Otsime Gröönimaa tundras eksootilisi muskusveiseid. Üldse no maastikus tuleb otsida selliseid kivirahnu suguseid,  monstrume. Veetase justkui langeb, aga jala ikka siit silla alt läbi ei saa. Ebatavalised ilmaolud räägivad kliimamuutustest. Tegelikult on soe aastaaeg juba muutunud pikemaks. Aed põõsalinnu tunneb ära flöödihäälse laulu järgi. Ja küll on idülliline juua hommikukohvi siin Gröönimaa  liustiku taustal ja me ju tegelikult kuulsime  ja nägime eile, kui ka öösel seda. Jää langemist sellise mürinaga, et pidevalt seda jääd,  siis tuleb ja. Ise kujutad ette, see on praegu siin 40 50 meetrit julgelt  seda liustikuseina ja peab sellest aru saama,  et liustik on pidevas liikumises. Ta elab, kogu aeg elab ja tegelikult siis see 20 protsenti  või vähem Gröönimaast, mis ei ole jääkilbi all. Mis maa see siis on? Niisugune klassikaline tundru maastik, tundrutaimed. Ja on ka rohtu, nii et ka rohusööjatel on midagi siit võtta,  et ta ikkagi rohelus ja, ja kui sa kevadel satud siia rohelusse,  siis on siin ka linnulaulu laulu, sest siin on päris mitmeid värvulisi. No igatahes, pakime oma asjad kokku, lähme vaatame,  kas me kedagi täna siin tundra peal ikka näeme. Küll kedagi ikka näeme. Kui me siin maastikus nüüd matkame, noh imeilusad vaated on siin,  aga siin maas, kas see ongi põhimõtteliselt kröönima mets  nagu võiks öelda, no antud paigas küll, nagu sa näed,  et nendest põõsastest kõrgemad, mis on siis artiline paju  väga kõrgemaid puid siin ei ole, Paju, siis,  ja see on see paju. On ikka paju ju korralik ja siis sa näed veel tegelikult  ühte puud, see on siis see vaevakask. Vaeva roomab siin mööda seda maapinda. Et hakkab juba sügiseselt kirjuks tõmbuma. Kaselehed ju täitsa täiesti kaselehe moodi küll,  aga tõesti selline vaevaliselt kasv, nii ta on. Jah, aga me oleme praegu, eks ju, põhja polaarjoonest põhja  pool ja meie oleme praegu kuskil sadakond kilomeetrit  polaarjoonest põhja, nii jääkilp on juba meist kõrval. Aga miks siin on üldse selline jäävaba ala,  me oleme ju ikkagi Arktikas? Üks põhjus on see, et kõigepealt esmalt peab ütlema,  me oleme läänerannikul ja läänerannikul lihtsalt soojad  atlantilised veed, mis lõuna poolt siia hoovusega ülespoole liiguvad. Need hoiavad selle ranniku ala jäävabana ühelt poolt  ja teiselt poolt võimaldavad niisuguse soojema kliima. Nüüd teine asi on siin see, et siin ei ole kuigi palju sademeid,  tegemist on sellise hästi ariidse, tüüpilise arktilisega  ega järelikult siin suvel läheb üsna soojaks ka. Ja, ja siin on sääsepõrgu on täiesti suvel olemas päikese käes. Soojad ilmad, eriti nüüd viimastel aastatel 20 25 kraadi  pluss ma ise kogesin eelmine aasta idarannikul 25 kraadi,  mis on tegelikult külmem koht ida rannik. Et et ütleme nii, et see ei ole päris see,  mida üks polaarhunt tuleb Arktikast otsima. Kuigi Gröönimaa võib tunduda tühi ja paljas,  elab siin hulganisti erinevaid loomaaia linnuliike. Meil õnnestus oma lühikese tundramatkal kohata põhjapõtru  ühte Arktika jänes ja valge põsklaglesid. Kuid meie soov oli selles piirkonnas näha ühte tõeliselt  eksootilisest looma muskusveist. Muskusveis on, on rohusööja loom, kõige suurem rohusööja  loom Arktikas üldse. Ta on sellise eelajalise välimusega, tegelikult ta ongi  eelajal loom, sest ta on mammuti kaasaegne. Ta on tegelikult jääaja relikt pärand jääajast,  mis on meieni veel siia ulatunud tänapäeva ja,  ja tema asustab peaasjalikult ütleme siis see endeemne liik,  kes on veel sellest nendest vanadest aegadest,  kes sealt Kanada Arktika saarestikust on siia liikunud. Tema asustab põhjaGröönimaad ja idakröönimaad mitte nüüd  päris lõunasse välja, aga seal see, keda meie siit otsime  läänerannikult on tegelikult taasasustatud inimese poolt,  aga nad on hästi kosunud. Populatsioon on kasvanud täna Gröönima. Muskusveiste arv on hinnanguliselt kuskil 17 22000 isendit,  mis on päris hea. Kuidas me võiksime ta üles leida, mille järgi me peame  otsima või kus ta siin on üldse? No maastikus tuleb otsida selliseid kivirahnu suguseid,  monstrume, nad on natukene tumedamad. Nad on päris nurgelised, võib-olla looduslik kivi on pigem  natuke ümar, et kui me näeme nurgelist ja  siis tuleb mõnda aega jälgida, kas see kivilahmakas hakkab  ka liikuma. Rohtu, nagu sa näed, siin on samamoodi seesama. Paju need lehed on talle täitsa hea maiuspala,  nii et, et söögipuudust ei ole. Ma usun, et, et küllap peaks ka, peaks ka see muskus veis  siin kuskil olema. Nii ega kröönimaal ikka päris nälga ei jää  ka ei jää, nagu sa näed, rännumees ka mitte,  et, et. Et kukemari tüüpiline Arktika mari on siin täiesti olemas  ja ja, ja, ja seal näed kaugemal sinised paistavad mõned  mustikad ka. Et ega see on väärtuslik dieedi lisa kohalikele,  et inuiidid ju valdavalt on olnud siin nii kaugel põhjas,  lihadieedi peal ja kui sa midagigi taimset,  saad rohelist, et see on sul. See on sul väga väärtuslik vitamiin. Turismibuss läks mööda, ega see tee siin,  kus me kõnnime praegu? Meile tunduvad teed väga tavalised, aga Gröönimaal see väga  tavaline ei ole, just. Ei, absoluutselt ja see on parim tee tõenäoliselt,  mis siit saada on, kui me jätame mõned asula tänavad välja  ja kahtlemata Gröönimaa kõige pikem tee kõige pikem tee  ühtekokku ühes s siis üle 42 kilomeetri,  kui võtta siis liustiku servast kuni sadamani välja. Aga see, miks see tee siia rajati, sellel on  ka oma lugu ju taga. Ja selle omal ajal rajas juba kümneid kümneid aastaid tagasi  rajas selle Volkswagen, et testida oma autosid siin,  nendes oludes ja tingimustes. Ma ei tea, kui palju nad tõsiselt seda kasutasid,  aga, aga ütleme, et Kanger, lusaki inimesed  ja turistid, kes siia tulevad kruiisilaevadega,  võivad olla sellele selle autotootja väga tänulikud  selle tee eest ja meie oleme ka tänulikud,  sest ega see maastik väga lihtne alati ei ole,  nii et lähme vahepeal seda teed mööda. Näed sa siis, mida meil siin. No mis sa arvad, mis see võib olla? See on mingisugune tuust, vaata, katsu pane näppude vahel  väga pehme ja. Aga see võiks olla siis mustkus veise oma  ja just nimelt tegemist on siis muskusveise alus villaga  mis on, nagu sa isegi käest võid tunda, see on maailma kõige  soojem vill peaks olema kaheksa korda soojem kui lambavill. Ja ka väga hinnaline pidavat olema isegi turul kallim kui kasmiir. See soojas absoluutselt, see on alus, vill,  mida ta vahetab kevadisel ajal. Siis jäävad need tuustid selliste paju ja,  ja, ja selliste põõsaste külge kinni, kui ta siit läbi läbi jalutab. Ja see on üks tema sellistest suurepärastest kohastumustest  eluks karmis Arktikas. See teine On võime on see, et ta suudab taimset massi,  mida ta sööb, väga pikalt seedida ja sealt kätte saada  nii efektiivselt kõik, maksimaalselt võimalikud toitained. Et ta saab elada ka nii kaugel, igal pool ei ole  nii roheline ja täpselt just ma rääkisin,  et nad elavad ju põhja-kröönimaal. Et seal seda rohelist on oluliselt vähem see veel kiduram  ja veel olematuma taimestikuga, aga ta saab seal hakkama. Me mõtleme veist natuke nagu lehma, eksju meil ta ei ole  üldse veise moodi. Ja tegelikult on ta nimi muskusveis, aga ta sugulusside on  hoopis kitsede ja lammastega. Ja see tegelikult paistab hästi silma, kui vaadata,  kuidas muskus veis jookseb. No ikka ehtne lamba moodi jooks on siin. Tal on Vaenlased ka needsamad hundid siis või on ta siin niisugune  peremees tegelikult. Ütleme, et siin piirkonnas tal tegelikult ühtegi vaenlast  peale siis jahimeeste, kes teda kütivad ei ole,  aga põhja pool ja ida pool, kus on hundid,  siis jah, nende huntidele on eriti siis just need vasikad on  peamiselt saakloomad, aga kröönikohalikud kütivad teda,  kröönikohalikud kütivad teda ja tal on väga huvitav kaitse,  kaitsemehhanism või süsteem, mida nad huntide vastu  siis kasutavad. Nad võtavad kaitseringi sisse sarvedega selle võimsa sarvküll. Isasloomadel võib see sarvkilp olla 10 12 sentimeetrit paks ja,  ja nendega seisavad siis niimoodi ringist väljapoole  huntidele vastu ja ringi keskele koondatakse  siis noor loomad. Ühe väikese karja me siit mäe verelt oleme nüüd leidnud,  et pisike kari väga lähedale me neile ju vist hiidlida ei saagi,  nad lähevad minema. Tegelikult on võimalik, saab küll, aga, aga me peame olema  tuule suhtes ehk siis õiges, õiges suunas,  me peame alla tuult tal haistma, mis meil on päris hea. Ega ta, see nägemis meil nii üliterav ei ole,  et ja, ja, ja teinekord Ta laseb isegi isegi isegi lähemale,  praegu on meie kahjuks räägib see, et on jahihooaeg  ja ta võib küll olla lammas, aga ta nii rumal kui lammas  ka ei ole, et ta teab, millal, millal talle jahti hakatakse pidama. Need on emased, siis kõik paistab küll, et ma ei näe ühtegi  ühtegi suurt sellise suure sarvkilbiga isaslooma,  et tundub, et kõik on emasloomad ja isased on kuskil  müttavad praegu seal mäe taga. Et kellele haarem nii-öelda kuuluma hakkab,  et see on see aeg augustikuus, kus nad arveid klaarivad oma ajal. Igatahes. Muskus veised on Gröönimaal täiesti olemas,  me oleme aasilmaga näinud. Nad on palju põnevamad. Kui võib olla Pealtnäha tundub, nad on tõesti kohastunud  selle karmi kliimaga ja see Nimi, see habemik, mis, mis neil on Grööni keeles pandud,  on ka täiesti kohane, väga nunnud ja absoluutselt  absoluutselt see habemik, mille nad on pandud  ja ma võin sulle ütle, et olles ise olnud mõne meetri  kaugusel ja vaadanud sellele isasloomale silma,  siis see pilk on nii eelajalooline ja nii hirmutav,  et, et see on see võimas tunne. Järgmises saates uurime, miks on maailma tähelepanu  pöördunud Gröönimaa maapõue rikkustele ja  mida kröönlased seal kaevandamise tulevikust ise arvavad. Möödunud aasta oli maailmas mõõtmisajaloo kõige soojem. 2024. aasta lõpp ja 2025. algus paistavad Eestis silma  suurte sadude ja sulaveega, mis tekitasid keset talve  kevadele omast suurvett mitmel pool sealhulgas Emajõe linnas,  Tartus. Mis siis nüüd, 2025. aasta alguses jaanuaris Tartus juhtus niimoodi,  et ema jõgi libises üle kallaste Ja et no konkreetselt juhtus selline üsna noh,  pigem tavapärane nähtus talviti, mis jõgedel on,  et jõgi, ummistus siis jää ja nüüd antud juhul väga tugeva  lumesaju tõttu. Veetase justkui langeb, aga jala ikka siit silla alt läbi ei saa. Tartu linna paljude elanike jaoks on see suurvee näitaja  ja see, kui vesi jõuab kroonuaia silla vasak kalda kõnniteele,  siis et noh, et pigem mina ütleks, et see on seetõttu,  et kõnnitee on ehitatud madalale. Mitte et vesi nüüd väga kõrgel oleks. Et, et kui me vaatame siit otse nüüd sellele mõõtelatile ja,  ja võrdleme seda ajalooliste numbrite Nii ootame, saad ette näidata küll. Siis. Siis nüüd. Kahekümnendatel oli selline Keskmine kõrgkevadine kõrgvesi siis kuskil sellel tasemel  see on siis 1900 kahekümnendatel ja et siis see on  siis ütleme umbes kolm meetrit et mis, mis tekitas võib-olla  siis elevust Tartu linnas, praegu tekitab  siis umbes meeter madalam veedase elevust  ja kui nüüd rääkida üldse ajaloolisest rekordist Ehk siis 373 sentimeetrit üle nulli. Et siis see on meil nüüd siis siin. Inimesed pole harjunud veidike kõrgemate veetasemetega,  pluss see väga järsk tõus, et see on nüüd küll nii-öelda Võib-olla siis viimastel aastatel natukene niisugune trend,  et need tõusud, veetasemed ei ole küll suured,  aga. Need tõusud on järsemad. Äkilisi veetaseme tõuse on sel talvel kogenud mitmed Eesti piirkonnad. Jaanuari alguse sula ja vihmad tekitasid Viljandi  ja Pärnumaal üleujutusi, kus üle Kallaste tõusnud Reiu jõgi  tõi päevakorda hooldekodu evakueerimise. Mujal maailmas on samuti nähtud ootamatult karme ilmaolusid. Suve lõpus tabasid ulatuslikud üleujutused Kesk-Euroopat. Oktoobris nõudsid inimelusid tulvaveed Hispaanias  ning enneolematu kuivus ja põud on loonud soodsad tingimused  maastikupõlenguteks maailma eri paigus. Kui me vaatame kliimat nagu teaduslikus mõttes,  siis see on alati globaalne. See, see ei ole lokaalne. Ja tõepoolest meil siin Eelmine aasta on olnud ilmselgelt väga soe. Kui me vaatame seda seda graafikut, siis me näeme,  et 2024. aasta ja 2023. aasta, mis on siin roosamaalt näidatud,  et nad on nagu teisest maailmast võrreldes kõigi eelnevate aastatega,  mis on siin üsna sellised sinised ja beesikad. Et tõepoolest midagi on juhtunud. See, kui meil globaalne temperatuur tõuseb,  see tähendab seda, eks ju, et et kogu kliimasüsteemi. On rohkem energiat jäänud. Aga mida öelda nendele inimestele, kes ütlevad,  et pole siin ilmas miskit imelikku ja ei ole siin mingit  kliima soojenemist, et nemad mäletavad ka oma elust  selliseid talvesid, kus on maa must, lund ei tulegi  ja on soe talv. Mul on siin üks joonis, mis on hästi tore iseloomustamaks seda,  et see muutus allasadava lume hulgas võrdluseks on siin kaks perioodi,  kaks 30 aastast perioodi on omavahel võrdluses  ja see on siis näitab seda, eks ju, et et kui suur on  siis erinevus lume paksuses ja näitab tegelikult meile seda,  et alla sajab ikka aina rohkem ja rohkem. On ju, sest teisel perioodil on siin Mandri-Eestis  tegelikult lund sadanud rohkem. Aga. Lumepäevi on vähem ja no see aasta on meil olnud hästi  ilmekas selles suhtes, eks ju, et meil tõesti tulid väga  suured lumekogused, aga, aga see sulab varsti ära  ja see muutlikkus on väga suur ja see niisugune muutlikkuse  kasv ja ka ekstreemsete olude kasv on tegelikult tõepoolest  tunnus kliimamuutustest. Kui me nüüd vaatame nendele numbritele ja andmetele peale Siis, mis aasta aegadel Eestis selline keskmise temperatuuri  muutus kõige selgemalt välja tuleb. Kui vaatame Eesti keskmist õhutemperatuuri aastaaegade  lõikes siis jääb eelkõige silma talv, kus soojenemine on  olnud kaks kuni kolm korda tugevam kui teistel aastaaegadel. Nii et kui meil võrreldes perioodiga 1961 kuni 1990 on nüüd  suved keskmiselt 0,8 kraadi soojemad siis talved lausa  keskmiselt 2,1 kraadi soojemad. Eesti keskmine õhutemperatuur on kasvanud viimase 70 aastaga  tempos mis on ligikaudu 0,3 kraadi 10 aasta kohta. Eriti. Kiire soojenemine on toimunud just viimase 30 aasta jooksul. Need muutused, mida me näeme praegu Eestis on võrreldavad  keskmiste muutustega Euroopas. Aga need on oluliselt kiiremad kui globaalse keskmise  õhutemperatuuri muutus. Aga kuidas siis proovida lihtsasti põhjendada seda,  et see Euroopa, nüüd ma ei tea viimase 30 aastaga  siis eriti, et siin just see keskmine temperatuur niimoodi  hoogsalt tõuseb. Soojenemine meie piirkonnas on selgelt seotud ookeani  hoovustega ja suuremastaapsete õhuliikumistega tsirkulatsiooniga. Me asetseme Atlandi ookeanile üpris lähedal  ja need muutused, mida me näeme praegu Atlandi ookeani põhjaosas,  seal toimuv soojenemine, see kõik mõjutab  ka meid. Need mõjud on ühesuunalised ja kahjulikud. Me näeme, et et mõjud on seotud inimtervisega,  on seotud ökosüsteemidega, on seotud loodushüvede kasutamisega. Need on selgelt üha enam piiratud ja need kahjulikud mõjud  on selgelt seotud inimtegevusega ja kasvuhoonegaaside  heitkogustega iga kraadi kümnendikuga tegelikult need  kahjulikud mõjud tugevnevad. No me oleme nüüd siin Tartu ääres, võib öelda kuulsas Ihaste  elamupiirkonnas ja tundub, et ikka vesi läbi aegade on  inimesi tõmmanud just selleks, et oma kodud sinna juurde  ja lähedale rajada. Kas sina näed siin mingisuguseid ohte? Vana Ihaste esimesi maju hakati ehitama kuuekümnendatel. Ja ja krundid jagati välja siis ikkagi võimalikult veele  lähedale ja ja juhtumisi sattus ka selline aeg,  kus umbes 10 aastat, kui, Emajal olid madalad veeseisud kohe niimoodi 10 aastat  järjest ja järelikult ei pööratudki sellele  siis nende võimalikele kõrgematele veeseisudele tähelepanu,  ehitati majad ära ja nüüd siis tänaseks. Me olemegi selles olukorras, et nende, see vanaihaste osa  Tartus on nii-öelda pidevalt või konstantselt,  on siis selles üleujutusala Piirkonnas neid üleujutused võivad tulla nüüd  siis täna ja tulevikus väga järsult. Hüdroloog soovitab hoonete ja ehitiste planeerimisel võtta  arvesse üleujutustele tundlike piirkondi,  mis asuvad meil nii rannikualadel kui sisemaal. Mis tahes veekogu lähedale ehitades tuleb silmas pidada  ohutut kaugust isegi siis, kui seda infot pole kaardile märgitud. Mida see kõik lähiajal Eestile tähendab ja,  ja toob, kas meie aastaajad kuidagi muutuvad,  mis ilminguid me rohkem või vähem hakkame nägema? Aastad on juba muutunud, tegelikult on soe aastaaeg juba  muutunud pikemaks. Kust me seda teame, noh, üks asi, et me mõõdame,  onju, aga minge küsige põllumeeste käest. Kas nad tajuvad ja tunnevad, eks ju see kasvuhooaeg on  pikemaks muutunud ja no muidugi eelmine aasta oli ju super aasta,  me saime maisid küpseks ja mis kõik veel,  see näitab väga selgelt, et tegelikult on soojust palju enam tulnud,  aga teine tendents on tõepoolest see sademete režiimi muutus. Et kui meil ikkagi lumi maha ei jää, siis see tähendab seda,  et kevadel ei ole suurvett. Ja, ja see tähendab ühtlasi seda, et, et et noh,  kevaded on kuivemad, see tähendab seda, et kogu see hooaja  algus on kuivem. Noh, kas nüüd suvel tuleb seda vett, ei tule vett,  nii et, et nagu selline niiskusrežiimi muutus,  on ka väga selgelt juba tajutav. Hiliskevadel siis, kui päevad on juba meeldivalt soojad  ning toomingates laksutavad ennastsalgavat ööbikud seab end  sisse aedpõõsalind. Tavaliselt on ta meie põõsalindudest üks hilisemaid  saabujaid ja tema laulu võib kuulda alles siis,  kui põõsad ja puud on saanud lopsaka leherüü. Meie põõsalindudest on ehk ka kõige igavama sulestikuga aed,  põõsalind on nimelt ühtlaselt pruunikas hall,  veidi heledama ala poolega. See ongi väidetavalt lisaks peale hakkamatult kõlavale  laulule hea määramistunnus, kuna nii üksluise välimusega  värvulisi meil väga palju ei leidu. See pruunikas hall suleline alustab hiliskevadel laulmist  juba hommikuämaruses enne päikesetõusu ja tema ilusat  flöödikõlaga häält võib kuulda päikeseloojanguni. Tema esitus on elavam siiski hommikutundidel  ja olen märganud, et mida enam aed põõsalinde korraga  ümbruses laulab, seda valjemaks nad ka muutuvad. Just laul on see, mille järgi aed põõsalinde hõlpsalt leida võib,  sest enamuse ajast kipuvad nad tihedate okste keskel hoidma. Meie põõsalindudest on ta küll üks arvukamaid hinnanguliselt  kuni 600000 paariga kuid näevad või tähele panevad teda vähesed. Ometi ei kujutaks ma tema panuseta kevadsuvist linnukoori ette. Lauldes on ta pidevalt liikumises ning kui ta peaks  vähemalgi määral märkama inimese jälgivat pilku,  taandub ta koheselt sügavamale roheliste lehtede keskele,  aga ei lenda päris kabuhirmus minema. Need paigad, kus aed põõsalinnule laulda meeldib,  on küllap armsad, sest naaseb ta kindlatele okstele päris sageli. Sageli pesitseb ta segametsades ning okaspuumetsade servaaladel,  kui seal leidub lehtpuid ja põõsaid. Vesi rajavad nad nii nõgesevarte, vaarikate  ja sõnajalgade keskele kui ka põõsastesse  ning isegi noortesse kuuskedesse. Poegadele peavad nad toiduks peaasjalikult putukaid. Valdavalt neist huvituvad nad suve esimeses pooles isegi. Hiljem lisanduvad aed põõsalindude menüüsse  ka erinevad marjad mida haukavad nad nii metsast kui aiast. Kuid rändeks koguvad nad energiavarusid siiski putukate najal. Aed põõsalinnud saabuvad metsadesse küllaltki hilja  ning niipea kui esimesed lehed pudenema hakkavad,  sätivad nad end juba teele. Enamik lahkub meilt juba augustis. Tegusamad paarid jõuavad selle lühikese ajaga meie üürikese  suvega üles kasvatada kaks pesakonda aga enamasti piirduvad  need linnud vaid ühe kurnaga.
