Siin siis paistab sulle midagi tuttavat,  siin on jah, aga need on nii vanad, et või  mis vanad siin on sula peale tulnud, aga need käpa  ja see vahe ja kõik see, et see on nüüd selline siin ta käib märgistamas,  et see on selline tüüpiline ilvese koht,  et ega ta tuleb siiasamasse inimeste lähedusse ja. Siin on siis aimata nüüd ühe ilvese käigurada? Jah, tema tüüpilised käigurajad on sellised kraavide servas  ja et ta alati üritab lihtsamalt hakkama saada,  aga ta tema ka ei taha kuskil siin taga raiesmikul siin  noore kuuskede ja võsa sees käia, on sul palju raskem kui  siin mööda sirget lund lasta. Sul on tegelikult praegu ka külalised Hollandist  ja suuresti sellepärast, et just ilveseid näha,  kuidas sul see eeltöö nüüd käib. Et välismaalt tulnud turistidele, siis see rõõm pakkuda. Eks see eeltöö käibki sedasi, et ma käin  ja vaatan, kus kohas nad on käinud ja ja  siis vaatan, kuhu suunas liikunud, et seda aastatega on  välja kujunenud, et ma saan aru, kus neil nagu sellised  lemmikkohad on, kus nad siis jahti peavad  ja ja mõned lemmikkohad, kus need jooksu ajal liiguvad rohkem,  et kus sellised kokkusaamiskohad on. Ja siis, kui ma käin, lumi aitab minu tööd nagu palju,  et aru saada, kuhu suunas nad liiguvad, et. Igal aastal jõuab Eestisse tuhandeid väliskülalisi turiste  ja osad neist tulevad siia selleks, et kogeda Eesti loodust  ja näha siinseid erinevaid liike. Martin Piispea on retkejuht ja loodusgiid,  kes tutvustab külalistele Eesti metsloomi. Ta tunneb suurepäraselt ilveseid ja seda teatakse  ka välismaal. Nii leiavad paljud kaslaste huvilised tee Eestisse Martini juurde. Sa oled suur kaslaste fänn, kus sa siis üle maailma käinud oled,  et neid leida? Üks noormeestest on suur kaslaste koguja  ja minu teada on tal siis praegu oma. 23 erinevat liiki kaslasi. Kas mõni sarnaste huvidega inimene on siis veel sinu juurde sattunud? Siin aastate jooksul on ikka käinud, kellel on siin üle 30  ja siis, kui ta ikka selle meie laane kõutsi ära näeb,  siis siis ikkagi pisarad jooksid, siis sa said aru,  et et kui tõsine hobi sellel inimesel on  selle kasside nägemisega, et. Meil on jah, ikkagi pühendumus ja kiindumus on sellesse  ikkagi väga-väga suur. Siin aasta tagasi üks neiu Austrias, ta ikka tegi  lumeingleid ja kukerpalle lume sees, kui auto kinni pidasime,  sest tema, ta oli nagu veendunud, et seda ilvest ei ole  kuskil võimalik näha ja et see on ainult üks müütiline loom,  kellest räägitakse. Looma giidina, kuidas sa ikkagi saad garanteerida välisturistidele,  et nüüd te siin näete põtra ja kitse ja võib-olla ilves ki. Ei saa selles suhtes, see ongi täitsa, ma lähengi,  iga kord lähen õhtul selle teadmisega välja,  et ma ei pruugi mitte kedagi teha. Ja siin on õhtul jaolt, kus on niimoodi niisugune tunne,  nagu sõidaks loomaaias. Iga põllu peal on kedagi ja iga metsanurga servas on kedagi. Ja järgmised kaks õhtut sõidad ringi, niisugune tunne,  nagu ma sõidaks kuskil linnas, et mitte ühtegi looma,  sa ei näe, et need võivad olla nii erinevad,  et ilmastikust väga palju sõltub. Ma lähed grupiga välja, sa sisimas juba tead,  et täna on niisugune ilm, et suure tõenäosusega ei näe mitte kedagi. Aga vahest juhtub ka imesid, et no ega see juhus on pime,  et Ma olen alati grupi, elad, et nii kaua kui me otsime,  niikaua on võimalus leida, et sel hetkel,  kui me enam ei otsi, siis siis päris kindlasti ei leia ka. Praegu justkui sa sellesama kivi vare peal vaatasid,  kas sa leiad ilvese tegevus jälgi pistis sealt välja oma nina. Väike valge nirus. Sellised loomad pakuvad ka siis välismaalastele huvi. Jaa, väga selles suhtes, et neile Nad elavad nii linnast nud keskkonnas, et,  et noh, võib-olla Hollandi t on umbes sama suur kui Eesti  ja seal elab 17 miljonit inimest, et noh,  siis sa saad aru, et seal, seal ei ole väga palju ruumi loomadele,  et. Et neile väga meeldib see tühjus ja see,  et sa neid loomi võid kohata ja neile meeldivad kõik nirgid  väga tahetakse tuhkrut näiteks või siis metsnugist. Et nemad on sellises looduskeskkonnas, kui,  kui kõik ükskõik, mida näeb, on ikkagi väga-väga rahul,  sest nad on ikkagi väga teadlikud sellest,  mida neil ei ole. Ja siis nad hindavad väga seda, mis meil on. Ja niimoodi ma siin sõidan, et õhtuti. Mõni õhtu, 70 kilomeetrit üritan leida väljamaa lastele seda  meie laanekõutsi. Näed. Ma näen palja silmaga ka siit puude-vahe. Neli. Hakkab tulema, et siin paar päeva tagasi just neid samas kittisid,  sa Ilves siin. Hiilis. Siinsamas kohas, siinsamas kõrval, mõnisada meetrit eemal  see toimus, et kitsed on niisugused vaiksed,  et siis. Et seesama kari nende Ilvese eest ära jooksis. Tuli viies ka puude vahelt välja. Kuidas teil siis läinud on, keda te oma nelja päeva jooksul  näinud olete? Thinkobi Mosappy Wi st The linkis või pes to lingi. Kuidas välismaalt tulijatele tundub, mille poolest Eesti  loodus on eriline, kas me peaksime selle pärast kuidagimoodi  eriliselt rõõmu tundma? Kas praegused rahutud ajad Euroopas kuidagi mõjutavad  või mõjutasid ka teie reisimõtteid, et kuhu sõita  ja kas siia Eestisse on üldse julgeoleku mõttes hea tulla? Ja alustasime seda õhtust Ilvese retke Hollandi turistidega. Võib ju küsimus, et miks me tuleme alles õhtu hämaruses neid  ilveseid otsima. Aga põhjus on väga lihtne. Sellised metsloomad on just õhtu hämaruses  ja praegusel ajal täiesti tõesti pimedas aktiivsed  ja Martini selline oma enda tehtud statistika tema kogemuse  järgi ütleb seda, et ilveseid kohtab ta ja näeb kõige  sagedamini just vahemikus õhtul seitsmest kella üheksani öösel. Ühel hetkel saabub täielik rahu ja vaikus  ka ilveste ellu. Hollandi reisisellidel on tegelikult pinge maas,  sest ilveseid on nad paaril päeval juba kohanud. Kuid isu Eesti ja kogu Euroopa suurimat kaslast näha pole  kuhugi kadunud. Nii tundub, et midagi siin märgati, auto jäi seisma. Üle tee läks üks valge jänes ja läinud ta ongi. Tundub, et giid on leidnud oma külaliste jaoks järjekordse looma. Sedakorda on tegemist siis linnuga. Paistab, et on vist mingi kakk. Ilmselt händ kak. Väga rõõmustav on kuulda, kui kenasti välismaalt tulijad  Eesti loodusest räägivad. Meil siin on veel liike, näiteks, mida mujal Euroopas enam  ei leidugi. Ja teatud mõttes on see peegeldus ka meie enda jaoks. Mis on Eesti looduse väärtus. Ja samal ajal tuleb siis mõelda, kuidas seda kõike hoida.
