Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Alustame tõepoolest, tere kõigile narko ja Madis on siin saade puust ja punaseks on taas pihta hakkamas just neli teemat, k kaks kuule küsimust, formaat on tutta, aga teemad ja küsimused alati uued ja värsked. Kuigi tegelikult täna on meil vist esimene selline saade, kus kus kõneleb inimene, kes on juba korra saates külas käinud, seda vist varem pole juhtunud, seda varem ei ole juhtunud, aga teema on ka väärt. Nimelt esimese teemana kohe pärast muusikapala, me hakkame kõnelema. Folkaanidest tuleb siis on Heidi Soosalu, kes meile kunagi käis rääkimas ka maavärinatesse. Jah, aga need asjad on nagu sukk ja saabas põhimõtteliselt koos vulkaanide maavärinat ja juttu jätkub kauemaks, aga meil on siiski ka teisi teemasid saatesse mahtunud. Nimelt esimeses tunnis räägime veel sellest, kuidas puust tehakse paberit. Ja teisest Tõnis ootavad meid ees evolutsiooni teema ja klaverid. Just head kuulamist. Seekordse puust ja punaseks saate, lükkame käima selliseks kuumad tulise ja purskava teemaga, nagu seda on vulkaanid. Meil on hea meel siin stuudios taas tervitada Heidi Soosalu, kes on TTÜ mäeinstituudi dotsent ja geoloogiakeskuse juht, seisma Lokster Teremp. Heidi on meil juba käinud rääkimas kunagi Maverinatest aga nüüd seekord räägime temaga folkaanidest. No Heidy, te olete tegelikult ju ise vulkaane päris palju uurinud ja käite päris tihti Islandil, kui lähedal te ise olete olnud sellisele tõelisele vulkaanipursked? Kõige lähemal ma vist olin mu doktoritöö teema vulkaani Hekla purske juures, olin ise Soomesse aastal 2000 ja kuulsin sõbrad helistasid Islandil, Hekla hakkas purskama. Muidugi ma pidin kiirkorras esimese lennukiga sinna sõitma, sel ajal keegi ei mõelnud, et purskamine just takistas lennundust, et muudkui saa kohale ja sain vaadad, talentsin üle Hekla väiksese Well, lennukiga läksime uudistama ja teiseks, no mis on üks minu kõige põnevamaid kogemusi on olla Hekla laavavoolu juures, kes oli selline kõrge pruun kivist sein, ma ei saa aru, et ta nagu midagi teeb, aga kogu aeg oli kuulda sellist imeliku klink, link, link, link, link häält. Ja siis järsku rullib alla mingi suur kivilahmakas ja siis saad aru seale selle kivimassi vahel hõõgub. Eks ta oli väga kuum. Nii et tegelikult lausa oleks võinud käe välja sirutada ja katsuda. Mul juhtus selline lugu selle ekskursiooniga, et tee peal sain aru, et praegu on veebruar ja Mul on mul ei ole piisavalt riideid seljas, et ma külmuse ära viletsas teie ette valmistatud, aga siis, kui ma selle suure vulkaanist radiaatori kõrvale sain, siis ma saan aru, et ma võin olla siin kas või kui kaua külm ei hakka. Mis asi üldse on üks vulkaan, no inimestel on ju selline kujutelm, et vulkaan on mägi kusagil troopikas, meil sellest lendab välja tuld. No see võib olla üks vulkaan võib-olla selline, aga tegelikult tõesti vulkaan on hästi lai mõiste, mida me üldse nagu vulkaani ka mõtleme, et no võib-olla see üks ilus koonus, aga ta võib-olla lihtsade maas lõhe või ta, no räägitakse ka nendest supervulkaan ites, mis võib-olla selline hästi suur geoloogiline nähtus. Talon kaldera, selline katlaoru, mis võib olla mitut kümmet kilomeetrit diameetriga, et oled seal vulkaanilise ise ka ei saa aru, et, et siin mingi vulkaan on ja võib-olla ta on nende purske produktidega ka ära muutunud, et, et sa ei näe seda, kalderab võib-olla geoloogi, astun seda võimalik tuvastata aga kõike võimalikku nagu väiksest, mingist vulkaaniräbu koonusest kuni supervulkaani. No üldiselt kui mõtleks ühise teguri vulkaan on selline geoloogiline nähtus, mis purskab maapinnale materjali. Ja kust see materjal tuleb, ta tuleb ikkagi suhteliselt sügavalt kusagilt maa alt maapõuest. No jälle oleme sarnase geoloogia juures, kui peame selgitama, et mille pärast maavärinat ma maakera peale toimuvad, et on meil laamade push-le, maakoore maa vahevöö ülemine osa on pidevas liikumises kiirusega umbes paar sentimeetrit aastas ja need laamad kasvõi lähevad laiali või nihkuvad üksteisest mõõda sukelduvad üksteise alla. Ja nendest piirkondades siis, kui laamad liiguvad laiali, siis on võimalik, sealt tõuseb maapõuest üles sulanud materjali ja siis ka sellel kokkupõrkel, kui paindub merepõhi mantrilise materjali alla. No näiteks Jaapani on väga hea näide ja Tšiili, aga see on üks nähtus, no mõtleme nii-öelda piltmine, ma vulkanismi tekitav nähtus, aga teine asi on kuumad täpid ja kuumad täpid saavad alguse sügavalt maapõuest, et üldlevinud arusaam on, et nad kuskilt maa vahesügavustest mitusada kilomeetrit tõusevad ja siis selle tõusu kohal ta tekib. Vulkaan võimulcanism näiteks nagu Havai saared, et võib-olla kellelgi on elutoas laavalamp olemas, seal on kuumuse tõttu tõuseb selline mullike, need väga sarnane analoogia on, et kuidas need kuuma täpi see üles sulanud materjal tõuseb ja ta on oma keskkonnast kergem ja siis sellepärast peabki. Nii et tegelikult selle maa sisemuses, kogu see aine on selline vedel ja kuum ja siis ta leiab lihtsalt mõned kohad, kus tal on võimalus tulla üles ja sealt ta tuleb. Tegelikult no päris eksmaakeral on oma siseehetus, aga ma ei saa nagu öelda, materjal on vedelas olekus, seale sügaval vahevused, eks seal on ka hästi kõrge rõhke, et materjal on nagu tahke nagu lühikese aja jooksul, aga pikas rektiivis ta liigub voolavalt, aga siis tekivad sellised magma taskud ja magma üles sulanud kivim ja võikski olla hea siin peatuda, mõelda, et mis asi see magma on. Et magma on selline puder, kus on segamini sulas olekus materjali siis on sinna lahustunud gaasid sisse, siis võivad olla tahked, kristallitükid ja magma üldised. No ta on tuhatkond kraadi kuum ja erinevad mineraalid sealt magma sees, nad hakkavad kristalliseeru erinevas järjekorras, et mitte ei ole nii, et kõik on sula ja järsku kõik on tahke. Ja selle sellest maksmast siis kui väga tihti inimesed räägivad haavast, et laava maapõues lava ei ole maapõues, sest aga maapõues asuvast Mahmas võib saada laava. Kui tekib purse ja sealt voolavas olekus tuleb materjalis voolav materjale, maapinnal on laava ja siis lisaks võib purskess tulla gaase ja ka tahkes olekus kivid. Tuhka nagu väga paljud on vulkaanituhaga tuttavad praegu tegelikult vulkaanituhk on selline hästi peenike, klaasias kivimmaterjal, et ta ei ole sama tuhk, mis lõkkes, meil tekib. Kas näiteks keisrid, mis Islandil on nemad purskavad kuuma vett, kas need ei ole vulkaanid? Geisid on seotud vulkaani ka see ongi väga huvitav. Kuidas need keisrid tekivad, et on meil üks magma kolle, selline kuuma materjali kese maapõues päris maapinna lähedal paar kilomeetrit. Siis on selline koht, kus põhjavesi ringleb ja magma üles sulanud. Kivim lihtsalt kuumutab põhjavee ja kui on väga soodsalt tingimused, siis tekib selline ilus purskav keiser. Kus meile üldse kõige lähedasem vulkaan asub Eestile see vulkaan, eks ole. Mõtleme siis, siin on sellist sellist vulkaani, mida saab tõesti vulkaanist nimetada, mis aeg-ajalt midagi purskab. Aktiivsetes vulkaanid, test, mis meile niimoodi käepärast on muidugi atlandil need Islandi vulkaanid, siis on Itaalias Vesuv Etna ja tegelikult on vulkaanilise alasiga teistes kohtades Euroopas, et näiteks Hispaanias on selline piirkond nimega olod, mis on potentsiaalselt vulkaanilise, et aktiivne, et seal mõni 1000 aastat tagasi purskas. Ja Lõuna-Prantsusmaal ja Saksamaal on ka sellised alad, kus on vulkaanid, mis võib-olla ei ole mitu 1000 aastat tegutsenud ja ehk ei tegutsegi kunagi, aga neid ikka kutsutakse uinuvateks, mitte kuhtunuteks. Kas tõesti ühest mul praegu tuleb meelde ühest vulkaanist räägiti alles hiljaaegu, mis pidi olema Saksamaal ühe järve põhjas. Ja laager see seal on, no see on just selline uinuv vulkaane, mis võib olla potentsiaalselt mõne 1000 aasta ajaperspektiivis, võib pursata minule. Vulkaaniuurija on, selles mõttes ma mõtlen, peab olema kõrge moraal nii ajakirjandusel kui ka teadlastele inimesi hirmutada selliste asjadega, mis on väga ikkagi väga ebatõenäolised. Ja kui nüüd hakkaks aktiveerumaa see Saksamaalaager, see vulkaan, et on väga palju oodata või väga tõenäoline, et ta ikkagi annab märki endast võib-olla aastaid, enne et see on nagu väga moraalitu tegevused, inimesi lihtsalt tabloidajakirjade müümise või ajalehtede müümisel jaoks teha sellist hästi suurt ohus kenaariad. See ongi tegelikult huvitav küsimus, kuivõrd ette ennustatava vulkaanipursked on. See oleneb vulkaanist, et öelda see minu isiklik vulkaan Hekla, nagu ma ütlesin, sõbrad helistasid mulle, et teadmis Hekla hakkas purskama. Ma olen ise teda väga palju uurinud, tema seismilisuste ja ta on väga hea näide sellisest vulkaanist, et me teame, et kui midagi hakkab toimuma, asjad toimuvad väga kiiresti, et kui esimesed maavärinat pisikesed maavärinat seoses selle purskega aastal 2000 hakkasid toimuma, sellest poolteist tundi oli juba purse alanud ja 10 minutiga, sellest algusest on tuhapilv 10 kilomeetri kõrguses. Aga kui me teame selle vulkaani puhul, et ta hoiatab meid ainult väga lühidalt ja kui midagi, no tavaliselt see vulkaan vähesti rahulik seal või maavärinat normaaltingimustes ei ole. Selle vulkaani puhul me oleme ära harjunud, et kui ta hakkab värisema, siis on midagi lahti ja see on väga oluline teave. No minu isiklik kogemus on Islandil, et ma olen õppinud seal ja kolleegid teavad ka, et kuigi vulkaanid on kõrvuti nad on väga erinevad, et see, mis on reegel Hekla juures ei ole reegel, näiteks eia beat laiu kukli juures, kuigi nad on üksteisele väga lähedale ja siis on seal kolmas vulkaane, neid on mitu tükki selles Ühele alal tähestikus on katla, mis on ka jälle teistsugune vulkaan. Mina pean väga tähtsaks seda vulkaanide uurimist selles mõttes, et kuigi oleks nagu üks vulkaan, mis võib-olla ei purskagi meie eluajal või meie perspektiivis või on selline, et no purskab, aga rahulikult või, või mida iganes, et mida rohkem me uurime, et kui me saame need mustrid teada, et mida sellel vulkaanid oodata õnnetisele Hekla näitele, kui seal on maavärinad, kuigi ma pean end iseenesest, on hästi pisikesed, me teame, et ta alustab alati plahvatuslikult näiteks, et kuigi tal oleks väike purse, mis iseenesest ei ole ohtlik alguses väga kiiresti, tekib tuhapilv ja no näiteks ma isiklikult teame, et praegu arvan selle Hekla puhul, et ta on valmis järgmises purskeks kunas iganes ja mina näiteks ei tahaks Hekla tippu praegu ronida, teades, et kui midagi hakkab pihta, siis hakkab ta väga kiiresti, minu meetod on maavärinat või seismilisus, aga on hästi palju muid meetodeid Islandil. Seal on näiteks väga tore, et need teadlased mängivad üheskoos, et ennud, uurib osakese seismilisuste, mõõdetakse GPS-i, mon pandud sellised GPS-punktid, mis pidevalt mõõdavad, kuidas vulkaan paisub või tõmbub kokku ja näiteks liustiku Ale asuval vulkaani. No mõtleme selle katla peale näetegi, et mida ikka veel kõikkonnaks mu ärevil või põnevil, et kas katla hakkab purskama, et tema puhul seiratakse liustiku sõidetakse ja aeg-ajalt lennukiga liustiku üle ja seal on sellised vajumise jää varjumiskohad, mille kohta on teada, et seal on geotermiline, no selline kuumus all, et kas seal on midagi erakordset ja siis eiratakse näiteks no selline huvitav detaili, et liustikujõgesid mõõdetakse nende temperatuuri ja keemiad ja no miks siis keemiat ja, ja elektrijuhtivust. Et kui liustiku Al hakkaks purskama seal liustiku sulamisvesi, tuleb et kui ta näiteks juhib elektrit rohkem, kui ta juhtis juhtis varem, see võib tähendada, et nüüd on seal mingi kivimmaterjal tulnud mingid uued elemendid ja ta lihtsalt niimoodi kaudselt näidab. Ja see on ka väga oluline, kui me seirame vulkaane, et kui üks meetod näitab midagi, siis vaadatakse, kas teised meetodid, sõltumatult meetodid ka kinnitavad seda või mitte. Kui palju me üldse teame kõigist nendest vulkaanipurset test, mis üle maailma toimub, et, et noh, on kindlasti teatud vulkaanid, mis on pidevalt inimeste silme all, aga samas on ka vist ka palju neid, ütleme, merepõhjas ja nii edasi, et kui palju me teame nendest võrsetest. See on väga hea küsimus ja paljud pursked jäävadki kahe silma vahele. Et mul oli üks Islandi sõbranna, töötas Alaska ülikoolis ja tema ütles, et oli, vahepeal võttis keegi lendur ühendust ütelda Ahmuidema tuvastasin mingi tuhapilvesamba, kui sõitsin mõõda millestki vulkaanist ja siis on need teadlased ahhaa jaga seal kaburkab või meil polnud aimugi. Aga kui mõtleme, et no ligikaudselt maakera peal, mis võiks öelda 1500 vulkaani võib-olla rohkem ja paljud tõesti on, on merepõhjas ja kui nad on kaugel kuskil näiteks vaikses ookeanis, tõesti võib juhtuda, et väga palju või noh, ikkagi mitmed vulkaanipursked jäävad märkamata. Kas maailma kõige võimsam vulkaanipurse teadaolevas ajaloos oli see, mis oli see Krakatoa oma aastal 1893? Ja no see oli meie sees hilisajaloos küll tõesti väga võimas, aga kui me lähme tagurpidi ajalukku, et siis siis on teisigi ka, aga kui mõelda sellest, et mida on nagu mõõdetud ja no eks näiteks see Krakatav purse, ta tekitas mingi ära tavamerevee kõikumuse signaale, isegi Norra rannikul olen ma lugenud. See oli üks küll tõesti selline super nähtuse või see oli sellises nagu mõõtkavas, et mõjutas väga-väga palju keskkonda ja muidugi no temal oli ka, et kui mõtleme vulkaanipurset, et kui ohtlik ta on ja mida temaga oodata, et võrreldes näete suurte maavärinate ka vulkaani. No see, et ma ei ennustaks, et üks vulkaan, et kas ta tegutseb või, või mitte, et meil on väga hea eelis, me vähemalt teame, kus see vulkaan asub. Enam-vähem, kui ei ole mingi vulkaan, mis lihtsalt tekib, seda võib juhtuda ka. Aga et asukoht on teada ja siis, et on tihti juhtunud seda tegelikult see purse ise ei olnudki nii ohtlik, võib-olla isegi ühtegi ohvrit ei nõudnud, aga kaudselt siis nähtused seotud selle purskega tekitasid suurt kahju ja nõudsid palju ohvreid. No näiteks nagu seid Krakata 1883 med, seal tekkis tegelikult terve saar, plahvatas ja tekitas õudsa tsunami ja see uputas palju rahvast vägagi kaugel. Et sellised inimesed oleks olnud täitsa puutumatut sellest purskest muidu. Ja siis teine hea näide on näiteks Islandil purskas lagi lõhepurse ja tegelikult see on nagu hea näide, et ei olnud mingit nagu just sellist mäe koonust, lõhe avanes maapinnale paarkümmend kilomeetrit pikk ja siis sead hakkab purskama, purskab umbes aasta aega ja seal voolas laava. Laava voolab tavaliselt nii aeglased, jõuad, kui ei jõua kõndida, eest ära, vähemalt joosta jõuab küll. Ja otseselt see purse aastal 1783 84 ei nõudnud mitte ühtegi ohvrit. Kõigi jõudsite eest ära minna ja isegi oma vara evakueerida, kui soovis. Aga selle tulemusena no sealt purskas hästi palju ka sellist materjali, mürgised gaasid, mis mürgitas aasad. Ja siis mürgitas loomad ja lambad, lehmad surid. No mis on näiteks Islandi vulkaanipursete puhul suur oht on, on floor. Huvitav, fluor on hea hammastele, aga kui teda on liiga palju, siis ta, ta kõrvaldab hammastes luudesse-kontidesse kaltsiumi ja need kõdunevad ära. Loomad surid ja järgmisel talvel surid islandlased nälga. See oli nagu kaudne efekt. Ja selliste ulatus isegi Briti saartele. Ma olen kuulnud ka seal surid loomad, inimesed sellega. No on, on neid uuringuid tehtud ja eks seda öeldakse selle laki purske puhul ka, et ta oli viimane põhjus, miks tekkis prantsuse revolutsioon, et talise viimane tilk, et no oli kliima oli vilets Euroopast, saagid olid viletsad ja näljased inimesed olid vihaselt ja siis läksid mässama. Aga mis on ühe vulkaanipurske juures kõige ohtlikum, no me ikka kujutame seda purset ette niimoodi, et nagu šampusepudeli lendaks kork, otsastik lendab tuld ja tuhka kõrgele, et mis on selle juures kõige ohtlikum? Kõige ohtlikum on selline nähtus kui püroplastilised voolud või bürokraatilised pilved eesti keeli lõõmpilved. No ma selgitan sedasama büroklast, büroon kreeka keele tuli ja klastun nagu purunenud kivimitükid ja see on juhtilises plahvatusliku Spurskes tekkiv selline mõtleme, et no see šampusepudel on väga hea analoogia, on šampus seal pudelis suure rõhu all on kõik taas on selle vedeliku sees ja siis kiiresti päästame selle rõhu või vabandame, kork lendab, peats hakkab šampust välja ja, ja täpselt toimubki niimoodi toimub ka vulkaanist ja sellisele plahvatuslikule purskel sealt. No tavaliselt need vulkaanid, mis veel purskavad plahvatuslikult, seal on hästi palju ja see magma on väga vis koosneja laava, mis tekib, kui tule plahvatan väga vis koosneb üldiselt selline väga plahvatusohtlik materjal üleüldse ja siis sellises purskest tõuseb tuhasammas kõrgele ja sellega Tal on nii palju hoogu sees, et ta tõstab ka suuri kivimitükke ja igasugustest tahket materjali ja selle pilvega ta suudab seal kõrgel olla, niikaua kui tal on, no nii-öelda aur sees aga paratamatult mingil hetkel lihtsalt gravitatsiooniraskusjõud tõmbad materjali alla ja siis ta kukub oma raskuse alla kokku ja hakkab siis sellisena laviinina kuuma laviinina vulkaani nõlvi alla tulema ja tal on sellised kiirused. No ta võib isegi, leidsin sellise arvu, kuni 1000 kilomeetrit tunnis mitusada kilomeetrit kindlasti lendur, sellised ja tulised, givednud tuliste kivide laviin 1000 kilomeetrist tunnis siia ja ta ta kuumus on noh, võib-olla 700 kraadi 1000 kraadi kuum ja ta silmapilk kõrvetab ära kõik, mis ta teile saab. See ongi ilmselt ainukene positiivne on tõesti sinna ettejäämisel, et jäävad lihtsalt kohe surma. Jah, kahjuks nii kui me siin rääkisime nüüd korraks sellest Racatoa vulkaanipurske, sest aastal 1883 seal seal Jaava saarte kandis, siis kas mitte ei olnud paar-kolmkümmend aastat enne seda üks purse, mis mõjutas ka Eestilt mille tulemusena oli üks hästi külm suvi. See oli 2815. 16 ja 1815 Campora don Bora ja Indoneesias ja, ja see see oli, no räägitakse selle tagajärjel suveta suvest Euroopas jälle mingi, see väga huvitavaid tagajärgi võib ühel vulkaanipurske lolla, et hästi palju on osakesi õhus ja, ja siis no see ongi see osakeste suur arv, mis teeb ilma viletsamaks ja no näiteks on koldeid vihma jaoks palju rohkem kujune, puhka õhus. Aga teiseks noh, selline esteetiline tagajärg on, et kui on palju tuhka õhus, siis on ka päikeseloojangut väga ilusad ja oliivist Tšurner, inglise maalija, kes sellel ajal tegi neid päikeseloojangu pilte, mis on väga ilusad, punased, natuke muinasjutulised värvid ja ei pea nagu mõtlema, et treeneril oli mingi omapärane värvivalik, et võib-olla ta tõesti oligi see, mida ta nägi. Et siis olid imeilusad päikeseloojangud. Ja ma olen sarnast juttu kuulnud selle kuulsa Edvard Munchi karje kohta, kus on ka see taust ju väga punane, see oli siis ilmselt juba Krakata vahel, et et see võis olla ka täpselt samamoodi. Looduslik päikeseloojang oligi nii punane. Ma ei tea, aga võib-olla jah. Kas meil vulkaanilist midagi praktilist kasu kaan, no pimesi kiviga on võimalik kandu hõõrde ja see on ka vulkaanilist päritolu, aga mis, mis meil veel neist kasu? Organism iseenesest, ega meie ka siin ei eksisteeriks, kui meil ei oleks tekkinud seda laamade liikumist ja vulkaanilist protsessi ja et kõik ja need ühendid, millest meie ja meie elu koosneb, hakkasid moodustuma, aga no üldiselt, et vulkaanid tekitavad uusi saari ja uusi maid, kus meil üldse võime siis elada, olla ja on tihti need vulkaanilise piirkonnad on väga viljakad, no mis on selles mõttes natuke hull lugu ka, näiteks mõtleme mingid Indoneesias, kus on soe kliima, lopsakas taimestik tänu sellele, et vulkaanituha-le ja siis on seal väga palju rahvast just seal, kus on väga ohtlik elada. Aga väga paljud maavarad, vaat näiteks on on vulkaanide seale lõõrides tekkinud, et teemandid näiteks tekivadki vurgaanitest ja paljud muud teised kuld rikastub näiteks Islandilt, ma tean, et nad otsisid geotermiliste aladelt, et kas oleks potentsiaalsed kulda sellises koguses, et võiks kaevandada midagi? No need olid vist andnud alusuuringud, ma ei usu, et nad ikkagi said sealt lõpuks midagi tööstuslikku tehtud. No lõpetuseks, kui palju näiteks praegusel hetkel on maakeral vulkaane, mis purskavad No ma ütleks, et käputäis on Neetmise Purgavatelt, see on väga huvitav, keegi võib netist ka ise otsida, kes on huvitatud juues Cheolodžikaalservey, kui panna selle ja mingi Weekly Volkanegi aktiviidiv ripooted, selline on täitsa kättesaadav on netis ja seal on nagu öeldakse alati, et mis on uued aktiivsed vulkaanid, no neid võiks olla oma umbes viis, võib-olla ühel tüüpilisel nädalal tekib sellist uut tegevust ja oma kümmekond, mis on, tegutsevad, aga see siis me jõuame jälle sinna küsimuse juurde, et mis tähendab, kui vulkaan tegutseb, et kui ta aurab, kas ta tegutseb või kas ta peab laava tootma või, või peab sealt tuhapilv tulema, et kuidas me seda hindame, et mis on purse, mis mitte, aga, aga kindlasti ma võiks öelda, et kogu aeg kuskil maakera peale mõni vulkaan kindlasti purskab. Aga kas on ka selliseid vulkaane, mis purskama laavat, vaid midagi muud võivad olla vulkaanid, mis näitavad oma aktiivsust niimoodi, et on seal pidev mingi gaaside? Panemine. Meil oli külas Heidi Soosalu, rääkisime vulkaanidest. Suur tänu tulemast, aitäh, aitäh. Kommenteeri Saadet foorumis R2. Keeri saadet foorumis R2. Raadio kaks ja saate puust ja punaseks kuulaja küsimuste rubriiki on Astra postitanud meie foorumisse sellise küsimuse, miks mõni laul jääb kummitama ja sellele vastuse saamiseks oleme helistanud psühholoog Tiina Kaldale, tere. Tere küsimusele. Miks mõni laul kummitama jääda, ei ole esialgu veel vastust leitud, samamoodi siin on veel ebaselge, et kuidas see täpselt toimub, on, on mõningad ideed näiteks oli veel, seal, on on pakkunud välja oma 2006. Ta artiklis Albideksprein, et tegemist on aju autometismiga. Mis siis toimib niimoodi, et ajukoore, voore alus, närviringet on, on haaratud vastastikust erutusahelasse ehk siis et närvirakud niimoodi ringi mööda erutavad 11 ja sedamoodi siis muusika laulujupp jääb ennast kordama, et sellele ei ole eksperimentaalset tõestust leitud, aga ka Narva tööd nii võiks käia. Ühe 2010. ta piimani ja kolleegide poolt tehtud uuringus on leitud, et, et inimestel, kelle jaoks muusika on tähtis nende jaoks ühed sellised kummitama jäänud laulujupid püsivad kummitamas kauem ja neil on raskem neid rollida. Ja arvatakse, et et see võib olla põhjustatud sellest, et kes tegelevad muusikaga või muusika rohkem kokku puutunud nendel on need närviringet ja justkui paremini ühendatud, aga asi ei ole niivõrd selles, et kas tegemist on muusikuga või mitte, et nad leidsid, et, et olulisem on see, kui tähtsaks inimene muusikas peab oma elus. Kas teile tundub, et me võime sellele küsimusele kunagi leida ammendava vastuse? Ma arvan küll, praegu need uuringud selle taga teoreetilis sellist raamistikku ei ole, see praegu piirab ajukuvamise ja muid uuringuid, mille jaoks meetodeid on tegelikult juba olemas ja kõigepealt tuleb see teooria välja mõelda, et saaks hakata kontrollima. Et ma arvan, et, et kui see on, on välja mõeldud, siis saab hakata nüüd hüpoteese katsetama ja, ja üles leida, et kuidas see täpselt toimub. Väga tore. Suur tänu, palun. Ma näen selja taga, päev jääb küsida, mis seal läheb, kuigi olen reisinud Leidreisi nägingi oma maja taimedel päeva läbi, teisi külvi teenindavad teisi, võib-olla meeldima olengi crazy ettepaneku veel tegin taas vanaks, mu vanemad jäidet uluvad asfaldi ma kindel olla, et hoiame jalad maas. Ja teistpidi on nagu meil ei saa streigi juba täna soojem ja sina poolest viljakust voore. Ma ei saa aru, mis keravitud võib panna. Soomad tullakse jälginsuleid ühtlase ilusa mind enda juurde kisu, tekitad mu suure isuga, olin ema juurest välja, viisin auto ja korteri ja luban, et ei satu sõpradega väljas sporterid, viskan nurka Klootoride uus tõmbatalid, lubanetlustada, mobiilid, kõik need teised raamid, maid, võõru sulle, digitaal, et sa oled ainus, kes ta ja iga reede ja küsingi hallitust leeve. Ma ei mõtle üldse, see seeme. Tavaline verd olen terve öö. Subildides armusin, mida saada lahti suu, südame ukse kuusid, poel püherdada koos, nii et miski muu ei loe. 50 protsenti on garanteeritud ruudust teise poole, 50 suutruud budismi keeldute andmast. Kolime kokku, mul on. Kas seal, kurat, ma ei mõtle? Koitis mõttes meeli, krabi luban kõige paremini vanad takisteid Gabista, näed, mul on seal abistava käe kulmupääs juba tähti Toomale. Puust ja punaseks. Saade puust ja punaseks raadio kahes võtame järgmise teemana, et paberitootmise meile on Kehrast külla tulnud Horizon tselluloosi ja paberi aktsiaseltsi keskkonnakaitse peaspetsialist Triin raskel tere. Tere. No kui me nüüd hakkame paberi tootmises paberi tegemisest üleüldse rääkima, siis kui palju erinevaid tüüpe paberit üleüldse olemas on, selles mõttes, et meie jaoks on, noh, üks asi on võib-olla see printeri paber ja siis on see paber, mis on ajalehepaber, eks ole, siis on see paber, mis on raamatu lehekülgede paber, siis on see paber, mis on tualetis. On see Võtame siis ütleme, et esimese poole minutiga tuleb meile neli erinevat paberit, nii-öelda, kui palju neid tegelikult. Tegelikult on paberid ja rohkem, et meie tegelikult Kehras ei tooda ühtegi nendest paberiliikidest, mida te praegu nimetasite. Et meie toodame pruuni jõupaberit. Mee pleegita ei ole valge paber. Aga jah, põhiliselt ongi need, mis te juba ära nimetasite. Lisaks siis Kui palju need tehnoloogiad üksteisest erinevad, ütleme, kui me võtame selle kuidasmoodi, tehakse näiteks pruuni jõupaberit ja selle, kuidas tehakse seda valget printeripaberit. Kui me hakkame nüüd päris otsast peale, siis kuidas see käib? Paberi enda tootmise tehnoloogia nii palju väga ei erinegi, aga erinevad tselluloosimassitootmise tehnoloogiat eelnevalt enne seda paberi tootmist. Et tselluloosi võib toota erinevat moodi kas ainult mehaaniliselt või siis ka mingisugune keemiline töötlus, on sealjuures. Nii, ja juhul, kui siis tehakse pruuni jõupaberit, siis seal seda keemilist töötlemist väga nagu ei ole. Meil just selge, läheb hästi, aga hakkame nüüd päris otsast peale, ütleme metsas võetakse maha mingisugune puu selle jaoks, et sellest teha paber, mis puu see kõigepealt üldse olema peab. Võtame jälle siin kõigepealt ühe näitena selle printeri paberi ja siis räägime võib-olla sama selle situatsiooni lahtiga jõupaberist. Kui lukku, et paberit saab teha igasugusest puust, nii leht kui okaspuust printeripaberit see peaks olema mingisuguse Eeemm heledam, et näiteks Kundas tehtav tselluloosimass, mis tehakse haavapuidust, see jääb niisugune heledam välja. Meie kasvatame okaspuitu mändi ja kuuske jõupaberi tootmiseks. Nii ja ütleme, võetakse kõigepealt siis haavapuu, paha puu pannakse auto peale täies pikkuses või saadakse seda juppideks. Kuidasmoodi, see tselluloositehas teda eelistab. Ootamatuste muidugi massi jah, tuleb nii palkidena kui ostame sisse ka valmis lasta. Et kui tuleb palgina, siis me koorime ja raiume ta kohapeal. Ja siis hakata sellest tegema tselluloosi, eks ole. Nii. Ja kuidasmoodi te tselluloosi teete. Lastud laeme tselluloosikatlasse lisame juurde kemikaalid ehk leelised ja temperatuuri ja rõhu tõstmisel, siis tulebki välja selline tselluloosimass. Ühesõnaga, panete patta, kui kaua peab ühte puud keetma, et sellest tselluloosimass valmis saaks? Keeduprotsess võtab aega umbes neli tundi ja edasi, mis sellest mastist saapa tuleb ilmselt kuivatada, töödelda ja edasi, kuna ta on siis koos nende kemikaalidega läheb ta pesuosakonda, kus siis pestakse välja leelised ning tselluloosimass läheb edasi sorteerimisse tihendamisele, jahvatamisele ja siis paberiga masinale. Paberimasinate paberimasinal on põhiliselt kolm osa. Et esimene osa sõela, osa, kus hästi õhukese kihina sisse tselluloosimass lastakse masinale seal algusesse tselluloosimassikontsentratsioon on umbes 0,5 protsenti. Sõele liigub pidevalt ning sõela osa lõpus kontsentratsioon umbes 20 protsenti. Edasi tuleb pressiosa, kus siis kontsentratsioon saavutatakse umbes 35 protsenti ning lõpuks siis kuivatusosa, kus on sellised suured silindreid, mille sisse antakse aur, mis siis selle v siis lihtsalt välja auruta paberimassist ning lõpppaberi niiskus on umbes kuus protsenti. Kui suurest kogusest tselluloosist ütleme, kaalumates saab sellise korraliku printeri paberi pakkida ja paberit, kui palju selleks tselluloosi umbes vaja läheb. Võtame selle juurde. Meie meie rohkem räägime tonni. Paberit ikkagi jää ikka ja samamoodi tonnides jah, et ühe tonni paberi tootmiseks kulub umbes 1,05 tonni tselluloosi, natukene rohkem tselluloosi ses kulub üsna vähe ja üsna vähe ja natukene rohkem. Ja ühe tonni paberi tootmiseks kulub kuskil viis kuupmeetrit puitu. Mida seal protsessil endal veel vaja näiteks vett ja neid samu kemikaale tohutu ja et veekulu on küll päris suur, et meil see Kehra paberivabrik on päris vana ka oma tehnoloogiaga, et veekulu on päris suur ja ja kemikaale ja erinevaid, et meil on veel lisaks tselluloosi paberi tootmisel on meil oma Katlema ja veepuhastuset, meie kasutame peaaegu 30 erinevat kemikaali oma ettevõttes käis jutust läbi kopleegitamine. See on siis sellisel puhul, kui me tahame saada seda valget paberit, nii et kuidas see käib. Pleegitamisel kasutatakse erinevaid aineid, et kas klooriga vesinikkloriidi ka. Et tavaliselt on need suhteliselt sellised toksilised ained keskkonnale väga kasulikud. Kas ise ka kuidagi oleks teoreetiliselt kodus võimalik paberit teha, kui nüüd kuulata seda, millistest komponentidest see paberi tegemine koosneb, mida seal nagu vaja on ja siis kuulata seda, et on vaja seal ühtegi teistel keeta ja puud ju iseenesest kasvavad metsas, eks ole, kas kuidagi oleks võimalik ka ise ma ei kujuta ette paar rulli paberit kodus valmistaja või see oleks hirmus kulukas. Meie kasutame nagu seda esialgseid kiudu, et otse puidust, aga võimalik on ju paberit toota ka vanast paberist. Et kodus võib-olla tõesti, kui leotada ära mingi vanapaber ja sellest teha uus, et niimoodi küll jah. Aga see siis käiski umbes niimoodi, et sa paned mingisuguse suure hunniku vanu ajalehti, lihtsalt liku ootad, kuni sellest tekib selline pehmem. Moss jah, tselluloosimassi tekitama. Aga kaua selleks aega läheks, et temast jällegi tselluloosimassi saaksid. Ma arvan, et kaua ei võta aega, aga usun, et temperatuuri on vaja tõsta. Ega ma ei olegi eemale vanad lehed ja siis on kergem, kui ta seal sees. Sest tekkis selline massi, siis panna seega kusagile plaadi peale ja kuivama ja siis ongi uus paber, aga see on väga kirju muidugi. Jah, seda küll ka vist taignarulliga ülelaskmisest ei piisa, siis hakkab kuidagi suuremaid surveid kasutama, et ta nagu hea. Ja jah, et jääb sile ja. Aga põhimõtteliselt see kodus see selline ämbris leotamise tehnoloogia, kas, kas ütleme vanapaberist uue paberi tegemine käibki kuidagi sarnased? Tegelikult vanast paberist uus paberit tavaliselt tehastes kasutatakse mingi osa vanapaberit ainult täielikult vanapaberist, siis ei tule väga hea kvaliteet, et sellel paberil välja. Et meie ise ettevõttes kasutame ka oma praagi nagu uuesti ära, et anname tootmisesse tagasi, aga seda on ka kuskil üks, kaks protsenti, sellepärast et muidu ei ole lõpp-produkti kvaliteet kliendile vastav. Veel saab üldse paberit teha, no me teame siin vanasti paar sajandit tagasi käisid mööda maad ringi inimesed, kes korist vanu kaltse ja nartse samamoodi vist paberi valmistamiseks. Paberit saab jah peale puidu veel sellistest Giulistest asjadest teha. Ja need rahatähed, mis meil taskutes on tegelikult need ei ole vist ka ju paberist tehtud, need on puuvillast olen ka kuulnud midagi sellist Austraalias, mis laseb plastikust paberraha nii-öelda paberrahad. Kas nende protsess sisuliselt on ikkagi samamoodi? Põhimõtteliselt küll ikkagi. Kui me räägime sellisest asjast nagu papp, mis on siis paberi selline jõulisem onu põhimõtteliselt või siis tugevam, tugevam vanem vend, siis kas papi tegemine käib ka põhimõtteliselt samamoodi nagu ütleme teie tehases Kehras konkreetselt jõuguga? Põhimõtteliselt küll, et siis on vaja lisaks veel selliseid masinaid, mis näiteks selle ta lihtsalt nagu paksem paber, et meie teeme ka erineva kramaasiga, et oleneb, mitu grammi ruutmeetril see paber nagu raske on või paks on näiteks lained paberi papi jaoks, siis on vaja sellist masinat, mis ta siis laineliseks teeb näiteks. Aga muidu esialgu kõik käib ja samamoodi. No ilmselgelt paberi ja papi tootmisele tselluloosiga tegelemisel ütlesin, et keskkonnanõuded on päris karmid, ma kujutan ette, mida, mida te, Triin, keskkonnakaitse peaspetsialistina kahtlemata väga hästi teatega, mis kogu selle protsessi üldse loodusele siis nii ohtlikuks teeb, kas just nimelt see etapp, kus neid kemikaale lisamata? Pigem mitte, pigem just, et reovett tekib palju ja ka on ta väga energiamahukas, et katlamaja, välisõhu heitgaasid. Et see on pigem keskkonnas. See siis selleks, et saada see vesi nii-öelda soojaks, kus tselluloositehase. Jah, et tselluloosi keetmiseks energia, aga ka paberimasinad ise võtavad palju energiat. Igaüks, kes seal sõitnud Kehrast läbi või mööda kõik on kindlasti märganud või tundnud seda selle lõhna, mis sealt korstnast tuleb, et mis teinekord jooped Tallinnasse, millest see tekkinud? See on tingitud meie tehnoloogiast, et meie teeme sulfaattselluloosi ja see, need leelised, mida ma ka nimetasin, et sisaldavad väävelühendeid palju ja selle protsessi keeduprotsessi jooksul tekib ka siis neid väävelgaase, mis on siis sellised lõhnavad. Sisuliselt need ained on ikkagi vajalikud selleks, et see kõik see puidumass lihtsalt algosakesteks laiali Jah, jah, puidust tuleb tselluloos ja ülejäänud ained eraldada. Kas mingisugusel teel on võimalik, ütleme täiesti niimoodi keemia või kemikaalide vabalt kusagil puidus tselluloos saada? Jah, mehaaniliselt ja termiliselt tavaliselt väga-väga palju rohkem, aga ei, see ei lähe palju rohkem aega, lihtsalt on teistsugused seadmed selle jaoks. Milliseid seadmeid või mis tehnoloogiat maailmas nagu kõige laiemalt kasutati, 1000 mainisid ise ka, et see Kehra võib-olla ei ole kõige uuem ja modernsem ja mis on praegu need paberitootmise trendid? Maailmas paberit toodetakse igal pool enam-vähem ühtemoodi, et tselluloosi tootmisel, siis lisaks meie sulfaattselluloosi tootmisel, nagu ma mainisin, on ka termomehaaniliselt siis on veel sulfittselluloosi, toodetakse. Aga muidu maailmas on nii, et selliseid tselluloosi paberivabrikuid integreeritult on nagu suhteliselt vähem, et toodetakse tselluloos kuskil mujal tehases, mis siis kuivatatakse ja, ja mujal siis tehakse sellest paber. Et selliseid integreeritud on suhteliselt vähe. Aga teilt tselluloos läheb siis eeskätt kuhu, kas kellelegi teisele edasi kestab sellest ise paberit või paberit ja te teete ise paberit küll, aga te teete tselluloosiga millestki. Ja ei tselluloosi, me kasutame isegi. Kõik kasutad ikkagi säärast selge, mis on maailmas need peamised keskused, kus on eriti palju neid tselluloosi ja paberivabrikuid seal, kus puitu Soome jää. Kas meil Eestis oleks piisavalt puitu, et kuidagi seda meie tööstust laiali? Oleks küll, et hetkel on nii, et kui kunagi veel Võrumaal võeti puit maha, siis autodega toodi meile Harjumaale, siis nii enam ei tehta, et transport on ikkagi kallis, et meie kandis seal Harjumaal meile vajaliku okaspuid on päris raske saada. Aga mujal Eestis on puitu piisavalt. Ma olen ise kuulnud sellist lauset ka, et viimati Eestis vist sama palju metsa sel hetkel, kas 14. sajandil ikkagi on, millest vajadusel kui peaks vaja minema, saaks tuha, tselluloosi saaks teha siis, kui paberitega, kuidas üldse maailma kontekstis triin, tundub, et see olukord on meil, räägitakse väga palju sellest, kuidas kõik kolib ümber igasugustesse sellistesse nutifondidesse, arvutitesse ja paberkandjaid, eks ole? Tõsi, jõupaberi peale küll väga palju ei trükita igasuguseid asju. Mulle tundub jah, seal pigem tehakse kottidest. Just eks ole, et kuidas tundub, kas üldiselt sellises paberiplaanis on nõudlus kuidagiviisi vähenenud ka tänu sellele IT-asja pealetungile või ei ole, kindlasti on. Ja siin me siis räägimegi just sellisest ajalehepaberist, lehtedest, raamatuid, vähemini, Saasist, jõupaberit peaksid rohkem minema. Ökoloogilisem. Kui kilekottide kasutamine? Jah, seda küll, et kilekoti asemel kindlasti hakatakse rohkem paberkotte tootma. Üks asi siis, mis sellest teie toodetud jõupaberist saab, ongi näiteks needsamad paberkotid, mida saab Eestis suurematest kaubanduskeskustest kaar. Meil Eestisse läheb väga vähe toodangut, et meil läheb alla ühe protsendi Eestisse igale poole ülemaailmasse kõikidele Mandritele, põhimõtteliselt aga see üks protsent, mis Eestisse tuleb, kuhu läheb. See läheb põhimõtteliselt mööblifirmadele pakkimiseks. Aga muidu peamiselt, mis meil läheb välja, on siis tsemendi kottideks samamoodi meie paberitega toiduainetööstuses toiduainete pakkimiseks näiteks jahu, suhkur, kasutatakse sellisteks asjadeks. Tsemendikotti paber, ma kujutan ette, see peab olema üks kõige tugevamaid pabereid üldse, sellepärast et tsement on ju meeletult-meeletult raske. Kas te midagi teete selleks veel täiesti teistmoodi ka, et see paber veel erakordselt selline vastupidav oleks või ta on lihtsalt mitmekihiline. Ei teeme küll, et me üritame pidevalt oma tehnoloogiat parendada, et eelmise aasta lõpus me uued tselluloosi keedukatlad paigaldasime mille läbi siis peaks meie paberi kvaliteet kindlasti paranema. Tsemenditööstuses on väga tähtis see, et, et see kott peab olema hästi tugev, sest nende, need liinid, nad lasevad selle hästi hooga sinna koti, selle tsemendi, et see peab olema väga tugev ja okaspuidust. Põhimõtteliselt tehaksegi sellepärast, et tselluloosikiud on pikem ja saab selle paberi tugevama kuid on ka kemikaale, mis me siis lisame näiteks poolsuse suurendamiseks, et tähtis on, et see paberiga poorne alaks õhku laseb läbi. Muidu tsemendist muidu tõmbab tüki või midagi sellist ja rääkisime saates puust ja punaseks, triin Rastoligalt. Triin tuli meile külla Kehrast, kus on rahvasuus tuntud Kehra paberivabrik. Tänasel päeval kannab see nime Horizon tselluloosi ja paberi aktsiaselts ja Triin on seal keskkonnakaitse peaspetsialist. Suur aitäh. Tänan kutsumast. Puust ja punaseks. Saade puust ja punaseks läheb edasi, meil on kaks pikemat teemat veel, mida täna käsitleme ning Arco, millest siin räägime. Me räägime evolutsioonist, ehk siis sellest kuidas kinud see olukord, et maailmas kõik liigid on nii eri moodi, kuidas see protsess käib, tuleb meile selgitama stuudiosse evolutsioonispetsialist ja pärast seda on minu meelest ka veel väga huvitav teema. Me räägime sellest, kuidas tehakse klavereid. Jah. Meile tulevad külla inimesed siis Estonia klaverivabrikust, kes neid võimsaid pille ise kokku panevad, muuhulgas saame teada ka seda konkreetselt, kui palju juppe nii-öelda rahvakeeli juppe ikkagi klaveri sees on. Kui peen käsitöö, see ikkagi on. Head kuulamist. Saade puust ja punaseks siirdub edasi evolutsiooni teemaga. Meie stuudiotoolil istub nüüd ka Liisa loog, kes on antropoloogia evolutsiooni spetsialiste. Tervist. Ta näeb, ütleme lahti selgitada, mis on evolutsioon, kuidas see toimib ja kuidas inimestest said inimesed. No lisa. See arusaam, mis inimestele evolutsioonist on, on ikkagi see, et, et see on siin tugevamate ellujäämise pidev konkurents. Võitlus, kas see on õige pilt evolutsioonist. Ei, ei, see ei ole õige pilt, kõigis on osa aga, aga väga väike osa ainult evolutsioonist, et evolutsioon väga palju küll põhineb konkurentsile, aga, aga see ei ole niisugune konkurents nagu meil väga tihti näidatakse raamatutes ja õpikutes, et kuidas kõik kohad on verd täis ja, ja kiire mees lööb vähem kiirema mehe maha. See väga tihti just selline konkurents, mis on just, põhineb puute või teiste ökoloogiliste Nisside ärakasutamises või siis rohkem suurema arvu lätlaste saamises või mõni teine selline bioloogiline osa sel looma elust. Et muidugi me kõik võitleme ressursside pärast, aga, aga see ei ole väga verine võitlus. Nii et kui keegi lihtsalt nagu sünnib suuremana, siis see ei tähenda tegelikult, et, et ta on ka parem ja ja et kõik tema järglased on suuremad ja lõpuks liik kasvabki suuremaks. Nelti mitte. Aga mis siis, mis siis selle evolutsiooni käigus? Evolutsioon, kas see on nagu jõud, mis toimub iseenesest nagu gravitatsioon, et sa ei saa öelda, et mis siis gravitatsiooni käima lükkab. Et kui kunagi sellesse eelajaloolises soojas lombis tekkisid sellised molekulid, mis põhimõtteliselt suutsid endast koopiaid teha, siis need molekulid, mis suutsid ennast rohkem koopiaid teha või siis teiste samaste molekulide Eesti ennast kaitsta või rohkem ressursse aeda lihtsalt olid edukamad ja evolutsioon ongi niisugune jõud, mis on siis sellest ajast siiamaani kandunud mis lükkab evolutsiooni käima niimoodi nüüd makrotasandil või selles meie igapäeva selles looduses, mida me näeme, on just see keskkondade muutus, et kogu aeg me võitleme ressursside pärast ja kui kellegil esineb seda õnne, et tal tuleb mingine kohastumust, mis siis võimaldab kuidagi paremini hakkama saada, siis põhimõtteliselt see omadus kandub edasi järglastele ja nii edasi. Aga kui on mingisugune selline liik, millel just nagu noh, vähemalt nagu meile tundub, et ei ole mingisugust põhjust enam mingisuguse ressursi pärast võidelda või talle ei ole justkui meil on vaja kusagile edasi arenenud, võtame mingisuguse keskmiselt jõuka läänemaailma inimesed, mis siis temast saab tal just nagu sellist looduslikku põhjust edasi areneda pole või sest et tal on just nagu kõik olemas. Ometi temaga toimub midagi. Arenemine nii-öelda evolutsioon, toimub kogu aeg, sest et tänapäeva teadlased on enam-vähem selliselt kokku leppinud, et evolutsioon ei ole mitte midagi, kui muutust eksis või muutus ratsioonist. Ehk siis, kui mingil hetkel ütleme, meil on väike Eesti, kus enamus inimesed on siniste silmadega ja mingil hetkel olin see tasakaal niimoodi ära läinud, et ainult üks kolmandik populatsioonist on siniste silmadega, seda võib juba nimetada populat, tsoon on arenenud või evolutsioneerunud, eksis evolutsioon, ta ju kogu aeg, see ei tähenda, et, et evolutsioon toimub kogu aeg paremuse suunas, evolutsioon nüüd täpselt samamoodi ka nii-öelda tekitada midagi, mis on võib-olla hoopis kahjulikum meile. See õnnefaktor, mida sa mainisid, et, et see on ikkagi geneetilisele tasandile ehk siis peavad toimuma mingisugused muutused meie geenides, mis siis ühel hetkel hakkavad levima. Sul on väga õigus, Arko täpselt niimoodi see ongi, et meil ainult ei piisa sellest. Meil on midagi vaja hästi paljudes tulevikufilmidest kujutektideks, et inimesi, kellel on väga suured ajud või siis mingid mingid teised ülivõimed kahjuks ilmselt ei hakka mitte kunagi juhtuma, sellepärast et evolutsioon ei tee mitte midagi, mis on ideaalne. Evolutsioon töötab niimoodi. Ta elimineerib asjad, mis absoluutselt ei tööta. Ehk siis mingil hetkel. Ehk siis selleks, et meil oleks väga suured ajud. Peab juhtuma selline sündmus, et ükski inimene, kellel on natuke väiksema ju või meie suurune aju lihtsalt ei ole võimeline elama, kasvama ja lapsi saama. Evolutsioon ikkagi toimib pidevalt ja ka tänapäeva inimeste peal ja kogu aeg, aga kas on siis kuidagiviisi prognoositud ka ikkagi seda, et missuguseks me võime füüsiliselt või siis väliselt millalgi muuta mingeid muutuseid ju kindlasti ikka ette nähakse seda, et inimestel üldiselt ei muutunud nagu pikemaks ja suuremaks. Kas mingeid selliseid prognoos on veel tehtud? Hiidajud jäävad ära, hea küll. Jah, meie areneme väga palju sarnaste põhimõtete järgi, mis areneb ülejäänud loodus. Kui me räägime nüüd pikkusest, siis tegelikult meil on geneetiliselt meie sisse programmeeritud, et, et kui sul on palju ressursse, siis kasva nii suureks ja tugevaks, kui sa jaksad. See, miks tänapäeva inimestel pikemad inimesed keskajal ongi see, et meil on palju rohkem toitu, võimalus enda enda lastele pakkuda. Meil on palju vähem haigusi ja palju vähem parasiite ja, ja see võimaldas võimaldanud meil suuremaks kasvada. Üks näide veel, mis, mis on selline rohkem tuntud, võib olla inimesed on sellega ise kokku puutunud. Et meil väga tihti enam ei mahu meie tarkusehambad suhu ära ja see on ka just sellepärast, et kuna meie toit tänapäeval on palju pehmem, kui see oli meie evolutsioonilises minevikus, siis organism on kokkuhoidlik seal, täpselt samamoodi meie geenides see programmeeritud, et kui sul ei ole midagi vaja, siis ära hakka seda ilmaasjata tegema. Eveegolmandaid hambaid siis ühesõnaga ei mahu meie suu ära. Võib see tähendada seda ka, et mingil hetkel meil pole üldse enam võib-olla hambaid vajavaid. Mitte päris tundub niimoodi, et kõikidel imetajatel vähemalt on hambaid olemas, ehk siis see on midagi sellist, mis on kaasasündinud, et jällegi selleks ajaks vaja erakordselt palju mutatsioone, et hambad ära kaoksid, et need asjad, kui see asi, kui see kolmandate hammaste asi on pigem selline nagu fenotüüpidel paindlikkus, nagu teadlased kutsuvad seda ehk siis olenevalt sinu keskkonnast sa muutud sihukeseks nagu sul vaja on. Et kui pikka aega näiteks sul ei ole vaja neid Kolmandaid, Molaar hambaid või neid tarkusehambaid, siis siis võib juhtuda, et ühel päeval, kui sul oli vaja on, siis, siis neid enam ei, ei ole enam võimalik arendada. Kas inimene on arenenud ahvist jälle üks levinud müüt evolutsiooniga? Korrektsem oleks öelda inimene on arenenud ahviga ühest eestlasest ja ahvisarnasest olendist kindlasti. Kuna aga me ise oleme tegelikult ahvid. Muidu see on selline filogineetiline küsimus, natukene me oleme ahvid, sellepärast et meie eellased olid ahvid ja siiamaani meie kõige lähimad sugulased on ahvid ja bioloogilised teadlased, kuigi on tehtud eriti varasematel aegadel. Mitmeid katsetusi ei ole suutnud leida piisavalt palju erinevusi, et anda meile täiesti omaette perekonda. Looduslikus selles elupuuse. Kuidas üldse hakkab tekkima, eks uus liik kui me kujutame ette, et kuidas oleks näiteks võimalik, et eestlased areneksid eraldi liigiks, mida selleks oleks tarvis? Oleks väga hea ja ülivajalik, et, et me oleksime geograafiliselt eraldatud kõikidest teistest liikidest. Et mitte mingil juhul ei, ei saaks meie vahel olla mitte mitte mingisugust geenide vahetamist teiste proportsioonidega piirid kinni, ühesõnaga täpselt nii. Siis peaks olema ka mingisugune mingisugune palju erinevam keskkond sellest, kus elavad kõik teised inimesed ju sellepärast et planeet on meil ju sama. Seal peaks olema mingisugune selline keskkond, mis eeldaks seda, et ta muutuks muidugi hoopis teistsuguseks kui teised. Uued liigid on väga raskesti tekkima väga suurtes populatsioonidest, väga hea uue liigi tekkeks oleks see, kui sul on vähe inimesi, kellel on võimalikult erinevad kohastumised sellest ülejäänud populatsioonist. Ja kui need vähesed inimesed eraldad näiteks me teame väga üpris levinud mutatsioon on see, et sul on sõrmede vahel lestad. Mõnedel inimestel on sõrmede vahel lestad või. Jah, see on sihuke üpris tavaline kleitides nagu siuksed kulla, meie sõrmed arenevad välja niimoodi noorena, et nad tegelikult ei kasva nagu käest välja, nagu, nagu rohi murust vaid tegelikult kasvavad siukse. Ühe labane, siis nahk kaob sealt vahelt ära. Sõrmed ehk siis, kui me võtaksime ainult siuksed inimesed, paneksime nad kokku ja ei laseks neil teiste inimestega seguneda, siis ilmselt nende populatsioonis oleks järgmistel põlvkondadel kõik kõikidel lestad või väga head ujujad. See on nagu, nagu tõukoerte aretamine umbes täpselt niimoodi, ent kui kaua siis aega võtaks, et meil oleks selline part, inimeste liik? Kahjuks on ainult teoreetiline ja erinevad katsetused kahjuks ka inimeste peal on näidanud, et seda ei saa mitte kunagi juhtuma, kuna meie, me oleme geneetiliselt niimoodi üles ehitatud, et kõik meie omadused on mingit moodi seotud meie teiste omadustega. Ehk siis, kui me teame, et tõukoertel võib-olla see meile moraalselt aktsepteeritav et me tahame kedagi, kellel on hästi suured silmad või kes on hästi lühikene aga nagu me kõik teame, siis tõugu koerad elavad ka väga palju vähem kui metsikud hundid. Ehk siis, kui me kui tõukoerte puhul suudame moraalselt endale lahti seletada, et need armsad silmad on tähtsamad kui südamehaigused või pikk eluiga inimeste puhul me ei saaks seda mitte kunagi põhjendada ja küsivad ikkagi siis need olid teadlased, kes siis kutsusid ennast teogeenikuteks. See on suur häbiplekk kogu teaduse ajaloos. See tehti mitte ainult natsi-Saksamaal, vaid ka Ameerikas väga palju. Inglismaal praktiliselt kõikides kohtades, kus teadvus oli paremini arenenud. Jutt siis igast jubedatest operatsioonidest, kus õmmeldi inimesi kokku ja nii edasi ja nii edasi. See on üks jube asi, mida tehti, aga mida väga paljud kehtilised, kuna levis arvamus, et inimesed, kellel on siis madalam geneetiline kvaliteet, kellel on mingid halvad omadused, et kui me ei lase neil paljuneda, et siis me järgmised põlvkonnad on, on väga head ja tugevad. Ja seega siis eemalda eriti populatsioonist kõik inimesed, kes olid alkohoolikud, vargad kes võib-olla näitasid mingeid vaimuhaiguse märke. Ja, ja selle hulgas muidugi ka väga suur osa normaalseid, terveid inimesi, kes lihtsalt võib-olla põdesid sellel hetkel mingit haigust. Inimeste puhul on ju ka teada, et siin mingisugused mutatsioonid on tekkinud evolutsioonist päris hiljuti viimase 10 20000 aasta jooksul näiteks sinised silmad ja see, et me täiskasvanu eas suudame piima juua, kas need on täpselt samamoodi alguse saanud lihtsalt sellest, et, et üks inimene lihtsalt ühel hetkel sündis siniste silmadega. Ühest inimestele Gibi kahte inimest on vaja, vähemalt, aga siniste silmadega see on väga vaielda, seda igaks juhuks ei kommenteeriks, aga mis on teada siis nagu laktoosi taluvuse kohta, on see, et jah, niimoodi ta põhimõtteliselt oli, tekkis mutatsioon, mis siis võimaldas ka täiskasvanu eas laktoosi seedida ja kuna inimesed juba sellel ajal ilmselt või nendes populatsioonidest, kus mutatsioon tekkis, elasid koos kariloomadega, siis andis neile päris suure eelise. Jällegi, kuna sellel ajal populatsioonid olid väga väiksed, ehk siis võib-olla ainult mõni suurem perekond paarsada, mitte rohkem kui 1000 inimest, kes siis panid alguse tervele meie laktoosi talujaste kultuurile ja praktiliselt terve Euroopa nende lapsi ja lapselapsi täis ja kama Ameerika. Ja need, kes on laktoositalumatus, aga on siis põhimõtteliselt nagu geneetiliselt vanemad inimesed või hiidsemalt mingis mõttes. Niimoodi ei saa öelda lihtsalt meie, kes me talume laktoosi kanname seda mutatsiooni, mis võimaldab meil seda teha. Ehk siis mitte teised inimesed ei ole laktoositalumatud, vaid meie oleme laktoosi. Meie oleme mutandid, võtandide aga noh, samal ajal on evolutsiooni tekitanud ka kõiksugu asju, mida nagu väga raske seletada tuuakse tihti paabulinnu saba näidet, et mis pagana pärast peab lind kandma kaasas sellist tohutult suurt ja rasket saba, mis on küll ilus vaadata, aga aga nagu tundub mõttetu. Selleks, et vastata sellele küsimusele, me peame minema natukene sügavamale evolutsiooniteooriasse. Lisaks looduslikule valikule on väga kaua juba Darwin pani tähele, on ka seksuaalne valik, mis põhimõtteliselt siis see on täpselt samamoodi väga võimas, kuna me teame, et evolutsioon töötab põhiliselt selle põhjal, et kes saab ja kes ei saa lapsi. Ehk siis kui üks partneritest leiab mingi tunnuse, isegi kui see ei ole kasulik kummagile nendele ka nende lastele väga atraktiivse, siis see tunnus saab edasi antud järgmistesse generatsioonidesse. Aga samas on väga keerukaid teooriaid miksis. Üks partner peaks leidma midagi niisugust, mis on absoluutselt ebavajalik väga-väga kasuliku, väga atraktiivse ja näiteks paabulinnu saba ja nii mõnedki meie inimeste populatsioonis sellised tunnused nagu suure lihasmassiga noormehed või siis suurte rindadega tüdrukud on see, et see näitab geneetilist kvaliteeti, kuna nende asjade kasvatamine noores eas ja ülevalpidamine terve elu nõuab ekstra ressursse, eksis reklaamid välja seda, et vaadake, kui raske mul on olnud vadki, millist koormat ma kannan, aga sellegipoolest ma olen elus ja moel hakkama saanud. Järelikult mul on väga kvaliteetsed geenid, tule ja teema lapsi. Kas see, ütleme, rikkusega lehvitamine, sportautod ja kallid käekellad ja kõik see kuidagi langeb samasse kategooriasse? Mitte päris nüüd see on rohkem selline inimestest spetsiifiline omadus, miks on inimnaistele väga oluline on see, et kunagi meie evolutsioonilises minevikus juhtus selline asi, et lapsekandmine läks väga kulukaks. Kõigepealt see olid üheksa kuud rase ja pärast seda, kuna meie vastsündinud nii abitud võrreldes teiste loomadega, siis naistel tuleb neid põhimõtet tõeliselt seljast sülase käes kanda. Kolm aastat vähemalt. Ja selle aja vältel on vaja, et naistel oleks nii ressursse kui ka kaitset teiste loomade ja teiste gruppide inimeste eest. Ja siis demonstreerimine, et sul on neid ressursse ja sa oled kindel partner, kes on võimeline hoolitsema enda järglaste eest, on vaja neid tänapäeva vidinaid, et siis seda tänapäeva moodi teha. Me rääkisime evolutsioonist, stuudios oli meil külas Liisa Loog evolutsiooni spetsialiste, antropoloog, aitäh. Aitäh, härga. Raadio kaks levib kõikjal üle ilusa Eestimaa. Pärnumaal või Ida-Virumaale 102,0 koma Valga, Võru, Põlva ja Tartumaale 103,6. Viljandimaal. Leeveeveeaa, taks, raadio kaks. Soode puust ja punaseks läheb siin Raadio kahes nüüd edasi taas küsimusega ja neid kuulaja küsimusi, ootame me siis oma foorumisse. Mis seal Indias, mis on internetis aadressil, R2. Samuti võib neid saata meie emailile, mis on siis aadressiga puust ja punaseks TRUE ja neid võib postitada ka meie Facebooki küljele. Meie seinale ja Facebookis leiab puust ja punaseks kaunis hõlpsalt otsingut kasutades üles. Esimene kuulajaküsimus, mille me siin nüüd ette võtab, ongi just nimelt meili peale tulnud ja inimene, kes selle esitas, soovis jääda anonüümseks. Küsimus on siis säärane, kuidas on see võimalik, et vanemas eas on mõned inimesed ühtaegu nii miinus kui ka pluss silmadega ja sellele küsimusele vastab silmaarst Katrin Eelmäe. Probleem tekib sellest, kui et vanemas eas väheneb lähedale fokusseerimise võime. Vananemisprotsess toimub ka nendel patsientidel, kellel on muidu kaugele vaatamiseks vajalikud miinusprillid. Ning seetõttu, kui sa miinus on kaugele väike, siis see on. Selleks, et lähedale pilti teravaks saada, on mõnikord vaja nõrka, sitlus prelisest. Ja see ongi situatsioon, kus patsiendil võivad olla kaugele vaatamiseks miinus pillid lähedale vaatamiseks siis lugemiseks, plussprillid. Ja see on siis noh, sellist põhiliseks, mis mõnikord inimestel on sellised prillid, kus on nagu kahed klaasid olla ühed üleval on teised. Ja aga see, kus on ühed ja ülevalpool teised, see võib olla ka niimoodi, et üleval on lihtsalt nõrgem plusse seal allpool lugemise jaoks on tugevam pluss või ka näiteks need, kes on lühinägelikud, ehk siis miinusprillikandjad, et ülevalpool prillista, praegu on miinus, et kaugele vaadata ja allapoole on pandud nõrgem miinus. Nõrgema miinus on siis parem vaadata just lähedale ja lugeda. Saade puust ja punaseks võtab ette muusikalise teema, oleme külla kutsunud klaverivabrik Estonia juhataja Venno Laulu tere, tere ja vabriku tootmisjuhi Uku Velbri, tere. Ja püüame natukene lahti mõtestada või uurida, mis on siis selle valgete ja mustade klahvidega maagia taga. Kuidas ehitatakse ühte klaverit, eks mis eristab head klaverit halvast? Kõigepealt, mis üldse on klaveri sees, mis tekitab selle klaveri hääle? Vena klaveri juures tulebki nagu eristada kahte poolt, üks on see materiaalne pool ja teine on see, mida me kuuleme, see heliline pool. Nad peavad mõlemad olema väga kvaliteetne teetsed. Nendele esitatakse väga kõrgeid nõudmisi ja ütleks nii, et heliline poolkõlaline pool ei saa sündida ilma väga hea materiaalse Osata aga materiaalse osakond, nii et jälle isenesest. Kui panna kokku kõige paremad materjalid ammutatud kõige parimatelt tootjatelt siis ei pruugi ikkagist sündida pilli, mis vastaks jälle muusikaliselt pianistide ja inimeste nõudlusele. Nii et see on omamoodi ime, mis peab sündima klaveriehituse. Ja teistpidi peab olema selle taga siiski väga suurel määral aegade jooksul omandatud oskusi, kogemusi, teadmisi. Neid teadmisi peaaegu et ei tahetagi avaldada väga. Sest et eks klaverit turg ole ka konkurentsitihe ja iga tootja peaaegu tahab oma tarkusi jätta endale, aga suures plaanis on siiski klaveriehituses nagu põhinäitajad on ikka ühed ja samad, olenemata sellest, missugune firma seda klaverit ehitate. Mis on klaveribränd klaveriehitamine praegusel hetkel aastal 2012 erineb väga palju oluliselt sellest, kuidas ehitati klaverit aastal 1900, kas see on tõesti nii, kui me räägime Stradivariuse viiulite, st või räägime vanadest pillidest, siis peaaegu võtta kokku nii, et mida vanem, seda uhkem. Klaverit ega on aga siiski nii, et, et selle 100 aasta jooksul toimub klaverite ehituses niivõrd palju põhimõttelisi muudatusi. Et, et sellest 100 aasta vanusest klaverist võime rääkida küll, kui muuseumi eksponadistada pakub huvi, võib-olla selles mõttes vaadata, milline klaver oli. Aga tänapäeval siiski enam ühtegi sellist klaverit. Alla ikka tänapäeva klaverile. Kas see vahe on materjalides, võidan selles ehitamise viisist, vahe on tegelikult kõiges. Ehitamise viisi koha pealt kukub, vedeles ja nii edasi rääkida. Aga, aga ütleme nii, et tegelikult isegi ütleme ka tänapäeval praegu ei ole klaver valmis selles mõttes, et nüüd võib joone alla tõmmata täius saavutatud punkt. Isegi Estonia klaveritest rääkides ütleme siin selle sajandi alguses ajudesse tormiline kvaliteedi tõstmine ja ja seda on märgata ka välismaailmas. See ongi võib-olla just taganud Estonia klaveril praegu ülemaailmse levi ja hea maine, aga peale selle, et me räägime lihtsalt klaverist kui sellisest, ütleme veel on tegelikult ju klaverit väga mitmes eri suuruses. Ja iga erinev suurus nõuab jälle oma tehnoloogiat ja oma lähenemist oma nõuhaud. Ja hetkel muidugi oleme isegi meelitatud sellest, et raadio kaks kutsus meid siia vestlema, sest tõesti klaverit teema on praegu ka klaverivabriku jaoks väga kuum teema. Klaveriehitamise teema. Meil viimase kahe aasta jooksul on õnnestunud valmis teha kaks uut klaveri mudelit mida laiem üldsus feld polegi näinud. 2010 sai valmis klaver anud sentimeetrites 225 sentimeetrit ja nüüd selle aasta märtsis valmis klaver number üks suurusest 210 sentimeetrit. Võrdluseks, et me oleme harjunud nägema kontsertlaval kontsertklaverit 274 sentimeetrit ja enam-vähem nõukogude ajal igal pool koolides ja kodudes ja klubides oli kabinetklaver suurusega 190 sentimeetrit sinna nende kahe vahepeal ja nüüd oleme siis seda rida pikendanud, et lugedes alt üles praegu olevat klaveri mudelit, Estonia klaverivabrikus. Valmivad 168 sentimeetrit, 190 sentimeetrit, 210 225 ja 274 sentimeetrit. Kui nüüd see projekt on ees ja on plaan klaverivabrikus hakata ühte klaverit ehitama, siis millest see töö üleüldse algab, see reaalselt reaalselt klaveritegemine ütleme joonised on olemas? Tuleb paika panna kondikava kõigepealt, et võib-olla natuke tundmatud sõnad nagu min suur resonantssõlmklaviatuur näiteks omavahel suhtesse panna, teada, mis mudelit ehitada, kui pikk see meil suur on, siis keelest ikka jätkub ikkagi peavad olema, mida tahetakse saada. Seal tuleb hakata sobitama omavahel. Sest see on tegelikult selline täiuslik asi, kus on siis metall, keeletus, mähis, keeletlus, nalja, raam, pluss laudlus, ribitlus, teegid, tähendab see kõik peab olema Uude ühtne ja selle pilli jaoks tehtud. Kust kohast see puit tuleb, kust kohast metall tuleb, kui palju ta osi ise teete, kui palju ta kusagilt juba mingeid valmis asju tellida. Valmis, me saame kõla, lauamist tuleb Saksamaalt ja, ja see on valmis liimitud on alpi kasvanud kuuskedest ribida samuti kuudest. Kasutame veel pööki kaske, mändi ja välispooni on mingi osa sellest puidust, mis on siit Eestist pärit või ei ole seda üldse? Kaisk suuremalt jaolt on jah. Võib veel lisada Vaher Antsul silla peal. Tamm läheb Läheme külla väga lähedal. Aga need keeled keldriga on see probleem, et tavaline traat sinna ei sobinud, venib seal traati, seda tehakse Reslow Saksamaalt. Teravdatud samuti mähis keele mähised vasest tulevad saksa keritakse meil vabrikus ja kraavis on viska need vasarale, võtke vastu keeli löövad kogu mehhanism, on, on pärit saksastunud enner ja võib isegi öelda, et kui, kui ei ole Renneri mehhanismi ja ei ole seda lepikut seal Reneri nimega siis ei ole eriti mõtet turule minna, pilliga ta ei müü, sest trimmer on ainuke maailma minu teada vähemalt ainuke tootja, kelle pilli aktsepteeritakse kõige kõrgemal tasemel. Kuidas see pill, tootmine, noh, nii-öelda puht kvantitatiivselt käib, kui tihti teil klavereid tehases valmis saab ja kas te teete neid, vii konkreetse tellimuse peale või teil on kogu aeg niisugust klaverit töös, mis lihtsalt ootavad oma omanikke? Meil on must poleeritud klavereid on töös ka väljaspool tellimusi, aga kõik spoonipillid ja näiteks valgeid, kui on tellitud või midagi sinnakanti, siis need on, kõik on ainult tellimise peale. Ja need pildid siis, mis on pidevalt töös, kui kaua see aega võtab, et üks klaver saaks valmis, kui päris nullist alustada, siis selline neli-viis kuud. Aga ütleme, et kui meil on korpused varem valmis tehtud, siis ikkagi kujatestel eritellimus, siis kolme kuuga teeme valmis, puhas käsitöö ikkagi. Absoluutselt, see ongi Estonia klaveri suur pluss, et me oleme käsitöö ja mitte masstoode, sellega me oleme suurel määral eelistatud aasia klaveritootjate ees. Jah, et liinitööd meil ei ole, et meil on, näiteks kui võtame malmraami järgi on kõlalaud ette valmistatud, tehtud siis sinu teist malmraami sisse panna, isa. Et maailmaraami peal meil on number, mis määrab ära selle pilli Indiat, identiteedi tulevikus? Jaa jaa. Klaviatuur mehhanism kõige heidetakse pilli kohaselt sinna sisse, et neid enam omavahel vahetada ei tohi. Kui palju üldse erinevaid detaile ühes sellises keskmises klaverid on keegi olevat kunagi kokku lugenud umbes 12000, kui kõik tükkideks võtta, algosadeks saavad klahvid ka igaüks eraldi mitte ainult klahvid, vaid näiteks, ütleme Essteek on selline puidust detail, millest lähevad keeled üle ja seal on iga keele kohta kaks tihti ja neid kihte näiteks 400 tükki. Et seda, mida inimene ei märkagi, seda on väga palju. Aga kui sellesama klaviatuuri juurde tulla, ehk siis ehk siis nende klahvide juurde, siis mis puidust need peod üleüldse on, millest tehakse ikkagi Voka puidust, et niiskusele mängimine on väiksem, kui on lehtpudelit? Klahvide juures on aga üks oluline uuendus sündinud just nüüd. Estonia, klaver vabrikus, eelmise aasta sügisest. Kui üldse kõik maailmaklavereid ikke kasutasid senimaani mustade klahvide materjaliks plastikut, siis nüüd juba Paremini tutvustavad turult vahetasite plastik mustad klahvid välja läbine mustast puidust lahvide vastu. Seep Peaks olema pianisti sõrmele mugavam, ta tunnetab rohkem sõrme all nagu puutepunkti. Kui mängides võib sõrmeotsmine niiskeks libedaks plastiku pealt libiseb maha kergemini siis puidu klaasi külge nagu sõrm haakub paremini. Ja kusjuures ka siin on omamoodi täitmise võimalus, et müüakse ka värvitud puitu. Meie kui tellija oleme andnud nõude, et meil peab olema veebimahust ehk siis täis muuseas kas ütleme ühe Estonia klaveri juures. Me oleme siin, räägime metallist ja puidust, kas seal üldse midagi on plastikust tehtud valgete klahvide kate. Ja see pole ka selles mõttes plastiks, on ikkagi täiesti, mis asi on plastik, plastiku, mingi keemiline mikstuur, eks ole. Ja see on väga eriline plastik, et see peab olema ka ei libise ja, ja teatud tingimused kindlasti. Aga muud midagi mul ei tule meelde praegu. No siin ütleks selle, et, et maailma klaveritööstuses jah, seda plastiku teema on omamoodi jälle kuum teema, näiteks andeks ameeriklast, klaverit tootja, kes kogu mehhanismi puitosad on asendunud plastikuga ja püüab väga seda praegu niimoodi peale surutud turule ja üldsusele, et kujutage ette, plastik ei paisu niiskusest kultuurist ja et te saateäärselt töökindla mehhanismi. Aga ikkagi, kes annavad saarele hinnangu, on pianistid. Ja nende üldine hoiak on see siiski, et, et see, mis on olnud puitmaterjali ja kõik sellega kaasnev, see on siiski ehtne ja töökindel ja hea, et plastik seda ei suuda asendada. Mis sellesse niiskusesse puutub, siis ma olen ise näinud, et mõned inimesed on kasutanud sellist meetodit, et selleks, et klaver oleks siis sobivas keskkonnas, on pannud sinna klaveri sisse teinekord vee klaasja mõnes stuudios. Kas, kas see on õige või see on vale või seda või seda ei tohiks teha selleks, et aurustada vett piisavas koguses FC klaverit ümbritsev õhk niiskuks, see on peaaegu võimatu. See on selline, inimesed tahavad uskuda midagi, see on nüüd hea, nad usuvad seda, pianiino sisse pannakse ka, tahab purgid veega. Eks ta midagi annab, aga on olemas ka spetsiaalsed seadmed, mis töötavad elektri jõul ja milles pannakse vett ja niisutavat rauda. Ühelt poolt, aga seal on väga kahe otsaga asi. Nimelt, kui ühel korral kodust ära olla, elekter ära läheb ja sead ei tööta või minna puhkusele saab veidi otsa, siis on palju kindlamalt on kõlalaud lõhki läinud pärast seda, et kui, kui see laud või üldse pildis on puit harjunud mängima niiske ja kuiva vahel eriti talve ja suve vahel, siis siis kui ta on harjunud olema kogu aeg niiskes siis ta läheb lõhki, siis ta üsna kindlad lähedalt ei soovita, mina ei soovita panna klaveritest niiskusseadmeid niiskuse ja temperatuuri teema koha pealt asfel hoiatavalt lisada, et kui mäleta, inimesed on viinud Donal klaveri sellesse suvemajja, kus võib-olla kütet sügisel talvel ei ole, aga siis minnakse jõuluajaks jaanuari vastuvõtuks uue aasta vastuvõtuks, sinna köetakse korraks ülesse. Klaver saab uue õhustiku, minnakse ära, kõik jahtub jälle maha, vaat siis pärast seda võib kindel olla, et kalalauas pragu. Et selliseid ütleme, järskused temperatuuri ja niiskuse muudatusi muidugi tuleks vältida. Kas varuosade pood klaveritel on ka kusagil olemas? Kõike saab remontida, sõltub hinnast ja sõltub otstarbekas, sest et kui kõlalauas on pragu, sest ma ütlen ausalt, et mina jätaks remontimata, sest ta ei mõju nii väga, ütleme heliomadustele või, aga selleks teljel õhku tõusis panna koos kõigega, mis seal küljes on. Meil on saates punaseks külas Venno, laulja Uku hõlbri Estonia klaverivabrikust. Kui suurt osa mängib klaveri heli puhul üldse see, kui vana see pill kitarristid räägivad, seda, et selleks, et villaga, kas tõesti hästi kõlama, peab ta ikkagi sisse mängima ja paar aastat läheb aega, kas klaveri puhul on ka niimoodi, et puit kuidagi veel kuivab edasi ja siis mingil hetkel saavutab sellise kõige parema soundi? Kui nüüd teiste sõnadega rääkida, siis rakuseintes on Ligniinis imeb niiskust sisse ja mis siis jälle kuivab ja teeb seda aastakümneid mida kogu aeg mängib. Aga see ta nüüd läheks paremaks otseselt ma ei julge seda väita, ma arvan, et kas ei ole jälle see, et et kui inimene ära harjub, mingi teatud pilliga sulle tundub, et nüüd on nagu tasakaalus kõiki, meil on kõik korras ja nüüd nüüd on minu ja me oleme kokku kasvanud ja nii edasi. Et ma, ma ei julge väidet vanemaks, küll läheks, et, et aga ta on ikkagi kestnud biilse, näeb teda ei osteta viieks või 10-ks aastaks suht eluajal, aga uue pilli puhul siiski pianistid peavad väga oluliseks seda nõndanimetatud sissemängimist. Sissemängimise aeg on paratamatu, vältimatu, sest et lihtsalt vildist ja kõik muud materjalid seal klaveri sees liiguvad omavahelises koostöös mingil määral lõpuks nagu sulanduvad paremini töötama ja, ja selline sisse mänguaeg on siiski paratamatult, kuidas klavereid tehtakse. Ütleme, et teil saab nüüd uus partii vabrikus valmis, kuidas need üle vaataks, et noh, nendega on nüüd tõesti kõik korras, nad on töökorras ja kõlavad hästi, kas, kas on tõesti ainult niimoodi kõrva järgi mängitakse läbi, et kõik kõlab nagu hästi või on mingisuguse sellised seadmed ja asjad olemas. Klaverivabrikus on nii välja kujunenud tööpraktika, et kui viimane intoneerimine ja häälestamine on klaveril tehtud, siis kutsutakse mind kui muusikut seda klaverit just muusikalisest aspektist hindama. Ja siis me kuulame küll väga hoolikalt läbi kõik üksikud klahvid ja sealt taga olevat keelelt isegi vahelt. Kui me leiame sealt koos selle hääles teentoneerijaga, et mingil helil on mingisugune surin sees vilistab sealt kõrval mingit kõrgev soovimatu toon, siis me leiame teatud võtted, kuidas nendest lahti saada. Ja äärmisel juhul, kui ükski traadi pingutamise lõdvendamise variant ei aita, siis vahetame keele välja. Et ükski klaveri lähe klaverivabrikust vähemalt Estonia klaverivabrikust ei lähe välja, ilma et see oleks muusikaliselt põhjalikult läbi kuulatud. Seda ei suuda aga need ettevõtted, kus on masstoode. Et meil on tootlase hulk juba sellega arvestanud, et neid tahad toota ülemäära palju pilli. Me tahame toota kvaliteetseid pille, aga see tähendab seda, et me peame jõudma iga klaveri hingeeluni. Iga klaveri juures peab olema piisavalt aega temaga mängida. Kas seda samamoodi toimivad ka need teised maailmakuulsad kaubamärgid, kõik teevad seda ainueid? Nendes edu saladus on, on sama või, või on neil veel midagi sellist ekstra, mis võib-olla meile jõukohane veel ei ole. Ja ma ei saanud, keegi? Ei ütle. Aga kindlasti kontrollitakse ja tahtsin just võrdlemisi palju. Tähtis on see, et üks inimene kontrolliks kõiki pille, et oleks suhteliselt omanäoline niikuinii iga pillon erinev. Aga et olekski mingi ühtne liin, mismoodi ta kõlab, mismoodi, kas või raskused asjad, et et meil on kahtlemata professionaalid tööl kajalestajatena, aga siiski nendel on kõigil erinev kõrbeks. Niiet ja samas võib öelda, et siiski igal brändil igal klaveritootjal on nagu väljakujundatud oma arusaamine helikvaliteedist, mis ta peab olema ütleme, Estonia klaveri puhul maksavad meil sellised määratlused nagu ta peab olema romantiline, see heli peab olema mahe ja see heli peab olema laule. Samas me teame, et masstootega Aasias toodetud pillidest mõnedki kõlavad küllaltki metailselt karedad ja ja vot see on just nüüd ütleme iga brändi nagu, ütleme võlu ja võib-olla ka teisest küljest väike risk, et sa pead leidma selle nishi, mis turul On nõutud. Praegu antud juhul võib öelda, et Estonia klaver on siiski olnud hästi müüdav tänu nendele näitlejatele mahelaule, romantiline tood kui suure Sloveenias ja turuosa üldse on, kui maailma need suured klaver tooted ette võtta. On seal mingi protsent määratleda ka? No keegi ei ole just ülemaailmset turu jaotust protsentides välja toonud, aga ühte ma võin küll kinnitada, et USAsse, Euroopast veetavatest klaveritest on Estonia praegune numbrilised kõige suurema näitajaga. Praktiliselt USA turg on niivõrd suur, et sinna on läinud maailma klaverit tooted või vähemalt pürgivad sinna kõik jõuda välja ja Estonia puhul võib öelda, et ilma USA turuta ei pruugiks meil enam Estonia klaverivabrikut juba ammu olla. Aga see on jah, üllatav, et nimekad saksa pillid, mis küll oma nime poolest on ammu-ammu enne Estonia tulekut juba tuntud olnud Ameerika turul. Siiski praegu nii suuresti seal ei müü ja seda mitte nendel pillidel pidasid, nii väga viga oleks, vaid nad on lihtsalt nii kallid ja seetõttu ütleme Estonia hoiabki praegu niisugust hinnapoliitikat, et keskmise hinnaga vähemalt pildid viivad. Kui siin räägiti, mainiti nüüd seda erinevate klaveritootjate ärisaladuste pagasit, kas mingisugune spionaažiga toimib, kas keegi on keeld Estonia tehasest kuidagiviisi luuramas ka midagi, et mida teie seal teete? Ka vabriku, sest ei ole otseselt, aga, aga kui me ju ei tea, kui me müüme jaapanis, vabandust, ei ole, kedagi ei taha süüdistada, aga ütleme, müüme kuhugi ühe tilli ja pärast seda on vaikus. Siis me võime kahtlustada, et keegi võib-olla on tahtnud osta seda, aga me ei tea seda ja me ei tea seda, kas, kas neil on üldse mingit midagi maha võtta või oled pionaasiks. Võib-olla ei taha seda nimetada, aga ma võin tuua oma isiklikest tähelepanekutest kogemustest niisuguse näite, et kui me käime igal aastal Ameerikas, Los Angeleses, ülemaailmselt muusikatööstuse näitusel, siis tund aega enne näituse ala eest niimoodi üllatuslikult sinna saali sisenedes, mida ma näen meie klaveri all on üks mees maas, fotoaparaat käes ja pildistab. Ja see, et ta tuleb enne näituse avamist pildistama klaveri alla, ronib pildistama, noh, sa räägid natuke iseenda. Luure on siis olema teatud nii et püütakse jah, kõike, mis me oleme isegi seda tähele pannud, et kui sel aastal on meie klaveri juures midagi uut, siis võib kindel olla, et, et järgmine aasta me leiame Aasia tootel sedasama elemendid, sest noh, ega klaverist midagi niimoodi ära peita ei saa tegelikult kõikkonna kavatud. Absoluutselt, kõik on üles leitud. Meil olid külas Venno Laul ja Uku Välbri Estonia klaverivabrikust siinsamas Tallinnas, suur tänu tulemast. Aitäh, terdad. Puust ja punaseks. Selline saigi tänane saade puust ja punaseks. Täname kuulasid, Arko ja Madis kohtuvad sinuga juba järgmisel reedel ainult seitse päeva veel.
