Vikerraadio. Kuidas sündisid Darwini teooriad Euroopa ajaloosaates on
Tartu Ülikooli teadusfilosoofia teadur Edit.
Talpseb ja saatejuht-toimetaja Piret Kriivan.
Euroopa aeg.
Tere kuulama Euroopa ajaloosaadet.
18. sajandi viimased kümnendid ja 19. sajand oli Euroopas
tööstusrevolutsioonide aeg.
Pöörase kiirusega arenesid tööstuskultuur,
teadus, Jeni sõjandus kui ka poliitikaga. Sündisid vabrikud.
Inimese kehalist tööd asendasid üha rohkem masinad.
Kasutusele võeti uued energiaallikad, elekter,
gaas, bensiin.
Inglise looduse uurija Charles Darwin oli 10 aastat vana,
kui sündis tulevane kuninganna Victoria.
Kuid Armin esitas loodusliku valiku teooria,
avaldades selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus liik
tekkide tekke ja avaldades 10 aastat hiljem käsitlused
inimese põlvnemise ja arenemise kohta oli Victoria ajaloos
omanimelise ajastu monarh valitsenud juba mitukümmend aastat. Charles Darwini teooriatest endist nende sünnist
ja vastuvõtmisest omas ajas ja sellest, kuidas Darwini ideid
tänapäeval hinnata, räägib teadusfilosoof Edit.
Talpsepp. 19. sajandi alguses ja keskpaigas arenes Euroopa teadus. Suure kiirusega, missugune oli siis Charles Darwini teooria
tähtsus selles ajahetkes? No kui üldiselt räägitakse teadusloos suurtest teadus revolutsioonidest,
mis on mingisuguseid paradigma, andsid kõvasti muutunud,
eks ole, maailmanägemist see, kuidas teadlased maailma näevad,
kuidas nad mingit sugustele nähtustele lähenevad,
kuidas nähakse inimese rolli ja üleüldse sellist maailma
mõistmise nagu täielikku raamistikku, siis Charles Darwini teooria,
temal loodusliku valiku teooria ja tema tähtteos,
eks ole liikide tekkimisest, et seda peetakse kindlasti
üheks sellise suure teadusrevolutsiooni kandidaadiks,
eks ole, Newton'i revolutsiooni ja Koperniku revolutsiooni
Lovosierr revolutsiooni kõrval. Muidugi, eks kui me räägime Darwini revolutsioonist,
siis tihtipeale on küsitud, et kui palju see revolutsioon
just tollel ajahetkel toimus, sellepärast et tihtipeale mõeldakse,
et enne arvati, et arvasid kõik, et liigid on muutumatud,
siis tuli Darwin oma raamatuga välja ja kõik automaatselt
kohe muutus.
Et tegelikult see nii ei olnud päris seda ideed,
et liigid muutuvad, seda oli enne Darwinidki korduvalt
mitmed autorid välja käinud. Näiteks Darwini enda vanaisa, Erasmus, Darwin oli nende
ideedega esinenud, temal oli see küll pigem selline
hüpoteetiline ja selline ilukirjandusliku arvamine,
aga jah, et tema oli üks neist.
Aga selliseid ideed muutuvast maailmast,
tarbinsainist muidugi juba mõjutusi seal olid geoloogia osas,
eks ole, et maa on vaikselt graduaalselt muutuv
ja Charlasla L oli üks sellistest, kes siis siukse idee
välja pakkus. Ja, aga no see põhiline idee, et see evolutsioon toimub just
nimelt loodusliku valiku abil et seda ei võetud kohe
automaatselt absoluutselt omaks kõigi poolt,
et tegelikult isegi kui seda liikide muutumise ideede aktsepteeriti,
siis idee looduslikust valikust kui sellisest suurema
aktsepteerimise sai alles siis, kui kahekümnendas sajandi
kolmekümnendatel aastatel Se Darwini teooria geneetika
saavutustega ühendati, nii-öelda moodne süntees tuli,
mis aitas nagu geneetika abil ka seda Darwini teooriat seletada,
sest Darwin muidugi ise geenidest ei teadnud veel mitte midagi. Aga mõjutustest, kes keda mõjutas, no eks ta luges seal
Thomas Maltusi esseed või no üks näide on selline,
et kui näiteks räägitakse sotsiaaltarvinismi mõistest
justkui see oleks tarbinist alguse saanud,
et pärast tarneid hakati kogu majandussüsteemi kapitalismi
ja sellist nagu olelusvõitlust inimeste seas sele,
Darwini teooriaga nagu õigustama, siis mingil määral see
muidugi oli, aga just nimelt need mõjutussuhted võisid olla
mingis mõttes ka vastupidi, et selline kapitalistlik süsteem,
et see oli mingis mõttes juba olemas ja need kapitalismi
teoreetikud hädars, mis tema oli ju juba kirjutanud. Darwin oli lugenud ilmselt tema teoseid või siis Herbert
Spencer ja juba mainitud Homas Maltus, nemad rääkisid
sellisest nagu olelusvõitlusest inimpopulatsioonis
ja ressursside vähesuse tingimustes võib-olla just nimelt irooniliselt,
et sellised nähtused, mida hiljem nimetati
või noh, Spencer nimetas sotsiaaltarvinismiks.
Et võib-olla need iroonilisel kombel hoopis Darwinite ennast mõjutasid,
selliseid mõjutussuhted on teinekord ka sellised keerulised asjad. Aga võib-olla läheme päris algusesse, kuidas siis Charles
tarbimist kasvas?
Selline mees, kes muutis maailma teaduse ajalugu? Se Darwini suguvõsa perekond tema nagu esivanemad
ja tema isegi järglase tegelikult noh, eks see oli selline
vaimueliit mingis mõttes ja oli ka majanduslik eliit tegelikult,
et Darwin sündis rikka arsti perekonda ja nagu ma juba mainisin,
tema vanaisa oli Erasmus, Darwin ja ka tema ema suguvõsa.
Vetchwoodide suguvõsa oli tuntud, tema emapoolne vanaisa oli kuulus,
selline savitööstuste rajaja ja omanik ja mõlemad vanaisad
Nieramaskuskuse Josaya without. Nemad olid kuulsad Abolütsinistid, et sellise orjakaubanduse
orjad arenduse vastased.
Aga Darwin siis sündis perekonna viienda lapsena kuuest,
nagu ma ütlesin, et tema ema oli ka sellisest rikkast
perekonnast rikas pärijanna, et majanduslikke probleeme neil
nii väga ei olnud.
Ja tarbel väiksena juba huvitust loodusteadusest,
aga üks biograafiline fakt veel, et tema ema suri,
kui Charles Darwin oli kaheksa-aastane juba,
et ma ei tea, palju see küll mõjutab, aga aga jah,
et etteruttavalt olgu öeldud, et ta hiljem abiellus oma
nõoga Cavetchuudide suguvõsast, ema Vetchoudiga
ja tarbimist on teada see kuulus tõik, kuidas ta plusse
ja miinuseid vaagis abielu kasuks ja vastu. Plusspunktid olid siis see, et siis on vanaks heakskaaslane,
mis on igatahes parem kui koer ja negatiivsena siis palju
aega läheb kaotsi palju raha, mida võiks raamatutele kulutada.
Ja nad said 10 last ja võib-olla hiljem me räägime sellest,
et tarbinil oli tegelikult selline kehv tervis mis tihti
teda aheldas nagu pikkadeks perioodideks tööst eemale.
Ja siis ta oli tihti mures, et kas selline lähisugulaste
abielu võis ka tema laste tervist mõjutada olla,
olla kuidagi pärilik, etnose 10 last, kolm surid lapsepõlves. Kõvasti raputas tarnijaid, siis teise lemmiklapse tütre
Janni surm, kes suri, oli sellist sarlakitesse.
Ja siis kaks last olid veel, et viimane laps oli tarbinil
arvatavasti Downi sündroomiga, suri pooleteistaastaselt
Covist noka mingisugusesse nakkushaigusesse.
Väidetavalt terminali küllaltki pühendunud isa armastas oma
lapsi ja siis mõjutas teda rängalt, kui tema lapsed surid. Aga Darwini enda lapsepõlv, siis kus ta koolihariduse sai? No tema isa, kui arst soovisid tarbinist,
saaks ka arst ja siis 16 aastaselt Ta oli oma isal
mingisuguseks selliseks arsti praktigandiks kui isakodukoha
vaeseid seal ravis ja siis ta saadeti Edinburghi mainekas
mingisugusest meditsiinikooli, et ma ei tea,
kas see oli siis mingi meditsiini osakond
või igatahes oli seal Edinburghi ülikooli juures.
Aga Darwini need meditsiiniõpingud eriti huvitanud verd ta
väga ei kannatanud ja siis ta nagu nende õpingutega oli
selline lohakas või noh, ütleme ta jättis pooleli. Aga siis ta õppis Edinburghis ühe tuntud mustanahalise
taksitlermisti käe all nagu seda topiste tegemise kunsti.
Ja see mustanahaline oli olnud endine ori,
aga ta oli ka käinud ühe kuulsa naturalisti nagu kaaslasena
kuskil ekspeditsioonidel ja siis ta rääkis nendest Darwinile,
mis teda ka mõjutada.
Ja siis ta õppis seda taksidermisti, kunsti,
mis teda võib-olla peeglil aitas nagu mingite selliste
näidiste topiste tegemisel ka kaasa või vähemalt nende säilitamisel. Ja üks asi siis jällegi see mõjutus, kui ta selle
mustanahalise juhendajaga töötas, siis ta nägi,
kuidas nagu inimesed siis oli.
Õhkkond oli küllaltki rassistlik, Darwin ikkagi nägi,
kuidas inimesed on nagu üsna sarnased siiski
ja et ilmselt ikkagi ühest liigist ja nii edasi.
No ja siis ta kohtas seal veel mingisuguseid naturalistide
seal Edinburghis. Aga siis ta isa oli pahane, selle peale saatis ta hoopiski
Cambridge'i vaimulikuks piima ja ega see Cambridge'i
ega need vaimulikku õpingut ka tarbin järel nii rohkem ei meeldi,
väga huvi pakkunud.
Aga siiski ta võttis ennast mingil hetkel kokku,
sooritas lõpueksamid suhteliselt hästi ja noh,
et ikkagi Tõsale vaimuliku hariduse nagu sai siukse väiksema
maa vaimuliku hariduse pidi ta saama, aga aga ta kohtas nii
Edinburghis kui Cambridge'is selliseid kuulsaid naturalistide,
kellega ta on koostööd, tegigi seda hiljem nagu edasi aitasid. Enim pürist, kus ta ühe naturalistide uuris mereselgrootuid ja,
ja siis noh, ta võttis igasugustest üliõpile selliste
liberaalsemalt üliõpilaste ühenduste nagu tegevusest osa
arutas seal igasuguste teadusküsimuste ja
religiooniküsimuste üle.
Ja siis ta kohtas ka nendes ülikoolides selliseid ütleme,
et need naturalistide loodusuurijad, tegelikult nad olid
kõik sellise vaimuliku taustaga, tegelikult aga tol ajal see
teadvus tähendas seda, et peaks nagu justkui tõestama
sellist jumala olemasolu. Et kui me räägime selliste ettekujutusest,
et religioon oli kangesti teaduse vastane,
siis tegelikult nii see sugugi ei olnud,
et paljud teadlased, keda võiks teadlasteks nimetada,
olid tegelikult vaimuliku taustaga, et võib-olla see eesmärk
oli mõnevõrra teine aga siis seal tutvus ta ka ühe natural
listiga nimega Hendslu, kes selles mõttes oli oluline tema
edasises karjääris, et ta pani Darwini ette minna sellele
suurele merereisile peegliga, et tema temaga siis ta tutvus
seal Cambridge'is, kus ta oli hoopis vaimulikuks õppimas,
aga just nii palju oli sellest kasu, mis siis,
et ta nagu ei arstiks ei saanud ega kirglikuks vaimulikuks
vähemalt tutvus seal selliste oluliste inimestega,
kes võib-olla tema hilisemas elus nagu olid olulise
tähtsusega Kuidas Darwin siis selle peegliga ekspeditsioonile läks?
Mida isa sellest arvas?
No ta oli ju võrdle võrdlemisi noormees,
kui ta läks sellele reisile. Jah, ta läks 31. aastal ja sündinud oli üheksandal aastal 22 aastane,
eks ole. No isa, kes oli juba kulutanud tema haridusele
arvestatava summa, mõtles, et järjekordselt poiss läheb
sedasi algusesse, Piigli reis pidi olema kaks aastat,
mõtlesin, poiss läheb jälle, raiskab kaks aastat raha
ja aega ja siis ta ei olnud sellest sugugi vaimustuses.
Aga ma arvan, et see oli kas tema ema, vend,
Darwini ema, vend või keegi, kes ikkagi veenis,
et poisil on nagu on, et võiks talle võimaluse anda
ja siis isa organiseeris, kine oli sellega lõpuks nõus
ja majanduslikult toetas ka teda siis ikkagi Darwin sai,
seal, sai seal minna, aga see ei olnud sugugi niimoodi,
et Darwin oleks ise olnud mingisugune kapten
või kõige olulisem isik, et seal oli tegelikult nagu
mitmekesist rahvas seal pardal, et kapten oli Fitz Roy,
kes oli üldse üleüldse tahtis seal ise mingisuguseid
vaatlusi teha Lõuna-Ameerikas ja noh, inimesi oli seal
mitmeid pardal, tegelikult Darwinal võeti lihtsalt kaasa kui
selline loodushuviline poiss, kellele võiks ka mingisugused
asjad seal juba. Ja midagi külge jääda.
Kas siis need kõige kuulsamad saared, Galapagose saared,
kas need olidki siht või oli see ainult üks osa sellest merereisist? Oi, see oli ainult üks väike osa, et tegelikult Nad läbisid
väga pika trajektoori, Darwin nägi seal palju muudki,
aga just et need Galapagose saared on justkui alati välja
toodud kui, kõige kõige, nagu olulisem nähtus,
mis ta muidugi oli, et see trajektoor kulges tegelikult niimoodi,
et nad sõitsid sealt Aafrika läänerannikust mööda
ja siis nad läksid Lõuna-Ameerika lõunarannikule sealt Brasiilias,
tegid suure ringi Lõuna-Ameerika ümber ja siis hiljem
sõitsid üle ookeani sõitsid nad hoopis Austraaliast mööda,
käisid Uus-Meremaal, Austraalias, kookuse saartel,
siis nad läksid ka Lõuna-Aafrikas mööda,
siis jällegi sellest Lääne-Aafrikast mööda,
sõitsid tagasi Inglismaale, et selline oli see trajektoor. Mida, või peab vist küsima, et keda siis Darwin seal nägi?
Missuguseid loomi? Kolm nagu põhilist asja, mis ta seal nägi,
olid kõigepealt mingisugused geoloogilised leiud.
Teiseks oli ta nägi ka kohalikke inimesi,
vaatles nende ettegi mingis mõttes antropoloogilisi
sotsioloogilisi vaatlusi, võrdles neid eurooplastega
ja siis loomad ka, muidugi võib-olla kui loomadest rääkida,
siis näiteks ta, see oli vist Patagoonias,
mis on Lõuna-Ameerika lõunaosas, et seal ta näiteks nägi
mingisuguste suurte hiigelsuurte imetajate luid,
selliseid, kes nagu laisklooma moodi, aga,
aga sellised väga suured ja siis tegi järelduse sellest,
et jällegi, et loomad ei ole kogu aeg, eks ole,
ühetaolise toonud, nad on küll sarnased,
aga mingis mõttes ikkagi erinevalt sellest,
mis praegu tänapäeval on. Ja siis ta näiteks Islandi saarel nägi mingisuguseid rebaseid,
keda mujal ei leidunud ja Galapagose saarel ta siis nägi
neid vinte ja kilpkonni mida just iseloomustas see,
et nad olid need vindid näiteks, olid mingil määral sarnased
nende maismaa vintidega, aga just et igal saarel oli
mingisugune nüanss nendel vintidel.
Ühesõnaga konkreetselt sellised loomad ka,
nagu see Falklandi seal rebased, mida mujal ei leidunud,
ja igavesele saare peal olid need vindid natuke teistsugused
teiste saarte vintidest. Ja siis Darwin hakkaski mõtlema, et kuidas see niimoodi on,
et mingisugused natuke erineva keskkonnaga saar,
aga siis on seal teistsuguse välimusega vint ka tol ajal
veel ta ei tulnud selle konkreetselt selle loodusliku idee
valiku peale sellisel kujul, aga noh, need kõik need asjad
nagu sütitasid tema peas natukene seda ideed seal
Lõuna-Ameerikas oli võib-olla selline lõbus lugu veel,
et ta nende ratsakarjustega sõitis ringi seal sisemaal
ja siis ta kuulis, et seal pidi olema mingid haruldased Nandud. Ja siis üks kunstnik, kes oli seal peegli pardal
või noh, ma ei tea mingit kirjutajaid, ohvitser,
teised, et kunstnik oli ühe linnu maha lasknud,
keda nad siis seal sõid ja siis Darwin nagu sele söömaaja
kestel järsku tuli selle peale, et äkki see ongi see
haruldane Nandu, keda ta otsis.
Muidugi kogus kogu aeg neid näidiseid igalt poolt,
kui ta käis loomadest ja putukatest ja üldise elusloodusest
ja saatis neid kogu aeg, geim printsi nagu pluss kirju oma
perekonnale ja kirju siis sellesamale Hendslowle,
kes oli teinud talle ettepaneku sinna reisile minna. Ja siis ta saatis selle Nandu jäänused ka hiljem see inglise
keeles nimetati tarbin šiia eesti keeles on ta vist väike Nandu,
et muidugi Darwini nime on antud paljudele loomadele kohtadele,
mida ta külastas ja nii edasi.
Tol ajal ja siis Austraalias ta veel nägi harul imelikke
loomi nagu nokklooma ja, ja igasuguseid veidraid kukkurloomi.
Ja siis ta ütles, et justkui oleks mingid erinevad loojad
siin mängus olnud, sest tegelikult Darwin oli ise ka usklik
tali mingis mõttes täitsa lõpuni, usklikel uskusid
mingisugused kõige põhilisemad seadused maailma seaduse on
ikkagi jumala poolt antud selles mõttes,
et tol ajal ta veel nagu otsis seda loomise loomise narratiivi,
kui ta seal ringi sõitis, aga jah, et, et see oli siis niipalju,
et loomadest. Aga see usk sellesse eraldi sellesse loomise,
loomise aktidesse hakkas natukene purunema,
kui ta seal nägi erinevaid asju.
Ja kui ma nüüd räägin nendest kahest asjast veel,
mida ma enne mainisin, geoloogilised leiud,
siis no esimest korda, kui ta sealt Aafrika läänerannikust
möödus seal Cape Verde saarel, seal ta nägi sellist asja.
Seda ta nägi hiljem ka, et mingisuguse rannaäärsel kaljul
näiteks merekarpide jälgi või siis mingisuguseid ranna,
rannataimede või loomade jälgi, et nii ta nägi kuskil
kõrgemal kuskil alamäestikus või maapinnast hoopis kõrgemal,
milles ta siis järeldas, et ilmselt vahepeal nagu see tema
üks eeskujudest Charlasla jälle oli öelnud,
et vahepeal nagu maapind vajub, siis ta jälle tõuseb,
et sellised nagu graduaalsed tasased maa muundumised,
aga noh, et ikkagi maa on üldjoontes noh,
selline nagu ta on olnud, aga aeg-ajalt sellised vaiksed
muutused tulevad ette. Ja, ja siis ta nägi seda veel hiljem seal
lõuna-Lõuna-Ameerikas ka ja siis kuskil Tšiilis ta koges
mingist väikest maavärinat, kus ta nägi,
et maapind jällegi tõusis ja seal ta samuti nägi,
et mingisugused jah, need ranna, faunat ja Florat
iseloomustavad kivistised olid hoopis kuskil kõrgemal,
mis andis nagu tunnistus just nimelt maapinna hajumisest ja,
ja kerkimisest. Aga kui me nüüd räägime nendest inimestest
ja antropoloogilistest vaatlustest, siis nagu ma juba mainisin,
et ta oli seda meelt, et erinevatest rassidest inimesed on
ikkagi Neis on päris palju sarnast, et pigem on mingi
kultuur ja kasvatus, mis neid mõjutab.
Et seal laeva pardal oli ka tegelikult kolm sellist noort pärismaalast,
mis kapten Fitz Roy oli oma eelmisel Piigli retkel võtnud
tulema saartelt kaasa tulema, saared on seal ka kuskil
Lõuna-Ameerika seal lõunaosas ja olin nad viinud Inglismaale
ja neile neile oli see lõpetatud misjonitööd
ja inglise keelt lootused, et nad lähevad tagasi sinna
tulema saartele ja siis hakkavad seal misjonitööd tegema
ja siis tarbin nägigi, et nad olid sellised viisakad,
viisakad ja tsiviliseeritud ja ühe poisi nimi oli näiteks Jenny,
Chemi pater inglise keeles nööp, eks ole,
sest ta oli ostetud ühe pärlinööbi eest,
et noh, kui lugeda, siis neil kõigil oli endal ka selline
huvitav elulugu nendel pärismaalastele ka. Et ühest küljest nägijad, vein saab ka nagu kasvatada tsiviliseeritud,
eks, ja, ja nii edasi, aga teiselt poolt ta nägi ka sellist
nagu mida ta nimetas sellist nagu kuidagi mandunud metslased
või näitaja nägi ka isegi seal tulemaal noh,
on küll öeldud, et kuidas seal isiklikumalt neid tundma
õppis natukene siis ta võib-olla muutis et ühest küljest
ja ta hakkas uskuma, et inimesed on nagu selline üks liik
ja puha, aga teisest küljest jällegi jõudis seal ka tõdemusele,
et inimeste ja loomade vahel ei ole nii väga suurt suurt lõhet,
et nad ei ole midagi nii olemuslikult niivõrd erilist nagu,
nagu oli varem arvatud ja see oli ka üks peamisi vastuseisu
põhjusi kiriklike ringkondade poolt Darwinile inimestest
veel loheta. Brasiiliast teda küll need vihmametsad rõõmustasid,
aga ta nägi seal orjapidamist, mis oli küllaltki brutaalne,
mis teda masendus domosele laeva kapteniga,
tur oli sellepärast ütlemist ja siis Austraalias ta nägi ka,
et noh, et aborigeenid või need, et nad olid sellised
sõbralikud ja hea huumorimeelega, et noh,
et tal oli seal mitmesuguseid kogemusi, mis jah,
et mitte ainult loomida ei vaadelnud, vaid ka geoloogilisi Nii-öelda vaatlusi tegi ja ja inimeste kohtagi pani nii
mõndagi tähele. Kui kaua siis võttis aega see, et kõik. Kui need, mis ta nägi ja leidis, et ta kõik need läbi töötas
ja siis need oma kuulsad raamatut kirjutas,
ehk kõigepealt siis selle liikide teke ikka hulga aastaid. Muidugi, see ei olnud selline lugu, et oleks nüüd naasnud
Inglismaale ja siis kohe selle liikide tekkimisest grips
kraps valmis kirjutanud.
Darwin tegelikult ei teadnud, et sel ajal,
kui ta ise oli seal merereisil, siis tema neid kirju,
mis ta saatis sinna oma sõbrale, et neid tegelikult loeti
ette kuskil seal mingites tähtsates teadus teadusühingutes
ja isegi avaldati, et seda ta kuulis alles tagasi tulles
Lõuna-Aafrikas Kaplinnas, kus ta kohtus ka ühe loodusteadlasega,
kes ütles, et Darwin on ilmselt selline nimi,
mida tulevikus nagu kuuleme, et seal ta alles kuulis,
et tema nagu töid oli avaldatud ja tema kollektsioone seal näidatud,
nendest publikatsioone esitatud, et ühesõnaga,
kui ta tagasi jõudis, siis ta mingis mõttes oli juba nendes
ringkondades tuntud. Ja siis ta jõudiski tagasi kõigepealt ta külastas oma kodukohta,
oma oh perekonda, eks seda oli viis aastat ära olnud lõpus
juba üsna väsinud ja tüdinud, et Austraalias ta ilmselt juba
tundus talle, et see Austraalia on üsna sihuke igav paik,
et ilmselt nad olid väsinud ja koduigatsus oli juba.
Aga jah, et kõigepealt siis otsis inimesi,
kes tema kollektsioone korrastaks, sest no
ega ta ei olnud ju mingisugune läbi ja läbi suurte
teadmistega sellest nagu kollektsioonide haldamise haridust
veel selles mõttes ju ei olnud, et siis tal oligi seal
abilisi üks tuntud-natural-ist õuen, et tema uuris neid
Darwini saadetud eksemplare, avastas seal veel mitu sellist
välja surnud liiki, keda Darwin ise ei olnud tuvastanud
ja siis hakatigi tema kogusid korraldama,
ta ise kirjutas nendest kogudest ja tegelikult peamiselt
nagu kirjutas oma geoloogilistest leidudest,
sest too oli ikka suur geoloogiahuviline. Et tegelikult see tema loodusliku valiku teoorias
evolutsioonivärk mingis mõttes toimus nagu tegelikult muu
tegevuse taustal, et teda seal valiti küll mitme Liidumaid
ja liikmeks ja nii edasi, aga jah, et, et see võib-olla ei
olnudki nagu ainus prevaleeriv tegevus, et seal kompamisi
kirjutas mingi oma alguses ta julgenud oma ideed nii väga
laialt välja käia, sest nagu ta aimas, oleks sellele olnud
nagu alguses küllaltki skeptilised vastused. Ja siis ta kirjutaski oma geoloogiast ja sai juba oma
merereiside kirjeldused.
Tal oli tegelikult palju selliseid kirjutisi,
et ma olen lugenud mingit arvamust, et isegi kui Darwin
oleks oma liikide tekkimisest avaldamata jätnud,
oleks ikkagi tuntud loodusteadlane juba oma muude muude kirjutas,
tegi poolest, mis on, noh, ma arvan, võib-olla varju jäänud
selle tohutu tähtteose varjus, aga jah, et siis Londonis,
eks naisintellektuaal olin härjed Martin O,
tema on nagu tutvustas talle näiteks Maltusi ideid,
kes oli kirjutanud sellisest olelusvõitlusest
inimpopulatsioonide raames ja selle teooria kohaselt siis,
et inimesi on rohkem kui ressursse. Ja siis ongi niimoodi, et inimesed, kes on nagu mingis
mõttes selliste soodustavate tunnustega,
et nemad pigem jäävad ellu samasugune mingisugune valiku mõiste,
aga tema teoorias ei olnud veel sellist nagu pärilikkuse
mõistet nagu, nagu Darwini Loli.
Aga no sellise võitluse idee seal oli ja Maltus oligi selles
mõttes natuke sellise vaestele näiteks liiga suure abi
andmise vastu, et muidu see oli selline nagu nii-öelda valik,
seal ei toimu, et muidu nagu väga mandub ära
ja see ülerahvastatus vaeste seas läheb veel suuremaks. Darwin oli kursis, kalla mark, ideedega tekste,
võttis sealt, võttis sealt, mis, mis talle nagu sobis,
aga ta muidugi selle üldise mehhanismiga nagu väga nõus ei olnud,
et lamarksis rääkis, et see evolutsioon toimub elu jooksul
omandatud tunnuste ja nende muutuste edasiandmise teel.
Et ütleme, et kõik teavad seda marki näidet,
et kui kaelkirjak seal sirutab kõrgelt toidu saamiseks kaelas,
siis nagu see kael nagu arenebki populatsioonis pikemaks
ja nii edasi tarbin nagu päris sellega nõus ei olnud,
aga üks figuur, kes ka oli, siis oluline oli siis Alfred vallas,
see oli ka noor naturalistide, kes tuli sarnase teooriaga
looduslikust valikust, tuli lagedale ja taliisegi Darwiniga kirjavahetuses. Aga võib-olla suitsu või noh, sellise elulooliste faktide
koha pealt, et kui Darwin oli selline rikkast perekonnast,
et talle võimaldati teaduse tegemine ilma majanduslike muredeta,
siis volisseli nagu vaesemast perekonnast,
et nad ei olnud ka mingi päris selline muidugi talupoeg,
aga ta isa oli ka selline.
Ei, ma ei tea, kas ta oli ärimees, tegeles seal selliste
kinnisvara asjadega, aga ta oli mingisuguseid nadolid vaesunud,
et volis pidi hakkama varakult tööle ja siis temal oli nagu
teistsugune taust, tema käis ka mitmel merereisile koolis,
käis ka seal Lõuna-Ameerikas, Amazonases
ja Brasiilias, hiljem Kagu-Aasias Malai saarestikule,
et tema käis ka nendel ekspeditsioonidel
ja kogus ka loomanäidiseid, mida ta lootis ka maha müüa. Muidugi kui tema käis seal Lõuna-Ameerikas,
siis tagasi tulles see laev, millega nad tagasi tulid,
siis läks põlema, ta kaotas peaaegu kogu oma kollektsioonid
ja oma märkmed, aga selles noh, tema ikkagi Inglismaale
tagasi tulles kirjutusi ikkagi neid artikleid.
Ja siis ta saatis neid ka nendele tuntud loodusteadlastele,
kes siis alguses nagu Darwin sai kellelegi vahendusel
sellest voolust, siis teada algusest on nagu ohtu ei aimanud
sellest ja ka 58. aastal siis volist saatis talle oma
teooria märkmed ja siis tarbin vaatused. Ta oli selles mõttes alarmeeritud, et ta nägi,
et see teooria, millega politsei oli välja tulnud,
oli väga sarnane, et tema oli aastakümneid selle kallal töötanud,
aga no eks ta seal Inglismaal jäi nagu natuke toppama,
sest tegelikult ei ole olnud plaanis kirjutada otseselt
liikide tekkimist nii kiiresti, vaid ta valmistas mingit
veel suuremat raamatut, et liikide tekkimisest pidi olema
nagu selline lühend versioon või midagi sellist,
aga siis ikkagi mitte sellisest avastaja aust päris ilm
eemale jääda, siis ta hakkas kähku kirjutama seda liikide tekkimist,
aga 58. aastal siis ikkagi Darwinile oli endal see probleem,
et tal oli parajasti poeg suremas. Et tal oli nagu sellest frustreeritud ja 58. aastal see pole siseoli,
ilmselt oligi seal Malai saarestikus kumbki mees tegelikult
Inglismaal ei olnud.
Et kogu see asi toimus nagu mingisuguse kirjavahetuse teel
ja siis Darwini sõbrad Inglismaal korraldasid selle
ettekande lugemise kuskil seal kas oli Londoni kuninglikus
seltsis või no igatahes kuskil tuntud kohas
ja mingisuguse avaldamise. Et seal küll anti suurem tähtsus Darwinile aga volissoli
selles mõttes selline tüüp, et ta ei kurvastanud ka sellepärast,
et kuna tema teaduslik ja majanduslik positsioon oli palju
nõrgem kui Darwin ja siis arvatakse, et võib-olla see,
et teda nagu tarbiniga kampa võeti, tegelikult aitas ta
lähemale ka nendele Londoni teaduse koorekihile.
Hollis nagu selles mõttes auahne ei olnud,
et võib-olla tänapäeval konkurendi eest neid tulemusi nagu varjatakse,
aga tol ajal jah, et Darwin oli nagu tal see iidol. Ja Darwin suhtus temasse ka selles mõttes hästi,
et ta teadis Folissi majanduslikest raskustest hiljem
organiseeris talle talle mingisuguse pensioni,
mida talle maksti majanduslike probleemide leevendamiseks,
et tegelikult nende suhtlus oli nagu sõbralik.
Aga noh, see oli ka tegelikult tähtis kuju,
et mõni on võib-olla kujutanud teda kui mingi täielikult
unustatud tegelane, aga tema oli kassal kirjutas nagu oma
sotsioloogilisi jutt, et tema oli nagu mingis mõttes selline
sotsialist ja eugeenika vastane toetas naisliikumistega,
no et lõbustan natukene, keeras sellisesse spirit dualism,
erinevalt tarbinista väga ei uskunud, et looduslik valik
võiks inimesele rakenduda ja tema arvas vähemalt oma
hilisemas eluperioodis, et selline asi nagu inimese mõistus
ja moraale, seal peab ilmselt mingisugused ikkagi natukene
teistsugused jõud mängus olema. Nii et täitsa võimalik oleks võinud olla ka see,
et meil ei oleks mitte Darwini teooria, vaid Volesi teooria. Olles teooria vaid Darwini poolesse teooria ka selline ühise
nimetaja all välja antud ja kes teab, võib-olla see kunagi juhtub,
et teadus, teadusajaloos on küllalt olnud selliseid rehi rehabiliteerimise,
et võib-olla kunagi mõeldakse, et äkki see vuris vääriks
selles mõttes ka rohkemat tähelepanu.
Aga mingites aspektides need teooriad võib-olla nagunii
päris kattuvad ei olnud.
Täiesti üks ühele Darwin seal rõhutas rohkem sellist nagu
indiviididevahelist võitlust olles rohkem seda,
kuidas keskkonnale kohandatakse, et mingisuguseid nüansside
vahet seal oli. Et tarbel võib-olla nägi rohkem näiteks koduloomade
aretamisega paralleele rohkem sellel loodusliku valikuga.
Aga no valis, tegi seal ka selliseid küllaltki olulisi avastusi,
näiteks seda, et kui tekib kahe liigi vahel selline ristumisbarjäär,
et siis see on ka miski, mida looduslik valik võiks
soodustada ka jah, et teinekord on jah, et sellised,
võib-olla mingisugused isiklikud ja sotsiaalsed tegurid,
mingisugused inimeste eluloolised tegurid võivad rolli mängida,
et kes saab hiljem ajaloos tuntuks ja nii edasi. Õpetus inimese põlvnemisest, et mida siis Darwin täpsemalt väitis,
kas väitis seda, et meil on üks ja see sama esiisa? Või et inimene on arenenud ahvist Võib-olla sellele küsimusele vastata, et võib-olla ma
peaksin seda tutvustama, seda tema põhilist argumenti,
mis ta tutvustas seal Liikide tekkimise raamatus,
eks ole, et kui me kujutame ette seda elupuud,
mida Darwin kasutas nagu sellise põlvnemise
ja evolutsiooni ja liikide üksteisest ja arenemis illustreerimiseks,
siis ta rääkis, eks ole, sellisest nagu ühisesti ellasest
ja siis sellest, kuidas erinevad liigid kinud. Et Darwin tegelikult seal raamatus nagu päris-päris elu
kõige esimest algust tegelikult ei kirjeldanud
või kuidas mingisugune esimene eellaste paar tekkis,
et eks ta alustas juba selliselt eelduselt,
et mingid liigid on tegelikult olemas.
Aga et iseloomustada seda protsessi, siis võiks öelda,
et oletame, et meil on just nimelt selline nagu mingisugune liik,
mis on teiste liikide nagu alguseks. Ja siis on seal populatsioon ja ütleme, et osadel
populatsiooni liikmetel on natukene teised tunnused kui teistel.
No ma ei tea, võtame näiteks need vindid jälle näiteks,
et ütleme, et elavad seal koos, osadel on mingisugused
ühtemoodi nokad, teistel on teistmoodi nokad,
aga seal on mingisugune näiteks toit, mille söömiseks ühte
tüüpi nokk sobib paremini ja siis ongi niimoodi,
et nemad suurema tõenäosusega jäävad ellu,
saavad järglasi ja parandavad oma noka kuju järgmisele põlvkonnale. Nüüd, kui juhtub, et millegi mingil põhjusel nende erinevate
nende liigiosade populatsioonide vahel tekib mingisugune kas
barjäär või nad hakkavad, ütleme, et ma ei tea,
kas seal mingisuguse veekogu tekib vahele mingisugune jõgi
võima kuidagi vajub, tekib seal mingisugune vesi
või mäeahelik või mida iganes, ühesõnaga mingil määral
erinevad populatsioonid satuvad erinevatesse keskkondadesse,
näiteks need vindid satuvad natuke erinevatele näiteks
saartele ja ütleme, et näiteks toit erineb seal pisut. Ja siis nad hakkavad arenema mingis mõttes erinevas suunas,
et ühel ühel saarel areneb ühtemoodi nokk,
teisel teistmoodi ja ühel hetkel nad on niivõrd erinevad,
et me saamegi öelda, et meil on tegu hoopis kahe erineva
liigiga mis on siis sellest ühest esialgsest liigist
tekkinud ja siis omakorda nendel juba lahknenud populatsioonidel,
seal võib samamoodi tulla, et seal omamoodi lahknevad,
hakkavad erinema erinevates suundades ja nii edasi,
et nüüd ma kirjeldasingi seda nagu ühist esivanemat
ja seda liigitekkemehhanismi ja kui me selle puu peale mõtleme,
siis ongi, et kui nende harunevad oksad iseloomustavadki,
siis neid liike, mis on Nendest alumistest okstest arenenud
ja sellest alumisest juurest arenenud ja kui me mõtleme nüüd
inimeste ja ahvide peale, siis no ütleme,
et kui me räägime näiteks šimpansid ja inimesest,
siis nemad on ka mingisuguse ühe alumise oksa erinevad harud
selles mõttes, et šimpans ei olnud see alumine haru,
kus inimene alguse sai, vaid neil oli mingisugune ühine
eellane selle haru näol. Ja siis sellest harunesid inimeste eellased
ja šimpansi eellased.
Et selles mõttes ega šimpans ei eksisteerinud oluliselt enne inimesi,
et, et nad on ikka need tänapäeva ahvid.
Ma tean küll, et kreatsionistil näiteks on argument,
et miks näiteks šimpansid edasi ei arene inimeseks,
aga miks nad peaksid, et selles mõttes, et neil oli see
evolutsiooniline arengulugu, teine inimesel olid
teiseteelased šimpansil olid erinevad eellased,
et seal ei ole nagu erilist põhjust, miks see areng peaks
nüüd nii, nii pidi minema, aga see ei olnud ka niimoodi,
et hopsti hakkaksid kohe nii-öelda homo sapiens arenevad,
et eks seal oli erinevaid inimeste iirlasi ka enne seda
ja inimene ei ole ka näiteks neandertallasest arenenud,
et samamoodi kui me mõtleme nagu lähema lähimineviku peale,
et siis neandertallasel inimesel oli samuti ühine esivanem,
aga lihtsalt noh, erinevad harud jällegi ühe mingisuguse
oksairi harud. Ja et tegelikult need perekonna homoliike oli erinevaid,
aga kõik peale peale selle homo sapiens on siis nagu välja surnud,
aga küsimuseks, et kas inimene on ahvist arenenud?
Selles mõttes, et kui me võtame, et inimene on samamoodi ahv
nagu teised ahvid, siis inim inimese eellane ilmselt oli
mingi ahvisarnane loom.
Aga kui me mõtleme tänapäeva ahvide peale,
siis selles mõttes inimene ei ole ahvist. Aga ikkagi, kuidas omal ajal Darwini teooria vastu võeti,
sest et nagu te ise ütlesite, et teadvus tol ajal oli see,
et elementaarne oli see, et jumala olemasolu oli alus,
eks ole, aga kuidas Darwini teooria vastu võeti
ja kas ta elu lõpus siis ise kaugenes ka sellest jumalikust ideest? Nagu ma ütlesin, et tegelikult Darwin mingis mõttes oli
lõpuni ise ka usklik nooli momente, millal ta hakkas selle
jumala jumala loomisloomise, et kui oluline see loomise
mehhanism oli ju ja kui sügavale minev ja kui,
kui prevaleeriv Üheks pettumuse allikaks tal oligi see,
et kui tal see lemmik lemmiklaps ämm ära suri,
et siis ta nagu kuidagi no näiteks ta ei tahtnud enam
kirikusse hästi minna, aga, aga kui rääkida nüüd usu,
usu ja ja tarbinismi vastuolus, siis üldiselt on jah,
seda nähtud tavaliselt tavaarusaama järgi,
nii et see oli kohutavalt risti vastu igasugustele vaimulikele. Aga tegelikult see päris nii ei olnud, nagu ma ütlesin,
et palju teadust tegelikult toimus ka sellise vaimuliku
taustaga teadlaste poolt hiljem, kui me räägime Gregor mendel,
kes seal pärilikkus seadusi uuris, et tema on tegelikult
kammu tegutses kiriku juures.
Aga noh, see oli niimoodi, et paljud kristlikud ringkonnad
hakkasid üritama seda jumala õpetust ja Darwini õpetust nagu
ühildama omavahel. Mõned uskusid koguni seda.
Hea küll. Et on võib-olla isegi looduslikku valikusse,
aga see on ka, et jumala loodud, et jumal on need protsessid
ka käima pannud, et lihtsalt looduslik valik on ka olemas,
aga see on ka jumala loodud.
Aga no mõned klerikaalsed ringkonnad olid muidugi päris vihased,
ei tahtnud üldse sellest midagi teada, näod ikkagi uskusid,
et riigid on nii loodud, nagu nad on loodud
ja kui tuleb uus liik, siis on see ikkagi jumala poolt loodud. Et see, see just Darwini geoloogias Charlajal.
Et tema oli ka ilmselt arvanud, et mis iseloomustab liikide teket,
et kõik sellised jumala loomise aktid pärast seda hakkas
rohkem tarniga nõustuma.
Aga jah, et nagu ma rääkisin sellisest ühildamise ideest,
et mõned olid jällegi täitsa vaimulikud,
aga hakkasid nagu k Darwinga nõustuma.
Muidugi üks see Thomas Huxley, keda tuntakse,
eks ole, Darwini buldogi nime all, et tema oli väga selline
raevukas Darwini ideed ja kaitse, tema arvas,
et religioonil üldse religiooni dogmasid üleüldse ei tohiks
arvesse võtta. Kui me hakkame nagu teadvustada, võtame siis temal oli
mingisuguse hiljem mingisuguse x klubi, kus ta ka sellist
nagu liberaalselt teadus propageeris.
Tegelikult see liikide muutumise ideesse võeti isegi
suhteliselt hästi vastu ja ka loodusliku valiku ideed
üritati nagu jumaliku loomise aktiga ühildada.
Aga üks asi, mis kõige rohkem käis klerikaalsetele
ringkondadele närvidele, oli see, et kui ikkagi Darwin väitis,
et inimese ja ahvi vahel ei ole nii suurt vahet
ja et ka inimesed on miski, mis nagu allub looduslikule valikule,
see tundus väga ketserlik mõte, et mingisugune selline
nii-öelda pime pime, looduslik naturalistlik protsess,
juhib inimese elu, mitte jumala jumala juhindused
või midagi sellist, et inimene ei olegi selles mõttes
puhtalt mingi jumala näo järgi loodud, vaid hoopis hoopis
nii-öelda ahvist arenenud. Kui kaua see siis aega võttis, et Darwini teooria inimese
kohta just et see omaks võeti?
20. sajandil? No ma nüüd ei oskagi öelda, millal kõik sellega soostusid,
on eks ole, riik nagu Ameerika Ühendriikides siiamaani päris
suur osa elanikkonnast ei usu siiamaani Darwini teooriat,
eks ole, et ma lugesin mingi statistika järgi koguni 20
protsenti ei usu, et seal on veel 20. sajandil ei olnud
selliseid kuulsaid kohtuprotsesse, et kas tohiks üldse
tarvinismi õpetada koolides ja 2005. aastal vist oli
Pennsylvania osariigis oli minu meelest olid diskussioonid
ja võib-olla jälle kohtuprotsess selle üle,
kas kreatsionismi pea samal samadel alustel õpetama,
et millal see lõpuni omaks võeti, ma arvan,
et mõnedes riikides, mõnede inimeste poolt siiamaani mitte,
aga nagu ma enne mainisin sellistele loodusliku valiku idee
omaksvõtt jah, sellisel konsensusliku mal tasandil toimuski,
siis kusagil hakkas 1930. aastal, kui see nii-öelda moodne
süntees geneetika saavutustega nagu nagu hakkas tekkima,
et siis siis loodusliku valiku idee hakkas rohkem nagu
aktsepteerimist saama. Aga jah, et inimese osas.
Eks ta ikka vaikselt juhtus, aga ma arvan,
et väga paljudele, võib-olla siiamaani seda raske raske
seedida seda ideed, et ma ei oska nüüd öelda,
millal, millal see täpselt see ajahetk oli,
kus kõik pastorid, vaimulikud sellega nõustusid.
Ilmselt mitte niipea, et Eestiski oli neid neid tegelasi,
kes seda niipea ei tahtnud tunnistada ja. Kui me eesti juurde jõudsime, kas Eestis oli ka teadlasi,
kes umbes samas suunas liikusid nagu Darwini olles? Ei minu teada päris sellisel kujul ja kedagi kuulsat küll ei olnud,
et siin oli küll neid, kes üritasid seda Darwini ideed
tutvustada erinevates riikides olid erinevad põhjused
ja erinevad nagu sotsiaalsed klassid, kes olid huvitatud kas
Darwini ideede edendamisest või sellele vastu,
et Eestis võib-olla see baltisaksa aadel,
kond oli natukene mures, sellepärast et eks sellist Darwini
ideed noh, selle loodusliku valiku olelusvõitlusega on
tihtipeale seostatud ka sellise, noh mingis mõttes sellise
liberaalsusega mingisuguste vanade aristokraatiat raputamisega,
eks ole, et seal mängivad mingis mõttes inimeste päris päris
sellised omadused rolli, kes, kes nagu saab heale oksale
positsioonile ühiskonnas ja üleüldse, et seda,
Darwini ideed on meeletult erinevatel poliitilistel,
ideoloogiliste eesmärkidel kasutatud ja see on veel naljakas,
see täiesti vastupidistel eesmärkidelt küll seda on
kasutanud näiteks sotsialistid rõhutanud mingisuguse koostöö
olulisust ja just nimelt selliste liberaalsuse komponenti
ja nii edasi külon seda kasutanud. Konservatiivid küll on seda kasutanud vasakpoolsed,
parempoolsed liberaalid, et erinevatel nagu eesmärkidel
erineval viisil tarvinismi tõlgendades on,
et jah, et et Eestis just nimelt oligi, et baltisaksa aadel
kond oli mures, et Vene tsaari Venemaal võeti ka isegi
täitsa mingisuguse teadlaste poolt võeti täitsa hästi vastu,
aga seal oli ka mures, et selle populariseerimise pärast,
et see oleks ortodoksi kirikuringkond jälle oli,
oli nagu mures selle Darwini ideede levitamise pärast. Ja erinevates maades.
Eriti problemaatiline oli see just näiteks Ameerika
ühendriikidesse tarvinismi positsioon, kui me räägime
nii-öelda lääneteadusega riikidest ja nii
ja nii edasi. Aga tänapäeval siis Darwini teooria järgi kõik liigid
arenevad edasi, kohanevad muutuva maailmaga,
nii inimene ka. Ja eks muidugi selles mõttes, et loodus jätkab ju ikkagi toimimist,
et ega tänapäeval muutunud ei ole, muidugi tänapäeval on see,
et et seda teooriat on mingis mõttes päris kõvasti
modifitseeritud ka selles mõttes, et palju palju nüansse.
Esiteks, ma juba ütlesin, et Darwini midagit geneetikast ei teadnud,
et Darwin andis mingis mõttes sellise sõrestiku.
Aga no kui me alustame juba näiteks sellest,
et mis seal loodusliku valikuühik on, eks ole,
et Darwini puhul ikkagi selleks esmaseks nagu peamiseks
valiku ühikul üks oli ikkagi indiviid, aga et kui me vaatame
mingisuguseid muid mingisuguseid nähtusi,
kuhu me seda indiviidi, kes lähenemist ei saa,
ei saa rakendada, siis on ikkagi tehtud ka modifikatsioone,
et kui me näiteks räägime bioloogilisest altruismist,
mis on selline nähtus, et üks mingisugune indiviid ohverdab
enda elu või ohverdab oma sigimisvõimet teiste organismide
nagu sigimisedu nimel, ütleme, et kui meil on seal
mingisugune populatsioon ja siis üks üks organism hoiatab
oma oma populatsiooni, näiteks läheneva kiskja eest saab
selle läbi ise hukka, siis kui me iseloomustaksite seda
indiviidikeskse lähenemise läbi, siis ei saaks selline
bioloogiline altruism populatsioonides nagu püsida,
edasi areneda, sest sellise altruismi nii-öelda geeni kandev organism,
see saaks ju hukka ja ja siis meil seda altruismi enam
populatsioonis ei oleks. Et kui ma räägin nüüd bioloogilisest altruismist,
siis ma ei mõtle mingisuguseid selliseid moraalseid,
altruismi tundeid, ma mõtlen lihtsalt, mida nimetataksegi
bioloogilises mõttes altruismi ks, et kui üks organism oma
sigimisedu nagu ohverdab teiste organismide sigimisedu nimel,
aga kui me räägime grupi valikust näiteks,
siis sellel on mingisugune mõte juba sellepärast et
tegelikult isegi Darwin märkas nagu seda koostöökomponenti,
et mingisugused sellised noh, üksused või mingisugused rühmad,
kus on see koostöökomponent, need võivad olla evolutsioonis
edukamad kui need, kus seda ei ole või kus liiga isekalt
indiviidid toimivad, et võib leida vihjeid sellele. Aga et kui me läheneme jah, sellele selliseid grupivaliku
idee kohaselt, siis võib see ära seletada,
kui me seletame, et selline grupp tervikuna,
kus on selliseid altruism, et see on nagu edukam
ja seda proovitud ka seletada sellega, et noh,
et kui altruism kedagi hoiatab, siis tõenäoliselt seal
populatsioonis on temaga nagu bioloogiliselt
või geneetiliselt sarnased organismid, et mõnes mõttes et
neil on kaasa altruismi geen olemas ja kui ta päästab oma
mingisuguseid populatsioonikaaslased sugulased,
siis ta ühtlasi aitab sellel altruismi geni edasiminekule kaasa. Ja siis, et jah, üldiselt tänapäeval näiteks juba see
valikuühiku küsimus ja et räägitakse mitme mitmetasandilised
valikust ja nii edasi.
Et kui, kui me nüüd rääkisime sellest moodsast sünteesist,
et siis oli tuli see nagu neotarbinislik lähenemine,
mis nagu võttis seda pilti niisugusena justkui nagu need mutatsioonid,
mis tekitavad nagu sellist varieeruvust populatsioonis,
noh, et need tunnused on natukene erinevad,
et need oleks justkui nagu sellised pimedad
ja juhuslikud ja looduslik valik neile nagu rakendub,
aga noh, tänapäeval on peale selliste geneetiliste tegurid
hakatud arvestama ka igasuguseid muid tegureid,
näiteks epigeneetiline pärandumine, et see on selline pärandumine,
mis ei ole päris nagu geneetiline, aga ta on mingisugune
struktuur organismis, mis on, mõjutab ka geenide avaldumist,
pärandub ka edasi, näiteks kui me räägime seda näidet,
ma olen ikka toonud, et kui näiteks poegi ootav organism
näljas raseduse ajal siis mitte ainult tema järglased ei
pruugi selliste väikestena sündida, vaid ka tema näiteks
mingisuguseid lapselapsed, selles mõttes,
et isegi kui nemad ei olla näljas olnud,
aga mingisugused sellised struktuurid ema organismis,
mis sellist geenide avaldumist mõjutavad,
et need võivad ka edasi pärandada. On ka autoreid, kes väitnud, et noh, igasugused sotsiaalsed õppimised,
kultuuriline pärandumine, et need võivad tegelikult ka
mõjutada isegi noh, kaudselt ka sellist DNAd mingis mõttes,
et enam ei ole see looduslik valik ainult selliste DNA
mutatsioonidele kuidagi hästi pisikeste sammukestena avaldub
nagu valik, vaid seal on palju selliseid kiiremaid protsesse ka,
mis hoiavad seda evolutsiooni mõjutada.
Et selles mõttes seda, Darwini teooriat on hästi palju nagu
ikkagi modifitseeritud. Ja no üks asi on veel see, et kui me rääkisime liigist
ja selle ristumisbarjääridest ja asjadest,
siis me rääkisime ikkagi sellisest klassikalisest sugulise paljunemise,
sellistest suurtest loomadest, et Darwini ajal ei olnud
näiteks mingisugust aparatuuri, et näha näiteks
mingisuguseid väikseid mikroobe ja noh, et kelle puhul on
väga tihti kui näiteks seksuaalne paljunemine
või siis neid liike ei saa selliste ristumisbarjääride
sigivus suhete järgi nagu samal määral hinnata kui näiteks imetajatele,
seal tuleb neid evolutsiooniprotsessi teistmoodi mõelda. Ja siis noh, rääkimata sellest, et inimene juba ise
modifitseerida tahtlikult organismide geene
ja nii edasi uue teadvuse lisandumisel, et lihtsalt need
raamistikud on mingis mõttes ikkagi palju täienenud,
mis ei tähenda, et mis tarbin omal ajal ütles,
vähemalt osaliselt paika ei peaks.
Aga jah, muidugi loodus ikkagi tegutseb omasoodu edasi,
et looduslik valik nii elusloodusele kui inimesele,
et need asjad kestavad. Suurbritannia mereväeparklaeval piigel, mis kohandati 1825.
aastal maailma esimeseks spetsiaalseks uurimislaevaks sellel
laeval võttis teisest ekspeditsioonist avastatud 1831 kuni
36 osa Charles Darwin.
Ja tervelt 23 aastat hiljem ilmus tema teos liikide tekkest
ja sealt edasi veel rohkem kui 10 aastat hiljem ilmus teos,
mis jutustas inimese põlvnemisest ja sellest,
et šimpansil ja inimesel oli mingisugune ühine eellane,
kellest arenesid inimeste eellased ja šimpansid eellased. Selline lugu.
Ja sellest rääkis Tartu Ülikooli teadusfilosoofia teadur
Edit Talbset.
Minu nimi on Piret Kriivan.
Seda kes või mis kannavad Charles Darwini
või ka näiteks David Bowie nime, kelle muusikasaates kõlas
saate teada varamust keele saatest pealkirjaga inimeste
nimed loomadel ja taimedel. Kõike head kuulmiseni.
