Niisugune oli Eestimaa pool sajandit tagasi. Ajavahemikul 1937 kuni 1940. Idülliline päikseline maalõhnaline. Säärasena jäädvustas oma postkaardid Eestimaad. Rakveres elanud fotograaf Karl Sarap Käisin Karl Sarapi jälgedes. Pildistasin täpselt samu paiku, mida oli jäädvustanud tema. 55 aasta eest ja paigad olid alles, kuid paljud objektid kadunud,  muutunud hävinud. Näiteks lõviga mälestussammas Narva külje all. Aga Narva ise. Milline linn see oli? Karl Sarapi album Vana-Narva. Karl Sarapi Narva ja meie Narva. On see ikka tõepoolest seesama linn? Rakvere oli Karl Sarapi kodulinn ning seda jõudis ta  pildistada pea igast kandist. Loomulikult ka kirikutornist. Kui palju võib olla muutunud vaade näiteks Rakvere vallimäele? Puud on suuremaks kasvanud. Mõni hoone juurde ehitatud mõni varemeks pudenenud. Lossimüüridele aga on kerkinud lipp, mis 30. aastal  eestlasele nii omane oli. Et kellelegi ei tulnud pähegi teda ka vallimäe müüridele heisata. Tallinna tänava algus. Vaat et päris samasugune kui 55 aasta eest. Tookord, jalgrattad, aknad ja uksed. Tänavanurgal suur kivipurakas. Nüüd auto, inimesed, telefon ja kivi ikka alles. Mis toonaseid sarapi poolt jäädvustatud vaateid kindlasti muudab,  on puud kõikjale ette kasvanud. Puud ja põõsad. Karl Sarap on meile jäädvustanud Eestimaa niisugusena,  nagu ta välja nägi, poole sajandi eest. Fotograaf ise sattus, just sattus 41. aasta suvel küüditajate. Ning suri põhja Uuralites samal sügisel. Nüüdseks juba 52 aastat tagasi.
