Tunned seda? Seda hõngu see mõnus jahe tuul, mis liustikult puhub. Praegu alustame seiklust Gröönimaa liustikel. Ma tunnen, et ma tulen siia tagurpidi alla tagasi. Aga Sander, ma soovitan sul minna rohkem kalda lähedale,  seal on märksa rohkem võimalust näha kedagi. Läheme vee elanikele külla, et neid kaadrisse Püüda. No nii Haugipoeg või haugi tüdruk on nähtud jälle väga vahva. Osoon on tulnud Arktikasse maailma suurimale saarele Gröönimaale,  kus me toome teieni järgmiste nädalate jooksul lugusid  siinsest eluta ja elusloodusest. Räägime kliimamuutuste mõjudest ja rikkalikest maavaradest  ning tutvume kohaliku põlisrahvaga ja eriliste vaatamisväärsustega,  mis toovad siia turiste kogu maailmast. Aga ma ei ole siin üksi, minuga koos on siin polaaluurija  ja rändur ning matkajuht Timo Palo, kelle jaoks on see  ilmselt lemmikuim koht kogu maailmas. Timo, tule siia. On see sinu üks lemmikumaid paika? Mis sa ise arvad? Tunned seda? Seda hõngu see mõnus jahe tuul, mis lüüstikult puhub,  praegu. No niisugune talvine ilm, kuigi meie oleme siin vist ju suvel,  aga siin on kogu aeg selline see suve lõpp,  tegelikult suvehooaja lõpp. Vaikselt hakkab luustikul ka jahtuma nüüd  ja ja temperatuurid, temperatuurid langevad,  läheb jahedamaks, aga aga see on see jah,  et kuhu ma pean aeg-ajalt saama. Et Eestis seda ei ole, see on see ikkagi hoopis teine tunne,  kui sul tohutu suurelt jäämassilt see, see tuul alla tuleb. Timo Palo on polaarrändude ajalukku jõudnud rekordilise  retkega põhjapooluselt teravmägedele kuid enne seda võttis  ta koos oma sõbra Audun Tolfseniga ette teekonna Gröönimaa  idarannikult läänerannikule üle jääkilbi,  mille servale tulime ka meie täna matkama. Seesama liustiku serv, siin see on see koht,  kus me tulime maale kevadkuu oli liustik sulas juba kõvasti. Ma arvan, me ponnistasime see viimane selline 30 tundi ilma magamata,  me nägime maad, see oli võimas tunne, kui see maa lõpuks  horisondilt tuli. Sa olid kuu aega peaaegu liustikule keset ei,  mitte midagi. Valgust, tühjust mütanud. Aga üks neist suurtest kividest peaks olema see,  kus me lõpuks siis võtsime rakmed maha ja me lihtsalt  päikese kauduniga magasime, ma ei tea, mitu tundi ilma mitte midagi. Kuulmatega nägema. No igatahes, meie proovime siis täna korraks vähemalt seda  tunda seda tunnet, lähme sinna liustiku peale  ja vaatame, milline see liustik on pealtpoolt vaadates absoluutselt. Me oleme liustiku peal, aga siin peal jookseb  ka jõgi. Mis jõgi, sulavesi liustik sulab endiselt praegu. Augustikuu lõpp on, et ülevalt, poolt ja kõrgemalt ta tuleb,  kogub selle vee. See võib olla üks nendest, võib olla mingit haruojadest,  mis kannab mingi suurema äravoolu jõe vett siia näiteks,  et et ma arvan, kui me ülespoole lähme. Võib-olla näeme ka mõnda suuremat. Liustikud tekivad pika aja jooksul langenud lumest,  mis oma raskuse all tihenedes jääks, muutub liustikest  suurimaid nimetatakse jääkilpideks. Maakeral on praegu kaks mandrijääkilpi. Suurim neist on Antarktise mandril. Teisel kohal on Gröönimaa jäägil, mis katab saare üle kahe  miljoni ruutkilomeetri suurusest pindalast. Enam kui 80 protsenti. See ongi niimoodi, et Gröönima see jäämass on sadade  tuhandete aastate jooksul siin saanud vaikselt kuhjuda  ja kuhjuda. Ja, ja tulemuseks on see, et kõige paksemas kohas on see  jäämass üle kolme kilomeetri paks siin Gröönimaal  ja mis on juhtunud, on see, et kuna see jäämass on  nii tohutult raske lõpuks et ta vajutab enda all oleva  maakoore sisse ja see tähendab, et see pind,  kui see jää nüüd kõik ühel hetkel järsku ära sulab  siis tegelikult Gröönimaa siseosa on allpool ookeani pinda  tänast ookeani pinda. Et, et Gröönimaa oleks nagu väike rõngas,  mis väike, päris suur rõngas atoll sest rannikul on päris  palju mägesid, mis on loomulikult ikkagi üleval pool merepinda. Muidu on see liustik ilus küll, aga kohati selline üsna  musta värvi, lausa porine. Miks see nii on? Vaata, kui sa vaatad natukene ümberringi on ju  siis tegelikult on nii, et et me hakkasime  siis liustiku servalt, tulime nüüd, mida lähemal sellele  serval seda mustana on, mida rohkem me läheme sinna sise  jääkilbi suunas ülespoole, seda valgemaks läheb. Põhjus on siin tegelikult kaks, on looduslikud  ja on ka antropogeensed ehk inimtekkelised looduslikult,  kui me võtame siis mida lähemale me oleme servale,  siis peab mõtlema seda, et me oleme arktilises kõrbes  ja võrdlemisi vähe sademeid. Tuuled on tugevad, tuuled kannavad peeneid liivaosakesi  kivikesi kannavad liustikule, eriti siin servas,  kus seda materjali, mida kanda on väga-väga palju. Tuulele avatud siis loomulikult ka teisest küljest luustik  ise tohutu jäämaski ja liigub, ta toimetab nagu buldooser,  ta kannab endaga seda, seda mureeni. Mis see inimtekkeline põhjus on? Kuidas me teeb seda? Vaata, atmosfäär, see õhk, ega see ei ole absoluutselt puhas,  mida me sinna hingame ka sisse. Et õhus on väga palju erinevaid aerosoole osakesi. Üks selline saasteaine, mis on ka inimtekkeline,  on must süsinik. Black Garb on inglise keeles ja see võib kanduda saastaallikatest,  see tekib mitte täielikul põlemisel. See võib kanduda saasteallikatest tuhandete kilomeetrite kaugusele,  ei ole mingi probleem, see on samamoodi niisugune must,  mis ladestub ja, ja mis ta teeb. Olgu selleks siis Põhjajäämere jääkate ja antud juhul siin  liustik Kröönimaal mandriliustik. Nagu sa näed, ta vähendab seda liustiku tagasipeegeldumisvõimet,  seda Albeedat. Et siin on need. Tegelikult saad aimu sellest tagasi peegeldumisvõime  efektist nüüd, et kui sulab ära, olgu selleks  siis Põhjajäämerejää või liustik siis selle alt paljandub  märkimisväärselt tumedam pind, mis neelab oluliselt rohkem  kiirgust ja võimendab soojendamist veelgi. On ju, et sa näed neid, miks, miks see on niisuguseks  krobeliseks sulanud, see liustik siin see on täpselt sellesama,  sa näed, kuidas need tumedad osakesed, kõik,  mis siin liustiku pinnal on, kuidas need sulavad sisse. Sellepärast, et see, see soojust seda kiirgust neeldub siin  märksa märksa enam. Timo pani siit liustiku seinast üles nagu ämblik,  laks, laks, laks, laks, laks, kassidega. Ta mõtleb, et ma olen temasugune. Aga ei ole nii. Mul on niisugune risto, ma tunnen, et ma tulen siia  tagurpidi alla tagasi. Löö oma kassi esikihvad kohe seina sisse ja. Pusser läks nii. Kepid oleks võinud isegi lühemaks teha, selleks ajaks. Mul on nii raske kott Sa. Löö ja. Niimoodi ja saingi üles. See nõuab harjumist, aga on tehtav. Nii oh sa, see on väga ilus ja selline sinine siin sa hakkad  nägema seda vanemat ja jääd, mis seal sügavamal on kui milles,  mida vähem on seal õhku sees, seda sinisemaks ta läheb,  sest seda enam ta neelab selle selle valgusspektri punaseid  toone ja sinine jääb alles, ainult väga ilus. Nii, aga kuidas sellised asjad tekivad üldse,  see on nagu mingisugune kanjoni jõgi, kui neid kutsutakse sulaveekanaliteks,  mis kannab seda vett ära ja neil on päris tugev uuristav  toime ja on teatud kohad, kus nad uuristavad sisse  vertikaalsed šahtid. Kus see vesi lõpuks siit võib jõuda alla täiesti liustiku  põhja välja see on see vesi, mis siit ülevalt sulavesi sulab,  tänu sellele siis, et liustiktemperatuuride tõttu kõrgemate  temperatuuride suvel sulab, jõuab sinna alla. Kas see vesi on muidu puhas ka? Absoluutselt nagu sa näed, et kui allpool minna,  siis seal on ta päris siuke moreenist juba pruuniks läinud,  seda ei maksa juua, aga siit me võime täiesti vabalt võtta  ja sellest süüa teha. Kõht ongi mul väga tühjaks läinud, aga siis teeme  selle asja ära ja teeme väikese lõuna. Värske õhk ja pühikõht on kõige parem kokk. Absoluutselt, et see nuudi kanaga siin liustiku peal maitseb  väga hästi ja aga kui kaua teie tegite seda üle Gröönima  matka üldse, kui pikalt see aega võttis? Peaaegu kuu aega oli 20. Neli päeva oli liustiku ja siis oli paar päeva oli  ka sinna. Kangerussoki asulasse marssimist kas on tõsi,  et tegelikult retkeajal, kohtusite ka mingite inimestega  kuskil keskel on mingisugune asustus või,  või mingisugune punkt olemas, kus on inimesed  ja tegelikult isegi mitmetega noh, üks asi on see,  et sa võid ju hooajal kohata mõnda teist. Gröönimaga ületavad ekspeditsioonisime. Näiteks grupi, kes koertega sõitsid üle Ja me kohtasime neid vahetult enne, kui me jõudsime sellesse Ameeriklaste radarijaama, mis on niisugune nagu omamoodi  kummituslik objekt keset liustiku keset ei,  mitte midagi, on tohutu suur radarijaam,  kus omal ajal töötas 60 inimest külma sõjaperioodil. Et seda ikkagi retkelised, külastavad ta vaikselt. Suhtub lume alla? Ta on tõeline inseneriteaduse ime liikuvale liustikule  niisuguste tohutut metallkonstruktsiooni peale ehitatud  ja selle lähedal ja seal kohe naabruses on tegelikult veel ameeriklaste. New York Air kaardi lennurada, kus nad siis nende suurte  erküles lennukitega, enne kui nad lähevad Antarktikasse  jaamasid teenindama harjutavad siin õhkutõusmist maandumist  ja ka langevarjuga täpsus alla heitmist varustuse alla  heitmist ja, ja siin siis seda lennurada hooldavad niisuguse  suure suure raja traktoriga kaks inimest,  kes elavad siis selle suvehooaja siin laagris,  Camp reven, on selle nimi, niisugune konteiner,  telkidega laager ja, ja tollel ajal, kui meie seda ületasime,  siis oli selleks üks niisugune vana paar,  kes oli juba noh, aastaid siin toimetanud  ja töötanud, et ikka vanad kogenud tegejad  ja aga hästi toredad inimesed ja nii et ei ole see hoomamatu  jääkilp kuidagi inimtühi. Ei, absoluutselt. Ja, ja siin on kõige kõrgemas kohas on ka on,  on täiesti uurimi jaamad, kus teadlased töötavad suvehooajal. Mõned on ka aastaringsed. Siin liustikul on ikka päris kõrged mäed. Imo muidugi läheb sealt järsust mäest üles. Ma valin siit sellise laugema raja. Peab ennast mõtlema, tõesti? Mägi kitsaks. Võib-olla siis on parem. Meie saame siin nautida sellist rahulikku liustiku ilma  ja suve lõpus. Millist ilma teie seal nägite või milliseid? Nähtuse õige oleks vastata igasugust, et oli,  oli päikesepaistet, sellist päikesepaistet,  kus lumelt tagasi peegelduva kiirguse tõttu põletas  nii-öelda augu jala naha sisse siia, reie sääre sisse,  kuna me tõmbasime oma sääred üles, et nii palav oli,  lihtsalt lukud lahti ja siis oli auk, aga oli ka,  oli ka tormi ja maru nagu ikka siin liustikul on,  et selles mõttes on liustikud kurikuulsad. Eriti kurikuulsad on nad idarannikul, kus on olnud  kus tuule kiirus rannikul on kasvanud 70 üle 70 meetri sekundis. Ja meie, kui me jääl olime, siis me elasime  ka ühe niuguse kolme-nelja päevase tormi üle ja,  ja meil tuule kiirust ma mõõtsin oma tuule mõõtjaga üle 40  meetri sekundis. Me lõikasime lumeplokkidest, nagu ikka tehakse tuulistes  kohtades nagu lihvtiku tehakse tuulemüür telgi ümber  siis see tuulemüür, mille meie paika panime,  see lendas kõik tuulega minema, aga telk pidas vastu õnneks,  et telgis lamades oli küll niisugune tunne,  et kui selle pealt ära rebib, et mis me seal edasi tegema  olime kahekesi magamiskottides lihtsalt ja kuulasime seda,  seda maru, mis seal väljas siis seda telki räsis. Tuleb välja, et me ei ole ka praegu siin liustikul ainukesed inimesed,  et siia ikkagi tehakse erinevaid retki igas igas suuruses,  igas võimalusest ja no lääneranniku on selle poolest eriti,  et, et siin on, siin on need suuremad asulad,  siin on need nii-öelda reisikorraldajad,  kes teevad matku erinevaid retki siia siis on näha,  et tõenäoliselt inimesed on tulnud väike ladu,  kus hoitakse varustust ja toidumoona inimesed tulevad  siis sealt. Tuuakse transpordi siia liustiku servale  ja tõenäoliselt pakutakse neile seda elamust,  nad saavad selle telgi ise panna üles ööbida liustikul,  siis võtta see maha. Ja siis nad on selle selle elamuse siit kröönimaalt kätte saanud,  mis tunne on jää peal ööbida? Pärast. Et päris rasket õhtust rännakut jõudsime lõpuks oma  ööbimiskohta ja Timo, sa tahtsid, et me tuleks just siia. Miks siia. Nisuke tore roheline paikliustiku ees, ega neid väga palju  ei ole, nagu sa näed ümberringi igal pool moreenivallid,  et see on üks selline koht, kus roheline aas jõuab täpselt  selle liustiku seina ette ja ma arvan, et see on piisavalt  maaliline miljoni vaatega koht, kus telgis. Igatahes me jääme õhtul siin selle liustiku üle mõtlema. Kas sa lubad, et jääkarusid meid siia kimbutama ei tule,  kuigi neid Gröönimaal ju on. Sikseid, veksleid. Saame hakkama. Igatahes, meil seisab palju seiklusi Gröönimaal veel ees,  paneme telgi üles ja läheme puhkama. Ma palusin fotograaf Kaido Haagenil õpetada mulle,  kuidas püüda kaadrisse veealust elu ja me oleme tulnud  selle jaoks männa tehisjärvele, et siin sukelduda. Kaido ma palusin sind appi ennast juhendama,  et kuidas vee all pilti teha, kuidas püüda kaadrisse veealust,  elu. Miks seda üldse teha ja kuidas sina oled sellest kõigest aru  saanud see, miks küsimus, mis ma ütlesin? Mis sa ütlesid, et see ongi kõige olulisem minu jaoks  sellepärast et alustuseks ongi vaja selgeks teha,  et miks sa üldse sinna vee alla lähed. Kas sa lähed sinna raha teenima, kas sa lähed sinna  emotsioone koguma, lähed sa midagi salvestama,  et teistega jagada, lähed sa midagi teaduslikult uurima,  tahad sa lihtsalt mingit liiki kirjeldada? Et see küsimus, miks on kõige olulisem ja kui sa oled  sellele küsimusele vastuse saanud või see on sul juba olemas,  see vastus siis sellest tulenevalt hakkavad  ka kõik järgmised valikud. No ma mõtlen praegu siis enda peale, et mul on lihtsalt  niisugune huvi ja põnev, võiks nagu ka olla näha  siis kuidas päriselt kalad või vähid või mõned muud vee  elukad välja näevad. No sellisel puhul ei ole vaja eriti keerulist tehnikat  ja kallist ja rasket kaasa vedada, et sellisel puhul piisab  väikestest nii-öelda seikluskaameratest või minugi pärast  kas või mobiiltelefonist. Kui ma nüüd kõigepealt proovin sellesama hingamistoruga  selle snorgel toruga siin vees olla ja loomi näha,  siis mis on selline ABC, mida ma peaksin järgima? Kõige olulisem on nii nagu liikluses ja nii nagu  ka muidu looduses mitte teha järske liigutusi  ja objektile, ehk siis antud juhul mõnele kalale püüda hästi  rahulikult ja tasapisi läheneda. Ma soovitan sul minna rohkem kalda lähedale,  et uju piki kaldataimestiku, seal on märksa rohkem võimalus  võimalust näha kedagi. Vaid mõnikümmend sekundit vee all ja juba võin rõõmustada. Minu silma jäävad pisikesed kalamaimud ja ahvenad,  kes jälgivad mind veidi kõhklevalt. Ilmselt olen neile ootamatult suur olend,  kelle eest instinkt soovitab hoiduda. Mis teeb selle põhiliselt keeruliseks? Keeruliseks teeb keskkond, ehk siis keskkonnaks ei ole  tavapärane filmimise pildistamise keskkond,  õhk, vaid vesi ja vees on teadupärast igasugust ollust  piisavalt palju ja kõik see hakkab segama,  kui see jääb objekti ja kaamera objektiivi vahele. Nii et sealt tulenevalt on siis ka hästi oluline vee all  saada oma objektile võimalikult lähedale,  et elimineerida võimalikult suur hulk vett. Ja seetõttu, et kui sa oled nüüd oma objektile väga lähedal,  tähendab see seda, et sul on vaja lainurkobjektiivi. Aga kuna vees objektiivide nurk väheneb,  siis on vaja sul veel laiemat lainurka, ehk  siis vaja on nagu ülilainurk, objektiive  või kaameraid. Ja siis on võimalik võimalik saada oma nii-öelda modellile  hästi lähedale ja saada hea kaader. Pole midagi öelda, Kaido, mu hing hüppab sees sellepärast,  et ma sain praegu kaadrisse särjed. Ma sain näha haugi tänu sinule ja ka ahvenat kaadrisse. Tõsi, selle haugiga muidugi juhtus selline lugu,  et kui ma läksin teda nii-öelda ilusamalt tema silmapiirilt  enam-vähem kaadrisse püüdma siis ega ma ei näinud enam,  mis kaader nagu mul täpselt on, sest Ma ei näinud seda,  kuidas ma teda kadreerin. No siin ongi see asi, et snorgeldades võib teatud tüüpi  pildid kätte saada, aga kui sa kasutad ballooni  ja lähed päris sukelduma, siis avanevad nii-öelda teised  võimalused ja teised. Teised kaadrid. Seega, sinu ettepanek Sul on kaks ballooni kaasas,  et sa ühe, siis annad mulle proovida. Lähme teeme ära, kui juba siin olla. Väga hea. Kaido, sina oled ikkagi väga palju vee all käinud,  seda elu vaatamas ja jäädvustamas. Mis siis on sinu jaoks selline võimas lugu,  mis kohe meenub? Lugu ei ole mitmeid, aga üks siitsamast Eestist on  tegelikult väga lihtsate tegelastega ogalik  ja räim. Et oli madalas vees. Suhteliselt madalas vees oli üks räim üritanud  siis ogaliku ära süüa, aga ogaliku ogad läksid ta põskedesse kinni. Kui mina sinna kohale jõudsin, oli räim selili merepõhjas surnud,  aga oga lik tema suus elas, et oli näha,  et ta hingas, et ta lõpusega liikus, kukkusid,  saba, liikus, et see oli jah, selline päris sümboolne  ja väga väga eluline. Eluline juhtum ja selle analoogne juhtum oli mul roheneme  saartel täiesti teises kohas, täiesti teises kohas,  aga samamoodi elu. Ehk siis seal oli niimoodi, et oli üks mureen. Oli arvanud, et kerakala on ka hea ära süüa,  aga kerakala teadupärast tõmbab ennast vette täis  ja läheb selliseks oga palliks. Ja siis aga see kõik juhtus fi all. Servas kitsas pilus, nii et kui see kerakala ennast puhvi ajas,  siis olid mureenilõuad põhja ja rifi vahel  nii kinni, et ta ei saanud neid rohkem lahti teha  ega seda kerakala suust välja lasta ja nad olid nagu nokk kinni,  saba lahti, et olidki seal lõksus ja kerakala loomulikult  ka ennast veest tühjaks ei lase, sellepärast et see on talle oht. Ogad kaovad siis ära ja nii nad seal olid. Sätime valmis sukeldumisvarustuse ja läheme vee alla õhuballoonidega. Kui sa lähened kaladele altpoolt, siis see ei ole nende  jaoks oht, et väga paljudel kaladel on instinktiivselt oht. Tuleb ülevalt ja kui midagi seal üleval kahtlast on,  siis need lähevad ära. On alati hea, kui sa saad looma silmaga samasse tasapinna  ja see annab ka selle võimaluse minna nii madalale,  et sa saad olla selle kalaga ühes tasapinnas,  et sa ei pildista ülevalt alla ta selga,  vaid külje pealt saad teda kaadrisse. Kulgeme vee all ja avastame siinsete vete valitseja  või vähemalt võimaliku troonipärija. Tema on väike haug. Ta ei karda meid või ei oska karta. Üldjuhul sõltubki augi iseloomust, et kas ta usaldab  või ta ei usalda. Ja kui ta usaldab, siis hakkad vaikselt lähenema talle. Ja kui sa lähened talle, siis vaikselt vaatad,  kas ta hakkab kuskil suunas minema, kui hakkab,  siis saad sinna ette minna ja siis ongi seesama,  et alati ei õnnestu nii-öelda klassikaliselt kaamera enda  näo ette tõsta, vaid siis ongi see, et viid näiteks kaamera  talle ette ja saad selle kaadri niimoodi kätte. Väikese haugi igapäevaelu ei tundu me igatahes häirivat. Veidi sogane vesi ja sukeldujad On teinud kalamaimud uudishimulikuks. See saab otse meie silme all ühele neist saatuslikuks. Osav kütt, haug teeb kiire sööstu ja siis hõljub vee all  vaid pisikese kala soomuseid. No nii Haugipoeg või haugi tüdruk on nähtud jälle väga vahva. Sul õnnestus vist üsna hästi saada seda ka peale,  kuidas seal haugiga tõtt vaatasime. Jah, see ongi see, et nii nagu ma enne Ütlesin või lootsin, et tuleb leida see väike ullike  ja see oligi just nimelt see ullike, kes lasi endale ligi  ja kui sa panid tähele, siis ta oli kellegi teise rünnakus  viga saanud. Ta oli tigedalt, olid uimed, olid vigastatud. Mitte uimed, vaid oli näha, et vigastus on soomuste juures  ja kuskilt keegi teda rabanud kas mõni teine haug  või kes iganes, aga igal juhul oli ta eluga pääsenud. Siin on see haug, mille sa mulle kenasti ette näitasid,  tundus seal, no ma ei ütle, et paras pirakas. Tegelikult oli ikkagi näha, et väike haug,  aga vee l vist ka natuke suurem. Jah, vee all on alati asjad suuremad, et sellepärast on  ka oht, et näiteks harpuuniga püüdjad, et need lasevad  väikseid kalu. Ja kalamehe jutud tulevad ka sealt, et ma nägin ikkagi  nii suurt kala, aga see oli tõepoolest päris korralik haug juba. Ja mul on väga hea meel, et sa nägid seda. Kokkuvõttes, mina olen ikkagi äärmiselt rahul,  et nii palju neid erinevaid kalu õnnestus kaadrisse püüda. Mul on ka väga hea meel, et sa algaja allveefotograafi  või all video graafina said kohe sellise tulemuse,  et sul on ilmselt motivatsioon järgmisteks kordadeks,  et, et sa tead, mis on võimalik ja sa lähed seda püüdma,  et kas sa nüüd järgmine või ülejärgmine kord  selle kaadrisse saad, on iseasi. Aga sa vähemalt tead, et see on võimalik  ja sa püüad ja üritad ja vee all pildistades filmides ongi  see väga oluline, et käia kordi ja kordi. Meedi samas kohas, et, et sa üldse midagi kaadrisse saaks.
