Kui veel praegu aitavad kolmel balti riigil elektrisüsteemi
sagedust hoida Venemaa või Valgevene elektrijaamad,
siis pärast Venemaa elektrisüsteemist eraldumist peavad Eesti,
Läti ja Leedu saama sellega ise hakkama.
Sageduse hoidmiseks peab tootmine ja tarbimine olema
elektrisüsteemis tasakaalus.
Kui see tasakaal läheb paigast ära, näiteks tootmine on
väiksem kui tarbimine, siis hakkab see ohustama teatud tüüpi elektriseadmeid. Juba järgmisel teisipäeval neli päeva enne eraldumist avavad
kolm balti riiki ühise sagedus reservide turu.
Elektritootjad saavad seal turul teha pakkumisi,
millise hinnaga nad on nõus hoidma mõnda enda
tootmisvõimsust nagu elektrijaama reservis.
Elektritootja saab siis selle reservis oleva tootmisvõimsuse
vajadusel käivitada, et niiviisi aidata elektrisüsteemi
sagedust hoida. Eleringi juhatuse liige Erkki sapp selgitas lähemalt. Sagedus reserve on vaja selleks, et, et asendada siis
näiteks mõnda elektrijaama avariid.
Ühtäkki elektrisüsteemist on puudu hulk tootmist
ja see tuleb hinnagis sekunditega asendada,
kuna elektrisüsteemis tarbimine ja tootmine peavad olema
kogu aeg tasakaalus, vastasel korral hakkab sagedus kõikuma.
Ja nüüd alates neljandast veebruarist hakkamegi koos Läti
ja Leedu kolleegidega. Neid sagedus reserve hankima ega valmisolekut hankima
valmisoleku mõte on siis see, et meil oleks piisavalt
sagedusi reserve siis kui te mingisugune
avariielektrisüsteemis juhtuda võib. Elering prognoosib, et selline elektrisüsteemi tasakaalus
hoidmine läheb Eestile iga aasta maksma umbes 60 miljonit eurot.
Tegelik kulu selgub aga siis, kui turg on käivitunud
ja ettevõtted saavad hakata tegema pakkumisi.
Tarbijatele läheb sagedusreservi hoidmine Eleringi arvutuste
kohaselt maksma umbes pool senti kilovatt-tunni kohta.
See tähendab, et keskmise suurusega majapidamises lisandub
kodusele elektriarvele aastas 15 eurot ehk siis natuke üle
euro kuus. Erki sapp rääkis, et lisaks tarbijatele väiksele
kulu katta ka elektritootjad või siis bilansihaldurid
ehk väga lihtsustatult elektrimüüjad. Eesti, Läti ja Leedu jätkavad veel, aga neid arutelusid. Elemendi ettepanek oli, et selle kulu kannaksid siis
tarbijad ja tootjad läbi oma müügilepingute Lätis
ja Leedus on ettepanekuid veidi teistsugused
ja praegu arutelu all ongi siis kuidas neid metoodikaid
harmoniseerida selliselt, et need oleksid kolmes balti
riigis võimalikult sarnased ja ei kahjustaks ühegi riigi konkurentsivõimet.
