Eelmisel aastal suunas keskkonnaamet maaülikooli
loomakliinikusse 30 kaitsealust isendit,
kelle seas üks kassikakk ja seitse merikotkast.
Maaülikooli loomakliinikus, metsloomi ja linde ravinud
loomaarst Madis Levits rääkis, et merikotka puhul on
tavaline mure pliimürgistus ja lindu ravitakse umbes kolm kuud. Nad ei suuda püsti seista, liigutada, tihtipeale seedetrakt
ei toimi, ehk siis natuke mitu nädalat võivad olla täiesti
sondi söötmise peal.
Kui me saame sellest hästi kriitilises perioodis,
mis on paar nädalat, et üle, siis tekib selline,
kus laias laastus kuu aega, kus nad siis nii-öelda taastuvad.
Me peame neid ka treenima, et neil oleks piisavalt võhma,
et lennata piisavalt oskusi, et saaki püüda. Madis Leivitsa sõnul ei ole küsimus lihtsalt Travis. Me räägime ka erinevaid uuringuid, miks näiteks need
haruldased liigid satuvad hätta või ka hukkuvad,
sest nende kaitse jaoks on ülioluline tegelikult aru saada,
et mis on nende elus ohud ja mille tõttu neil üldse hästi ei lähe. Keskkonnaameti tänavune hätta sattunud metsloomade
abistamise eelarve on 30000 eurot.
Valdav osa sellest lähebki just kaitsealuste isendite raviks rehabiliteerimis.
Eks keskkonnaameti loomaabi peaspetsialisti Karmel Ritsoni
sõnul ei ole loomad ka praegu päris abita. Ühinguid MTÜsid, kes valdkonda panustavad,
on ikkagi rohkem, et küll kõik nad ei suuda,
eks ju, pakkuda veterinaarravi arusaadavatel põhjustel aga
saavad aidata, eks lihtsamat hoolt vajavaid zoomi. Siiski kinnitasid nii Karmel Ritz on keskkonnaametist kui
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse
instituudi direktor Toomas Tiirats, et huvi on koostööd
jätkata ja selleks otsitakse võimalusi, selgitab Carmeldridson. Alarahastatud on olnud küll teema, millest on varasemalt arutatud,
kuid ei ole olnud sellist selget sisendit.
Millist summat see valdkond ikkagi täpsemalt vajaks,
et kuidas me saaksime siit edasi liikuda selliselt,
et kõik kulud saaksid kaetud ja kõik siis saaksid ka
nii-öelda väärilist tasu? Ettevalmistamisel raamleping, kus me püüame täpsustada
vastastikused ootused ja kohustused, püüame ka leppida kokku,
et kuidas siis edasi, võib-olla sellel aastal natuke
kitsamalt ja väheste võimalustega ka järgmist aastat silmas
pidades juba planeerida suuremat katet. Toomas tiiretzi sõnul oleks tingimuste ja taristu jaoks vaja
ligi 75000 eurot aastas.
Seni on riigi toetus olnud umbes 10000 eurot aastas.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani sõnul on
mure suur, sest hädas kaitsealuseid isendeid on vaja aidata. Kui seda kohta ei ole kustuda, ravitseda
ja isegi seda kompetentsi ei ole, siis tekib küsimus,
et noh, et mis me nende kaitsealuste liikidega sellistes
situatsioonides teeme.
Ma tean, et otsitakse nagu lahendusi, aga neid lahendusi nii
lihtsalt leida ei ole.
