Tervist head sõbrad, huvitaja saade siinpool,
mina, saatejuht Jakob Rosin ja helipuldis täna Marika Leetme,
ongi aeg hea tempoga taas tehnoloogia teemade poole kappama hakata,
sest et lannas reede kell on 10, null viis elektronkogenumal
vikerraadiokuulajale juba tuttav, aga täna hakkame meie
uurima seda, mida teha kaameratega sellepärast et
ega oma koduse vara kaitseks on aina populaarsem meetod,
et see, et inimesed soetavad endale küll koju,
küll korterisse või tähendab siis küll kontorisse
ja ka oma autodesse kaameraid, et kas siis telefoni äpist
või hiljem lindi pealt salvestatud Ta, mis toimus
ja täiesti mõistlik mõte. Nii jäävad pahategijad sinna kaamerasilma ette kergesti
ja neid on ka lihtsam tuvastada, aga kaamerasilma ette võib
väga kergesti jääda ka võõras inimene, kes ei taha kaamera
ette jääda.
Näiteks kui kaamera pantud korteri aknalauale
või siis näiteks aeda, mille aia tagant siis paistab tänav,
kuidas sellises olukorras käituda, kellel on õigus
ja täpselt, millele sellest me kõigest räägime. Ja täpselt samamoodi ka sellest küsimusest,
et kui meil nüüd see kaamera on pandud sinna auto esiklaasi
peale ja ta filmib absoluutselt kõike, kus auto sõidab,
kuidas siis käituda, vot sellest me hakkame rääkima,
meile tuleb külla keedi keppi, kes on andmekaitse
inspektsiooni koolitus ja ennetusmeeskonna juht.
Aga meie tee on ikka traditsiooniliselt kavandanud lühemaid
tehnoloogiauudiseid ja täna räägime muuhulgas satelliidist,
mis kosmoses selfisid teeb ja Hispaania soovib seadusega
reguleerida seda, kuidas lapsed nutitelefone kasutavad. Hakkame peale. Huvitaja saade läheb edasi ja nüüd on juttu kaameratest,
meil ikka neid kipub olema ümberkaudu igal pool küll neid tänavatel,
küll on neid erinevates asutustes, aga tegelikkuses on
võimalus meil ju ka endile soetada.
Kaamera, mis jälgib meie koduhoovimaja korterit
ja isegi autodes, on meil kaamerad, mis jälgivad seda,
mis ümberringi toimub.
Kuivõrd on see kõik aga seaduse mõttes reguleeritud,
sellest me natukene nüüd vestled. Mägi Meil on külas andmekaitse inspektsiooni koolitus
ja ennetusmeeskonnajuhte Keili kepi, tere hommikust.
Tere. No kui me räägime valvekaameratest,
kui palju üldse teie sellisele töölauale see teema jõuab,
et kas inimeste seas üldse on populaarne see,
et jälgida kuskilt kaugelt oma oma kodu või oma oma oma vara
kaamerate abil? Oja, see on ikkagi väga populaarne, kui nii võib öelda,
et tegelikult, et sellised kaamerate küsimused
ja kaebused, mis meile tulevad, on täiesti selline top kolm
teema üldse kõikidest teemadest, millega me tegeleme,
et tundub küll, et me räägime sellest nii palju,
aga siiski tegelikult see veel küsimusi tekitab. No kui mõtleme kaamera paigaldamise peale,
näiteks koduomanikuna, tahaksin teada, et minu koduaias
keegi nüüd ei käiks, kui me sellise stsenaariumi peale mõtleme,
ikka juhtub, et kaamera vaatevälja jääb tänav,
mis aia taga on, või naabrite aeda, kust see kõige suurem
probleem tegelikult võiks välja kuuluda,
kui ma nüüd valin seda, et kuhu ma selle pildi suurem No kõige suurem probleem tulebki siis, kui esiteks tõesti
kaamera vaateväli läheb nüüd sinna naaberkinnistule.
Et selline asi ei ole kindlasti lubatud,
et mitte ühelgi juhul naaber sellise kinnistu
ja kellelegi siis teise privaattsooni jälgimine ei ole lubatud.
Aga kui me nüüd korra nimad jahtume sammu tagasi
ja mõtleme, et mis maalt ma üldse peaksin hakkama mingitele
seadustele mõtlema, siis isikuandmete kaitse üldmäärus
tegelikult hakkab kohaldama siis, kui ma nii-öelda avaliku
ala filmin. Et seni, kuni see kaamera vaateväli piirdub ainult minu enda
kinnistuga minu enda hooviga ja ma sellist avalikku
ja üldkasutatavat ala ei filmi, et siis ma tegelikult ei
peagi veel nende seaduste peale mõtlema,
siht on selline asi olemas nagu isikliku otstarbeerand
ja siis see isikuandmete kaitse üldmääruse ei kehti. Ehk siis, kui mul on nüüd mina, ma näen seal kaamera
pildistamise kaamera näebki ainult minu koduhoovi,
mis on minu oma siis ma piltlikult öeldes võin seal teha,
mis ma tahan. Ja just et siis veel muretsema ei pea ja mõnes mõttes
tegelikult sellega see vaateväli võikski piirduda,
et inimestel endal ka lihtsam, et siis siis ei pea mõtlema
selle peale, et kas mul on olemas andmekaitse tingimused,
kas mul on selline õigustatud huvi analüüs läbi viidud
ja ka näiteks selle peale, et kui ma seda avaliku alafilmina,
et need inimesed, kes sinna vaatevälja jäävad,
et siis nemad võivad tulla minult salvestisi küsima? No aga oletame, et sinna hoovi astub siis võib-olla kuller,
kes tuleb ja, ja tema elu jääb sinna kaamera vaatevälja
või või tuttavad või, või postiljon, ühesõnaga inimesed,
kes peavadki sinna tulema oma töö tõttu.
Kas nüüd ma peaksin neid ette hoiatama, nagu on vahel kuri
koer silt värava peal, et äkki peaks panema ka,
et mul on ikkagi kaamera, et sa tead, et sead kaamera. Kui me nüüd ikkagi jääme sellesse piiridesse,
et see kaamera filmib minu enda hoovi minu enda ala,
siis selles osas seadus ei ütle.
Tegelikult te peaksite teavitavat silti panema,
sellepärast et nagu ma ütlesin, sendi isikliku otstarbeerand
ja isikuandmete kaitse üldmäärus ütleb ka,
et siis seda seadust ei kohaldatagi.
Aga kui näiteks ikkagi juba sinna seda jääb avalik kui ala peale,
siis tegelikult niikuinii on see reegel,
et inimesi, kes vaatevälja jäävad, tuleb teavitada
tähendabkid tuleb luua tegelikult, et selline silt,
et kus siis ongi kirjas, et kes selle kaamera nii-öelda
omanik on tema kontaktid, mis eesmärgil ja õiguslikul alusel
üldse see kaamera siis paigaldatud on ja kust tšak täpsemat
infot selle kohta. No mis vahendid võib-olla siin oleksid selleks,
et ma seda vaatevälja varjaksin, siis enda kaamera eest,
et kõik hoovid ei ole nii suured, et, et ma võtan ühe
kaamera ja see näitab mulle ainult hoovi,
et kogemata lihtsalt jääb sinna kuskile nurka jupikene
tänavat või seda, mis värava taga on, et,
et kas, kas siin kehtib ka see, et noh, kui me tõesti ei
saagi seda kaamerat kuhugi mujale panna? Kahjuks jääb sinna pildi vaatevälja natukene sellist avalikkust. Ma tean, et tegelikult kaameratel on olemas ikkagi ka
selline võime, kus, et kas panna mingeid ruudukesi peale,
et see ala kinniga Ta või siis seda kuidagi hägustada.
Et need kaamerad ja nende võimekus läheb ikkagi kogu aeg
järjest paremaks.
Aga kui me nüüd nii võtame, et kus paratamatult avali kala
sinna kaamera vaatevälja jääb, siis see ei ole vabandust,
et mitte seadust täita, et siis ikkagi peab hakkama mõtlema
selle peale, et peab olema siis nii-öelda õiguslik alus,
mul peavad olema andmekaitse tingimused ja mul peab olema
kasid teavitav silt, millest me rääkisime,
et siis isikuandmete kaitse üldmäärus kehtib
ja kõik need kohustused ka kehtivad. Kui edukalt meil kaameraomanikud järgivad seda,
et on neid silte meil palju. Kahjuks ma pean tõdema, et ega ikka ei ole,
et ja üldse kaameraid ju on linnaruumis päris palju me näeme ja,
ja tihti see sild puudub.
Et ilmselt on tegemist sellise vähese teadlikkusega ja,
ja võib-olla ei teadvusta endale, et kui ma avalik ala filmin,
siis tegelikult mulle ka sellised teatud kohustused
seadusest tulevad. Millised on nüüd siis rääkisime nagu video selle kaamera
omaniku kohustustest, et tema peab siis teavitama panema
sinna nähtavale sildi, et olete videokaamera vaateväljas.
Seda kasutatakse, ma ei tea, näiteks turva tagamise eesmärgil,
pluss siis sinna juurde kõik kontaktandmed
ja ja andmekaitse tingimused, millised õigused,
minul, kui siis selles, no ütleme näiteks seal tänaval
kõndivaid inimesel on, kui ma nüüd peaksin jääma sinna
kaamera vaatevälja, kas ma võin nüüd kuskil helistada,
öelda, et kuulge, teate, ma ei taha, et mina seal pildi peal oleksin,
palun kustutage ära. Ja isikuandmete kaitse üldmääruse tulekuga,
et tegelikult üks selline suur eesmärk oligi tugevdada meie
kõigi üksikisikute õigusi, ehk siis meil on ka õigus.
Tõepoolest, kui me teame, et meie andmeid töödeldakse,
nõuda siis ka nende kustutamist, et ja samamoodi mida veel
siis nii meie kui me sinna vaatevälja jääme,
aga kaamera omanikena peame teadvustama,
on see, et igal inimesel on nõuda ka nii-öelda koopiat isend
isikuandmetest ta tähendabki seda. Et kui keegi on kaamera vaatevälja jäänud,
ta teab, et ta kell kolm päeval punases J pääs oli selle
tänava nurga peal selle kaamera vaateväljas,
siis ta võibki minna kaamera omaniku juurde
ja nõuda seda salvestist, kus tihti tekib aga keeruline olukord,
on see, et kui seal salvestisi peale veel inimesi,
siis tegelikult kaamera omanikul on kohustus sellele
inimesele tema nii-öelda osast salvestis väljastada,
aga ta ei tohi, tehti inimeste isikuandmeid siis väljastada,
mis tähendabki seda. Praktikas peavad kaamera omanikud olema võimelised ka
näiteks teisi inimesi seal udustama ja, ja see,
et kui seda võimekust ei ole, siis jälle seadusena,
sest see ei ole vabandus, et peab suutma inimesele
väljastada tema kohta käiva salvestise, et siis see,
mis aitaks neid olukordi vältida, on see,
kui me võib-olla liiga pikalt üldse ei säilita neid salvestisi. Et et see, mis avalikus ruumis või see kaamera,
mis avalikku ruumi filmib, ta võib-olla ei peagi seda
salvestama kogu aeg, et piisab ühest päevast näiteks
või kui nüüd mõelda nende videoklippide peale ka tänapäeval
juhtub ikka seda, et sinna kaamerasilma ette jääb
mingisuguseid hetki, mis võiksid olla põnevad kõigile,
teistele ka ja ega inimesed on väga kergekäeliselt vahel
videosid sotsiaalmeediasse jagama, et kuidas selline
avalikustamine siin mängu tuleb, et kui me vaatame seda
mõlemat varianti, et ühelt poolt see, kui mul on see
kodukaamera oma aias ja kui meil on nüüd see kaamera,
mis vaatab aiast välja tänavale No siin peaks alati mõtlema selle peale,
et mis on see esialgne eesmärk olnud, et andmekaitse reeglid
ütlevad seda, et esialgsest eesmärgist kõrvale ikkagi
tegelikult Valdur ei tohi.
Teisisõnu siis kui mul on näiteks alustame sellest variandist,
et mul ongi see isiklikul otstarbel oma hoovikaamera siis
ja nii, kui ma hakkan nüüd seda salvestist jagama,
siis ei saa olla enam tegemist isikliku otstarbega
ja siis hakkavad taas kord kõik andmekaitse reeglid kehtima,
kuna ei ole enam tegemist isikliku otstarbega,
isegi kui otstarve tähendab seda, et ma vaatan ainult
nii-öelda kodus kasutan seda, et ma ei jaga seda mitte kellelegi,
aga nii kui juba see hakkab kuskil laiemalt levima,
siis ei ole tegemist isikliku otstarbega
ja siis juba peaks mõtlema selle peale, et mis õiguslikul
alusel see üldse toimub. Et paraku tahetakse sotsiaalmeedias tihti ka inimesi
nii-öelda häbi postitada või kuidagi alavääristada,
et siis samamoodi, noh, see ei ole lubatud
ja sellist õiguslikku alust selleks ikkagi enamasti mitte
kunagi ei ole. Kui aga mõelda nüüd nende liikuvate kaamerate peale,
ehk siis meil on ju autodes ka tohututes kogustes pardakaameraid,
ehk siis see, et sa filmid seda, mis sinu auto ümbruses toimub.
Ilmselt seda sageli tehakse selle eesmärgiga,
et kui juhtub õnnetus, siis oleks hea asju tõestada,
sinna peale jääb ju tohutult palju inimesi
ja autonumbreid ja kohutavates kogustes informatsiooni.
Praegu mina saan aru, et tegelikult seda pardakaamerat mul
võimul peaks olema, suur silt auto peale,
et ma filmin või kuidas see tegelikult käib. Jah, see praktika natukene, võib-olla riikides on küll erine
selles osas, et kas see sild peab olema või mitte,
et aga kui jälle tulla selle seaduse erandi juurde,
mis räägib siis lehte isiklikust otstarbest et siis
samamoodi on ka selliste kaasaskantavate seadmetega,
et näiteks ka kui ma telefoniga tänava peal filmin,
käid ringi või pildistan, et siis see jälle kõik seni,
kuni ma seda salvestist, et ei hakka kuskil levitama
suuremale ringile, siis seni on tegemist tegelikult isikliku
otstarbega taas kord. Aga kui nüüd tõepoolest ma seda jälle noh,
mingil eesmärgil tahan kuhugi sotsiaalmeediasse panna,
siis ma pean mõtlema, et jälle isikuandmete kaitse
üldmäärusest tulenevad kõik sellised reeglid kehtivad.
Aga siin tuleb muidugi ka üks väike erand tuua mängu.
Et kui nüüd näiteks selle pardakaamera hoopis ikkagi
paigaldab juriidiline isik, et noh, me teame,
et meil on ju ka selliseid transpordiettevõtteid,
et siis temal seda isiklikku ja kodust eesmärk olla ei saa,
et nemad siis peavad küll arvestama kõikide nende seadusest
tulenevat reeglitega. Kui aga nüüd, et see kaamera on mul siin paigaldatud,
ma kasutan seda isiklikuks tarbeks näiteks ütleme oma koduhoovis,
siis on see selge, et siis ma ei pea eriti kedagi teavitama,
kui ma nüüd otsustan, et et mul on ka aiast tohutult palju oravaid.
Ma tahan panna üles kaamera, kõik inimesed saavad tulla
või seda internetist laivis vaadata, oravakaamera aga vot näed,
sinna peale satub ka nüüd siis sama näitena siis toidukuller postiljon,
keegi selline, nõnda tahtmatu mööduja. Kas nüüd ma peaks tegelikult teda teavitamast,
et nüüd ma enam ju tegelikult ei kasuta seda isiklikult nüüd
ma ju jagan seda infot nii-öelda kogu maailmaga,
mis minu aias oravatega toimub. Jaa, absoluutselt, et nüüd peaks juba teavitama seda
inimeste tegelikult, et tal ikkagi peaks olema võimalus ka
vältida sinna vaata väljajäämist, et kui ma ikkagi
avalikustamise eesmärgil midagi salvestan,
siis ta peaks saama aru, et seal toimub salvestamine
ja tal peaks olema võimalik vältida sinna vaatevälja jäämist,
et üldse selliste loomaaia looduskaamerate puhul,
et need on väga vahvad ettevõtmised, neid tehakse aga sihuke
minimaalse eesmärgipärasuse põhimõte, jälle tuleb siin mängu,
et võib-olla ikkagi saab seda kaamera vaatevälja sättida
kuidagi nii, see kuller ei jääks sinna vaatevälja,
et alati see enda jaoks läbi mõelda. Et siis on ka selle kaamera paigaldaja ilu tegelikult palju lihtsam,
kui ta ikkagi neid isikuandmeid. Aitäh kuidas on nende tänaste kaebustega,
et mis on siis need peamised mured, millega inimesed teie
poole pöörduvad, kus kõige suurem küsimus tekib? Kõige suurem küsimus tekib paraku hoopis töökohtadel.
Et kuna me ju veedame väga suure osa ajast,
meenub päevast, siis töökohal ja, ja ka tööandjad tihti
tahavaatekaameraid paigaldada, et siis see tekitab
inimestele küsimusi ja ennekõike see, et samamoodi ei
teavitada töötajat, siis ei saa aru miks neid vaadatakse,
kes neid salvestisi vaatab, kas neid jälgitakse kogu aeg,
et see tekitab tavaliselt töökeskkonnas sellise usaldamatuse? Mis, mis siin see hea kuldreegel on või kuidas see asi
tegelikult olema peaks, tööandja tõenäoliselt peab ütlema
oma töötajale, kui ta teda vaatab kaamerast. No selles mõttes samamoodi esiteks peavad olema olemas sildid,
teisalt tuleb töötajatele tutvustada siis töökorralduse reegleid,
kus on räägitud ka nendes kaameratest töötajad,
kellel on õigus ja kindlasti peab neile tutvustama samamoodi
neid andmekaitse tingimusi, kus on ära selgitatud,
et kuidas ja mis nende kaamerate ja nende salvestistega tehakse,
kellel on siin üldse ligipääs ja noh, muidugi mida ei tohi teha,
on see, et kuidagi töötja, et töökohustuste täitmist
kontrollida ja, ja näiteks ka puhkeruumidesse
ja WC-s ja erinevatesse riietusruumidesse puhkealadele,
et sinna ei tohi kindlasti kaameraid paigaldada. Seega, tegelikkuses on töökeskkonnas kaamerad
mittekasutamine veel täiesti omaette teema,
väärib ta täiesti eraldi vestlust ja neid on siin
raadioeetris ka varemalt olnud, aga kindlasti tasub see ühel
päeval üle korrata.
Täna oleme jäänud aga rohkem sellise eraisiku vaate juurde,
kui nüüd siis mõtte kokku võtta, Ta siis tegelikkuses
kaamerate paigaldamine ei ole üldse kehv mõte,
aga lihtsalt tuleb jälgida, et siin võõrad inimesed peale jääks. Ehk siis selline avalik ruum, sain ma õigesti aru? Ja et kui seda vaja, ei ole, siis tegelikult seda vältida
ja miks ma üldse võib-olla kaamerate puhul paneksin südamele,
et alati mõelda läbi mille jaoks ma seal üldse paigaldan,
mis on see eesmärk ja kas need eesmärk, kui saab siis
kuidagi minimaalsem andmetöötlusega täita,
et noh, näiteks meil tuli siin hästi see oravakaamera näide,
et kui ma tahan tegelikult oravaid jälgida,
siis võib-olla ma saan selle kaamera suunata nii et siin
üldse inimesi peale jää või, või kui ma tahan lihtsalt oma
hoovi filmida, siis ehk ma ikkagi leian selle lahenduse,
et seda avalikku ala sinna jää. Selge pilt, suur aitäh täna hommikul tulemast natukene seda
teemat avamast, loodan, et inimestele said mõtted selgemaks,
aitäh. Ongi aeg vaadata otsa siis tehnoloogio uudistele
ja siin möödunud nädalaga ja ei siis pahane,
kui, kui siin eelmisel nädalal tuli uudis selle kohta,
et Austraalia teatas, et Austraalia valitsus võttis vastu
otsuse keelata noorematel, kui 16 aastastel lastel
sotsiaalmeedia kasutamine siis nüüd on, tundub,
et teised riigid ka järgi järele jõudmas.
Nimelt Hispaania valitsus sai kätte ekspertkomisjoni raporti,
mis muu hulgas annab teada, et digiseadmeid müües peaks
ostjat teavitama selle kohta, et tegemist on seadmega,
mille, mis põhjustab ohtu siis tervisele
või vaimsele tervisele. Ning arstid peaksid tervisekontrollides uurima ka seda,
kui kaua patsient tavaliselt igapäevaselt ekraani taga
veedab ja kontrollima nende vaimse terviseolekut.
Hispaanial on nimelt siis eesmärk luua seadus,
mis muuhulgas kaitseks lapsi liits liigse ekraaniaja eest
ehk siis liigset nutitelefonide kasutamise eest.
50-st eksperdist koosnev komisjon leiab oma raportis,
mis on ligi 250 lehekülge pikk. Et nutitelefoni liigne kasutamine on riigis rahvuslik
tervise probleem.
Ja telefonide kasutamine peaks olema piiratud,
seda siis kuni 13. eluaastani.
Eksperdid soovitavad, et alla 13 vabandust.
Eksperdid soovitavad, et alla kolmeaastased lapsed saaks,
ei saaks üldse ligipääsu digiseadmetele ehk siis nutitelefonidele,
tahvelarvutitele ja arvutitele. Kuni kuueaastased lapsed võiksid tykki seadmeid kasutada
vaid erilistel puhkudel ning kuue kuni 12 aastased lapsed
peaksid kasutama siis isiklikus pildis vaid nuputelefoni,
milles puudub internetiühendus.
Liikumine ja sport peaksid olema raporti koostajate sõnul
laste eludes hoopis olulisel kohal, mitte nii,
nagu sa siis tõesti täna on, kus kõik lapsed peaaegu silma
pidi näppupidi nutitelefonis on nagu juba öeldud,
soovitab ekspertide öeldud raport lisada müüdavatele
seadmetele siis ka hoiatused tervise, rikk riskidest,
mida, mida kaasa nutitelefoni liigne kasutamine
sotsiaalmeedia kasutamine, mis põhisus, milliseid probleeme
see põhjustab ning anda ka hoiatus, et nutitelefoni kaudu
pääseb internetti, kus leidub hulgaliselt kohatut sisu lastele. Samuti peaksid rakendused, mis tekitavad sõltuvust
või levitavad ebasobivat sisu, andma sellest kasutajale väga
selgelt märku, märkides muuhulgas ära ka soovitusliku aja,
kui kaua seda rakendust on mõistlik kasutada.
Nutiseadmetes ja internetis tingitud vaimse tervise probleeme.
Probleemidest rääkimine peaks olema regulaarsete
tervisekontrollide pidevaks osaks, nagu ka pidev kontroll
depressiooni ärevushäirete, vaimse tervise
ja muude vaimse tervise probleemide osas,
mis siis kaasnevat säärase liig kasutamisega. Hetkel on seaduseelnõu Hispaanias avalikul kooskõlastusringil,
kus on siis rahval võimalik tagasisidet anda.
Aga muuhulgas seaks seadus ka vanusepiiri
ja selleks oleks siis 16 eluaastat enne kui laps saab hakata
sotsiaalmeediat kasutama.
Elektriautode kasutuselevõtu üheks suuremaks probleemiks
peetakse keerulist laadimisvõrgustikku.
Iga laadimise jaam ja iga laadimise tüüp vajab omaette äppi. Kes elektriautoga sõidavad, teavad tõenäoliselt seda väga
hästi ning lahendust Ameerika ühendning.
Lahendus paistab praegu Ameerika ühendriikidest.
Seal on valminud üks koostöö, seda siis mittetulundusühingu
saes SAE sinda stris Konshia autotootjate
ja auto elektriautode, laadimislahenduste tootjate
ning Ameerika Ühendriikide energia- ja transpordibüroo vahel.
Idee on tegelikult teoorias väga lihtne iga elektriauto omanik,
kui tal on vaja akut laadida, võib oma auto ühendada siis
suvalise avalikku laadimisjaamaga ning rohkem
ega midagi tegema ei peagi. Auto suhtleb ise turvalist kanalit, pidi siis
laadimisjaamaga ning hakkab laadima.
Ja kuna auto omanik on oma autos siis enda andmetega sisse loginud,
siis toimub laadimise eest maksmine automaatselt ilma
mingite äppide või kliendikaartidega peaks toimetama.
See on siis praegu vähemalt teooria osa lahendusest on juba
kasutusel erinevates elektriautomudelitest,
kuid suurem töö on ees. Elektriautode tootjad Peavad laadimislahenduste tootjatega
nüüd kokkulepet sõlmima, et autod oskaksid laadiatega
suhelda ja kogu informatsioon õigesti liiguks.
Koos üheks suureks eesmärgiks on luua turvaline süsteem,
mis tagaks auto ja laadija vahel turvalise andmevahetuse.
Ning Google on tulnud välja oma videot loova tehisintellektiga,
mis on lahendust katsetanud inimeste sõnul vägagi realistlik.
Veonimelist mudelit saavad ärikasutajad juba praegu kasutada,
aga tehisintellekt tegelikult on siis jõudnud nii kaugele,
et suudab luua videot, kas siis etteantud teksti palve
põhjal või siis piltide põhjal näiteks annatalite paar fotot
ja palud siis nende põhjal mingisuguse video kokku panna. Aeg-ajalt Tehib tehisintellekt küll vigu,
näiteks on näidisvideoid, kus inimese käsi võib olla läbipaistvaks,
kogemata muutunud, aga eks tehisintellekt selliseid vimkasid
meile siin viskabki.
Samuti uuendas Google oma piltide loomise lahendust imethingolm,
mis võimaldab nüüd fotosid töödelda.
Kui paluda seda siis ka jällegi teksti palve
või teksti käsu abil. Ütled, et tahan, et pildil oleks taevas natukene sinisem
või inimestel oleks suveriided seljas, mitte talvejoped
Janet hopsti süsteem suudab selle kõik siis ellu viia.
Nii video kui ka pildi loomise lahenduse puhul on Google
olnud hoolikas, et nende lahendustega ei saaks luua
ebasobivat sisu, mis siis teisi inimesi võib ohustada.
Sellised on uudised, praegu võtame hetke,
kuulame natuke muusikat. Taia haldja Hans Flamingo muusika ja tõesti,
seda muusikat kõlas mõnusasti, vaatame natukene uudistemaailmas,
sest et vahepeal sel nädalal on juhtunud omajagu veidraid asju,
samuti Youtubeer id ehk siis videoplatvormil Youtube lahendusi,
videoid loovad inimesed.
On siis looma Saina silmapaistvamaid tegusid,
et välja paista, saada rohkem klikke ja nii edasi.
Nüüd on juutuuber nimega Mark Rober käivitanud kampaania mis
võimaldab igal inimesel, kes soovib endast kosmoses pilti teha,
peaaegu Sis. Roberon, kunagine NASA insener ja mingi hetk hakkas ta siis
tegema Youtube'is pilte, videosid ja sai nendega vägagi tuntuks.
Nüüd saadab ta koos telekomi operaatoriga Hiimu Bail
kosmosesse satelliidi.
Ja satelliidi küljes on Google Pixel telefon
ning kaks tükki kaks Google Pixel telefoni
ning hulk kaameraid.
Iga soovija, kes tahab siis endast kosmosest pilti saab
saata sinna kosmosesse, nendele telefonidele oma näiteks
selfi või enda pildi. Jaa, kosmoses olev telefon kuvab seda siis ilusasti oma
ekraani peal.
Nüüd satelliidi küljes olevad kaamerad teevad pilti nii
sellest sinu pilti näitavatele on justkui ka siis päriselt
selle satelliidi või video sellistele telefoni taustale
jäävast meie maakerast ja nii ongi võimalik seal teha endast
maakera taustal pilti.
Youtubeer lubab, et kui sa annad, kui anda neile märku ka sellest,
et kus kohas sa elad, tehakse pilti sellel hetkel,
kui satelliit on kodulinna sinu kodulinna kohal
ja antakse ka teada see kellaaeg, millal pilte tehakse. Nii et teoreetiliselt, kui väga tahta, võib minna samal
hetkel õue ja arvata siis, et jääb nii-öelda kaks korda pildile.
Ühelt poolt siis seal telefoniekraani peale,
teiselt poolt siis maakera pealt, kuigi tõenäoliselt,
kui tehakse juba telefoniekraanist pilti,
siis vaevalt see maakera seal nii detailselt näha on.
Ei tule tasuta see kogu lõbu või tähendab veel reklaamitakse
seda küll suhteliselt tasuta lahendusena,
aga aga tegelikult tuleb pildi tegemiseks paljudesse
kohtadesse ennast registreerida ja, ja veidikene vaeva näha,
aga lahendus on iseenesest ju huvitav. Veel natuke satelliitidest.
Euroopa kosmoseagentuur ESA saadab saatis eile kosmosesse
kaks satelliiti, mis katsetavad esimest korda kosmoses
koordineeritult grupiviisilist lendamist.
Satelliitide eesmärk on tekitada üksteisele muuhulgas
tehislik päikesevarjutus.
Proba kolm satelliitide pardal on hulganisti väga keerulisi
sensoreid mis võimaldavad satelliitidest endid üksteise
suhtes ja kosmoses maakera orbiidi suhtes ka positsioneerida. Teadlaste eesmärk on saavutada orbiidil manööverdamise
täpsus millimeetrites saadel.
Satelliidid, nagu öeldud, jõudsid orbiidile eile
ning hetkel käib satelliitide testimine ning kumbki
satelliit hakkab tööle siis juba jaanuari alguses.
Mõlemad satelliidid on sellised pisikese auto suuruseks suurused.
Lisaks manööverdamisele on satelliitide eesmärk teha pilte
päikesest suurema satelliidi pardal on kaamerat,
mille eesmärk on teha pilti päikese koroonast
ehk siis päikest ümbritsevast kiirgusest
või päikesevälisest atmosfäärist. Selleks, et aga paremini pilti teha, tuleb päikest varjutada
ja seda teebki teine satelliit.
Ning see satelliit paigutab ennast siis umbes 150 meetri
kaugusele teisest pildid pilti tegemast.
Satelliidist selle küljes on üks selline pooleteise meetri
suurune ketas, millega siis tekitatakse varipilti tegeva satelliidipinnale.
Ja olukord on põnev sellepärast et tavaliselt
päikesevarjutuse looduslikud päikeseharjutused kestavad
teadupärast piiratud aja ning neid ei saa korrata vastavalt tahtmisele. Praegu nüüd katsetatakse lahendust, mis võimaldaks siis seda
kõike korrata.
Satelliidid suhtlevad pidevalt üksteisega nii raadioühenduse
abil kui ka kaamerate abil, jälgides üksteise asukohta ka
väga täpselt navigeerimiseks, on olemas ka laserid.
Nimelt saadab satelliit välja laserkiire
ja mõõdab siis tagasi teiselt satelliidilt tagasi põrkavate valgust,
et teada, kui kaugele ta on ja nii on tõepoolest võimalik
saavutada siis alla millimeetrine täpsus. Saame siis näha, kuidas need satelliidid seal kosmoses
toimetama hakkavad.
Ja nüüd oleks paslik kuulata natuke David põut,
kes räägib meile elust Marsil. Vaadates kella, siis on aeg varsti sealmaal,
kus suur osuti on 11 12 peale väike läheb 11 peale.
Enne seda me jõuame, aga vaadata meil saatekavas veidi
tulevikku ja sealt naeratab meile vastu Arp Müller eesotsas
või koos uudis pluss saatega tere hommikust,
Tarp. Tere, Jakob.
Tere kuulajad.
Enne kui me alustame sellest, mis saade või mis uudis pluss
toob ma küsin su käest kiiresti, kas sina oleksid valmis
tellima endast selfi kosmoses, kui sa ise kosmosesse minema
ei peaks, aga sinna saadetaks sinu pilt. Kas sa tahaksid näha endast fotot, mis hõljuks reaalse
maakera taustal? Ei, ma pigem sooviks aega, et lugeda läbi mõni nendest raamatutest,
mis on minu öökapi kõrgel kõrgeks kujunenud lugemist
ootavate raamatute hunnikus või vaadata või et ma saaksin aega,
et vaadata läbi mõni nendest filmidest, mille nimekirja ma
olen siia Endale telefoni kirjutanud või et,
et leiaks aga lastega reisile minna.
Sinnapoole liiguvad minu unis. Selge, Youtubeerite meelelahutusmängude sihtgruppe
ja sina ilmselgelt ei ole.
Aga kes on tänase uudis, pluss saate sihtgrupp,
mis teemasid? Ma oodata võivat haridusest räägime, haridusminister
Kristina Kallas on lubanud stuudiosse tulla kell 13 15
orienteeruvalt temaga räägime loomulikult haridusleppest,
mille pidulik allkirjastamine on välja kuulutatud,
et eelolevaks esmaspäevaks.
Me ju teame, et 79-st omavalitsusest liitub haridusleppega
vaid üheksa või 10.
Me ei tea, mis Tallinna otsus nüüd ongi. Kas sellisel kombel see hariduslepe ikkagi annab õpetajatele kindluse,
seda siis küsin minister Kristina Kallase käest,
aga teemasid on teisigi, räägime näiteks Süürias toimuvast
regiooni asjatundja Hille Hansoga siis Ursula von der Laien,
Euroopa Komisjoni president on praegu Monte videos
eesmärgiga sõlmida Euroopa Liidu vabakaubandusleppe Merko
sorri riikidega, Brasiilia, Argentiina, Uruguai
ja Paraguai. Aga me teame, et põllumehed Prantsusmaal,
aga ka Eestis on selle leppe suhtes kriitilised.
Mida positiivset selline lepe ikkagi Euroopale
ja Eestile tooks, miks me seda lepet üldse tahame?
Aabeeeffhank Lukas tuleb rääkima Euroopa Komisjoni Eesti
esindusest ja päevakommentaari teeb Martin Mölder.
Tema teeb ülevaate Eesti parteisüsteemi hetkeseisust
ja ja reitingutest selja taha jääval aastal
ja ülevaate Ukraina rindeolukorrast saame ka. Pluss saates on taas tõsiseid teemasid nii maailmas kui ka uudis,
pluss siis palju aitäh Arp selle tutvustuse eest.
Uudis pluss on, nagu juba öeldud, siis peale,
kes päevaseid uudiseid head kuulajate meiega enne seda.
Aga kui kell saab 11, õige kohe pea on meil võimalus kuulata
natukene järjejuttu ning lisaks ka virgutus võimelda.
Huvitaja saade tõmbab siitpoolt otsad kokku,
võin juba siit anda vihjet, järgmisel nädalal räägime tehisintellektist. Nii et kohtume teiega ilusat nädalavahetust
ja tõepoolest juba järgmisel nädalal.
