Terioloogia seltsi eestvõttel on 2025. aasta kuulutatud põdraaastaks.
Aasta loomaks on valitud Eesti suurim imetaja,
kes sümboliseerib meie looduse rikkust, keerukaid suhteid inimesega.
Jaak Põder mängib olulist rolli ka meie ulukikooslustes,
olles metsa ökosüsteemide lahutamatu osa.
Oma ligi kahemeetrise turjakõrguse ning peaaegu 600 kiloga
on põder Eesti suurim.
Hirvlane ja ühtlasi nagu öeldud, meie metsade suurim imetaja
riiklike seiretulemuste põhjal on põdraasurkonna suurus
aasta tagasi olnud ligi 11000 isendit. Võrreldes sellele eelnenud aastaga on põdra üldarvukus veidi
küll langenud, seda eelkõige Mandri-Eestis.
Ning eriliselt paistab silma asurkonna juurdekasvu
iseloomustav vasikate osakaal, mis on viimase 20 aasta
madalaim ja osutab suurenenud kisklus survele.
Ja kuna tegu on jahiulukiga, siis olgu märgitud ka,
et läinud aastal kütiti ligi 4000 isendit kuid mittejahist
vaid põdrast enesest me räägime. Lauri Klein, tere hommikust.
Tere hommikust.
Looduskaitsja, zooloog, maastikuökoloogia magister,
tänu kellele meil siin Eestis on ökodukti-ita.
Aga miks on meil põhjust sel aastal põdrast kõnelda? No millalgi pidi muidugi põder jõudma järgi jõudma põdraga,
sest et nagu öeldud, on juba mitu korda,
et on ta ikkagi Eesti suurim imetaja.
Ja seda aasta looman Anderioloogia selts valinud juba
pikemat aega ja nüüd siis jõudis ärk põdra kätte
ja miks just nüüd tõenäoliselt on ikkagi kõige õigem öelda jah,
et, et see see, et põdral läheb praegu hästi,
see on ühest küljest hea, näitab ka, et meil looduses on
enam-vähem korras, aga samal ajal näitab see ka seda,
et põdral on palju toitu ja, ja paljude suvisest toidust
baseerub jällegi just seda soodustavad lageraielangid kus
tal seda toitu palju on, ehk siis, et eks,
eks metsamajandusega seotud ikkagi põdraga
ja samal ajal põdrakahjustused on metsamajanduse jaoks
jällegi üks väga oluline teema. On ta siis hea või halb? Põder on ikkagi ühtegi ühelgi liigi kohta looduses ei saa öelda,
et kas ta on hea või halb.
Halvad ei ole.
Tegelikult ökosüsteemis ei ole olemas sellist,
et liiki nagu hea või halb võib olla.
Ainsana on selline liiki inimene, kes ennast ökosüsteemidest
kipub välja lõikama, aga see on hoopis teine teema
ja see on pikem teema. Et põdra kohta ei saa öelda, et oleks hea
või halb. Ta teatud inimese inimes inimhuvirühmadele,
kellel on, kelle huvi on huvida, häirib.
Loomulikult võiks öelda, et nende jaoks on ta halb.
Aga, aga jällegi ökosüsteemi jaoks on ta alati hea,
sest et ta kuulub sinna ja seda enam, et ta on üks neist
sellistest nii-öelda lipuliikidest või mudelliikidest,
kes kui, kui temal läheb hästi, siis läheb ka paljudel
teistel liikidel hästi. No 11000 isendit peaaegu aasta tagasi on kokku loendatud,
on seda palju või vähe? Kindlasti on seda parasjagu selles suhtes,
võrreldes sellega on olnud Eestis perioode,
kus ainult mõnisada isendit, Don elab põtru Eesti pinnal mis tähendab,
et tegelikult sellega võrreldes on olukord ikkagi väga hea.
Ja, ja ma tegelikult ütleski, et see, see arvukus on pigem
praegu selline optimaalne ja seda tulekski nagu sellise
optimaalsena hoida.
Eks tegelikult see on nagu pikem suurem teema,
et et kui inimene on juba sekkunud ökosüsteemidesse,
siis tegelikult reguleerimine ongi tema vastutada. Ja see reguleerimine nii elupaikade suhtes kui ka liikide suhtes.
Kui me võtaksime ennast, et sellest ökosüsteemidest ennast
inimesena välja, siis alguses läheks kõik väga hästi väga sassi,
sellepärast et inimene on juba praegu asjad sassi löönud.
Ja sealhulgas ka siis populatsioonide arvukus,
et liikide populatsioonide arvukuse, sest teada on,
et ökosüsteemis põhiline asi, mille lõkko süsteem baseerub,
on on toitumisahelad ja, ja aineringe ja need,
kui need on inimene sassi löönud, siis ta peab neid hoidma
sellises seisus, et tema enda tegevus oleks okei
ja et tema, kas siis süsteem säiliks? No üks märksõna oli veel selles sissejuhatavas tekstis,
mis siinkohal võib olla lahtiseletamist vajab,
sest mitte just iga päev ei kasuta ega kuuleme sõna kisklus,
surve, mis see on? Ja kisklus surve on jällegi üks.
Seda võiks öelda, et looduslikus ökosüsteemis on,
on kisklus, surve ja toitumison, üks osa toitumisahelast
tegelikult kiskjad toituvad saakloomadest
ja ja selle tõttu on saakloomadel.
Nad peavad arvestama sellega, et neid süüakse
ja kogu see kõik see, nende vastav tegevus on kirjutatud
siis läbi aegade nende geneetilise koodi,
et nad, et nad oskavad sellele vastavalt ka tegutseda,
õigemini siis, et nad on kujunenud selliselt tegutsema. Ja, ja nüüd kisklus surve inimkui panna inimese inimene
sinna juurde, siis see kesklus surve toob kaasa selle,
et sellega tuleb arvestada ka. Loomade arvukuse, ulukite arvukuse reguleerimisel
ehk siis, et kui kisklus surve loomal mingile liigile kasvab
ehk siis kiskjaid on rohkemaks saanud siis tuleb reguleerida
ühelt poolt kiskjate arvukust rohkem ja teisalt saakloomade
arvukust vähem on lihtsustatult öeldes.
Ja sealt tulevadki siis need need erinevused,
mida tuleb siis teha ja alati tuleb meeles pidada,
et, et selline nii-öelda ulukite arvukuse reguleerimine on
ettevaatav tegevus, mitte tagantjärele tarkus,
vaid see peab planeerima kaugele ette, et see peab oskama
arvestada sellega, millised fruktoatsioonide,
millised kõikumised loomade arvukust, kes on tulemas. No kuidas planeerida siis nii, et populatsioon püsiks,
ma saan aru, et selle jaoks ongi olemas ökoduktid
ja see rohevõrgustik või? Ja see on üks osa sellest nii-öelda taustategevusest,
et kõige otsesem vahetum planeerimine on just nimelt
küttimise planeerimine ja siis ka arvukuse reguleerimise planeerimine.
Aga, aga väga oluline on, on just elupaigal elupaikade
maastik ehk siis maastikuökoloogiline planeerimine.
Ehk siis see, et, et ulukitele, keda, kelle eluva kelle
populatsioone me püüame siis nagu hoida sellises seisus,
et, et nad üksteisele ega ka inimesele liiga suuri kahjusid
ei tekita ja et see asi oleks tasakaalus nii palju,
et inimene suudab ka olla selles selles süsteemis sees siis seda,
seda ongi kõige olulisem planeerida just seal on mitmeid aspekte,
esiteks on liikuvus, kõik loomad tahavad liikuda nii,
nagu inimene liigub ja inimese liikumine tekitab loomadele
ju teatavasti probleeme. Või siis vastupidi, et, et liiklusele tekitavad loomad
probleeme ja selleks ongi vaja tegelikult teada,
kus kohas on loomade liikumisvõrgustik ja kuskohas on
inimese liikumisvõrgustikke nende inimeste
ja loomade liikumisvõrgustike vahel kõige olulisemates
kohtadesse ehitada sellised sillad, mis võimaldavad loomadel
ilma liikul liiklust häirimata ja ilma liikluses hukkumata
siis liikuda oma võrgustikus. Need ongi needsamad ökodukti ökodukti tüüp on kõige-kõige
parem siiamaani teadaolevatest.
Ja seda kasutavad kõige rohkem erinevat liiki ulukeid.
Sest et see on selles suhtes kõige ohutum ülepääs neil seal
see on nagu siis noh, me teame, kõik mihukene,
see, milline see ökodukt välja näeb, Tartu maanteel olnud
juba mitu tükki.
Et see on selline, kus siis loom võimalikult häirimatult
saab liikuda ühest metsast teise, üle üle maantee
ja ta ei märka suuri häiringuid, ehk siis seal on nii
valgushäiringud kui ka mürahäiringud on võimalikult palju
maha võetud. Aga kõik sõltubki sellest, kas seda ökodukti ehitatakse
õigete mõõtmetega ja kas selle juures tehakse kõik eesmärgipäraselt,
sest et kuna tegu on hästi kuluka rajatisega,
siis tihtipeale kipuvad inimesed kõigest kokku hoidma
ja see kokkuhoidlikkus on teinekord teinud ka halba,
et ei ole sellised asjad tööle läinud. No te olete ise uhkusega öelnud, et ökoduktid need Eestis
olevat on teie lapsed, kuidas need lapsed on kasvanud vastu võetud? Esimene täpsemalt öeldes on esimesed, on esimene on olnud
minu laps, et edaspidi on juba need lapsed kasvanud juba ka
teiste käe all.
Et seda ma ei saa päris öelda, et kõik need oleksid minu lapsed.
Et, aga põhimõtteliselt jah, see esimene nagu me teame,
esimene esimene vasikas kipub alati aia taha mingil määral
minema ja selle esimese juures oligi kõige rohkem vaja
võidelda nende vigade pärast ja, ja seal tehtigi neid vigu
just ehitamise käigus, mitte planeerimise käigus,
nii et selles suhtes seal on, seal sai see kooliraha kõik
ära lahendatud, aga see esimene on jah, see on kolu,
ökodukt on Tartu maanteel seal kõige lähem Tallinnale. Ja selle juures on, see on, tänaseks on seal kõige kõrgemaks
kasvanud mets peal juba see paistab juba pro maanteelt
sõites sealt üle üle siis nende müratõkkeseinte.
Ja tänaseks liigub seal ikkagi ka rohkem ulukeid,
juba. Algselt oligi see, selle juures on üks hästi oluline
aspekt on just see, et siin saab rääkida nüüd sellest
põdrast endast, sest põdra-le oli see tegelikult kõigepealt mõeldud.
Aga aga põdra jaoks on need mõõtmed liiga väiksed,
liiga laius on keskelt liiga kitsas, sõjalise ehitusse oli
see esimene esituslik viga, teine ehituslik viga oli,
see asukohapaigutus oli tegelikult natukene nihkes. Ehk siis ta oleks pidanud olema natukene teises kohas põde
põdraliikumine ja kolmas tegelikult väga raske aspekt selle
asja juures oli see, et esimene ökodukt sattus meil olema
sellises olukorras, kus, kus ta on ehitatud põdra,
nii-öelda sesoonse rändekoridori peale.
Sessoonne ränne tähendab seda, et põder liigub nagu meiegi
suvel suvilasse ja talvel talvituskoht.
Ehk siis ta tegelikult käib kahe kindla ala vahel,
ta toitumine on erinev talvisel perioodil suvisel perioodil,
sellepärast ta otsibki nagu selliseid sobivamaid kohti
ja seal oli üks kitsas koridor siis mis,
mis oli just seesama suvituse ja siis talvitusrändekoridor. Ja see koridor ise oli juba pikk ja kitsas,
aga põder on hästi konservatiivne, muidu oma liikumistega ta,
ta armastab hästi samu radu liikuda.
Siin on isegi teada selliseid uuringuid,
kus on kus on imestanud, miks põdrad käivad üle suure põllu
diagonaalis ja siis siis on.
Hiljem on vanade kaartide pealt tulnud välja,
et seal oli kunagi mets ja seal metsakas selle koha peal
metsasiht ja nad olid harjunud seda metsasihti pidi käima. Ja, ja sellepärast nad käisid pärast seda,
kui see ammu mets on maha võetud, kõik on põlluks tehtud,
käsid sedasama rada pidi edasi.
Just et seal oli neil vaja käia ja see oli nende just täpselt,
see oli nende harjumuspärane tee ja noh,
nagu nagu siit tulebki natukene see paralleel ka nende
põhjamaa inimestega, eks ole, kes on ka selliselt
harjumuspärast teid teid tahavad ja väga suhteliselt konservatiivsed. Aga kui tulla tagasi selle ökodukti juurde,
siis tegelikult jah, seal oli, olid siis see oli nagu põhipõhjus,
miks põder alguses sinna käima enam ei hakanud?
Sest et tema jaoks oli neid häiringuid selle sesoonse rände
jaoks liiga palju.
Piltlikult öeldes ta siis leidis teise tee,
kustkaudu käia oma suvilasse, talvituskohta ta läks,
hakkas kasutama teist tööd, hakkas ringi käima ja,
ja seda võib juhtuda. See ongi kõige olulisem, et, et kõik need asjad aspektid
oleks arvestust, arvestatud ka väljaspool seda ökodukti.
Et kui me rajame sellise suure rajatise,
kust siis selline suur loom nagu põder tahaks rahulikult üle käia,
siis me peame arvestama ka sellega, et tal oleks rahulik
käimise võimalus ka sellest ökoduktist ühele poole
ja teisele poole nii kaugele, kui tal see vajadus on. No mõnele põllule on ehitatud linn, kas see on põhjus,
miks ligi poolsada isendit on meil ka linnas
ehk et meil on linna põdrad? Ja eks ta, eks ta kaudselt olla küll see põhjus,
sest et tegelikult ega ju siis põdrad tulevad linna ka.
Aga need, need põdrad, kes linna tulevad,
need on enamasti need noored põdrad, kes keda ema minema ajab,
kes on eelmise aasta eelmise aasta vasikad
ja kelle ema siis minema ajab, kes hakkavad ise uudistama
oma oma keskkonda ja seda, kuhu nad siis sattunud on.
Ja siis nemad satuvad tihtipeale just linnadesse. Aga teine, teised põdrad, kes linnas on ja eriti näiteks
nüüd meie need Viimsi ja Pirita põdrad, et need on sellised,
kes on elanud tegelikult selle eluala on olnud varem
ja kelle ümber vaikselt on ehitatud kõik see linn.
Ja nende puhul on muidugi jah nukker ongi just see,
et kui nad ei pääse enam välja, siis nad siis populatsioon senikaua,
kuni seal on olemas ikkagi nii isaseid kui emaseid siis ta
hakkab sigima. Ja tegelikult tema arvukus võib päris kiiresti selle väikse
populatsiooni killukese arvukas, võib kasvada,
sest et tegelikult see on suhteliselt väike kild populatsioonist.
Aga kui see kasvama hakkab stressi tingimustes,
eriti siis tegelikult on konfliktid väga tugevad.
Ja, ja siis noh, ega siin häid lahendusi ei olegi,
et et selle Viimsi ja Tallinna ühisneljakümne põdra kohta.
Ta mul isegi endal ei ole head lahendust,
et peale selle, et ikkagi kuskilt tuleksid otsad avada. Et nad saaksid liikuda nii Jõelähtme poolt Jõelähtme poolt
välja ja siis kui ka siis kui ka siis mujalt.
Et ikkagi, kui me tahame, Neid sellesse linnakeskkonna
selles linnakeses koos näha ja tegelikult see on noh,
minu hinnangul on see väga unikaalne, et ühes Euroopa
pealinnas elavad põdrad.
Lisaks inimestele, et selliseid olukordi on paljudes kohtades,
ei ole. Kas neid linna põtru on uuritud ka, et kas,
kas nad on loomu poolest ka natuke teistsugused kui,
kui päris need metsas normaaltingimustes? Ega neid väga uuritud ei ole, väga uuritud neid ei ole,
aga, aga mida tegelikult mis igasuguse loomaga,
kui ta ei ole just väga suur spetsialist.
Loomad jaotatakse generalistid ekse spetsialistideks laias laastus.
Et ühed on siis rohkem kohanevad, teised vähem,
kohanevad, aga et, et tegelikult, kui ta suudab kohaneda,
siis ta kohaneb inimesega ja, ja seda muidugi ongi näidanud,
kas viimsi põtrade käitumine tundub olevat selline,
et, et nad on harjumas juba järjest rohkem selle inimese
hulgaga seal, mis tähendab seda, et nad muutuvad ka muutuvad ka,
nagu siis Ei ole nii ettevaatlikud enam. Nõudlikumaks muutuvad ju siis lausa. Nõudlikumaks otseselt ei muutu, aga nad on sellised,
et need ei ole enam ettevaatlikud ja nad julgevad tulla
rohkem igale poole, selle tõttu nad satuvad ka rohkem aedadesse,
tulevad aedadesse, ronivad üle aedade, söövad õunu,
otsivad, mis neil parem on võtta?
Teinekord muidugi on neil ka mitte, mis meil parem võtta on,
vaid toitumisala jääb neil jälle seal järjest vähemaks,
ehk siis kui nende arvukus kasvab, siis ongi üks oluline aspekt,
limiteeriv ongi see, et toitumisala jääb vähemaks. Ja, ja teine asi on see, et neil ei ole seal sedasama
kisklus survet, ehk siis neid keegi kihketest ei murra.
Üksikud ilvesed aeg-ajalt satuvad ka sinna kanti,
aga see on väga-väga väike ja noh, see on tegelikult nii
ilves kui hunt ja karu tegelikult ei, ikkagi kipub põdra
puhul enamasti murdma vasikaid ainult vasikate perioodil,
kui nad kokku satuvad, siis, siis, siis siis võib seda
survet olla. Aga, aga täiskasvanud loomade puhul nad seda ei tee,
kui just mõni haigus ei ole võtmas maha neid suuri loomi ka.
Et sellisel juhul on kesklus surve kohe olemas.
Aga aga jah, et Viimsi põtrade puhul võib-olla isegi suurem
probleem on see, et inimesed ka eeldavad,
tunnevad nii rõõmu, et need on juba seal nagu neil
koduloomad on olemas.
Aga see on toonud kaasa selle, et ega metsloom on ikkagi
ettearvamatu ja kui nendele väga ligi hiilida,
ligi ligi hiilida, vaid ligi minna, sest et nad seal kuskil
matkarajal lihtsalt rahulikult seal kõrval kuskil on eriti
needsamad noored mullikad on ise uudishimulikud
ja tulevad siis inimeste sekka. Ja siis, kui on olemas ju ka selliseid videosid,
kus, kus siis inimesed neid tõesti seal praktiliselt
ümberringi karjas seisavad siis tegelikult ühel hetkel tajub
jällegi põder, et ta on ohtlikus olukorras,
et ta on sattunud kuidagi imelik, mingi seltskond on siin
ümber ja siis, kui ta hakkab siis jalgadega rapsima,
siis võib väga kergesti mõni saada ikkagi ka surmahoobi inimestest,
sest kujutage ette seda kahe meetri kõrguse turjaga turjaga looma,
siis jalgadega rapsima. 600 kilo nagu ka juba öeldud, aga eestlase iseloom olla
põdraga mitmes mõttes sarnane, kas see vastab tõele,
öeldakse, et põder tahab vaikust ja rahu
ja on omajagu aeglane ja natukene kohmakas
ja ja kõik see ja põdral on suvila, nagu te ütlesite.
Aga kui eestlasega sarnaneda, siis, No tegelikult ma pigem võib-olla isegi tooks välja,
et põder on sarnane põhja põhjala inimesega,
et noh, see ega ei ole ka tulnud mingist kuskilt laest
soomlaseid kaputradeks kutsunud. No seda kutsutaksegi tõsi, palju väiksema ehk. Helle Nato nimetatakse Borodeks, aga, aga muidugi kabatradeks,
et ega tegelikult põdra iseloom on väga konservatiivne,
jah, see on juba ka ja põhjala inimeste iseloomud on ka
enamasti väga konservatiivsed, nad ei, ei taha väga suuri muutusi.
Teine asi on see, et nad vajavad suure, mida põhjapoolsemalt
inimene elab, seda suuremat ruumi ta enda ümber vajab,
ehk siis ta tahab seda rahulikku ruumi enda ümber.
Sama lugu on ka põdraga. Et ega ta tegelikult väga suuri karju ei tee.
Põhjapõdrad jah, seejuures on väga karjäärijad,
et selles suhtes on erinev.
Ja, ja mis on siis põdra juures veel.
Huvitav on see, et, et, et jah, just needsamad ränded
või need liikumised, et tegelikult ta tõesti liigub.
Tal on suvitusalade talvitusalad, ta tahab leida nende vahel
liikuda suhteliselt sama liikumispidi. Kõige aktiivsem ja siin nii-öelda ettearvamatu mad ajad on siis,
on siis et jooksuaeg ja siis nende noorte põtrade
iseseisvumise aeg.
Et need on sellised ajad, kus siis kus siis põder kõige
rohkem liigub.
Ja ja eks tegelikult sellel Põhjala inimesel ka aeg-ajalt
tekivad sellised imelikud periooditi ajad,
kus teda, kus ta ei ole nii ettearvatav ja võib hakata
ettearvamatuid asju tegema. Nii et ega põdra põtra võib tegelikult võrrelda küll Põhjala inimesega.
Teatud määral, kuigi inimene ikkagi on palju karjalisem,
kui, kui see põder olla. No vabatahtlike vaatluskampaaniast räägime ka lõpetuseks
pudruaasta puhul on see samuti alanud.
Mida täpselt ja kuhu siis teada tuleb anda,
kuidas vaadelda? Ja see vabatahtlike kampaania on siis koostöös tõrjoloogia seltsiga,
mille juhatuse liige ma ise olen ja keskkonnaagentuuri ka koostöös,
kuhu ma siis, kus ma tegelikult töötan.
Et see vabatahtlike kampaania on ellu kutsutud sel aastal,
esiteks selleks, et põder on aasta loom,
aga teiseks ka selleks, et saada just rohkem andmestikku
põtrade kohta asulate ümbruses, ehk siis tegelikult asulates
asulate ümbrusesse just seal, kus liiguvad inimesed. Et võimalikult palju oleks võimalik, et kui inimesed kuskil liiguvad,
siis kui nad märkavad põdra jälgi või ka mingeid muid põdra
tegevusjälgi või põtra ennast et siis info ei jääks ainult kuskile,
kas tema enda telefoni mälusse või siis ka ainult sotsiaalmeediapostitusse,
vaid siis oleks soovitav sellised vaatlused saata siis kas
loodusvaatluste andmebaasi või siis elurikkuse portaali kaudu.
Siis nad jõuavad need andmed ühisesse baasi.
Ühisandmebaasi e elurikkuse andmebaasi peab Tartu ülikool ja,
ja siis loodusvaatluste andmebaasi keskkonnaagentuur. Ja seda infot saab tegelikult, kuidas tuleb toimida täpselt
Rabloodus veebist.
Et kui sisestada loodusveeb otsingusse, siis tuleb see
kampaania info sealt hästi kätte, samuti keskkonnaportaali
kaudu on võimalik sinna jõuda. Zooloog Lauri Klein aitäh selle põhjaliku ülevaate eest
ja olgu teil siis põhjust seda kena uhket põdrasärki,
mis teil tänagi seljas on, sel aastal korduvalt kanda
ja et putru aasta lõpuks rohkem oleks kui täna. Aitäh kutsumast ja põdrad tänavad.
