Turu avanemisel ja esialgse platvormi loomisel sai Eesti hoo
sisse 2010.-te aastate alguses elektromobiilsuse ELMO programmiga.
Selle käigus paigaldati 168 laadimispunkti,
tagamaks vähemalt ühe avaliku laadimisjaama igas linnas,
kus elab üle 5000 inimese.
Samal ajal pakkus valitsus kuni 18000 eurot elektriauto
ostmise toetust.
Konkurentsiamet näeb nüüd, et elektrisõidukite
laadimisjaamade turul toimub positsioonivõitlus. Ettevõtjad konkureerivad parimate koostööpartnerite
ja kinnistute pärast, ütleb konkurentsiameti haldusmenetluse
valdkonna jurist Annabel Karina.
Katalsepp. Laadimisjaamad rajatakse sellistele kinnistutele,
kus on olemas võrguühendus, potentsiaalne nõudluse baas,
mugav taristu, pigem on näha seda, et samal kinnistul
näiteks ei ole mitut laadimisteenusepakkujad. Kaubanduskeskuste parklates siiski valikuvõimalust on.
Eestis asub enim ehk 55 protsenti elektrisõidukite avalikke
laadimisjaamu Harjumaal järgmisena Tartumaal.
Konkurentsiamet märgib ka, et hajaasustusega piirkondades ei
iseloomusta turgu mitte ainult konkurentide vähesus,
vaid ka märkimisväärne turuosa Enefit hoolti kasuks.
Enefit sai hoo sisse just tänu Elmo programmile.
Enefit-i juhatuse liige Raul tutt kinnitab,
et muud turueelist pole. See on rangelt seadusega reguleeritud ja kontrollitud. Et me, me kõik turuosalised, kes iganes me tahame uut
liitumist saada, läbime nii-öelda siis elektrileviga täpselt
sama protsessi, hinnanguliselt Eestis umbes 700 erineva
võimsusega elektriautolaad, et see sellest vaid 235 laadijat kuulub.
Kogu laadimistaristu areng on olnud väga pikk protsess,
kuniks sa leiad selle sobilikku asukoha teed tehnilise
projektiannet sisse elektriliste liitumistaotluse,
sellest, siis lõpuks saad sa selle laadija sinna paigaldada. Konkurentsiameti analüüsi käigus tuvastati veel olulisi riske,
mis kaasnevad tarbijatele pakutava allahindluste
ja paketipõhiste lahendustega, mis on kättesaadavad vaid
ettevõtte kliendile.
Näiteks ei saa alati laadimise eest tasuda pangakaardiga. Et praegusel hetkel ei ole veel kehtivaid nõudeid,
mis nõuaks otseselt, et kindlasti peab olema maksekaardiga
tasumise võimalus Küsimus on ka, kas jaotusvõrk suudab kõiki ka uusi
turuosalisi võrdselt kohelda.
Elektrilevi juhatuse liige Rudolf Puhm kinnitab,
et suudab. Kindlasti mõjutab, kuhu on soov uut laadimispunkti luua
ja mis on siis tegelikult see täiendav võrgu ehitusmaht,
mis tuleb teha selleks, et, et nüüd uus uus punkt siis
võrguga ära ühendada ja kindlasti tiheasustusega linnades on
võrku oluliselt rohkem lahendusi oluliselt rohkem
ja seal on ka reeglina liitumiskulud, soodsamad.
Aga teine pool kindlasti.
Jaotusvõrk on nende aastatega üha rohkem täis saamas,
mis tähendab seda, et iga täiendav ja ja tema jaoks siis
konkreetselt vajalik täiendavate ehitustööde maht võrgus on
lihtsalt suurem, kui, kui ta on seni olnud.
