Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast
üheksandast veebruarist, mina olen Uku Toom.
Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrk ühendati Mandri-Euroopaga. Põhimõtteliselt on see protsess nüüd valmis,
et nüüd me hakkame siis igapäevaselt õppima,
et kuidas see elu uues süsteemis käib.
Ja täiesti kindlalt tuleb siin ka mingisuguseid üllatusi,
kui nad päris palju süsteemi juhtimises ikkagi muutus. Ust-Luuga sadamas toimus naftatankeril plahvatus.
Rasket koerarünnakud on sagenenud, enda omavalitsuste
võimalused ohtlikke koeraomanikke korrale kutsuda on olematud.
Ahvena silma parasiite leiab üllatuslikult ka kalade ajust.
Üle poole 1000 inimese üle Eesti suundusid täna hommikul
Pitka matkale. Kaitseliidu Järva maleva pealik Kuido Pettai ütles,
et admirali nimelise matka korraldamine aitab kogukonda liita. Johan Pitka oli ju vabadussõja kangelane esiteks
ja teine on ta ju kaitseliidu rajaja. Ilmanõmme pilves selgimistega ja sajuta temperatuur öösel
miinus ühest kuni miinus 12, homme päeval pluss ühest kuni
miinus viie kraadini. Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseerida täna
kell 14 null viis edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga.
Selleks lülitati Leedu ja Poola vaheline elektriühenduslülid
pol link tööle vahelduvvoolul.
Küsisin Eleringi juhatuse esimehelt kalle kellelgilt,
kuidas ta need kaks möödunud päeva kokku võtab. Ma arvan, et see kõige lihtsam kokkuvõte on see,
et projekt, mida on ette valmistatud väga hoolikalt heade
spetsialistide poolt, et ligi 20 aastat.
Et see saabki ainult nii libedalt minna,
nagu see poolteist päeva siin läks.
Suuri kõrvalekaldeid plaanidest ei olnud see ainuke üks
eilne sündmus kui täiesti ootamatult üks Leedu elektrijaam,
väljalülitus, see oli niisugune huvitav sündmus,
aga ka see ilusasti käsitleti ära juhtijate poolt,
et läks kõik väga hästi. Kas täna läks kõik plaanipäraselt või kas sai üldse täna
midagi viltu minna? Ja need tänased katsed, mis üldse olid ette nähtud,
et need olid tõesti sellist tüüpi katsed,
mille käigus suurem süsteem mõjutatud, ei saanudki olla,
et need olid kohaliku tähtsusega katsed,
mis olid lihtsalt vajalikud ära näidata,
et meie pool toimivad süsteemid õigesti.
Aga ma toon olulisem, võib-olla oli see,
et eilsete katsete järel olevast perioodist kuni siis tänase lõunani. Me emiteerime sellist olukorda, nagu võib juhtuda ka
suvalisel hetkel tulevikus, et me peamegi lihtsalt pikemat
aega ise Baltikum tasakaalu hoidma selle käigus,
kui koormus muutub, Tootmine muutub, et me näitame ise
endale sellega, et me saame sellega väga hästi hakkama,
et, et siin mingitel hetkedel oli sagedus,
mis on tasakaalu indikaatoriks, oli tegelikult isegi ilusam
kui Kesk-Euroopas. Samal ajal oli Kas nüüd on siis sellele etapile punkt pandud enam mingeid teste,
katseid, täiendavaid tegevusi ei tule? Just et nüüd on see protsess läbi viidud,
et selle sar talitus katse kohta loomulikult tehakse,
detailne raport, et aru saada, kas kuskil mingi süsteem
vajab veel täiendavat, et nii-öelda peenhäälestamist,
aga põhimõtteliselt on see protsess nüüd valmis,
et nüüd me hakkame siis igapäevaselt õppima,
et kuidas see elu uues süsteemis käib ja täiesti kindlalt
tuleb siin ka mingisuguseid üllatusi, kui nad päris palju
süsteemi juhtimises ikkagi muutus. Aga see ongi selline õppimise protsess ja saame iga päevaga
veel paremaks. President Alar Karis, kes osales täna koos Euroopa Komisjoni
presidendi Ursula von der Laieni, energeetika
ja elamumajanduse volinikud, on Jürgensoni
ja kaitse- ja kosmosevoliniku, Andrus kobiilusega
ning teiste pilte tikkumi presidentidega Vilniuses
energiasõltumatuse päeval, ütles, et Baltikumi
elektrisüsteemide ühendamine Mandri-Euroopaga on ajalooline samm.
Meie ühendused Venemaaga teevad meid haavatavaks. Meie ühendused Euroopaga on meie tugevus,
ütles Karis.
Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien nimetati
kuidas seda ühinemist kui ajaloolist hetke
ja ta toonitas, et Euroopa Liit on seda projekti aastate
jooksul toetanud enam kui ühe miljardi euroga. Eesti asjade juurde nüüd rohkem või siseeesti juurde rasked
koerarünnakud on sagenenud enda omavalitsuste võimalused
ohtlikke koeraomanikke korrale kutsuda on sisuliselt olematud.
Menetluses olev seadusemuudatus annaks edasi pidi võimaluse
hoolimatuid koeraomanikke trahvida kuni 6400 euro suuruse rahatrahviga,
jätkab Mirjam Mõttus. Koerte rünnakute tõttu saab talviti keskmiselt igas kuus
viga neli, suviti seitse kuni üheksa inimest.
Praegu kehtiva regulatsiooni järgi saab omavalitsus
lemmikloomapidamise eeskirja või heakorra eeskirja rikkujad
korrale kutsuda aga alles pärast seda, kui tema vabalt ringi
liikuv koer on juba kedagi rünnanud.
Enne seda tohivad korrakaitseametnikud hooletu
loomaomanikuga vaid vestelda ja rikkumisele tähelepanu
juhtida edasi, räägib seadusemuudatuse eelnõu üks algatajaid
Tiit Maran. Nad võivad küll rääkida, kui on juba teada pikka aega,
et mingid koerad on, on kurjad ja agressiivsed,
aga omanik võib üldse mitte välja teha, sest et
omavalitsusel ei ole mingit muud võimalust,
kui aint veel mitte midagi rohkemat teha ei saa
ja tavaliselt siis tagantjärgi, kui mingi asi on toiminud,
siis ta saab alles hakata rakendama teatud menetlusi selle
olukorra lahendamiseks, aga inimene on juba saanud viga
ja siis põhiline just oli see, et tekitada see teatud nagu
jõuõlg omavalitsustele, et nad saaksid ennetavalt,
kus need probleemid tõesti kuhjuvad, sellised omanikega,
kes on vastutustundetud, midagi ette võtta. Maran lisab, et seadusemuudatus annab omavalitsustele õiguse
teha järelevalvet koerte ja kasside pidamise eeskirja
täitmise üle. Trahv on viimaste meetmete hulgas üldse,
ennem on ikkagi inimesega rääkimine, menetlemine,
selgitamine, ettekirjutused, ja kui see kõik ei aita,
siis alles sellisel juhul on see trahv seal nagu taustal olemas,
nii et see on see, mida praegu avalikkuses kipub,
seda raputab nagu inimeste tähelepanu enda peale,
aga see on kõige viimasem üldse, mis seal teha.
Nii et eelkõige oleks see, et omavalitsustel oleks võimalik
ennetavalt selliseid olukordi ära hoida,
kus inimesed võivad sattuda sellist koera omanik koerte
rünnaku alla, mis oleks olnud võimalik ära hoida,
aga lihtsalt omanike õigel ajal õigeid otsustusi teinud. Politsei ja piirivalveameti arenduseksperdil Lii Kallase
sõnul oli politseil eelmisel aastal loomadega seotud välja
sõita üle 1300, millest 550 olid seotud koertega.
Kokku alustati enam kui 70 väärteomenetlust.
Kallase sõnul seadusemuudatus nende töövaatest palju ei muuda. Kunagi aastate pärast, võib-olla ta võib loksuda sinna
õigesse paika, aga esialgu ta kindlasti on.
Teated tulevad ikkagi meile ja kui teated tulevad meile,
siis me peame ikkagi kontrollima ja reageerima teatud juhtudel. Vene Telegrami kanalite andmetel on Ust-Luuga meresadamas
madalikul naftatanker, mis veab 130000 tonni masuuti.
Kohalik kuberner teatas, et Ta laeval juhtus inimtekkeline intsident.
Väidetavalt oli see valmis sadamast lahkuma,
kui masinaruumist kostis kolm plahvatust.
Dust. Laev nimega koaala on registreeritud antiigu aasia Parbuudas.
Allikate andmetel oli tankeri pardal 20 neljaliikmeline meeskond,
nende hulgas neli venelast, kaheksa gruusia
ja 12 Indoneesia. Kodanikumeeskonnal õnnestus kaldale pääseda,
ka masinaruum hakkas veega täituma.
Hiljem selgus siis, et laev oli madalikule jooksnud.
Esialgsetel andmetel naftasaaduste vette sattumist ei toimunud.
Saksa politsei uurib Kuut juhtumit, kus droonid lendasid üle
riigi põhjaosas asuva õhuväebaasi, kus õpetatakse välja
Ukraina vägesid.
Nii teatas relvajõudude pressiesindaja. Viimastel kuudel Saksamaa sõjaväe- ja tööstusobjektide kohal
märgatud droonid on tekitanud ärevust ja valitsus teatas
möödunud kuul muudetud juhistest, mis võimaldab sõjaväel
kahtlased mehitamata õhusõidukid alla tulistada.
Eesti asjade juurde tagasi üle poole 1000 inimese üle Eesti
suundusid täna hommikul Järva vallas.
Jalutasime külast 15 kilomeetri pikkusele rännakule,
mis oli pühendatud admiral Johan Pitka mälestusele. Ja Olev Kenk räägib sellest. Suurmatkajate vägi kogunes hommikul algsema külamaja juurde,
kus asub admiral Johan Pitka mälestustuba
ja mälestuskivikaitseliidu Järva maleva pealik Kuido Pettai ütles,
et admirali nimelise matka korraldamine aitab kogukonda liita. Johan Pitka oli ju vabadussõja kangelane,
esiteks ja teine on ta ju kaitseliidu rajaja,
et selles mõttes on ta meile oma kogukonnamees
ja kodukandi mees, nii et tema mälestus on kõigile tähtis
ja nii ka kaitseliidule. Kohalik kaitseliitlane Vello Pops on Pitka matka kaasa
teinud 17 korda.
Tervislikel põhjustel on ta puudunud vaid ühelt matkalt. No südametunnistuses luba lihtsalt vahele jätta,
nii kaua kui jaksan käia, niikaua kogu aeg kinni. Ütlesite just, et te olete ise selle matka idee autor.
Miks me peaksime Johan Pitka mäletama? Sest tema on üks kuidas öeldakse meie vabariigi autoreid
ja ülesehitajaid, kui seda meest oleks isiklikult tund,
oleks väga palju õppida selle mehe käest. Johan Pitka mälestuskivi juurde asetasid tänu lilled
kaitseliidu ülem Ilmar Tamm ja Järva maleva pealik Kuido
Pettai ja siis asutigi teele lilled jäätiga Järva-Jaani
Vabadussamba jalamile.
Pitka matk meelitas osalisi kõikjalt üle Eesti.
Oma muljeid jagavad nele Margit ja Toomas. Päike on soe ja väga mõnus on.
Kui tihe rahvamatkadel osaleja teie olete?
Ütleks, et üsna tihe, et kui kuskil midagi toimub,
siis ikka olen kohal. Mis teid siia jälle toob?
Seltskond, värske õhk, ilus ilm, täna pisut külmavõitu ei
ole täna kyll väga mõnus ilm, ikkagi enamus matkad,
mis meie enda vallas toimuvad, püüan osa võtta,
et eelmine oli mul Tammsaarerahvamatk.
Täna siis Pitka matk. Tänase Pitka matka kõige noorem osaleja oli vaid viiekuune
kuid perekond vuti kõige noorema lapse üheksakuuse Peetri
saavutus on samuti eriline.
Tema tegi kaasa juba teisemat ka pereema Inga jätkab. Esimest korda oli ta kõhus ja siis oli huvitav seik,
et just täpselt selle raja peal siin siis saime peretütar teadet,
poiss tuleb, et me üritasime küll saatuses hoidjagana lipsas
isal välja. Kui suure väega täna olete välja tulnud? Täna on meid kuus, see on hea arutlemine kõndimiseks,
et kuna väiksest peale arutame, siis eks nad kõnnivad siis
pärast ise. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk,
Paide. Elron teatab, et poole tšehhist tellitud 16-st Škoda rongist
on nüüd selle nädala seisuga Eestisse jõudnud.
Kõik tarnitavad rongid peavad kontrollperioodil läbima 5000
kilomeetrit mille jooksul kontrollitakse nende töökindlust
ja kokku tehakse iga rongiga vähemalt 70 erinevat testi.
Aga Eesti teadlaste juhtimisel läbi viidud värske uuring näitab,
et kalade silmas elavad parasiit.
Imiussid leiavad sageli tee ka peremehe ajus. Ja see on täiesti uudne avastus ning sellest räägib nüüd
novaatori toimetaja Rait Piir. Tee diplastami tae sugukonda kuuluvad imiussid võtavad
mõnikord ette omapärase elukoha vahetuse.
Imiussid peavad suguliseks paljunemiseks järjestikku
nakatama kolme erinevat peremees liiki veetigu,
kala ja kaladest toituvad lindu.
Imiusside noorvormid elavad tavaliselt aga kala silmas.
Eesti Maaülikooli vanemteadur ja Rootsi
põllumajandusteaduste Ülikooli professor Anti vasemegi
sõnased konkreetseid silmaparasiit. See on uuritud juba ligemale 100 aastat ning neid teatakse hästi. Üllatus meie uuringu juures oli see, et kuigi väga palju oli
teada nende silmaparasiitide ökoloogiast
ja käitumisest ja mõjust kaladele ja just silmadest,
siis keegi ei olnud siiamaani leidnud, et neid väga levinud
silmaparasiit võib leida, aga tegelikult kala ajus. Teadlased kasutasid DNA triip koodistamise metoodikat,
mis paljastas, et teatud liiki imiusse leidub ahvena ajus
üllatavalt sageli.
Osades Eesti järvedes on ligi poolte ahvenat,
ajudest parasiitidega nakatunud.
DNA järjestuse andmed näitasid sedagi, et parasiidid
trügivad ahvena ajusse siis, kui silmas on juba liiga palju
liigikaaslasi ees. Jätkab anti vasemegi. Tuleb välja, et nad ei ole lihtsalt silmaparasiidid,
vaid ka ajuparasiidid.
Tegelikult me leidsime koguni kaks erinevat liiki nii silma
kui ajus. Ja mis nende mõju kalade eluolule ja heaolule on,
seda me veel ei tea. Uurimistöö tõstatab ka mitmeid teisi küsimusi,
näiteks kas ajus pesitsevad imiussid suudavad kuidagi mõjuda
teda oma peremehe käitumist või millised on laialt levinud
kalade silma ja aju nakkust ökoloogilised mõjud veeökosüsteemidele.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas prosseedingsofter
Ojalsus saieti Piipajollotšikal sciences. Täna oli selline kevadine talveilm, isegi päike paistis hommikupoolikul,
Eestis on külma praegu ühest kuni kaheksa kraadini.
Ülle Jõemaa räägib, mis edasi saab? Ööl vastu homset tuleb meil pilves selgimistega ilm,
püsib sajuta.
Tuul pöördub põhjakaarde üks kuni kuus meetrit sekundis,
õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul miinus üks kuni
miinus kolm, mandril miinus neli kuni miinus 10 kraadi.
Homme päeval on sammuti sajuta, pilvisus hõreneb
ja enamus kohtades on lootust näha ka päikesepaistet.
Puhub valdavalt põhjakaare tuul üks kuni kuus,
Liivi lahe piirkonnas kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuuri maksimum on Lääne-Eestis miinus kaks kuni
pluss üks, Ida-Eestis miinus üks kuni miinus viis kraadi. Ja see oligi tänane pühapäevane Päevakaja aitäh kuulamast.
