Tõukuvalt möödunud aastal Euroopas möllanud põllumeeste
protestidest on teinud Euroopa komisjon ettepanekud,
millega põllumajandustootjate olukorda parandada.
Liikmesriigid on parasjagu kujundamas oma seisukohti nendes
küsimustes ja nii küsis ka meie põllumajandusministeerium
asjasse puutuvatele liitudelt.
Tagasisidet jätkab ministeeriumi biomajanduse asekantsler
Madis Pärtel. Mis probleemi me lahendame, on see, et toiduainete
tarneahelas on erinevad osapooled, on esmatootja,
on töötlev tööstus on jaekett ja see hind,
kui nende vahel seal kujunebki ja tihtilugu selles
hinnaläbirääkimistel just see ahela alumine osa,
ehk siis esmatootjad jäävad kehvemasse positsiooni.
Ja sellele probleemile ongi komisjon ja ka Eesti riik
proovinud leida lahendust. Kuid näiteks nii kaupmeeste liidu kui ka
kaubandus-tööstuskoja tagasisidest ilmneb,
et jääb arusaamatuks, mis probleemi lahendada püütakse,
selgitab koja jurist, ire Enn Tarto. Meie oleme seisukohal, et Euroopa Liit peaks üleüldiselt
võimalikult vähe sekkuma siis ettevõtete vahelistesse suhetesse,
kui selleks ei ole nii-öelda äärmist mõjuvat põhjust.
Hetkel nii-öelda algatus viitab, et põllumajandustootjate
positsiooni on vaja parandada kohe ja meetmed on vaja
rakendada viivitamata, siis meile ei ole hetkel nagu päris selge,
mis hetkel nii kriitiline probleem siin on. Tartul on näiteid veelgi. Kui eesmärk on parandada põllumajandustootjate positsiooni,
aga algatuse üks säte lubab liikmesriigil sätestada ka
miinimum kehtimise ajalepingule, mida pooled omavahel sõlmivad,
siis tekibki see olukord, kus näiteks hoopis
põllumajandustootjate positsioon ei pruugi paraneda,
sest näiteks jaeketid võivad otsustada, et nad ei soovigi
mõne väikse põllumajandustootja käest tooteid osta. Irene Tarto sõnul jääb mulje, et selle algatuse mõjusid ei
ole veel täielikult analüüsitud. Ei ole tegelikult teada see, kas salgates üldse omab mingit
mõju ja kas üldse omab positiivset mõju ning kuidas mõjutab
ka kõiki teisi ettevõtteid, kes algatusega seotud.
Et see on üsna suur mure siin praegu. Asekantsler Madis Pärtel ütles, et Brüsselis parasjagu
käivad need kohtumised, kus komisjon omaalgatust selgitab.
Seega on ka põllumajandusministeeriumis tekkinud küsimusi,
millele veel vastuseid pole. Näiteks komisjon näeb ette, et võiks olla mingid vahendusmehhanismid,
et kui meil on esmatootja ja näiteks jaekett,
et kui neil on tülid, et ilmad enne kohtusse läheksid,
et siis võiks olla seal vahel mingisugune vahendusmehhanism,
me täpselt ei saagi aru, et kes on ütlemisfunktsioonidega,
kes siis peaks nagunii-öelda lepitama neid osapooli,
et selliseid nüanssi seal on, mille osas meil täna ei ole
täit selgust ei ole ka positsioonid, kas see siis on lõpuks
hea või halb.
