15000 jah. Kus asusid Euroopa esimesed linnad?
Euroopa ajaloosaates on Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu
ja saatejuht Piret Kriivan.
Euroopa aeg.
Tere kuulama Euroopa ajaloosaadet Euroopa varasematest linnadest.
Antiikaja linnadest tuleb sellesse tõsijuttu vaid möödaminnes.
Võin etteruttavalt kinnitada, aga missuguses Euroopa
piirkonnas need vanimad linnatasusid, mis linnad need olid
ja kes seal elasid. Kas Eesti linnad jäid muust Euroopast maha
või siiski mitte, räägib arheoloog Ain Mäesalu. Linnad Euroopa alal enne keskaega alustame sellest,
mida saab üldse linnal mõista. Linnade kohta on väga erinevaid teooriaid nii linnade
kujunemise kohta, kõiga olemuse kohta ja isegi tänapäeval ei
ole igal maal see linna mõiste täpselt üks
ja sama vaid on erinevad kriteeriumid, mille alusel neid
linnu siis määratakse ja eristatakse välja.
Ja noh, see on kindlasti ka omal ajal juba nii olnud väga
olulisel kohal on muidugi rahvaarv ja siis asustustihedust
linnadele on iseloomulik see, et võrreldes tavaliste asulate
või küladega on seal elanike tunduvalt enam
ja need elavad siis suhteliselt lähestikku
ja väga paljudes maades, siis pööratakse tähelepanu ka
elanike tegevusaladele. Sest noh, linna ja küla eristab ju eelkõige see külaelanikud
tegelevad põllumajandusega, linna elanikud tegelevad
peamiselt käsitöö ja kaubandusega.
Ja siis lisaks on muidugi väga olulisel kohal olnud ka juba
varasemast ajast peale.
Selline juriidiline pool tähendab siis antakse asulale,
mingil asul antakse nii-öelda spetsiaalne linna õigus,
see on mingi kõrgema valitseja poolt, et alles alles siis
nad võivad siis nimetada ennast linnaks. Ja olenevalt siis maast olenemata perioodist võib see
rahvaarv olla vägagi erinev.
Et noh, kui võtta keskeltläbi, siis tänapäeval ühe linna
elanikkonna arv peab olema vähemalt 2000 mitmel pool,
aga on ka selliseid, vaid, kus see peab olema juba suurem,
nii et, et see on üks ka muidugi oluline kriteerium,
aga kas kõige tähtsam just? Et siis sõltub ka missuguses piirkonnas asustatud punkt asub. Ja ja kui nüüd linnade alguslugu vaadata,
siis jah, tavaliselt endas nii ajalooõpikutes kui ka siis
ajaloo raamatutes rõhutatakse kogu aeg seda,
et linnad kujunevad siis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres
kusagil 3000 enne Kristust ja vot seal on siis teed maailma
esimesed linnad noh, üks tuntumaid onu rock
ja noh, neid on ka arheoloogilised puuritud
ja seal on ka kirjalikke allikaid ja ja selles mõttes,
need on nagu hästi tundma. Ja mis on muidugi huvitav, Nende elanikkond on olulisel
määral tegelnud siiski põllumajandusega.
Sellepärast et seal on see niisutuspõllundus,
mis annab väga head saaki, annab rohkem saaki,
kui tavalisele oma perele piisab ja see saak on läinud,
siis selle on sunnitud ära andma ja aga muidugi
niisutuspõllundus see nõuab ka head organisatsiooni.
Et seda läbi viia ja siis oh seetõttu muidugi nendes
linnades olnud omad valitsejad, kas siis kuningas
või siis mõnda teist teist nimetust kandev valitseja
ja need on siis sellised võimukeskused olnud,
nad on ka usuelukeskused olnud. Ka looduses on analoogilised linnad ja noh,
põhimõtteliselt midagi lähedast, andke siis ka Vana-Kreeka
ja Vana-Rooma linnad ka, need on tegelikult ju seotud põllumajandusega,
nii et nad on nagu sellised põllumajandusliku alakeskused,
nii et öeldakse, et need Vana-Kreeka ja Vana-Rooma
tegelikult olnud ka siis linnriik, et seal on hästi tähtis,
kuigi linna elanik kontsernid koosnes küll siiski rohkem
käsitöölistest kaupmeestest, eks ole. Nii, nüüd need on juba siis Euroopa kõige varasemad linnad,
aga nendest lähemalt pole mõtet rääkida.
Nende kohta on informatsioon igal pool palju,
eks ole, nii et, aga mis on nüüd huvitav,
viimase 15 aasta jooksul on kerkinud esile siis üks ootamatu piirkond,
kus on ka olnud väga vanad linna Laatseta siis asulad.
Ja see on nüüd siis musta mere ääres, see on tänapäeva
Ukraina siis Moldova ja Rumeenia. Ja see arheoloogiline kultuur oli juba ammu tuntud juba Ukrainas,
Ukraina territooriumil, juba 19. sajandil tehti kaebamisi
ja siis nimed distatripolie kultuuriks, tänapäeval on siis
ukraina keeles on ta triivib viljakultuur
ja teine selline suur keskus on olnud siis Rumeenias ka seal
on vanad kaevamised ja seal üks esimesi asulaid,
mida uuriti, oli siis Tutotten, vaat siin on jah,
siin on, on keerulised, on nende nimede hääldamise meil kõik
oleneb sellest, mis keeles ja ta kirjutab,
kirjutatakse kukuten kukutel jah, ja mitmetes keeltes
nimetatakse kukutelliks. Aga ma kontrollisin järgi siis Google'i tõlkega,
seal saab ka kuulata, kuidas seda selles keeles nime nimetatakse,
nimetati dututen?
Jah, ma ei ole kahjuks rumeenia keele spetsialist,
et ma ei oska lähemalt seda seletada, aga iseenesest muidugi
see kultuurihuvid ja, ja see on ju hiiglaslik territoorium
seal kusagil jah, 35000 ruutkilomeetrit ja seal siis neid,
neid asulaid oli varem kaevatud, aga nüüd toimus teatud muutus,
toimub siis kusagil umbes 15 aastat tagasi uurijatega
kohalike uurijatega liitusid ka saksa arheoloogid,
eriti just Kiili ülikoolist ja siis hakati kasvatama
tavaigasuguseid uusi võtteid ja küllaltki palju siis tehti
ka õhuvõtteid ja vaadati siis kaartide peal nende maapinna reljeefi. Seal maapinna reljeefi kaartide järgi selgus,
et osalist asulast on üllatavalt suured.
Jah, kusagil 200 hektarit, kõige suurem,
isegi 320 hektarit suur ja kuna neid on uuritud osaliselt,
on isegi need hoonete jäänuseid, siis õhufoto pealtnäha aga
leidunud Karheoloogiliselt kaevatud ja siis on arvestatud,
et maksimum asulat on kusagil 15000 inimest,
eks ole, maksimum elanikkonnaga. Hirmus hulkaga õhust vaadates see ei tähenda,
et nad maa peale on, nad on ikkagi. Maa sees jah, aga teatud jäljed on, tähendab siis õhust märgatava,
mitte igal pool, see sõltub ikkagi ka tingimustest
ja sõltub aastaajast, millal neid õhufotosid,
tehakse ja nii edasi.
No tänapäeval on jah, see tehnika on väga kõvasti juba arenenud,
et nii on, on need õhufotod on ääretult olulised ka teatud piirkondades,
on muidugi nii, et 15000 inimest elab ühes asulas,
noh, ega see ei saa midagi, puhtalase, kehv olema linn. Nii et ja sellest on siis räägitud ka. Kusjuures see kultuur on dateeritud noh jah,
küllaltki pika ajavahemiku kusagil umbes 5000 kuni 3000 enne
Kristust ja see on ajajärk, mille kohta siis arheoloogid
kasutavat nimetust siis nii Leoliitikum kui ka siis ene oliitikum,
vat on üks selline periood, mis järgneb neuriitikumile,
kus kasutatakse juba siis esimesi vaskesemeid.
Aga vaske leidub looduses suhteliselt vähe.
Ja paljudes maades, kus on leitud esimese vaskesemeid,
seal siiski omaette perioodi välja ei eristata. Nüüd sellel alal nimetatakse siiski ka Eleoliitikumise,
seal on toimunud mingisugused suured muutused
ja need, see üks näitleja on just need suured hästi suured asulad,
mis jah, võivad siis olla kõige varasemad linnad
ja need hooned on küllaltki tihedasti koos,
aga noh, enam-vähem ümara põhiplaaniga ja need hooned on
ehitatud siis sellistesse konsendristesse ringidesse,
nii et see keskmine osa plats on vaba, mõnel pool ei ole
seal mingeid jälgi leitud, mõnel polnud siiski mingisugune
suur suure hoone jäljed seal leitud. Ukrainas on üks selline tuntud paik, on Nebelliffka siis asula,
kus on hästi võimas hoone olnud seal kusagil jah,
mõõtmed on 60 korda kaks meetrit ja selle leiuainese põhjal
on nad seal välja pakkunud, et tegemist on sellise väga uhke
mingi pühamuga, kus on olnud eraldi tulid
ja kus on siis need leiud, mis sealt saadi,
et need on siis seotud omaaegsete ohverdamistega?
Sellele kultuurile on iseloomulik väga kaunis keraamika,
tähendab need savinõud, mis on tehtud, need on kõrgekvaliteedilised,
need on siis maalingutega, seal on mitmesugust ornamendi
peal on ka maalitud Orlamenti või sisse graveeritud ornament
ja siis on naise kujukesed savist naise kujukesed
suhteliselt väikesed ka, nagu mitmel varasemal perioodil on
juba need naise kujukesed, mis on savist tehtud. Tähendab, seal on see keha, keskosa on nagu paremini välja töötatud,
pead eriti ei ole ja isegi käsi ei ole ja pojuke ulatub kuni põlvedeni.
Aga mis nüüd selles skulptuuris on huvid?
Nende naiste kehade peale on ka siis ornament kantud
ja Veering jah, põhimõtteliselt tätoveering.
Aga siis on rumeenia noored, moedisainerid on võtnud seal
šnitti ja on hakanud tegema selle järgi siis kleite
ja no seal on see ornament, geomeetriline ornament,
seal on küll, on spiraal ja siis kolmnurk Käia rombe
ja ta on sellise väga uhkelt on kujutatud nii et need
tänapäeva kleidid näevad väga efektsed välja. Nii et arheoloogia võimaldab anda materjaliga siis isegi moeloojatele. Niisiis võib öelda, et noored rumeenlased otsivad oma juuri
sealt kaugest ajast. Tõenäoliselt ka muidugi jah, nii et igastahes on see väga
huvitav piirkond ja väga huvitav kultuur,
meeste kujusid, meeste kujusid ei ole, need on naistekujud
ja mis on, huvitav, on see, et noh, kui on pea olemas,
siis pähe on tehtud kaks auku, mis kujutavad silmasid
ja siis aga nina meenutab linnu noka.
Nii et ilmselt on mingisugune eriline tähendus ikkagi olnud
nendel kujukestel ja noh, kuna need on just sellises,
nad on muidugi jah, mitmelt poolt mujalt leitud,
aga sellises ka ohverdamiskohas sellest hoonest see on
muidugi ääretult põnev. Aga noh, tänu sellele, et need saksa arheoloogide uurijad on
seal kõvasti kaasa löönud, siis on tegeldud ka sellise suhteliselt,
et jah, vähe uuritud materjaliga nimelt on seal siis
taimejäänuseid leitud ja siis on luid leitud
ja siis on tehtud väga massiliselt luude analüüse nii
inimluude analüüse kui loomaluude analüüsi ja,
ja kuna nendes luudes on siis määratud seda süsiniku
ja lämmastiku isotoop ja siis selle põhjal on võimalik välja
selgitada ka seda, millest nad on toit tulnud
ja nad on toitunud nii teraviljast peamiselt Todrast,
aga kõige enam hernestest lihtmitteuba uba,
aga hernestest, niiet hernes põhiline kultuur olnud. Samas väidetakse ka, et herned võivad olla väga toitvad
ja siis ma hakkan ka loomi pidanud aga siis loomadele on
siis antud neid väga palju, ka neid hernevarsi,
eks ole, pisi järgi jäävad ja siis loomasõnnikut,
seda on kasutatud siis põldude väetamiseks,
et loomad on neil olnud siis teatud piiratud karjamaadel
ja nende sõnnikut on siis pärast veetud. Need olid siis hernedieedil olnud elanikud aga samas jah,
nende luude poja on siiski leitud, et jahu umbes 10
protsenti toidust on siiski olnud lihaveiseliha lambaliha,
päris herned. Et jah, noh, tänapäeval on võimalik jah väga selliseid
erinevaid materjale kasutada, neid uurida
ja täiesti uudseid järeldusi ka teha. Kas sa ütlesid, et nad on nagu ringis ja tihedalt on nende
majad ja keskel on siis mõni tähtsama ja võib-olla sellest
võib teha järeldusi ka, et nad olid selline kokkuhoidev ühiskond. Et neid järeldusi, mis on tehtud, neid on muidugi väga palju
ja nad on küllaltki erinevad.
Mis on huvitav, et osa uurijaid väidab, et seal on olnud
väga demokraatlik kord öelda need platsid keset linna,
need on siis rahvakoosolekukohade Charl,
nende hoonete materjali näit, et oleks mingisugust erilist
sotsiaalset kihistumist olnud, et ja siis isegi väidetakse,
et kui nüüd siis osa inimesi üritas võimu võtta
ja oma võimu kehtestada, siis see kultuur lagunes
ja siis need asulad jäeti maha, kuigi osa asub leitud ka
selle poolest huvitavad, et hooned maha põlenud
ja isegi arvatakse, et need on tahtlikult põlema pandud. Terved asulad?
Jah, terved asulad.
Kuigi teatud asulates on niimoodi, et need on ikkagi jälle
üles ehitatud, nii et hooned on kusagil võib-olla kuuskend
60 aastat 80 aastat püstianud, siis on jälle maha põlenud
ja ja üks Askule oli, oli seal Rumeenias,
kus on isegi 13 erinevat kihti, aga aga siin jälle nüüd
täpselt keegi ei tea. Tähendab, kas see on tõesti tahtlikum, ausalt öeldes hästi
ei usu, et see on tahtlikult põlema pandud siin jah,
mingite rituaalidega seos, et pigem on see ikkagi seotud
millegi muuga.
Ja ka see kultuur jah, kusagil siis 3000 hakkab siis kaduva.
Ja ega selle põhjused ka ei ole, selge, et võimalik on
mingid kliimamuutused, võimalik on ka mingid rändrahvat.
No seda me täpselt ei tea, aga mis on huvitav,
et laiemalt ei ole need sellised kultuurid? Ida-Euroopa kultuurid ju tuntud.
Et siia kõrvale ma tahaks küll korraks mainida,
seal ei ole ka, see ei ole küll linnadega seotud,
mitte kaugel ei ole ju tänapäeval Bulgaariale,
varna kultuur.
Varna kultuur on selle poolest tuntud, et tahan ka rikkumist,
aga nemad kusagilt leidnud kulda palju, nii et see on tuur,
kus on kuldesemeid üpriski palju ja ühel väga ilmselt aga
rikkal meheldanud panustada kaasa pandud 999 kuldeset. Et see on midagi täiesti hämmastav, noh,
suurem osa meist, väikesed see, see on veel periood,
kus isegi vaske tunti väga vähe.
Aga nendest kultuuridest.
Me teame ikkagi vähe kirjalikke allik, kirjalikke allikaid
ei ole ja tõlgendada väga raske, selle tripiljakultuuriga on
see häda, et sellest perioodist seal läheduses ei tunta kalmistuid.
Ja varna kultuuriga on jälle see häda, et seal tuntakse kalmistuid. Aga neil seal ei põletata, ei seal, ei, ei tasu,
neid pole seal uuritud, seal on üks Kalbist,
on selline hästi võimas, kus on hästi palju kuldlehtedega.
Aga ma loodan, et jah, et tulevikus võib-olla võib-olla
kuuleb neist rohkem, igastahes on ka jah,
ei tohi alahinnata seda Euroopat.
Peab ütlema, et jah, igasugused uued nähtused,
uued moed ja uued materjalid, kui need kasutusele tulevad,
nad jõuavad üpris pea Euroopasse ja siin ka siin ka need
inimühiskonnad siiski arenevad, aga meie teame seni kahjuks vähe. Meil on nagu mõningas mõttes, on see?
Jah, see antiiktsivilisatsioonid on nagu liialt üle ülehinnatud.
Et võimalik, et Euroopas tulevikus tuleb veel analoogilisi
põnevaid lugusid. Kas dututeni ja tripilja kultuurid, kas need siis kadusid
ühel ajal või? Nojah, seal eristatakse muidugi mitut faasi,
aga need enam-vähem hakkavad ühel ajal toimub see langus,
no siin me, jah, neid aastaarve täpselt ei saa öelda,
eks ole, sest kõik ei ole kõik see materjal täpselt dateeritud,
öeldakse, et kusagil umbes 3000 hakkab see,
see allakäik peale 3000 enne Kristust hüppaja. Tuleme siis meie ajale lähemale viia.
Üks põnev seltskond viikingid. Ja see, ma just mõtlesin, et nüüd kogu Euroopat me siin
rääkida ei jõua.
See linnade kujunemisprotsess on siis kogu Euroopas on ju
tegelikult küllaltki pikk ja, ja küllaltki keeruline igal
maal ja igas piirkonnas on täiesti erinevad need protsessid.
Aga meil siin on tõenäoliselt kõige olulisem on ikkagi
vaadata siis, mis siin vahetus naabruses on olnud ja,
ja see Põhja-Euroopa on selles mõttes oluline,
et siin hakkavad linnad siis kujunema. Viikingid tärn ongi mitmeid olulisi rolle olnud
ja on seal laevaehituse arendamine ja teine on muidugi
kaubanduse arendamine ja siis muidugi käsitöö tõuseb väga
kõrgele tasemele ja selle kõrval siis nii kaubandus kui
käsitöö mõjutavad siis ka linnade kujunemist.
Et iseenesest see protsess algab siis Skandinaavias peale
juba varem võiks öelda, et juba kaheksandal sajandil
või isegi seitsmendal sajandil, kus hakkavad siis vaikselt
kujunema sellised erilised paigad saavad siis tulevaste
linnade eelkäijateks sellised turukohad,
kus siis regulaarselt käiakse kauplemas ja kus on siis ka käsitöölised,
on seal ja siis mingil momendil hakkavate käsitöölised siis
paigale jääma ja siis muutub ta tunduvalt tihedamaks
turupäevade arv ja siis tekivadki sellised spetsiaalsed asulad. Nojah, Skandinaaviamaade arheoloogitad siin eristanud mitut
erinevat faasi ja neid siis ka niimodi pateerinud on üks
esimene faas on siis nii-öelda eellinnaline asula
ja teine on siis varalinnaline asula eellinnaline siis kaheksas,
üheksas sajand.
Ja varalinnaline on siis selline klassikaline jah,
viikingiaja juba üheksas 10. sajand ja ja muidugi jah,
linnade juures on tähtis, linnade kujunemise juures on
ääretult tähtis kaubandus, tõenäoliselt on juba nende
antiiklinnade juures sellel kaugkaubanduse ka oluline roll olnud,
aga aga see ei jäta nii selgeid ja nii palju jälgi,
sest noh kuigi jah, siin Skandinaavias on küll see hõbepida
hangitakse sealt idamaadest, et seda hõbedat jääb ikkagi
piisavalt palju ka siis nendesse asulatesse kalmetesse maha
ja ka siis neid esemeid, teatud peenemaid,
esemeid, mis need kaasa toovad. Ka viikingid ja linnad ikkagi ilmselt väga paljude
kujutluspildis kokku ei käi. Nojah, see ongi nii, et nad ei ole päris ehtsad linnad,
Need on need linna eelkäijad on, eks ole,
kõigepealt on siis eellinnalised asulad ja siis on
varalinnalised asulad ja vot kui Viking aeg lõpeb vot siis
11. sajandil, õigemini tegelikult juba 12. sajandil,
vot siis hakkavad Skandinaavias kujunema päris lillad alles jätta.
Ja ka Lääne-Euroopas ka seal on, on siis eristatud mitut
erinevat etappi, pigem on siis eristatud ka selliseid
turukohti ja kuigi jah, siin peab kohe ütlema,
et tegelikult Saksamaal on mõningate Rooma-aegsed linnad. Et nende jäänustele kerkivad ka keskaegsed linnad
ja on isegi mõningaid näiteid, kus siis on need roomaaegsete
linnade kindlustus, ei olnud veel keskajalise ära kasutatud,
Nende müüride peal otsis uusi müüre rajatud,
aga üldiselt noh, see pilt on siiski teine,
need linnad, mis nüüd tekivad siis keskajal need kujutavad
siis endast ikkagi midagi muud ja need linnad võivad ka olla
siis küllaltki erinevad. No Eesti jääb siin ilusasti Skandinaavia
ja tänapäeva Venemaa vahele ja seetõttu on muidugi huvitav
ka teada, et kuidas siis meist ida pool see linnade
kujunemine käis?
Muidugi, vene arheoloogid ja ajaloolased on seda linnade
küsimust on väga pikalt arutanud, tähendab sellepärast,
et varasem ajalugu ju keerleb nende linnade ümber,
tähendab, need linnad on võimukeskused ja kõige rohkem
slaavi elanikud konda tuligi siis seoses linnadega,
nii et seda juba 19. sajandil basiilikut,
Jevski oma ajaloouurimustes tõi välja, nii et. Ja noh, pärast seda on ka nii vene arheoloogid,
ajaloolased on linnud see küsimusega väga põhjalikult
tegelenud ja ja Venemaal siis ollakse seisukohal ikkagi,
et suur osa linnu tegelikult kujuneb siis vürsti linnuse juurde.
Linnade kujunemine on seotud linnustega,
nii et tänu siis vürstile sinna kõrvale kujuneb siis ka asula,
kus tegutsevad siis käsitöölised ja kaupmehed.
Need on siis vürsti võimu all ja siis sellest saavad siis
väga paljud linnad alguse. Muidugi on üksikud linnad ka Venemaal, mis võivad ka teisel
viisil kujuneda nii-öelda käsitööliste ja kaupmeeste kaudu.
Vähemalt on käsitöölised, kaupmehed mängivad väga olulist rolli,
üks on siis vana Laadoga, eks ole, see on siis millel on
tähtis roll olnud viikingite, nii et see on nagu vigide
esimene selline tugipunkt siis vana vene aladel anda Laadoga,
vana Laadoga ja muidugi ka Novgorod tahetapkaa,
Novgorod, seal on küll jah ka seotud siis ka Wikikitega aga
ka hilisemal ajal ju tegelikult on need Novgorod,
Pihkva, Vana-Laadoga, need on piss teise korraga linnad
võrreldes teiste Venemaapiirkonda, kus linnaelanikel endil
oli suurem võim siis linnavalitsemise üle võrreldes teiste
venelane piirkondade pürstidega, eks ole,
et seal oli vürsti võimul ikkagi peamine,
aga aga siis jah, nendes mõningates linnades oli siis ka linnaelanikel,
oli tähtis osa tegelikult muidugi jah, bojaaridel,
aga siin igastahes üritad demokraatlikumad,
aga sellest võib-olla me siin lähemalt ei hakka rääkima. Ja nüüd Eesti jääb ilusasti siis selle kahe variandi vahele
ja nüüd tasuks otsida, et aga millal meil siis ka esimesed
linnad rajatakse? Tartu tähistab kaheksasajandat aastat Ja aga, aga 1980 tähistas Tartu hoopis varasemat aega,
nii et, et see jah, meil see vanus muutub.
Muidugi on mitmel pool on tõesti lindude vanustan määratud
selle järgi, millal esimest korda kirjalikes allikates teda nimetatakse,
niiet aga tavaliselt on jah, mõningas mõttes natukene juhuslik,
võib-olla. Vot selle peale tuleb mul meelde,
kuidas 1980 tähendab siis, Kiiev tähistas oma aastapäev
1009 82 tegelikult ja tähendab, venelased tahtsid seda tähistada,
kui siis vara vene riigi algus, siis loeti,
et kui Oleeg vallutas Kiievi vaat siis sai Vana-Vene riik
ühtseks ja Vana-Vene riik sai alguse. Aga ukrainlased polnud sel ajal juba sellega nõus.
Jah, et kui Holleeg vallutab Kiievit, seda tähistatakse nii
olulisel määral ja siis nad teadsid, ei meie tähistame
hoopis Kiievi 1000 viiesajandat aastapäeva. See puhtati ära jah, ja Kiievis oligi toota 500 aastapäev
ja see pandi paika siis potikildude põhjal libelt kiievi,
linna alatseid, et siis üks varane asula,
mis oli siis jah, kusagil siis noh, kuuendast sajandist
ja siis öelge, et vaat, see on siis linna algus.
Nii et jah, näitab eripäraseid, näiteid võib leida mitmeid poolt.
Aga nüüd muidugi see on ka oluline küsimus ikkagi Tartu 1030 tähendab,
et kas siis Jaroslav rajas ja linnanojah me nüüd seda
materjali tunneme ja siit hakkas talle leitud tõesti
venepäraseid leida. Siin oli siis leib, selline teatud tugipunkt
ja siin oli siis vene käsitöölisi ja kaupmehi.
Aga see ei olnud muidugi eriti suur ja noh,
tegelikult seda sellise otseselt linnaks tänapäevases
mõistes pidada ei saa.
Et meie linnad on ikkagi sellised Lääne-Euroopa likult linnad,
millel on siis linnaõigused olemas ja, ja muud sellised
linnadele iseloomulikud tunnused. Et seda pole mõtet linnaks nimetada.
Aga sellised Lääne-Euroopa Likud linnad,
voteet hakkavad ka kujunema tegelikult alles siis 11. sajandil.
Nii et noh, neid näiteid on siis ridamisi.
No need on, meie oleme seotud olnud jah,
kõige rohkem Saksamaaga ja, ja siin on ka siis oluline,
on see linnaõigus.
Nimelt on noh, Saksamaal kõige varasem linna õigus on siis
pärit soosti linnast see on ka kusagilt siis 12. sajandi algupoolest,
see on nordfestivali liidumaal, asub see soosti linde,
Soest kirjutatakse, sakslased hääldavad teda soost ja,
ja see õigus antakse 1160 antaks ka Lübecki löövat Lübecki kaudu,
siis ta jõuab ka Eesti alale, nii et Eesti on ka sellega
seotud ja meil on muidugi see. Meil on linna õigus olnud ääretult olulisel kohal.
Nii, aga võib-olla läheb ikkagi tagasi varasemasse aega,
sellepärast et.
Meil on ju pikka aega, ei ajaloolased arheoloogid on
arutanud probleeme veel ühe, et enne sakslaste tulekut,
kas, kas meil midagi linnalaadset oli olemas
ja siis saab pakutud välja, et aga veel olid sellised ka
mingid eellinnalised asulad ja ilus termin leitud A linnad
kõlab romantiliselt ja need auhinnad on muidugi hästi huvitavad. Kuigi me täpselt ei tea, kuidas nad välja nägid
ja ja ega me täpselt ei tea, kust nad ka olid.
Aga kui me vaatame nüüd neid Eesti arheoloogia on vaid,
siis jah, meil algab selline linnuste intensiivsem rajamise
etapp peale kusagil seal kaheksanda sajandi paiku kohati
võib-olla ka varem ja siis eriti just üheksandal 10. sajandil,
meil on neid terve rida selliseid linnuseid
ja need on omapärased linnused selle poolest,
et asula paikneb linnuse kõrval. Nii et vahetult linnuse kõrval, noh, kui see on neemik linnu,
siis selle, selle asula on kohe selle leebiku valli taga,
nii et nagu rõuge näiteks või või siis teistel juhtudel mägilinnus,
siis on see jalamil, nii et asuleja linnus moodustavad
sellise nagu ühtse terviku.
Ja arheoloogiline leiuaines muidugi näitab,
et aga seal asulas on tegeldud ka siis küllaltki palju käsitööga.
Nii et jah, noh, mitte ainult käsitööga ei tegeldud,
aga ilmselt siiski tegeldi rohkem käsitööga kui sellises
tavalises põllumajanduslikus asulas külas. Nii et põhimõtteliselt siin võib ka olla,
et tegemist on selliste linnade eelkäijatega.
Päris linnadeks neid nimetada ei saa, need on ka olnud siis
selle üliku käes, ülik koos oma kaaskonnaga elas seal
linnuses siis temale alluvat nii-öelda käsitöölised,
need olid seal asulas ja seal tegeldi kaubandusega.
Vot viikingiajal on nendest asulatest, õigemini jah,
linnustest leitud seda. Neid araabia hõbemünte ka, nii et näitab,
et tegelikult isegi rahvusvahelise kaubandusega
ja ja kui Venemaal kujunevad nendest Just analoogilistest
asulatest hakkavad kujunema linnad, siis meil mitte.
Tõenäoliselt meil oli vist häda oli selles,
et meil oli seda rahvastiku suhteliselt vähe ja,
ja need nagu suuremaks ei kasva.
Ja siis, kui 11. sajandil need kasutuselt ära langevad,
vot siis rajatakse küll jah, selliseid suuremaid linnuseid. Aga asula linnuse kõrvalt kaob ära.
Mõningates paikades jääb sinnasamasse kohta,
rajatakse lihtsalt linnus suuremaks ja võimsamaks.
Otepää võidab.
Aga paljudes kohtades need väikesed linnused lihtsalt kaovad,
need jäetakse maha ja see uus linnus rajatakse mujale.
Nii et meil jah, kuidagi see protsess katkeb iseenesest ka
Tallinna lähedal, Iru on olnud siis Vikingi ajal selline jah,
olin. Võib-olla aga jah, päris ehtsat linna siin kohapeal
siiski kui hoone. Nii et Meie linn on ikkagi meile arusaadav nende keskaegsete
linnade järgi ja ja nende rajamine ikka leiab aset siis 13.
sajandi pärast, siis maa risti usustamist
ja siis valla Tammist.
Ja kui vaadata igav, siis siin ka saksaaladel,
noh, ütleme Kesk ja Lääne-Euroopa.
Et siin neid linnu varasemal ajal väga palju ei olnud,
on üks statistika tehtud, et keske Põhja-Euroopas oli siis
kusagil 1150. aasta paiku, kui oli siis 200 linn. Aga nüüd 100 aasta jooksul toimub väga suurlinnade kasv
nimelt 13. sajandi keskpaiku, noh, ütleme siis 1250,
siis on kokku juba 1500 lindu.
Nii et siia hulka kuuluvad ka mitmed siis Eesti linnad.
Nii et see on siis jah, 13. sajand, 13 12. teine pool juba
ka siis ka eriti 13. sajand on siis suurlinnade rajamise periood,
kus siis rajatakse linnulinnad, siis muutuvad sellisteks
tähtsateks keskusteks ja kus siis jah, areneb käsitöö
ja areneb kaubandus ja ja kuidagi paistab nii,
et eriti juhtival kohal on siin just sakslased,
tähendab, devad siis rajavad ju sel ajal mitte ainult siin
Eestis dialamneid uusi linnu, aga, aga sensid laiemalt ka
siis seal need alad tänapäeva Ida-Saksamaal,
mis olid olnud siis lääneslaavlaste käes,
ka seal rajatakse ka seal tshehhi aladel rajat linnu
ja see on, see on väga võimas selline linnade rajamise periood. Nii kui me räägime nüüd keskaegsetest linnadest,
siis jah, noh, keskaegsetel linnadel oli siis mitmeid
selliseid olulisi tunnuseid ja väga sageli peetakse üheks
oluliseks linna tunnuseks ka müüri olemasolu.
Et linnamüür on väga tähtis keskaegse linna tunnus.
Ennast Tallinnas mitte ainult Tallinnas,
jah, aga see müüri rõhutamine, see tegelikult tuleneb juba
veelgi varasemast ajast nimelt olevat Moosese seadustes kirjas,
et linnad on müüriga piiratud asulat mis pole müüriga piiratud,
see on küla. Nii et, et jah, nii et see linnamüür, see on olnud jah,
tegelikult väga tähtis ja ja kui me vaatame,
meil Eestis on siin selliseid linnu, millel on kivist
linnamüür olnud, on ikkagi terve rida on Tallinn
ja Tartu ja narr maa ja Uus-Pärnu ja Viljandi
ja Haapsalu võib-olla täies ulatuses jõulud kivimüüriga,
aga seal oli ka ikkagi aasta kivimüüri.
Nii et seda on väga palju. Aga kui me võtame võrdlusena Rootsi, siis keskaegses Rootsis
on ainult kolm linnamüüriga kivist linnamüüriga piiratud
linna Stockholm, Kalmar ja Visby.
Nii et noh, meil on jah, muidugi osa linn on ka sellised
mille kohta ja suurt midagi ei tea linnakindlustuste kohta
mis seal paides oli või Rakvere või ka Vana-Pärnu
ja Kuressaares ka ilmselt kivist linnamüüri nüüd jah.
Varasemal ajal ei olnud nii, et et kõikidel neil ei olnud müüre. Üks väga huvitav teema, mis on seotud keskaegsete linnadega,
on siis linnaplaanid?
Meil ei ole jah korralikke selliseid linnaplaane olemas,
tähendab, mis sa pärid, eksid siis juba sellistest varastest etappidest.
Aga tänapäeva linnade kujus on siiski need plaanid olemas,
sest väga paljudel juhtudel on tänavad kogu aeg sama koha
peal olnud.
Kohati küll väikseid muutusi ja nüüd selle linnaplaani järgi
on võimalik isegi määrata, millal linn rajab,
tundub. Et on osa linnu, millel on siis need linnatänavad
kulgevad nii, nagu omal ajal tee paiknesid liiget Kiira käänuliselt. No siin on väga hea näide tegelikult Tallinn,
kust tänavat kuidagi jah, ei ole üleüldse paigas.
Ja teine osa linn on sellised, et linnad on jagatud väga
selgetaks kvartalit, eks tänavat täpselt ristuvad,
on siis jah, väga korrapäraselt linnad.
Ja see nüüd näitab, millal on linn rajatud.
Üldiselt kuni 12. sajandi keskpaigani siis plaanipäraseid
linnu ei olnud, siis Saksamaal hakatakse siis
või linnad kõik kujunevad siis varasemast asulast
ja kujunevad siis varasema asula baasil ja seal on siis teed,
mis siis ristusid, Win tavaliselt vajati sellise teede
ristumiskohale ja siis nii nagu need teed olid,
sinna äärde ehitati majad ja need jah, need majad olid siis kuulutatud. Krundid olid kuulutatud elanike omaks, seda muuta ei saanud,
nii et linna siis tänavate võrgustik on väga ebakorrapärane,
see näitab, et linn peab olema rajatud siis?
Jah, noh, 12. sajandi keskpaigast, varasemal perioodil
ja siis kusagil 12. sajandi teisel poolel,
vaat siis Saksamaal hakkab juba linnade rajamisel selline
teatud plaani pära peale, et hakatakse eelnevalt paika,
paneb seda tänavat, kui hakatakse eelnevalt paika panema,
siis hoonete asukohti, tavaliselt turg pannakse kuhugi
täiesti keskele, eks ole. Et mõnel pool ka toru tänav on perve tänav on turu jaoks,
sest tohtu kogu on oluline koht ja siis jagatakse kvark,
valitakse nii, et linnad on väga korrapärased,
võivad olla isegi jah, päris nelinurksed
või siis ristküliku kujulised.
No Eestis on hea näide on, kui vaatate ajaloo raamatust
Pärnu linna, plaanivad Pärnu on selline,
jah, õigemini Uus-Pärnu, see on väga selge siis planeeritud
linna näide. No Tartu Tartu jääb nagu kahe vahepeale pooled siin nalja heita,
et jah, et kui me vaatame fakte ja toksib pikalt,
räägiti Tartu rajat ikkagi juba 1003 kübet,
eks ole, et siis peaks nagu tänavatevõrk olema väga ebakorrapärale.
See on ta ikkagi korrapärasem kui näiteks Tallinnas,
Tallinn, mille kohta me jah, teame, et see on ikkagi
tõenäoliselt rajatud hiljem, 13. sajandil.
Aga seal on see ebakorrapära on väga selgesti märgata. Nii et teatud rolli muidugi nende linnaplaanide juures mängivad,
kas siis looduslikud olud, et see on ka tähtsal kohal olnud,
et kuidas kulgevad jõed, mis kujuga mägi Tartu-poolse toomemägi,
nende näiteks mängib väga olulist rolli,
et see on nagu linna ühe osa piirdeks ja siis on Emajõgi
ja teisel poolt ja need kõige korrapärasemad kvartalid,
need on tegelikult just seal Emajõepoolses osas
ja ka arheoloogi kultuurkiht näitab, et see ei olnud algselt
linna piirkond, see oli lihtsalt niivõrd madal. See on siis linnapiirkonnana kasutusele võetud mõnevõrra hiljem,
tõenäoliselt siis alles 13 sajandi lõpus,
14. sajandil, siis kui jah, oli vaja linnale müüri ehitada ja,
ja siis oli vaja linnakuju, siis seetõttu ilmselt ka muuta,
et see müür saaks kõige odavamalt, kõige parem,
eks ole, nii et ka see on oluline müür oli ju kohutavalt
kallis müügi vitamiine ja see nõudis palju töökolu
ja nõudis materjali ja nii edasi tööjõudu tööjõudu ka,
jah, muidugi, võib-olla Tallinnal oli natukene lihtsam,
sellepärast et Tallinnas ja üldse Põhja-Eestis seal kasutati
ehitusmaterjalina kasutada tatibaasi, eks ole,
ja kui olid head paemurdjad ja paeehituse ehitajad,
siis sellest paest oli suhteliselt lihtne teha.
