Maikuus me selgitasime, miks Eesti. Vetes traalpüük suletaks, suvel ju kala kasvab ja kosub ja teiseks kuumade ilmadega see püütud väike räim ja kilu ta ei kesta kuigi kaua vastu. Mõne tunni pärast juba hakkab ilme muutuma ja maitse ja ka laevad tahavad vahel remonti saada. Septembri keskel jälle läks läbi, et nüüd on traalpüük avatud. Ja päev-kaks tagasi. Pärnus olles ütles üks kalatööstuse mees, et vaat nii ta on, et Hiiumaa paremad, aga traalpüüdjad väljas, aga Riia lahes lubat ametnikud otsustavad nii, nagu nemad õigemaks peavad. Ja nüüd ma olengi otsaga ühe ametniku juures kalavarude talituse juhataja Enno koobakese juures, et asja natukene ametlikumat selgitada. No mis puutub sellesse väitesse, et liivi laes traali püüda ei või praegusel ajal, siis see ei vasta tõele. Püügipiirang liivi laes on kuuajane püügipiirang kudeajale kevadisel ajal ja selleks on antud siis ajavahemik, esimene aprill kuni 31 Mai kus siis minister määrab vastavalt siis teadlaste ettepanekule see kõige-kõige magusama aja. Millal see kuu aegne keeluperiood kehtib, antud momendil on Liivi laht samuti püügiks vaba, nagu on seda ka Soome ja Balti meri. Ka nüüd võib-olla on siin põhjus selles, et teatavasti meil liivi laes püügil lähedal olevaid sadamaid ei ole ja, ja võrdlemisi kulukas on siiski päevadel kala püüda Liivi lahes, kuna transport kaldale on kusagil tsirka neli tundi, mis muidugi maksab, küte maksab ja seetõttu kaluliseski püüab kala sealt, kus talle odavam selle välja püüda. Üks asi võib-olla milleks peaks veel natuke rääkima, on see, et teatavasti Eestimaal oli kena soe suvi. Ja külmaks pole ka see sügis, esimesed päevad näitavad mingi külmavesi on siiski veel soe ja seetõttu pole ka sellist massilist traalpüüki veel alustatud, kuigi meie osakonnast on lubasid väljastatud tsirka kaks kolmandikku nendest noh, sellest arvust, mida me arvatavasti peame siin aasta jooksul aasta lõpus väljastama, see näitab siiski seda, et kalur on, mõtleb sellele varule ja siiski püüab ta siis välja, kui on see kalu, kala väärtuslik ja, ja temast saab ka paremat hinda. Nii et kui silm ei näe lahe peal traallaeva, siis ei tähenda seda. Ei tohi minna aga kaluri pea praegu õigeks momendil seda seal teha ja eks iga kalur on see kaja märk hakanud rohkem ökonoomilisemalt mõtlema, mitte ainult kaluri seisukohast, vaid mis võtab, mis annab ja ta ilmselt teeb õigesti. Kuidas 15 protsendiline laias laastus vähendamine nüüd palju meie võime püüda Eestist. Teatavasti Eesti osa üldisest Läänemere väljapüügimahust 10 protsenti, tähendab, kui ta langeb, siis ta langeb 15 protsenti meile eraldatud kogusest ja kui ta tõuseb, siis samuti tõuseb. Nii et siin mingit hirmuga kartust ei ole. Küll aga 15 protsenti on siiski märkimisväärne kogus. Ja kui me arvestame ka tuleva aasta 15 seal juba kokku 30 protsenti, nii et me peame tõesti mõistlikumalt suhtuma ja leidma igasuguseid kasulikke meetodeid ja vahendeid, et seda kala siiski õigel ajal välja võtta ja tahest õiget hinda saada. Jaga töötlejatel tuleb siin mõelda, et võib-olla siiski toodanguga midagi ümber mõelda, kallimalt toodangut teha, et, et see asi tasuks siiski ennast ära. Aga noh, kahjuks on ta niimoodi, et teadlased pakkusid välja, et teda vähendada veelgi rohkem. Aga kuna tõesti noh, eriti Eesti-Läti olid siin väga vastu sellele, kuna meil joosta väga valus olnud. Kuna meil on siiski põhine püügi objekt, kilu, räim, turska teatavasti vetesse ei ole momendil nii, et tänu sellele 15-l protsendil, aga tänu sellele ka pikeneb see kindlasti ajavahemik, millal see varu taastada. Kui just ei tule nüüd väga head looduse poolt looduslikke tingimusi, et kala nagu palju läks kiiremini ja, ja saaks ta kiiremini taastavasse. Palun. Enne laulu kuulsime, kuidas traalpüügiga eesti vetes praegu lood on ja sedagi, et mõnel hirmul on suuremad silmad kui hirm ise. Aga Eesti kalandus tema meie riigikassasse annab tõesti arvestatavat raha. Ja tema osa Eesti arengus üldse on väga suur ja sellepärast tasub muretseda tema tuleviku pärast ja ka selle pärast, kuidas meie oma suundumustes Brüsseli teele sobime. Keskkalameestega sageli kokku puutub, sest põld on ühine, on mereinspektsioon. Ja selle inspektsiooni peadirektor Aado Luksepp. Kui teie vaataksite nii võimalikult erapooletu pilguga kalamajanduse suunas kalurite suunas, siis mis on praegu see, mis tahab kindlasti sättimist, et me oleksime teistega võrdsemad, kui see päev saabub, et meid ühisesse rivisse kutsutakse või me sinna sobime? Euroopa Liidu kalalaevastik on väga suur ja, ja selle tõttu on äärmiselt tähtis, et Euroopa Liit jälgiks nii-öelda kalavarude ja kalapüügivõimsuste tasakaalu. Sellepärast et sellise suure laevastikuga võid sina ressursi nii-öelda hävitada või, või, või viia ta sellisele tasemele, tähendab, et tema taastamine võtab väga kaua aega üsna kiiresti Euroopa liidus selleks ette väljapüüki paremini kontrollida. Kogu kala käib ülekaalu. Meil. Nii-öelda suhtelise vabadusega on meil nii täpne arvepidamine kadunud. See tuleb kuidagi taastada. Eestis on praegu umbes 40 sadamat kuhu kala võib maale tulla. Teine tähtis moment peale nii-öelda selle väljapüütud ressursi jälgimise on ka püügivõimsuste nii-öelda arengu jälgimine, sest vanad laevad vahetatakse uuemate vastu, vanad nii-öelda püügivahendit vahetatakse uuemate efektiivsemate vastu välja. Ja, ja nii võib juhtuda, et sama laevade arvu juures ütleme näiteks paari-kolme aastaga püügivõimsus võib kasvada mitmekordseks. Tähendab väga täpset arvestust peetakse kalalaevade üle. Euroopa liidul on kalalaevade register ja kui me tahame astuda Euroopa Liitu, tähendab, peab meil olema see register selleks ajaks loodud. Euroopa liit kontrollib ka kalalaevade püügitegevust, et, et tõepoolest see laev, kellel on antud teatud kalaliigi suhtes ja võib-olla ka püügiviisi suhtes püügiõigus, et ta tõepoolest just nimelt seal ja sel ajal ja seda kala püüaks selleks on need laevad varustatud satelliitjälgimise süsteemiga. Ja tulevikus, kui Meie tahame minna Euroopa vetesse kala püüdma või ka Eesti veed. Ma mõtlen, et ega majandusvöönd saab olema Euroopa Liidu majandusvöönd, siis peavad ka meie laevad kõik olema varustatud satelliitjälgimissüsteemiga. Nii et teha on väga palju, aga me oleme alustanud ettevalmistusi ja arvestades sellega, et tõenäoliselt on meil vähemalt paar-kolm aastat aega nii-öelda kuni noh, nii-öelda kõige tagasihoidlikumate arvestuste, aga, aga, aga võib-olla ka veel rohkem siis loodame, et suurem osa ettevalmistus on selleks ajaks lõpetatud. Ja kui midagi jääb veel nii-öelda ripakile või nii-öelda sabaks taha, siis loodame nii-öelda läbirääkimiste käigus need ajad kokku leppida, millal me oleme selleks täiesti valmis. Hallo jah, Vaivara vana vallavanem Ülo Jõgi pooldajate. Meie kavade järgi oli teil siis täna tähtis päev valla rahvale spetsialistid tutvustasid teie maadele ehitatud võimast jäätmekäitluskompleksi. Kuidas rahval mulje on? Rahval? Nii millises seisus siis vastastikused läbirääkimised selle punkti üle praegu on? Ja õigupoolest on ju vallal suur võim, nii et kui teie annate oma jaa-sõna ja allkirja, siis komplekse üldse käiku läheb, nii et hoovad on ju teie käes? Jah, siis kasutusluba, load, Natalja valge, me tahame, et need on ikke karantiin olemas, et ka keskkonnaministeeriumi poolt. Lepingus Eteletab puuteid käideldakse. No meie siin toimetuses usume ka tegemist onu soliitsate partneritega, asi laabub, kõigi heade Riigiametnike arvu vähendamine keskasutustes ja kohtadel, see on nüüd mitmeti kõlanud ja mõne ministeeriumi puhul üsna kuumaks teemaks muutunud. Keskkonnaministeerium plaanib ja valmistab ette küllalt suuri muudatusi. Ühelt poolt, kui loed ajalehti ja kuulate arvamusi, et keskkonnateenistustele jätku nagu jõudu isikkoosseisu järelvalve jaoks ja ei ole enam võimalik kabinetist välja, saadad aru tuhanded ja, ja elanikud võtavad nagu tööpäeva ära. Teiselt poolt aga riigikassa seis näeb ette või lausa nõuab, et inimestega tuleb kokkuhoidlikult ka riigiametis ümber käia. Pidev suurendamine ei ole võimalik. Aleksander Leemet on keskkonnaministeeriumi nõunik ja millises järgus praegu siis ümberkorraldused on? Sellel aastal niiviisi, et jõudu jätkub küll. Ja eesmärk ei ole omaette koosseisude vähendamine praegu antud juhul kui me räägime maakonna keskkonnateenistuste moodustamise, haarab tsirka 300 inimest ja, ja ta haarab põhiliselt kahte praegust eksisteerivat riikliku keskkonnakaitselist institutsiooni. See on maavalitsuste keskkonna osa, konnad ja, ja kohalikud metsa ametid. Ja, ja toimub nende struktuuriüksuste ühendamine ja, ja ma ei ütleks, et siin toimuks mingisugust suurt koondamist spetsialistide osas. Pigem toimub küll, jah, koondamine sellist tehnilise personal, nali osas, sest meil on väga palju väikeseid struktuuriüksuseid, kus töötab kolm-neli inimest ja seal on eraldi autosid, eraldi raamatupidajad ja nii edasi ja seetõttu on otstarbekas liita need struktuurid ühte struktuuriüksusega. Mis me sellega kõige rohkem saavutame, saavutame kindlasti sellega teatavat majandusliku efekti, võib-olla mitte täna ja sellel aastal, aga me oleme teinud kalkulatsiooni, pikemas perspektiivis on see kohe ilmselge. Aga veel olulisem, mis ma arvan, on selle asjas sees, me tõstame nende hajutatud laiali seisvat keskkonnakaitsestruktuuriüksuste efektiivsust ja mis kõige tähtsam, vastutust nende tegevuse üle ja kui me suudame seda efektiivsus, siis me ei saa rääkida, et ametnikke veel vähe oleks. Rääkida, et meil on need võib-olla isegi rohkem ja praegu käivad analüüsid ja maakonnad on ise esitanud omapoolsed eelarvet, koosseisude taotlused ja oktoobrikuu jooksul vaadatakse need läbi, toimuvad läbirääkimised maakondade ministeeriumi vahel ja siis hakkavad tulema lõpp, lõplikumad, otsused. Kui suured koosseisud hakkavad töötama erinevates maakondades? On arusaadav, et kohapeal probleemid tõusetuvad, vaat kuidagi kiiresti ja teie allasutuste ametnikud on nendega silmitsi. Teiselt poolt, aga kui tehakse kokkuvõtteid ja kujundatakse poliitikat, siis pyha kontoris need read saavad nagu täidetud ja need tendentsid, mille vastu tuleb võidelda või milliseid toetuda, tulevad ilmekamalt välja, kui näiteks ühes maanurgas. Tavaliselt ümberkorralduste aegu tehakse mõnigi asi, aga mis on varem tegemata jäänud, parandatakse noh, ajale jalgu jäänud mingi takistus või kui nüüd vaadata niimoodi põhimõtete seisukohalt, siis mis selle kõigega, millest te rääkisite, veel kindlasti kaasneb või on kasulikku kaasa. Või kõigepealt alustama juba selle küsimusele vastamise niiviisi, et kõik maakonnad on, on läbi käidud ja tutvutud kohapealse olukorraga, see on kõige tähtsam, see tähendab seda, et siit majast on küll väljatöötatud põhimõtteliselt kontseptuaalselt ilusad, aga need tuginevad ka ikkagi kogemustel ja reaalelule ja, ja mul on hea meel seda, et kui nüüd olla maakonnad läbi käinud, siis oleme lihtsalt kinnitust saanud, et tõesti see olukord seal sarnane on. Ja miks sai maakonnad läbi käidud eelkõige selleks, et tutvustada need kontseptuaalseid lahendusi ja küsida siis ka seda, ma olen igas maakonnas küsinud, kas on alternatiivi või paremat lahendust või teiselt poolt kasse on ebaõige selline ühendamine siis ma olen saanud ikka üheselt vastused nii maavalitsustes, keskkonnaosakondades kui metsaametist, sest et jah, see on siiski õige, ainuke asi on Yahoiatud, ärge tehke seda kiiresti, valmistage korralikult, et seda me tahamegi teha. Botaanik, Urmas Laansoo tere, otsustasite rääkida nendest lilledest aias, keda ei ole vaja ümber istutada. Igal aastal või üldse mitte. Aga ometi vajavad nad kindlasti teatud tähelepanu ja, ja kindlasti on selliseid asju, mida siiski tuleb ette võtta, et nad järgmisel aastal jälle meie silma samamoodi rõõmustaksid nagu sel aastal. Kõigepealt suur tänu, et minu eeskuju on olnud nakkav. Taimede puhul on hakatud laiemalt kasutama asesõnana, kes, kuna nad tõepoolest on elus. See on väga meeldiv ja tõepoolest, ega kõiki taimi ei ole vaja igal kevadel või sügisel ümber istutada ega ega paljundada ega jagada vaid piisab, kui me järgime teatud reegleid. Need taimed, keda me samal aastal välja ei kaeva, ei paljuneda. Ümber istuta vajaksid siiski kah teatud hoolt ja see hool seisneb eelkõige väetamises põua ajal Welca kastmises ja kärpimises. Need taimed, kelle maapealne osa sügisel talveks kuivab vajaksid tagasilõikamist, sest paljud haigustekitajad talvituvad vanadel surnud lehtedel. Vanad kuivanud taimevarred sügisel, septembris või ka veel oktoobris tuleks ära lõigata, komposteerida või haigustunnustega, taime varred ja lehed põletada need padjand, taimed kõrgelt mägedes pärit taimed, kes kevadel ja suvel rikkalikult õitseksid vajavad kärpimist. Kui me seda õigeaegselt ei teinud. Neid tagasi kärpida veel ka sügisel. Võib-olla tasuks siinkohal nimetada need taimed ära siiski, sest inimesed ei pruugi teada, missugused need on kõrgel mägedes kasvanud taimed on. Need on väga levinud taimed, keda aadres kasvatatakse, kes vajaksid aeg- ajalt kärpimist, on kindlasti Aubrey eetod ehk sinipadjakesed, samuti hanerohud. Padjal floksid, padjad loksunud üldnimetus tegelikult nende all me mõtleme taglase floksin nõelia lähist, loksi ja paljusid, muide floksi liike. Ja, ja loomulikult nende liikide sorte, aga need on väga levinud, nemad on igihaljad taimed, kes on pärit kõrgmägedest ja on valdavalt padjandilised ja kasvatataks aadres veidi karmimaid taimi. Selleks, et need õrnemad taimed paremini talvituksid, on sügisel septembrikuu sees kasulik. Oma kiviktaimla võilillepeenra mitmeaastaseid taimi väetada kaaliumi ja fosforirikka väetisega keskmis arvestusega 30 kuni 50 grammi ruutmeetrile. Väetamise puhul peab kindlasti arvestama sellega, et poest väetis osta ostasime, jälgiksime, et need väetised ei sisaldaks lämmastikku või kui lämmastikku, siis minimaalselt näiteks kindlasti ei sobi ammooniumnitraat, karbamiid ja teised lämmastikurikkad väetised sügiseseks taimede väetamiseks. Sellega me teeme karuteene ja kevadel võime leida hoopiski surnud sõbrad aiast. Kui sageli peab väetama, tähendab, missuguse ajavahemiku järgi või piisab koguni ainult ühest korrast. Väetamisel piisab ühest-kahest korrast aastas kevadel ja sügisel. Muidugi me ei pea üldse kasutama mineraalväetised, võime kasutada ka kompostmulda seda siis raputades padjandite alla juurte aktiivsesse kasvupiirkonda kattes taime ümbrust ja värske mullaga. Seoses selle raamatuga on paslik meenutada ühte tähtpäeva, mis on käesoleva aasta. Et 270 aastat tagasi ilmus esimene teaduslik töö eesti taimede kohta. Selle 270 aasta jooksul on eesti taimestiku kohta ilmunud vähemalt 7000 kirjatööd. Loend nendest töödest on siin selles raamatus olemas, et Saisega raamatut koostades läbi vaadatud. Ja selle põhjal siis valmis ka eesti taimede loend, mis milles kajastuvad ka need viited, millal mingit taime on Eestist. Kõigepealt mainitud. See on iga riigi kohta toodud mitmesugust muud infot nii tema leviku kohta Eestis kui taime hüüdise leviku kohta. Aga peale nende kahe suure loendi on siin raamatus ka juttu eesti taimestiku kaitsest kus mainitakse mitmeid punkte, millega Vistsi ja natukene liiga vähe tähelepanu pööratud. Üks neist on taimestikukaitse sisse toodud taimede eest. Ja tava tavapärased sellises raamatus on ka siis ööd annab ülevaate sellest, kuidas seda taimestikku on puuritud, kes on need botaanikud olnud, kes on andnud oma panuse sellesse töösse? Mis ma muud ikka oskan öelda, raamatut koostades? Mul ei olnud nagu sõrmes seda selget raamatu talvitaskonda, mina täpselt ei tea, kellele see raamat mõeldud on. Aga kui ma seda tegin, siis ma tegin teksti nagu endaga, nii et ma loodan, et tegelikult sellest on vast ka teistele mingit kasu.
