Tere hommikust, veebruar on keskpaiga juba seljatanud  ja moel või teisel on õhus juba kevade hõngu. Aga olgu sombune talv või päikeseline kevad,  maahommikubuss vurab ikka mööda Eestimaad ringi  ja me täname kõiki inimesi, kes on soovitanud,  kellele külla minna ja ka neid, kes oma koduuksed meile  lahti teinud. Tänased kangelased on teie ees. Millal sina, Dagmar siia Soomaale tipu koolimajja üldse jõudsid? No Soomaale ma tulin 2000 2001. aastal vabatahtlikuna  ja mis koht see praegu siis on? Meie ütleme, et on loodus, tipu loodus, kool,  et pakume eelkõige hariduslikke programme koolidele,  lasteaedadele, aga ka lastelaagrid, noortelaagrid  ja sellised tegevused, mõnikord mingi matk  ja töötuba, et meil tuleb nüüd tööriistade teritamise  töötuba jälle ja, ja mis me praegu lähme tegema  ja kitsedele on süüa vaja, et nad saavad natukene neid vihtasid,  et meil õnneks on suvel siin töölaagrid ja inimesed aitavad  meil siis loomadele talve toitu valmistada. Mõnus mõttes, me paneme need alati üles rippuma,  kuivavad ära ja siis on terve talve natukene võtta ikka. Lähme toome ja. Need on siin pööningul jah, ja kuulaja punni,  muud seal ei ole. Ahah, siit saame kätte. Otsite? Ja ega nad igapäevaselt neid ei saa, nad saavad muud oksi  ja vilja ja ja heina eelkõige. Lähme sisse juba tuleb. Juba tulevad. No tulge, tulge. Ja kuidas, kuidas te panete, lihtsalt võtate need,  paneme lihtsalt siit ümber ringi. Niimoodi ja sinna võib-olla üks sinna nurka nurka. Ja sa ei toimeta siin sugugi üksi? Ei, õnneks mitte. Et siin on Meil on välisvabatahtlikud Saksamaad Annika  ja Famen ja nendel on praegu külaline ka veel,  et nad on kolmekesi. Ja siis meil on varem olnud ka teisi vabatahtlikke  ja mõnikord Meil on mittetulundusühing, et mõned liikmed  ka aitavad natukene ikka siin toimetada. Dagmar, miks sa Eestis oled? Ikka väga meeldib, Ma ütleks jah, et see Sooma mulle  meeldivad palju kohti, kohti nagu Eestis,  aga suuma on kuidagi koha olnud selline paik,  kus kus ma tunnen ennast väga hästi, kus on alati,  mida midagi avastada ja toimetada. Mulle meeldib see looduse rütm, selles elada,  need. Aga kas kuskohast sa pärit oled? Saksamaalt olen üles kasvanud Tambugi linnas  ehk siis ikka miljoni linn, kus elavad rohkem inimesed kui  terve Eestimaal. Ja nüüd otsisid Eestis üles selle kõige inimtühjema koha  ja võib-olla nii võib ella, jah, samas meeldib ikka jah,  kui inimesed tulevad siia, et et jah, et tore on,  kui grupp grupid käivad ja ja ka välismaalased turistid ju käivad. Me oleme ikka rahvuspargi siin ikka on kevadest sügiseni  ikka päris palju inimesed käivad ja. Ja mis plaan sul selle killustikuga on? Me püüame sellised rohkem keidavad rajad natukene kilustiku  alla viima, et meil on olnud nii mudane,  siin vahepeal. Ma ei teagi, kas ma labidaga vaata, meil on üks selline vett,  labidas, aga midagi tuleb ja natukene on külmunud ilmselt ka. Puusutagant. Nii et soomaal kipub ikka vesiseks minema või? Jah, tekib ju nüüd esimest korda on nagu maa külmunud see talv,  et et ikka on päris päris keeruline, meil on  nii savine maa ka ja siis on see pinna pinase veetase  nii kõrge, et siin tipu külas on olnud väga kõrge vee. See, see salv ka juba jah, sisuliselt kestab see suuvesi  juba mitu kuud. No muidu ei jätaks sellist tegevust ka kevadeks,  aga praegu, et, et nii kui sulaks läheb,  siis meil on jälle nii mudane, et tahaks natukene. Natukene paremaid inimesi. Siin on matkarada ka, aga jah, talvel käime  ka siit metsa kaudu ja teist poolt, et ja käime kanuumatkal  ja rabamatkal ja nii edasi, et kõik mis,  mis võimalik, et laupäeval on meil tõukekelgumatka? Jah. Aga siia koolimaja juurde on kerkinud erinevaid hooneid  pisemaid ja suuremaid ja, ja päris mitu erinevat seal on  meil saviahi, seal on selline kevadel selline  või suvel ka muidugi, et selline veemänguala. Ja see on siis, meie nimetame seda külamajaks,  et seal oli, seisis enne puukuu ja, ja esitasime sellist  väikest seminarihoone, meil on seal köök  ja väike tööruum ja nii edasi, et et see on  siis köetud, et koolimaja tegelikult me no kütta ei saa praegu. Aga see koolimaja ei ole ka täitsa algselt siin koha peal  olnud ja see on õige, see on, sellel on selline huvitav lugu,  et see seisis Kõpu lähedal ja kui Kõpu mõis sai koolimajaks,  siis enam ümberkaudset koolid väga vaja ei olnudki,  kuna kõik lapsed käisid siis seal mõisakoolis. Et aga siin tipus oli tol ajal lapsi palju. Et ma ei tea, kas 40 või 50 last täitsa,  ja see vana koolimaja, mis oli kõrtsihoone sisse seatud,  see jäi väikseks ja siis mõeldi, et võtame sealt maha  ja paneme siit uuesti kokku, et avati. 32. aastal avati siin seda uut koolimaja,  nii et kui niimoodi öelda, siis koolimaja on siia rännanud  ja sina oled siia rännanud. Nii et hea kombinatsioon on kokku sama. Me otsustasime nüüd me paneme tekstiili alla,  sest muidu on seda hakkepuitu ja kõik juba siia pandud,  aga see ikka vajub ära. Lõpuks et selles suhtes, kes usku Et me panime sedasama ka siia küülikutele  ja siis partidele endale ka, et sinna pääseks  ka enam-vähem niimoodi vaesed ja ja kooligrupid tulevad siia  koha peale siis õppe nagu tundides. Samas saavad nad olla ka täitsa pikalt siin  ja mitmeks päevaks saab ka tulla ja et on  ka kopid, kes käivad niimoodi vähemalt üheks ks  või kaheks ks ja teab ka olla, istuda lõke ääres,  teha pitsad ja nautida natukene sellist klassiväljasõitu,  et see on siis lisaks programmidele ja matkadele,  et me oleme ikka suht kaugel, et, et siis tasub,  tasub käia, kui juba ööseks jääda, et tingimused on muidugi  sellised lihtsad, aga, aga jah, et seda põnevam. Minu meelest. Kui palju sul vabatahtlikke juba käinud läbi enda poolt? Kuskil natukene alla 50 inimest on siin läbi käinud,  et looduskoolis me võtame vastu 2009.-st aastast  ka juba 15 16 aastat päris pikalt. Nii et võib-olla siis näiteks Annikast tuleb hoopis tulevane  Soomaa elanik. Aga ei tea ja Annikale väga meeldib talv Eestis  ja ma Man, et Annika saab eesti keeles tegelikult juba  natuke aru, et sa reageerid juba tunnid käivad eesti keele  mõttes ka ikka õpi õpivad ja et et loodan,  et nad saavad siin palju veel rakendada,  et aitavad ka natukene nende programmidega ette valmistada  ja läbi viia. Võid natukene peenemaks väiksemaks teha ja natuke liiga suur. Kas sina olid murakas ja. Aga vabandust, tegelikult võiksid inimesed tulla  ka ju talvel täitsa vabalt siia praegu vaadata  ja kogeda küll ja ja on, on ikka muidugi käiakse ka,  et selles suhtes laps. No võib-olla jah, sellise nende, Vihmaste ilmadega oli natukene liikumist vähem,  aga nüüd juba täitsa nädalavahetusel käiakse. Aga muidu jätta siis kevadet ootama, ikka. Siis saab veeelustikus ka. Kuigi nüüd on väga ilus, et, et luhad on kinni külmunud,  et saab, saab käia uiskudega ja kelkudega. Tiivad on kinni jäänud tagant. Siiapoole hoia kinni. Igaks juhuks hoia kinni, et kui me libiseme,  siis, Et maa ei kuku Oleme nüüd siin keset Võrtsjärve, aga kala me püüda ei saa,  tee siis maarottidele selgeks, miks ei saa praegu sellel  hetkel tänavu talvel siin kala püüda? Hetke seis ongi vist nähtavasti selline,  et et jääolud Nad on hästi heitlikud. Praegu oleme siin. Ühe paksema sellise platoo peal mis mingil määral meil peal hoiab. Aga jää peal kõndimisest ei tule juttugi siin. Et võrku siit sisse lasta on hetkel võimatu. Võib-olla kahe-kolme päeva pärast on see võimalik. Et me saame teha siin ainult niisugust nagu jää tugevuse proov. Jah, me saame proovida praegu, et, Et mis ta ennustab, võibolla, ja? No vaatame, mis ta siin siis näitab. Lööme siia. Augu sisse, no selle koha peal ikka juba natukene annab lootust,  midagi on. Aga ütleme, et tuur läheb esimese löögiga läbi. See tähendab, et siin on kuskil poolteist,  kaks sentimeetrit, jääd. See inimest veel ei kanna. Et nüüd on ainult siis lootus. Et taevataat saadab meil natukene külma juurde et  siis pääseme. Pääseme jälle püügile. Või siis on teine võimalus, et sulabki kõik ära  ja siis saate ka püüdma. Jah, täpselt on ka nii. Aga selle sulamisega on jälle teine asi. Et need jääpangad, mis siin on, et need triivivad  ja eks sa lahtisest veest püük on väga selline. Riskantne, et võid oma püügivahenditest ilma jääda ja. Millal oli viimati nii halb talv, kalurijaam? Mina ei mäleta, mina olen seitsmeteistkümnendast aastast,  olen siin Võrtsu peal nagu püüdnud. Minu minu ajal ei ole olnud sellist talve. Kas see ongi nüüd see töö, mida siis kalur peab tegema  või õigemini saab teha siis, kui on niisugune hirmus talv  nagu tänavu, et ei saa kala püüda? Jah, see on niisugune. Talvine töö ja. Nagu just selle talve talvine töö, et tavaliselt  nii palju rämpsu ega sellist ei ole võrgus talvel. Aga kuna see nüüd vaba vee võrgud olid Siis vee liikumine on nii suur et seda rämpsu ujus nagu  päris palju seal. Järves ja siis siin on täitsa üks pusa sees,  ma ei tea, kas me saame selle välja. Et. Et seda, seda tööd on nagu See aasta nagu rohkem kui tavaliselt. No vot siis veel üks eriline aasta, aga mis kala siia  siis kõige rohkem tuleb või mida sa tahaksid,  et siia tuleks? No põhiline on ikka koha Ja ja no tuleb haugi ja latikat ja. Ja ja mõni koger eksib ära ja mõni suurem suurem ahven jääb sisse. Neid on suhteliselt vähe. Võrgu me puhastasime ära, aga mis töö see siin sul parasjagu  pooleli olla on? Niisugune kala püüdmine läheb järjest keerulisemaks,  nagu ma aru saan. Jah. No läheb, et praegu on häälestamine, et siin on nagu montaaž  on ära tehtud. See on riistapuu, millega saab võrgu jaoks nööri jää alla tõmmata. Ta otseselt nagu võrku võib ka tõmmata, aga võib-olla see ei  ole nii mõttekas. Mõttekas on nöör tõmmata ja nööriga tõmmata,  siis võrk jää all. Aga sa hakkasid juba rääkima, et kuidas ta siin töötab. Tal on peal siin tulukene, nagu näha, see,  nagu peaks läbi jää paistma. Et kalur kõnnib jää peal Torpeedo, mis tõmbab nüüd antud juhul, siis nimetame teda torpeedoks. Et on jää all, tõmbab nööri ja et siis näha seda,  seda kohta, kus kohas ta asub, siis on olemas valgussignaal. Ossa see on päris kõva. Jah, ta peab läbi jää ostuma, et teinekord,  kui ilm on selline, et päike paistab ja tulid,  paista tuld ei paista, siis saab heliga vastavalt helile,  siis saad nagu orienteeruda ja. Ja suunata siis ta. Õigesse kohta. Mõte siis enne tuli, kas, kui sa selliseid asju juba ehitama hakkasid,  et läheks kaluriks ka või siis kui sa ikkagi lõpuks jõudsid  siia järve peale, kalurina mõtlesid, ah nüüd ometigi on mul  võimalus ka endal seda torpeedot kasutada. Kui ma järve äärde tulin, ma üldse ei mõtlenud,  et ma kaluriks hakkan. Mõtlesin, et soetan endale ühe mõrva. Paar võrku. Et saan värsket kala, aga, aga asjaolud läksid niimoodi,  et et neid võrkusid on praegu meil 18 ja mõrdasid on meil 13. Nii et meil on nüüd tööd, on nüüd siis nii mulle kui kahele kalurile. Et, et läkski nagu kalur kalurluseks ära. Vaat see on see, kui järve äärde kolida või  mis võib juhtuda. Kui pikk tavaliselt see üks liin on, siis? 70 meetrit. Et selliselt ta liigub Praegu kiiresti ei lase. Siin saab juhtida, praegu läheb vasakule,  nüüd saab pöörata paremale. Ja niimoodi ta. Läheb järjest. Ja praegu sa oled uhkesti kala talu perenaine,  aga sul on ju mitu ametit enne ka olnud ja eks ole. Kuidagi on läinud ja niimoodi, et alustasin fotograafina  siis vahepeal õppisin täiskasvanute koolitajaks Andrakoogiks. Siis oli elusundis. Amet sundis. Raamatupidamist õppima. Ja siis teatas kallis kaasa, kui me siia järve äärde tulime,  et tema läheb kaluriks õppima. Mis mõttes tema läheb? Meie lähme? Muidugi ja siis läksimegi koos. Nii et sina oled täitsa paberitega täitsa  ja rannakalur ja kuidas siis kalurist sai selline perenaine kokaproua? No mulle on meeldinud, võidi tegelikult eluaeg teha. Et kui enne oli, mul meeldis need metsasaatused purki panna,  siis see oli hästi loomulik jätk asjadest,  et. Et me hakkasime neid kalu tegema, sest tegelikult oli niimoodi,  et kui värsket kala ümarkala ära ei ostetud,  siis ju pidi sellest midagi tegema ja väärindama seda. Palju on ju selliseid, kes tahavad kohe valmis toodet osta. Ja ja siis. Pidi nad purki panema, et kohe laua peal. No milline su esimene lugu on? Esimene lugu ongi see, et, et et tol ajal,  kui me tulime siia, oli palju haugi kevadel ja,  ja ma olen natukene niisugune edev ka, et tahan teha midagi teistmoodi,  mida teised ei tee. Ja, ja siis oli vaja augist vaja midagi välja mõtelda,  sest kõik marineeritud olid teda igal moel kõik,  onju, ja siis ma otsustasin, et et ma proovin siis,  kuidas on augifileesid kuivatada. Hakkasin siis haugikrõpse tegema. No mis need kleepsud nüüd on, mis tuleb peale panna siia? Jah, meid on tunnustatud natukene, et me oleme nüüd. Saime siis ka Tartumaise toidu sertifikaadi. Sinul vist küll on lemmikala seesama, mis siin laua peal on angerjas,  nimetage siis niimoodi, et see on lemmikkala jutumärkides. Miks? Angerjas ei ole minu lemmikkala. Mina ei julge teda puhastada. Ma aastaid tagasi ma ei läinud isegi angerja poole,  ma ei suutnud isegi paadis olla nendega koos. Aga nüüd ma olen harjunud nendega nüüd ma suudan isegi  paadis olla. Ja, ja jah, mis nüüd ei ole midagi. Kas see puhastamine on ka siis niisugune omaette kunst? Vot seda puhastamist, see on ainuke kala,  mida mina ei puhasta. Kõiki teisi kalu ma olen võimeline puhastama,  aga vot seda kala mina ei puhasta, mees puhastab mees  ja teised kaluripoisid jah, aga lõikamine on  ka selline eriline tükk või näite, kuidas see õigesti peaks käima. Angerjal, et see ta jääks sihuke apetiitne  või kobedam, niimoodi siis on põhimõte on selles,  et sa läheksid ühe lõikega läbi selle selgroo,  et, et angerja nahaäär jääks ka ilus. Eriti on see supi sees, ei ole see nii hull. Aga kui purki paned, purk peab jääma väga-väga-väga ilus. Et see lõikamine selles mõttes ongi, et kuna tal see  selgroog on päris tugev, et siis on niisugune nagu jõuga  läheb ikka tegelikult siia peale. Et kui ikka siin päevas pead tegema mitukümmend kilo purki  ära siis on käsi väsinud, siis on ikka trenn tehtud,  trenn on tehtud ja siis ma kutsun tavaliselt ikka poisid appi,  et et noh, ei, ei jaksa, et. Vaja kiiresti teha ja nendel läheb ka kiiresti ära  ja ei ole häda. Me oleme nüüd jõudnud Kermoga siia Türile. Teile siia külla kusagile, aga kus me nüüd täpselt oleme  ja mis meid nüüd ees ootab, siin Te olete Türi aiandus,  mesindusseltsi kangaringis, mis on väga vana ring juba,  et ta siin Türi aendus Mehindusseltsis on ta olnud juba 49 aastat. Aga tegelikult räägitakse, et Türi Kangaring on juba 1962  Türi kultuurimajas toimetanud enne kui me siia siia  selle seltsi rüppe jõudsime. Te tulite nüüd meil siia kuduma seekord me võtame teid ette  ja paneme salle kuduma, aga mitte siis nende mitte nendega  ja mitte nende varrastega, vaid kangastelgedega,  et me oleme juba kõik selle natuke raskema töö ära teinud,  nii et teil on ainult rõõm kududa. Nii, see on meil siin üldsegi pingutaja,  selline terav. Vahest võib perega välja võtta ja pingutada,  tavaliselt pannakse niimoodi peale, et. Et siit vaadatakse kui lai on see kangas  ja siis pannakse vere ja pisaratega ja ilusasti siia peale. Siin kõrval on meil sellised laisalõngad. Nad laia sellepärast, et nad ei lähe nii edest läbi  ja tänu sellele laisalõngale jääb sallil ilus äär. Aga laisa lõnga peab alati kuduja ise kokkuleppe leidma,  kuidas ta seda laisalõnga kasutab? Gu te nüüd vaatate, siis need ei lähe nii edest läbi siin  siit äärest. Mina teen alati niimoodi, et mina viskan kõigepealt siit pealt. Selle laisa lõnga pealt viskan süstiku ja siit tõstan  siis ta ilusasti seob seda ja seda lõnga. Nii otsa peidame ilusasti ära. Ja, ja siis tõmbame õrnalt kokku, mis siis juhtub,  kui sassi läheb. Siis tuleb arutada. Aga samas, mis on käsitöö? Sa pead ju aru saama, et sul on käsitöö,  väike viga on alati lubatud, vähemalt algajatele. Aga täna neid ikkagi kasutatakse, pigem niisuguse hobitegevusega. Täna ju keegi sedasi. Eks ikka teeb selles mõttes, et tehakse ju salle,  pleede vaipasid, kõike tehakse rahvariide seelikuid tehakse  kangast telgedel. Nii, palun. Hendrik nüüd ma ei tea, mis saab. See läheb siit kõigepealt läbi, ma saan aru,  et ei, ei, ei, ei. Ma mõtlen, kas sa siia vahele lähed siit läbi. See läheb niimoodi ilusasti ja võta pistik lõng jookseb  vabalt siit ali pealt pealt pane nagu ta rohke natuke  tegelikult nagu visa või visata. Ja siis see on mõistlik ja siit läks nii,  nüüd vaata et välja ei tõmba, nüüd natuke veel tõmba  niimoodi õrn alt. Õrnalt, aga kumma poole sinu kalle? Ei, selles mõttes ta ongi selline, et sellega saab ilusasti õrnalt. Tundub siin peab tundeline olema. So see on väga lihtne ju. Ja nüüd peidame otsa ära. Nüüd sa võid, vaata siit siit alt niimoodi panna seda välja  ei pea, kartma nad kohe ei lähe katki, nad vahest lähevad  natukese aja pärast. Tohib ma natuke nä, ma natuke niimoodi pingutama,  nii poisiks tulnud, mul on vaja siin selgeks saada asi. Niimoodi nüüd tuleb, vahetame kange kangi,  meil oli kolm-neli. Ei, meil oli üks-kaks üks. Ja siiani, nüüd tuleb kaks-kolm, nüüd tuleb kaks see maha,  see üles. Sa panid samasse vahelikku, praegu sa ei vahetanud? Ei, no sa võid nüüd välja tõmmata sealt otsast,  sellest ei ole midagi, seda pidi muutuma praegu. Igus. Ja ka. Range kontroll peal on, no sa oleks ise,  ma arvan ka seda näinud, sellepärast et kui sa ikka paned Sa võid sealtpoolt. Sa võid nüüd sealtpoolt visata. No nii ja nüüd vahetan. Ja see kõige tähtsam kolm-neli. Nii, aga kas me nüüd lähme, tallame ka natukene ühte salli? No. No ma jätan siis selle siia, ma vaatan ka,  Hendrik Hendrik, kas sina hakkad tallama? Nii, nii? Nii kuidas tundub? Siia tuleb istuda. Aga? Tegelikult tuleks nüüd üks saabas ära võtta,  et üks jah, et mis jalaga sa tahaksid tallata,  ma arvan, et parema jalaga. Ma võinii, vaatame, kus kohas meil järjekord on,  proovi nüüd kõige äärmise seal korra tallata. Ja selle ühe varbaga. Ja näe, siin on meil nüüd näha, et see on viimane  ja nüüd sina hakkad tallama vasakult paremale. Üks, kaks, kolm, neli, üks, kaks, kolm, neli on lihtne. On lihtne, üks peab muusika panema. Kaks, kolm, neli, üks, kaks, kolm, neli,  mitte nagu kermagi neid kaks tükki vahetama korraga,  vaid mina lihtsalt vajutan üks, kaks, kolm,  neli, ja siis ja nüüd võtad musta ja vajutad üks,  kaks, kolm, neli, üks, kaks. Üks kaks, kolm, neli, üks kaks ja siis võtad valge  ja vajutad. Üks, kaks kolm, neli no näed, ongi muster peas. Kui lihtne. Nuks viska alati niimoodi, et lõng tuleb enda poolt. No nii, nüüd tallalaud kaks. Vaheta alla lauda kaks suure varbaga. Sealt alt. Mida rohkem soa lähedal, seda suurem on vahelik,  siit paned alt, tõstad üles. Nüüd vaatate, et säraks seal ilusti. Ega tegelikult oligi, kui vanasti. Vanemad prouad on meil siin rääkinud, et et kangaringis oli  meil nagu Viiburi sõjakoolis, et sa pididki. Kui sinu järjekord oli, siis sa pidid ära kuduma,  kes käis öösiti lausa kudumas, et ta pidi järgmiseks hommikuks. Ära lõpetama et et mõned nagu, kellel sel ajal noh,  vene ajal, et juba lapsed olid, siis tegelikult jäidki nagu kõrvale,  sellepärast et lihtsalt ei jõutud ära kududa,  aga mis vanasti kooti kooti ju tegelikult villaseid tekke,  pleede ja samamoodi kostüümiriideid. Noh, kardinaid noh, kõike-kõike ja noh, nendest materjalidest,  mis ikkagi ka kätte saadi, et ega kõike materjali ju  ka ei olnud, et tihtilugu praegu me ostame poest,  paneme kaltsuvaiba jaoks puuvillase lõime,  tookord tõid kõik naised oma kodust kõik kerad  ja pandi kõik kokku erinevalt. Kuulge, näete, aga mis mina nüüd tegin, kui ma tegin narmad ära,  vesin, sallid ära. Kas need on teie kootud või? Need on kindlasti meie kohta nii. Meie naised valmistasid teile toredad sallid,  nii et kui te nüüd oma omad ka valmis koote,  siis on teil lausa kaks salli. Hendrik lubas siin hakata õhtuti Türil sõitma rongiga? Jaa, absoluutselt nii on kes tahab, saab ju veel tulla Türil  rongiga ja ega selles suhtes on üks parimaid hobisid,  mis üldse olla võib, nii et. Meie väga täname, väga tore ja me vist saime hakkama. Elagu veel. Elame veel. Aga ma nüüd jätkan mingeid. Me oleme siis siin, Viljandis, saani noh,  töökojas. Ja näitame teile, kuidas me teeme ühte meie,  sellist minimalistliku rahakotti kasutame taim parknahka. Hakkame pia teiega. Kõigepealt ma katsungi panna panna paika oma lõike Nii et mul jääb sisse täpselt see, mis vaja,  näiteks siin on seda nahka töötluse käigus. Vigastatud siis seda me ei taha rahakoti sisse jätta,  muidu ta võiks sealt kohalt katki minna ja märkimiseks  kasutan teravat naasklit. Millega ma saan ilusti kõik vajalikud jooned nahale kanda? Erinevad? Kavalad märgistusviisid, mille järgi ma hiljem tean,  et kuidas ma seda asja kokku panen. See on niisugune suht õhuke veisenahk millest on hästi hea  rahakotti teha. Üldiselt näiteks seljakottide valmistamisel me kasutame  paksemat nahka. Aga aga sellise? Just rullitava klapiga rahakoti valmistamiseks on see perfektne. Ja nahk, nahk ise tuleb Jõgevalt Jõgeva nahavabrikust,  mis on praegusel hetkel tänapäeval ainuke koht Eestis,  mis mis naha parkimisega tegeleb, aga nad ei tegele värvimisega,  nii et meie saame naha sellisel naturaalsel värvimata kujul. Ja siis Toonime selle endale vastavaks. Nagu mitte muu materjaliga, siis nahas on ka. Et. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika, et kui valesti valesti lõikad,  siis tuleb uued detailid lõigata või läheb suur kallis  nahatükk raisku. Naha. Kui materjali niisugune eetika küsimus on hästi hästi päevakorras,  et. Et kas, kas tuleks eelistada kunstnahka või tekstiili  või mingit mingit muud materjali, leida? Taimseid taimseid, alternatiive meie meie suhtume,  suhtume sellesse nii, et, et see veisenahk,  mida me kasutame ja ka lamba või kitsenahk  või ulukinahk, on ikkagi Praegusel hetkel lihatööstuse kõrvalprodukt et kui sellele  kasutust ei leia, siis see läheb lihtsalt ära viskamisele. Jah niipidi on see jällegi lisanduv keskkonnajääde,  mida tuleb ümber töödelda või või millega on mingeid probleeme. Magistriõpingute. Raames uuringu naha, naha, keskkonnajala jälge  ja ja kuidas saaks naha kasutust parandada. Nii ja lõikamise on tehtud. No läheb edasi, eks? Kuna see on hästi õhuke nahk, siis ma ei kasuta nagu. Seda tavalist tööriista, mis mul oleks, aga seda on hoopis  liiva koeri praegu siin. Ma olen muidu Maali ja graafika taustaga, aga siis ma mõtlesin,  mida edasi minna õppima. Ja mulle kuidagi nagu peas tekkis selline seos oma  põlis-Ameerika juurtega. Ja siis ma mõtlesin nahale kui materjalile ja,  ja tundsin, et äkki minu ülesanne on nagu kombineerida neid kahte. Et nagu nagu oma joonistusi, graafikat ja nahka,  et siis sa kuidagi austada, sin oma oma juuri. Nüüd ma võtan laki kätte. Ja. Käi niimoodi need servad üle. Nüüd me oleme maal, meil on oma pisimaja  ja siis meil on siin Viljandis väga äge töökoda,  mis on ka pisike. Ja ja me saame need kahte elu nagu lahus hoida,  ehk siis mul on ülimõnus tulla hommikul nagu tööle teha  endale tass teed ja siis keskenduda sellele. Nii siis nüüd ma õmble need kinnitused külge  selle jaoks mul on vaja teha augud. Nii nüüd on valmis, nüüd ma saan hakata õmblema. Meile endale väga meeldib matkamine ja matkavarustus  ja siis me mõtlesime Et niga oleks seda kombineerida nii kaua kestva materjaliga  nagu nagu nahk. Ja siis sealt sündiski see mõte, et meil on nagu matka. Matkavarustusest inspireeritud aga nahast nahast tooted. Ma kombineerisin Taanieli ja Stefi nime kokku  ja siis sealt tuli sani. Ja siis omakorda nagu väga hästi sobitus  selle mõttega, et. Et me oleme siis mõlemad hästi suured soome-ugri fännid  siis see nagu. Oli hea. Hea nagu oluline detail nende kultuuris ka. Suvel on on talus rohkem tegemisi lammastega askeldamist. Ja ja tahad väljas rohkem olla ja siis see nahatöö võib-olla ongi,  ongi siis pimedama külmema märjema aasta  ja töö nahk on. Üks paljudest minu minu huvimaterjalidest,  et mäletan kuidagi väiksena puit, oli vist esimene materjal,  mis nagu. Silma jäi, aga ma mäletan seda ooo momenti,  et, et oi, et päriselt saab selliseid asju ise teha oma  käega ja võib-olla ainult noa ja. Kirve ja saega vaatasin, kuidas isa tegi  ja siis sain ise ka. Minu jaoks on kindlasti Naha naha tööga osalt niisugune vana. Vana. Käsitöö käsitöövõtete austamine. Ja ja kindlasti ka vanade käsitööriistade. Austamine. Kuidagi see tunnetus, et sa kasutad seda tööriista,  mida keegi teine on pikalt varem ka kasutanud  ja austanud, siis kuidagi annab, annab töö tegemisele  selle teise naudingu Õmblus õmblus, poni. Kaader, värk siin, mis oli juba väikse poisiga,  ma vaatasin, et huvitav, mis sellega teha saab hiiglaslik  pesulõks või et mul talu talus kuuris oli olemas esivanemate esivanemate,  st jäänud, aga, aga alles ülikoolis Tartus,  Tartus, Pallases nahatööd, õppides seal esimest korda  kuidagi panin pildi kokku, et oo, et et kui käsitsi õmmelda  ilma õmblusmasinata, siis see on ju väga kasulik vidin,  et see ongi selleks, et et nahatööd nahatööd parasjagu fikseerida,  kinni hoida ja vanasti ilmselt võiski ta olla väga mitmel  mitmel talumehel, et, et oma hobuse hobuserihmasid  ja sadulaid ja varustust parandada. Et kui me kokku saime ja mõtlesime ühisele brändi loomisele,  siis siis kuidagi meie peas oli loogiline,  et et mina justkui tegelen rohkem visuaalse poolega  ja ta on ju tegeleb justkui tehniliste lahendustega aga nagu  ka meie suhtes, siis kõik on nagu rohkem kokku sulanud  ja ja et me mõlemad Täidame võrdselt mingeid ülesandeid ja jaotame,  et. Et. Oleme ma arvan, et selle jooksul nagu arenenud Mõlemas suunas kuskil jänni jääme, küsime üksteise abi või,  või vahest teemegi algusest lõpuni koos. Et selles mõttes on ikkagi vaba. Niisugune spontaanne see asi natuke, et kindlasti kui meil  on mingi plaan kuskil suuremast laadast osa võtta  või mingit lao varu endale tekitada, siis  siis võtame nii-öelda ühendame jõud ja ja pingutame koos,  teeme teeme rohkem ühte, mingit koti või rahakoti mudelit. Meil ka väike teist päeva väike töökoja koer,  kes tundub, et näitab ennast väga heast küljest  ja tasub, tahab siin töökojas olla kaasatud küll. Ja koer arvab küll, et on hea, hea ja naturaalne taimpark nahk,  et talle meeldib, meeldib varastada, neid tükikesi minema viia. On nipinurga aeg, praegu oleme täpselt selles ajahetkes,  kus toimub ettekülvamine, kodud on seemneid täis,  otsime neid garaažidest kuuridest, ei tea,  kus kõik täpselt on, aga üks tore nipp on. Võtke fotoalbum, uus vana, vahet ei ole ja pange need  seemned kõik siia fotoalbumisse. Neid saab isegi nagu kategooriatesse panna,  et siin on maitsetaimed. Siin on köögiviljad, erinevad, saab marjad erinevat panna  ja nii on väga mugav teil neid edaspidi üles leida. Me ootame teie nippe aadressil maahommikuerr.ee  ja näeme nädala pärast kõike head.
