Tere, mina olen Rannar ja mina olen Gregor,  me käime Tallinna reaalkooli neljandas klassis,  me olime 11 aastased ja meie leiutasime bussipeatus ootevalgustuse. See mõte tuli meil siis, kui me rannategime bussist maha,  kuna väljas oli pime ja bussijuht ei näinud meid. Kuidas lahendaksid sina olukorra, kui bussijuht siin pimedas  ei märka läheksid nukralt jalgsi koju või kingiksid  bussijuhtidele öövaatlusprillid. Aga Rannar ja Gregor leiutasid hoopis bussipeatuse valgussüsteemi. Vares tuleb bussipeatusesse tänu 20 kilosele liikumisandurile. Ei sütti valgus, aga näiteks kui tuleb inimene,  siis sütib led valgus ning lisaks näeb buss juba kaugelt,  et inimene on peatuses ning inimesel endal on  ka turvalisem tunne. Kui hea mõte, aga kuidas see kaadervärk ikkagi töötab? Bussipeatuse laes on liikumisandur ning infrapunaandur  infrapunaandur suudab teha vahet pimedal  ja valgel ning inimesel ja loomal ning suudab  siis panna led valguse tööle. Lisaks on katusel ka päikesepaneelid. Päeval siis päikesepaneelid koguvad valgust  ja õhtuks siis on kogunud valgus ära ning saavad LE tulest sütitada. Bussipeatuse katusel on siis sellised akud  ning on juhtmed bussipeatuse siis seinte sees,  mis viivad energialampi. Aga kui ma olen selline alla 20 kilone päkapikk,  kas siis mina pean pimedas bussipeatuses seisma? Pingi kõrval on nupp alla 20 kilo väikestele lastele  või liikumisraskustega inimestele, kelle peale  siis valgus ei lähe tööle. Me oleme mõelnud ka sellise lisafunktsiooni,  et bussijuhil on bussis kaamera, millega ta näeb,  mis juhtub järgmises peatuses, näiteks kui on ratastooliga  või lapsevankriga inimene saab siis aidata neid bussi. Noorte meeste vahva leiutis on leidnud juba palju poolehoidjaid. Ja ta võitis auhinna ja me plaanime sellele hakata reklaami tegema,  et meie paneme komplektid kokku ja anname  siis paigaldajatele. Aga nagu iga leiutisega, kaasnevad ka sellega väikesed,  ettearvamatud ohud. Muidugi on ka oht, et pätid võivad midagi varastada,  sealt aga me veel mõtleme, kuidas seda vältida. Füüsikaõpetaja Martin Vällik aitab nüüd poistel seda  päikesepaneelid asja veel veidi täpsemaks tuunida. Päevasel ajal, kui on valgust, siis päikesepaneelid koguvad  elektrienergia kokku ja salvestavad selle akusse. On muidugi nüansse, mille peale tasub veel mõelda. Näiteks novembrist jaanuarini on päikest meil suhteliselt  vähe ja lisaks veel sajab lund. Ja kui lumi katab need päikesepaneelid ära,  siis ei saa päikesepaneelid energiat koguda. Kas siis panna need päikesepaneelid kalde alla  või siis käib keegi neid aeg-ajalt puhastamas,  kui väga kriitiline hetk on. Et selle üle tasub veel mõelda. Suvisel ajal on meil väga palju päikeseenergiat  ja lampide põlemise aeg on üsnagi lühikene,  sest ka ööd on lühikesed, et võiks tekkida selline ahvatlus,  et koguda suvel hästi palju seda päikeseenergiat kokku,  et talvel pimedal ajal saaks seda ära kasutada,  aga paraku nende akude mahud ei ole tänapäeval veel  nii suured. Ja see küsimus nii kindel, et suvel kogutud energia saaks  kõik talvel ära kasutada. Kui juba neljanda klassi poisid sellise toreda ideega  hakkama said, siis, kui nad juba suureks kasvavad  ja suuri tegusid hakkavad tegema siis kindlasti nad leiavad  lahenduse ka sellele probleemile. Muidugi leiavad, sest Gregor ja Rannar on otsustanud teha  päris oma firma. Me võiksime üldse leiutiste poed teha, kus on üldse  huvitavaid ja võib-olla ka maailmapäästvaid.
