Pille Märtin on meie hommikusaate esimene külaline.
Tere hommikust, pil tere hommikust, Lääne-Tallinna keskhaigla.
Nakkushaiguste arst ja põhjus, miks me Pille palusime siia
saatesse on, ma nüüd ei tea, te peate ise vastama,
kas selleks, et võtta pingeid natukene maha küsimuses
läkaköha või siis kutsuda kuulajaid ikkagi üles teemale tõsisemat,
tähele panu pöörama.
Sest kui vaadata otsa kuivale statistikale,
siis muidugi saab mitut moodi läheneda. Aga kui räägitakse sellest, et eelmise aasta jooksul
tuvastati või avastati läkaköhast rääkides üheksa korda
rohkem haigusjuhte kui varem, siis see äratab tähelepanu.
Kuidas te vastate, võtame pinged maha või siis mis saab? Eks arsti teeb see muidugi natukene murelikuks,
aga läkaköha on inimesi saatnud mingi viimased 500 aastat
ja käinud lainet täna üle inimpopulatsiooni umbes kolme kuni
viieaastase intervalliga, ehk siis meil teatavasti oli siin
mõnda aega tagasi periood, kus kõik hingamisteede
infektsioonide tekitajad olid kadunud platsi pealt roolis
üks ja ainus tegija ja, ja mida kõike me siis ette võtsime,
ehk siis distantseerus ja me kandsime maske,
pesime käsi ja istusime kodus ja vaatasime aknast välja. Ehk siis kõik see hoidis tagasi ka kõik ülejäänud tegijad,
ehk siis võis juhtuda küll, et nohuviirus oli punases raamatus,
sest me lihtsalt panime piduri ette teele.
Levikuteele ja läkaköha on üks nendest tegijatest,
kes levib piisk nakkusena, ehk siis kui inimene hingab,
räägib Hiiba, aevastab, siis tegija lihtsalt lendab järgmise
inimese suunas minema ja kui inimene on vastas,
kes on, kas põdemata vaktsineerimata üldse mingit kaitset ei ole,
siis sinna pidama jääb ja väga lihtsasti. Te võiks mõne lausega kirjeldada, mida elab läbi inimene,
kes on sellesama piisknakkuse kusagilt kinni püüdnud. Ja läkaköha on selline haigus, millel kui ta jõuab
klassikalisse faasi, on hästi äratuntavad sümptomid,
ehk siis inimene alguses kaks nädalat lihtsalt kergelt köhib,
köha läheb tasapisi hullemaks, palaviku kõrget ei teki,
enesetunne on niisugune pisut kehvavõitu ja,
ja siis ta hakkab järjest rohkem köhima tasapisi iga päev
järjest rohkem ja rohkem, kuni siis järgmised kaks-kolm
nädalat köhib ta niimoodi, et umbes 20 korda päevas 10 20
korda järjest, ilma, et ta saaks nii sisse kui välja hingata,
lihtsalt köhib. Ja, ja siis, kui see üle läheb, siis on väike paus
ja siis hakkab see kõik otsast peale niimoodi kaks-kolm
nädalat järjest, enamasti öösiti väga sageli ka päeval ja,
ja seda köha millegiga väga hästi maha võtta ei saa.
Ja siis järgneb kuskil kaks-kolm-neli nädalat paranemisperiood,
kus needsamad köhahood lähevad tasapisi hõredamaks harvemaks,
lühemaks ja siis kuni kolme kuu pärast inimene võib öelda,
et jah, nüüd ma tulin sellest haigusest läbi. Kas läkaköha on kuiv köha?
Me saame tavalise köha puhul aru, eks öeldakse lastele ka,
et kui köha läheb lahti, et noh, nüüd tegelikult on juba Tõsiasi lihtne ta kipub olema kuiv köha,
ta võib olla ka natuke märjem, aga enamasti mitte selline,
et nüüd ma köhin ja tuleb igavene ports röga
ja siis ma näen, kollane, vastik, järelikult on asi hakkab lahenema.
Et läkaköha puhul seda sageli üldse ei ole. No on räägitud sellest, et kui väga halvasti läheb,
võib lugu juhtuda surmaga, mis seal õigupoolest tähendab,
kas inimene lämbub lihtsalt? Surmaga 96 protsenti neid juhtumeid on kusagil
allapooleaastastel lastel, täiskasvanud inimestel,
see lõpeb harva ja ka suurematel lastel,
aga allapooleaastastel lastel on seal küll surmaga lõppev,
siis ta lihtsalt tal ei ole hetke, millal ta sisse hingata,
saab välja hingata ja seni, kuni ta köha köhib,
eks aju hapnikupuuduses organismi.
Aga see allapoole. Tanel laps Pille peaks ju olema kõigi parameetrite järgi vaktsineerida. Ei kindlasti mitte sellepärast, et selleks hetkeks on ta
saanud kaks doosi ainult, ehk siis alustatakse kolme kuuselt saama.
See kolm kuud on tühi koht, ema antikehasid enam pole,
enda omasid pole, kokkupuudet pole olnud
ja sellisel hetkel läkaköha tekitaja lihtsalt leiab,
tulles. Vaktsiinidest rääkides iseenesest läkaköha puhul ei ole see
mingi uus asi või uudis kuidas maailm toimib.
Pille, kas te teate, kas tegeletakse nii-öelda
tootearendusega ka või et selle vaktsiiniga on mingil hetkel
jõutud punkti ja ja seal me oleme, sest selles võib kindel olla? Täpselt nii ongi, sellepärast et vaktsiini hakati looma leiutama,
välja töötama kusagil möödunud sajandi kolmekümnendatel
ja päris kasutusse jõudis ta Pealt neljakümnendaid Eestisse
57. aastal.
Ja 2000.-te keskel tuli nii-öelda disainiuuenduse
ehk siis häka köha, vaktsiin, enne seda oli täisrakuline
terve mikroobirakk, tõsi küll, surnud inaktiveeritud 3000
antigeeni siis pärast 2000.-te keskpaika on seal vaktsiini
sees neli, viis antigeeni, ainult noh, tükikesed ainult
sellest mikroobist ja see on tõsine samm edasi,
eks vähem kõrvaltoimeid. Kaitse on ikkagi olemas ja sealt edasi praegu hetkel me ei
saa öelda, et me nüüd disainime mingi eriti moodsamaks siini väljund,
muidugi oleks tore, kui oleks selline vaktsiin,
et teed ära ja unustad rohkem, polegi vaja,
üks doos, kõik, eksju, kogu eluks kaitstud.
Vaat nii kaugele me küll jõudnud. Meil ei ole.
Kas teie imestate, miks inimeste hoiak vaktsiinide suhtes on
pehmelt öeldes tõrjuv kohati, sest me peame jõudma põhjuseni,
miks me oleme jõudnud situatsiooni, kus me saame rääkida
juhtude üheksakordsest kasvust, see on ikkagi kinni
suhtumises sellesse, kas teha vaktsiin või mitte. Noh, ikka on sellepärast et kui vaktsiini taga olevat
haigust ei ole nähtud meditsiiniringkondades
või on harva nähtud või lapsevanemad ei mäleta
ja vanavanaemad on unustanud või on kadunud juba maamuna pealt,
et siis see on vaktsiini tegemise üks tagasilöök
ehk siis kui seda haigust, mida meil Eestis oli näiteks sõja
ajal möödunud sajandil 6000 juhtu aastas,
siis kõik tundsid ära, muidugi loomulikult lapsed olidki haiged,
eks ju, köhisidki kolm kuud järjest ja lapsevanem leppis sellega. Ehk siis vaktsineerimine on mõned nakkushaigused maamuna
pealt mitte ära kaotanud, ei muutnud nii palju haruldaseks,
et inimese mälu ei ulatu nii kaugele ehkki tunne,
et milleks. No meil on aastaste laste seas vaktsineeritud 72,3 protsenti,
praeguse statistika kohaselt on see palju
või on see vähe? See on ütleme niimoodi, et see 73 protsenti on enam-vähem kaitstud,
aga ülejäänud seltskond on kaitseta, sellepärast et läkaköha
tekitaja on umbes kaks korda nakkavam kui tavaline nohu
umbes kaks korda nakkama, natuke vähem nakkavam kui
leetriviirusega siiski väga nakkav.
Ja kui tema leiab kaitseta inimese, siis ta levib,
et seda varianti, et meil on kõik inimesed 100 protsenti
kaitstud ja siis lõppeb levik ära. Seda märgin rõugete puhul.
Läkaköha puhul me seda ei näe, eks ju, tema leiab selle prao
ülesse ja ta leiab neid kaitsjate inimesed ka ülesse
mikroobid on ükskõik, kas me arvame tast midagi
või harva, Dima levib. Ja meie Stenniga ilmselt oleme kusagil lapsepõlves vaktsineeritud,
ma tunnistan kätt südamele pannes, et ega ju ei mäleta,
eks pole viitsinud ka järele vaadata.
Ja kas me peaksime siis nüüd tegelema sellega köhateemalise
vaktsineerimisega või pigem oleme ikkagi juba sellised?
Paksu nahaga ja. Kuidas te juhtum ei ole lootusetud juhtumid,
läkaköha vaktsiini ja ka läkakoha põdemise järgselt immuunmälu?
Ta ei kao ära, aga ta vaibub maha või ta ei ole aktiivne,
ta ei mäleta, tal ei tule meelde umbes 10 aastat pärast
põdemist või vaktsineerimist ja viimane vaktsiin,
mis lastekalendris tehakse lastele, tehakse keskkoolis
ehk siis pärast seda pluss 10 aastat ja siis on see mälestus
läkaköha vaktsiinist immuunsüsteemist pehmelt öeldes tagasihoidlik. ERGO täiskasvanu eas võiks teha ühe korra difteeria,
teetanuse, läkaköha vähemasti koos difteeria-teetanus on
meil tasuta täiskasvanutele iga 10 aasta tagant,
palun mine tee ja ongi mõistlik teha.
Aga ükskord võiks sinna sisse sattuda ka vähemasti läkaga.
Nii, aga seda tuleb siis ise arstile ja seal tuleb ise rääkida.
Sul ei tule punaste lippude ja tulede ja viledega meili
peale ja postkasti teadet, palun tulge, tehke,
sest teil pole midagi tehtud, kas seda saab raha eest
ja see on paraku raha eest? Sõltub tegijast, kes kuskohas on 25 kuni 45 eurot,
pakun välja umbes sinnakanti. Aga inimene, kes on pihta saanud, korra,
käis läbi jutt, et, et leevendada ongi olukorda väga keeruline,
aga, aga nii põhimõtteliselt ei olegi midagi teha. Põhimõtteliselt ei ole jah, sest antibiootikumidest on kasu
selles mõttes, et inimene ei levita enam tegijat edasi,
aga sellest on kasu esimese kahe nädala sees,
siis kui me ei saa veel päris hästi aru,
kas on läkaköha või on gripp või on RS viirus
või mis tahes muu tõbi, mis meid siin talviti tabab.
Ja, ja kui see periood on möödas, siis noh,
tegija tasapisi kaob ära, aga tegija eritatud toksiinidest
me ei tule välja enne, kui kaks kuud on möödas,
ehk siis organism peab iseenesest ära parandama. Kuivõrd on läkaköha nii-öelda sesoonne haigus,
kui palju puutub aasta aega asjasse ikka räägitakse,
et talvel, kui on külm ja kui ei ole nii külm,
et siis asjad toimuvad erinevad. Läkaköha on ikkagi näha ka erinevatel aegadel,
pigem rohkem jah, kevadtalv suvi sügisperioodil,
sest inimesed on tihedamalt üksteisega koos,
puutuvad rohkem kokku suvel.
Võib-olla on hõredamalt, aga teda näeb ka suvel. Vanasti räägiti alati nii, et kui on kena krõbe külm talv,
et siis see pisikutele ei meeldi.
Aga et kui on selline lakkamatu niiskus nagu praegu meil,
et siis neile meeldib väga toimetada. Piisknakkus, see tähendab, et haagin ennast mõne niiski
aurutilga külge ja ongi võimalusel edasi sattuda
või kanduda kuskil, et variant muidugi võimalik,
aga mõnele viirusele meeldib kena krõbe külm näiteks gripile. Jutuajamise alguses korraks mainisite, et nad arstina ikkagi
murekoht on, kui vaadata statistikale otsa,
aga mis te arvate, mis nüüd edasi saab või missugune asjade
kulg on, millest sõltuvuses, et kui inimesed tormavad nüüd
kõik sappa ja loovad oma 30 eurot või mis iganes välja selleks,
et see see vaktsiin ikkagi teha ega pilti sellest
momentaalselt ei muutu? Momentaalselt küll mitte, aga kindlasti läheb ta palju
paremaks ja, ja läheb palju paremaks nendele
ja kes ei saa endale seda lubada, ehk siis allapooleaastased
lapsed või alla kolmekuused, imikud, nende jaoks läheb pilt
väga palju paremaks siis need lapsed, kes sünnivad meil
lähema poole aasta aasta sees, et nemad on kaitstud. Aga need kõige pisemate nendele tuuakse siis see
põhimõtteliselt koju kätte. Ja muidugi, ehk siis pereliikmed, kuhu on oodata,
või pere, kuhu on oodata.
Pereliikme sündi võiksid küll oma kalendri üle vaadata
ja vähemasti selle haiguse nimekirjast maha kriipsutada,
millega laps esimestel eluaastatel rinda hakkab pistma. Ja sest, et kui ikkagi lugeda lugusid, mis läkaköhast
räägivad ka arstide meenutusi, siis kumab läbi selline õudne mõte,
et kes on seda läkaköha käes kannatavat või ka tõesti
surevat väikelast kunagi näinud, et see on pilt,
mida sa ei unusta.
Päris kindlasti see nii on. Meiega oli Pille Märtin nakkushaiguste arst,
rääkisime läkaköhast.
Tähele tasub ehk panna neid arenguid ja,
ja viimase aasta valguses pole need kuigi soodsad olnud.
Paistab, kuidas läheb edasi Pille suur-suur,
aitäh kena päeva.
Aitäh.
