Diplastumi tae sugukonda kuuluvad imiussid võtavad mõnikord
ette omapärase elukoha vahetuse.
Imiussid peavad suguliseks paljunemiseks järjestikku nakkama,
et oma kolme erinevat peremess liiki veetigu,
kala ja kaladest toituvat lindu.
Imiusside noorvormid elavad tavaliselt aga kala silmas.
Eesti Maaülikooli vanemteadur ja Rootsi
põllumajandusteaduste ülikooli professor Anti vasemägi
sõnased konkreetseid silmaparasiit. See on uuritud juba ligemale 100 aastat ning neid teatakse hästi. Üllatus meie uuringu juures oli see, et kuigi väga palju oli
teada nende silmaparasiitide ökoloogiast
ja käitumisest ja mõjust kaladele ja just silmadest,
siis keegi ei olnud siiamaani leidnud, et neid väga levinud
silma parasid võib leida aga tegelikult kala ajus. Teadlased kasutasid DNA triip koodistamise metoodikat,
mis paljastas, et teatud liiki imiusse leidub ahvena ajus
üllatavalt sageli.
Osades Eesti järvedes on ligi poolte ahvenat,
ajudest parasiitidega nakatunud.
DNA järjestuse andmed näitasid sedagi, et parasiidid
trügivad ahvena ajusse siis, kui silmas on juba liiga palju
liigikaaslasi ees. Jätkab anti vasemegi. Tuleb välja, et nad ei ole lihtsalt silmaparasiidid,
vaid ka ajuparasiidid.
Tegelikult me leidsime koguni kaks erinevat liiki nii
silmast kui ajust. Ja mis nende mõju kalade eluolule ja heaolule on,
seda me veel ei tea. Uurimistöö tõstatab ka mitmeid teisi küsimusi,
näiteks kas ajus pesitsevad imiussid suudavad kuidagi
mõjutada oma peremehe käitumist või millised on laialt
levinud kalade silma ja ajunakkuste ökoloogilised mõjud veeökosüsteemidele.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas prosseedingsofter
Ojalsus saieti Piipajolodžikal sciences.
