
siis üldjuhul see ei pruugi alati isegi enam paika pidada
tänasel päeval.
Et on asju, mida me lükkame ümber, läheme uute lähenemiste juurde,
on asju, kus me tuleme tagasi vanade tõekspidamiste juurde,
et natukene jälgida seda. Ja teistpidi muidugi on see, et kui mina kunagi ammu-ammu
aega tagasi juba Taanis lõpetasin ülikooli,
siis minu lõputöö teema oli Eesti vastupidavusalade
vastupidavusalade sportlaste toitumisalased teadmised.
Uurisin siis suusatajaid, sealhulgas ka laskesuusatajaid
ja jalgrattureid.
Ja, ja tegelikult tuli välja, et ainult väga vähestel olid
siis nii-öelda piisavad teadmised sporditoitumisest. Et ja muidugi me teame, teadmised ei ole see,
mis ajendab meid käituma kuidagimoodi.
Et see on üks osa, aga see on võrdlemisi väike osa,
et käitumist tegelikult pigem suunavad uskumused,
väärtused ja, ja siis ka sotsiaalne ringkond võib-olla,
ja see füüsiline keskkond, kus me siis oleme,
et siin on väga palju erinevaid aspekte,
aga sellegipoolest, kumma juba tea aga mingisuguseid asju,
siis võib-olla mul on ka veel vähem võimalust neid asju
nii-öelda õigesti teha. Aga kindlasti ei pea nagu kartma.
Ma arvan, et kui te arsti juurde ka lähete,
sa ju ei mõtle, et sa pead ise enne teadma diagnoosi ei oska
endale panna või, või teadma, kuidas organism töötab
või mis ravimit ma peaksin võtma.
Või, või on see füsioterapeut, mis harjutasin,
ma peaksin tegema, eks ole.
Et üldjuhul lähen spetsialisti juurde, sellepärast ta ütleb meile,
mida me teha võiksime ja kas me teeme neid asju,
mis me praegu teeme hästi, või me peaksime midagi muud võtma,
et sama on sporditoitumisega, et, et see on lihtsalt selline
abivahend või tugipersonal, kes suunab sind
ja võtab arvesse sinu konkreetseid vajadusi
ja eesmärke ja toetab sind sel teel. Mis seis üldse Eestis spordi toitumisnõustamisega on,
et kas on piisavalt inimesi nõustajaid? Võime leida kindlasti mitte, no meil ei ole ka seda nõudlust
praegu nii suurt, eks ole, et see jääb, mingil määral võiks
olla Šveits absoluutselt, et see ilmselt jääb
ressursipuuduse taha suuresti.
Aga meil tegelikult selliseid väljaõpet saanud spetsialiste
on väga vähe.
Me räägime siin ühe käe sõrmedest.
Et selles mõttes on nagu pigem kesine, siis ma arvan,
et läheb paremaks, et et on siin ka selliseid uurimistöö tegijaid,
keskkooli õpilasi, kes ikka vahepeal küsivad mingisugust abi
või suuniseid ja ütlevad, et neid see teema väga huvitab,
et et ma arvan, et me jõuame sinna, aga kindlasti probleem
on ka see, et meil ei ole sellist kõrghariduse baasil
väljaõpet Eestis, et Haapsalus on see tervisejuhtimine,
Tallinna Tehnikaülikoolis on siis toidutehnoloogia,
aga sporditoitumist eraldi kindlasti õppida ei saa
ja toona kui mina toitumisläksin õpime, siis mina õppisin ka välismaal,
sellepärast et siin ei olnud seda varianti. Nii et üldjuhul ja meil on ka nüüd on üks magistriprogramm,
see on inglisekeelne, aga see on siis kliiniline toit.
Et, et selles mõttes meil ei ole ka sellist soodsat
platvormi selleks, et meil tuleks neid spetsialiste juurde,
pigem nad peavad ennast välismaal koolitama.
Aga küsimus on ka siin konkreetselt selle inimese
ressursside sain ju ja soovis, kas ta nagu on valmis kolima
välismaale selleks ja kas ta siis pärast ka tagasi siia tuleb. Et, et selles mõttes neid murekohti on, on meil päris palju.
See, kas pärast tagasi tuleb, on vist kõige suurem küsimus
selle kõige juures?
Jah, võib täitsa nii olla, aga mina mäletan,
et mina läksin, siis ma juba nagu Taani kolides teadsin,
mina tulen kindlasti Eestisse tagasi. No paljud lähevad niimoodi, lähevad ja mõtlevad ümber väävel. Kui me nüüd veel siin lõpetuseks siis üritame inimesi veenda,
et miks on sporditoitumine oluline, et kas päriselt ka on
toiduga võimalik sooritust parandada?
Loomulikult on kui no näiteks seesama, et ma,
ma näiteks ei söö pikalt enne treeningut
või siis ma ei söö enne võistlust, sest vahest on ka see,
eks ole, et tekib ärevus mis üldjuhul paneb siis seedetrakti
kiiremini tööle. Kui on näiteks konkreetselt kõhulahtisus,
siis Me oleme vedelikupuuduses kolme kuni viieprotsendiline vedelikupuudus,
siis kehamassist halvendab sooritusvõimet 10 kuni 15 protsenti.
Okei, 100 meetri puhul mõtlete, et noh, mis see siis on,
ajaliselt ei ole nagu väga suur asi, aga iseenesest,
kui, kui nagu millimeetrite küsimusi, millisekundit
ja küsimus on, siis võib-olla jäi sinna taha kui mida
pikemaks ja distantse kestus läheb, eks ole,
seda suurem on see ajaline kaotus. Et kui me puhtalt juba lihtsalt vedelikupuuduse puhul nagu
arvutame seda siis siis tegelikult nagu on see ju päris suur vahe,
aga samamoodi, et tõesti see toit, et kui mul ei ole
piisavalt energiavarusid, millest energiat toota siis mu
kehal lihtsalt väsib kiiremini, tekibki piimhappe kiiremini,
tuleb nii-öelda see sein ette või haamer
või mis iganes, kuidas kellelgi see väljend on,
eks ole, et see väsimuse või kurnatuse teke,
kus sa ei suuda enam pingutada tekib niikuinii. Et lihtsalt, kas ma olen seks paremini valmistunud,
suudan seda edasi lükata või mitte.
Aga kas mingi toit on ka see, mis aitab kuidagi paremini taastuda?
Mingi konkreetne toit on natukene võib-olla saaga toit vildisel,
mõtlesin, kui hästi müüksed, sööd seda ja vala.
No kahjuks või õnneks on meie kõigi kehad erinevad.
Ja ma ei tea, võtame näiteks pähkliallergia,
muidu pähklid on kasulikud, eks ole, ja neis valku neis on
häid taimseid, rasvu, nad toetavad samamoodi taastumist,
sest meil on siis vaja nagu lihasvalgusünteesi
põhimõtteliselt toetada pärast füüsilist koormustest. Koormuse ajal me tegelikult tekitame lihasesse selliseid mikrovigastusi,
mis tuleb siis toiduga ära parandada, sest teistmoodi
mõisast teha.
Aga kui me näiteks võtame inimesi, kellel on pähkliallergia,
siis temal on see tervist ohustav et ma ei saa soovida.
Ma ei saa öelda, et see üks asi on väga hea lahendus.
Nii et selles mõttes ütles pigem on see tõesti nii
individuaalnatukene katse-eksitus, meetod,
aga meil on kindlasti nagu suuniseid, mis missugune see
toidulaud võiks siis olla või mis need toiduvalikud võiksid olla,
mis on ka kasvõi siis tõesti võistlustel kaasas,
et et see paraku see toidu kätte kättesaadavus on ka sageli probleem,
millele võib-olla ei mõelda. Kas Eestis on hea toit muidu?
Ma arvan küll, jah, kõik need, mis meil on,
mul tuli sellega just meelde see toidu kättesaadavus,
et kui meil olid siin Kristin Kuuba ja Karolina Cybermann,
siis tuli jutuks, et piimatooted välismaal ei ole meil.
Ja kindlasti ma arvan, et meil on päris suur valik seda esiteks,
et isegi suurlinnades sageli ei ole nii palju toitu,
meil on ikka lihalett nagu väga suur, eks ole,
või pikk ja ma arvan, et meil on päris palju
teraviljatooteid ja tõesti piimatooted on see,
millest sageli sportlased, kes välismaal elavad,
tunnevad kõvasti puudust. Nii et ma arvan, et suures plaanis, kui sa oskad nagu valida,
tead mida natukene silmas pidada.
Ja tegelikult ju lähtud ka oma maitse-eelistustest,
olgem ausad, siis tegelikult ei jää keegi otseselt nagu nälga,
kui tal on, rahas ei osta.
Aga, aga suures plaanis jah, ma arvan, et meil on tegelikult
päris hea seis selle toiduvaliku ja kättesaadavusega.
Kas meil on mingi asi jäänud küsimata, mida kindlasti kõik
peaksid teadma hinge alla mis mul on väga hingel. Täiesti. Üks asi on see, et ma näen, Meil on nagu väga suur ressurss
kasutamata selle spordi toitumise näol.
Ma usun, et, et see võiks olla arenenum,
et see on asi, milles me oleme nagu natukene teistest
maadest maas või riikidest ja see ühtne selline koostöö.
Kui seda ressurssi pakutakse, siis selle võiks nagu ära kasutada.
Ja teine oluline asi on see, et tõesti see võib olla ka
tehnoloogia arenguga, hästi palju kasutatakse erinevaid äppe ja,
ja igasuguseid vahendeid andmete kogumiseks,
aga sageli võib-olla unustatakse natukene ära. Et seda iseenda keha peaks ka nagu kuulama,
et kui mulle mingi vup või mingisugune nutikell ütleb,
et ma magasin halvasti ja mul on HPV kõrge
või või mul on, kulutasin täpselt nii palju kilokaloreid,
et tegelikult see eksimisruum võib seal olla 15 20 protsenti,
et või siis see, et ma räägin nii-öelda või,
või panen siis kirja, salvestan kusagile oma toitumist,
et ka selle puhul peaks natukene nagu hoidma seda kriitilist
mõtlemist ja jällegi seda psühholoogiliselt mulle teeb,
et kui kui suureks kinnisideeks võib-olla muutub,
et ma ikkagi rõhutaks seda, et eriti võib-olla noorte seas
meil on väga palju seda, et see söömine võtab väga suure osa
nende ajumahust selles mõttes, et nad mõtlevad selle peale
väga-väga palju, see kehakuvand on väga oluline
sotsiaalmeedias tulenevalt või see fitnesskultuur,
mis meil on näiteks, et kommenteeritakse üksteise kehasid
ja nii edasi ja nii edasi, et see on murekoht
ja pigem nagu kui keegi tunneb, et tõesti,
ta mõtleb söömisele palju või ta jätab mingeid asju juba
välja või või siis räägib endaga sisekõnes natukene nagu
liiga negatiivselt kama kehakuvandi mõttes,
et siis võiks abi otsida, sest mida varem jaole saada,
seda lihtsam on sellega tegeleda, et me ei taha jõuda sinnani,
et see areneks välja söömishäiret, eks, ja ütleme nii,
et võib-olla suusatamise näitel on, on hea lihtne et ka
mujal maailmas on siis murdmaasuusatajaid,
kes võib-olla ei nimelt ei piira ennast. Aga kui sa oled selles madalas energiasaadavuses
või suhtelises energia vaeguses, siis mingil ajahetkel
pannakse sulle käsi, et võistlemisel või,
või siis isegi treenimisel.
Sest see keha ei ole valmis niimoodi pingutama,
ilma et ta paneks ohtu sinu tervise.
Ja kõik algab ikkagi sellest, et sportlane oleks terve.
Et see on võib-olla kõige selline suurem murekoht,
mida me ka spordiarstidega koostöös näeme,
et seda esineb väga-väga palju. Ja, ja me tahame kiiresti selle nagunii-öelda kätt ette panna,
et see edasi areneks, vaid et me saaksime nendele
sportlastele osutada seda abi võimalikult kiiresti
ja hoida nii-öelda hullema ära, et et see on selline raske töö,
aga see on, see on tehtav ja mida kiiremini mine jaole,
saame seda parem.
Selle pealt on küll hea lõpetada, nii hajut,
aitäh sulle teele, et sa tulid meile külla
ja õnneks saame nüüd Deboraga öelda, jah,
me oleme siis nüüd toitumisspetsialistid. Kirjutage meile. Sporditüdrukud. Tegelikult toitumise kohta küsige, võite piisava kirjutada,
kirjutage Teelele siiski kirjutage Teelele.
Ärge meilt. Mõtlemise kohta küsige aga aitäh, et kuulasite
ja me oleme tagasi juba kahe nädala pärast.
Aitäh. Aitäh. Pood käest spordis ainult tüdrukud.
