Gröönimaa on kliimamuutuste osas väga tundlik,  sest siin tõuseb keskmine õhutemperatuur palju kiiremini kui  mujal maailmas. Gröönimaa jääkilp sulab rekordiliseks. Kiirusega kliimamuutus ei ole usu küsimus,  see on puhas teaduslik fakt, see on füüsika. Kui silma niimoodi piisavalt ära harjuta,  siis leiad kivistisi praktiliselt igal sammul siin vanalinnas. Eesti maapõu ja linnaruum on täis ürgse elu jälgi. Jäälinnupaari toimekas pesitsusaeg. Gröönimaa on kliimamuutuste osas väga tundlik,  sest siin tõuseb keskmine õhutemperatuur palju kiiremini kui  mujal maailmas ja selle tõttu on siin ka palju teadusasutusi  ja teadlasi, kes siinset olukorda väga hoolega jälgivad. Me tulime Gröönimaa pealinnast nukist veidi välja kobefjordi  ühte uurimisjaama. Siin siis teadlased elavad igapäevaselt ja üritavad siin  Gröönimaal siis uurida ja ja samas ka elada siin mõnusalt. Tundub, et siin on päris äge. Me leidsime siit ühe kohapealse teadlase,  so What ind of siendi ar tou. Siin on hea koht sääskede jaoks ja Viktor paneb siia lõksud üles. Saifi Talk about Climatchang Isit Conserning,  Maskitus, Olso. Kobefjordi keskusesse tuleb teadlasi erinevaid uurimistöid  tegema üle maailma. Arno tööks on pikaajaliste mõõtmiste haldamine,  mida on Gröönimaal tehtud juba üle 60 aasta. Põhjalik andmerida võimaldab mõista muutusi kliimas  ja siinses hapras ökosüsteemis. Gröönimaa kliimamuutuste kõige iseloomulikumaks väljenduseks  on siinse tohutu jääkilbi kiire kahanemine  mida tänu satelliitide olemasolule on juba võrdlemisi pikalt  ja põhjalikult vaadeldud. Viimase 30 aasta jooksul on Gröönimaa liustike sulamine  kiirenenud umbes seitse korda. Et liustikega toimuvast paremini aru saada,  läheme taas jääle. Ma arvasin, et see jää on ainult hunnik tühjust,  aga tema mingit mõõteriista Ja tegemist on täitsa tüüpilise. Automaat ilmajaamaga, neid on kindlasti omajagu siin  gröönimaa ja jah, tüüpiline just sellistele polaaraladele  või üldse sellistel kaugetele kättesaamatud paikadele,  kus inimesed püsivalt ise kohal olla ei saa. Pannakse üles automaatilmajaamad, siin on näha,  on päikesepaneel. Mis laeb ilmajaama akut, mis annab talle toite,  siin on näha mitmed sensorid, noh, tüüpiliselt mõõdetakse  tuule kiirus suunda, õhurõhku, õhuniiskust,  temperatuuri horisontaalpoomi peal on näha  siis kiirgussensorid üks, mis vaatab ülesse,  mõõdab sisse tulevat kiirgust, teine mis vaatab alla,  ehk siis tagasi peegelduvad kiirgust aluspinnalt  ja siin on näha ka mõned lund monitoorivad seiravad sensorid,  mis siis jälgivad seda lumikatte muutust  ja selle sulamist just. On öeldud, et kui Gröönimaa jääkilp ära sulaks,  siis tõuseks globaalne mereveetase seitse meetrit. No kuidas üldse selline kliimamuutus ja Gröönimaa jää sulamine,  muud kliimat mõjutab või muud ilmastiku või kas see mõjutab  näiteks seda ka, mis Eestis hakkab toimuma? Otse loomulikult, kuna tegemist on nii tohutu Suure jäämassiga ja, ja kui sa kujutab ette,  et selline suurel jäämassil on ikkagi märkimisväärne kliimat  jahutav mõju juba ainuüksi tulenevalt oma albeedost,  sellest tagasipeegeldumisvõimest kiirguse  tagasipeegeldusvõimest ja, ja kui see jäämass sulab,  siis sa pead arvestama ka veel seda, et see on kõik mage vesi,  mis lisandub nüüd maailma merre maailma ookeani ja,  ja, ja kui, kui see üks tegur Ongi, see,  et kuidas ta mõjutab näiteks atmosfääri või  ka ookeani, siis tsirkulatsiooni seda, kas õhuringlust  või siis ookeanis. Sest ookeani tsirkulatsioon ju põhinebki,  see on termohaliin ehk põhineb temperatuuril  ja soolsusel ja kui nii suures koguses lisandub mage vett  siit kröönima liustike kiiresti isest ookeani,  siis see võib oluliselt mõjutada just sedasama hoovuse osa,  mida me siis tunneme Põhja-Atlandi hoovuse all ja,  ja panna sellega kas seisata või, või aeglustada seda. Ja tegelikult viimastel paarikümnel aastal ongi täheldatud seda,  et Põhja-Atlandi hoovus on aeglustunud, see protsess ja,  ja, ja, ja teisest küljest siis loomulikult see,  et nagu sa juba mainisid, seitse meetrit,  meretaseme tõusu on siis see potentsiaal,  mis on selle, kui see liustik loomulikult ta ei sula ära ei  10 ka ka mõnesaja aastaga, see võtab mõnevõrra kauem aega,  aga, aga siiski, see on on seitse meetrit  ja antartises siis kui seal sinna minna,  siis seal on kusagil üle 60, et kokku 70 meetrit on seda  meretaseme tõusu, see päris päris märkimisväärne. Ehk siis, kui me mõtleme kliimamuutuste leevendamisest  või tõkestamisest veel, mida inimkond teha saab,  siis me eriti peame vaatama, mis siin Gröönimaal  ka toimub siin põhja poolkeral, absoluutselt,  ta on suur tegur ja suur mõjutada mõjutada seda enam,  et kui Antarktis on, on mõnevõrra. Võrra rohkem isoleeritud see see jääkilp seal sellepärast  tulenevalt kliima iseärasustest, et nii ka  nii ookeani tsirkulatsioonis kui ka atmosfääri  tsirkulatsioon seda õhuvahetus troopiliste alade ga ei ole  niivõrd palju, kui siin põhja poolkeral ja Gröönimaa on  selles mõttes palju rohkem haavatavam just sellele soojatele õhumassidele,  mis sealt lõuna poolt troopilistelt aladelt  siis hakkavad põhja poole liikuma ja, ja,  ja meie oleme põhja poolkeral Arktikale väga lähedal,  selles mõttes võime nimetada ennast Arktika lähedaseks  riigiks ja, ja, ja kahtlemata kui me ka arvestame puhtalt seda,  et ma mainisin seda Põhja-Atlandi hoovust. Et mida selle seisku, sest see on ju see hoovus,  mis transpordib seda soojust troopilistelt aladelt üle. Tänu sellele on meil võrdlemisi pehm, talvine kliima siin  Euroopas üldse. Et kui me läheme sedasama laiuskraadi pidi,  kus Eesti asub, läheme lääne poole sinna Kanada poolele,  siis me jõuame sinna labradori lahe äärde  või ka Gröönimaa idarannikule näiteks ja sealt me leiame,  keda me leiame, me leiame sealt jääkarusid eest. Mida ikkagi öelda skeptikutele, kes seniajani ei usu,  et, et kuidagi inimene kliimamuutustega seotud on? Vaata kliimamuutus ei ole usu küsimus. See on puhas teaduslik fakt, see on füüsika,  looduse dused. Järgmises saates läheme paadiretkele jäämägede vahele,  kus kohtume ka vaaladega. Võtan selle siis siia, võta see ja palun päris raskelt. Täna on loodusmuuseumis väga eriline päev. Nimelt on siia saabunud kinististe erakogu. Kui palju sul siis neid kokku on, Eerik kuule,  ikka, päris palju. Kodus mara t umbes viis korda veel nii palju,  kui ma siia praegu tõin. Aga siia ma valisin täna välja oma kõige haruldasemad  ja ilusamad variandid, et üle paarisaja kilo,  võib-olla, kui sinnakanti. Erik Aabner on erialal geneetik. Teda paeluvad ürgsed elusolendid ja neist jäänud jäljed. Seetõttu on pale ontoloogiast kujunenud mehele korralik harrastus. Läbi aastate on ta otsinud Eesti maapõuest kivistisi,  neid lähemalt uurinud ning võimalusel süsteemselt kogunud. Ka meil osoonis on olnud rõõm Eeriku juhtimisel  nii mandril kui Saaremaal fossiile avastada. Näed, Karin siinse Eeriku usaldatud varandus ongi kõik. Väga uhke, väga uhke, ma näen siin juba väga vingeid eksemplar,  päris mitu looduskaitsealust, kassilikest on meil siin väga tore,  armas väike triloviidikene. Miks ta on looduskaitsealune? Ta on looduskaitse, on sellepärast, et tal on peakilp,  sabakil ja kere lülid säilinud. Täpselt ma ka terve keha ja just. Ja siis ma näen siin väga uhkelt meris korpioni  ka et ka tema on tegelikult looduskaitse all,  sellepärast et temal ei ole küll säilinud keha  ja saba, aga meriskorpionite fossiilid, mis on üle ühe  sentimeetri pikad, on juba looduskaitse all. Et selle vaate põhjal mulle tundub, et siin on tõsine varanduse. Erik oled sa juba välja valinud, missuguse kivistise  esimesena võiks ära registreerida. Ma arvan, et üks erakordsemaid ja ägedamaid leide siin on  see kala hammas või siin on kaks hammas tegelikult. Et need on väga harvad, need on looduskaitse all. Ja need on pärit Tartust. Kuidas sa selle leidsid, kas lihtsalt juhuslikult  või läksid sihikindlad koguma? See oli Karlovas Tartus, need on ühelt ehitusplatsilt seal,  kus kunagi oli kasekese restoran, võib-olla tartlased teavad. Ja lihtsalt küsisingi ehitajatel koha peal,  kas ma tohin tulla vaatama, sest teil on siin õige savikiht,  kus on varasemalt ma tean leitud kala luid  ja tulid välja seal erinevad kalaluud ja  siis need hambad ka väga niisugune äge detail,  370 miljonit aastat vana, noh, Tartu kant peaks olema devoni ajastu. Just seal on need suured uhked punase liivakivi lademed  ja teol on juba varasemast ajast teada, kui rüükalade ajastu  ja Eestis tegelikult nendes punastes liivakivides on päris  palju neid rükalade fragment. Need lähevad ilmselgelt siis meil fossiilide alamkogusse,  siis ma panen lühikirjelduse seisundi, kas on mingid väga õnnetukesed,  pisikesed kribud või on sellised hoopis päris hästi säilinud  ilusad fossiilikesed, nagu meil siin näha on? Millal koguti, kust koguti, mis sündmuse puhul koguti,  kas juhuslikult leiti või mindi otseselt korjama. Ja siis juba edasi see, kuhu ma need fossiilid paigutan  ja otse loomulikult ka siis teeme selle kohta akti,  paneme ka akti numbri kirja, et meil oleks näiteks 50 aasta  pärast uuel kuraatoril juba võimalik jälitada,  et kust sellised hambad pärit on, millal need tulid,  kes tõi ja nii edasi. Kuna me siin Tallinna vanalinnas juba olime,  siis sa ütlesid, et vaatame korraks õue ka. Miks nii, sest et meil on siin lubjakivis metsikult palju kivistisi,  tegelikult, mida inimesed tavaliselt ei märka. Näiteks. Siinsamas Raekoja platsil. Meil on oma vana niisugune Lasnamäe lubjakivi,  see on siia paeplaadile maha pandud, ilusti ära lihvitud,  siis on ilusti näha fossiilide läbilõiked. Ja see on päris sage nähtus, tegelikult terve vanalinn on  täis neid niisuguseid väikseid peidetud kivistisi,  kõik need raekoda ja muud vanalinna hooned on ju kõik  sellest samast kivimis tehtud. Osalt ka põhjus, miks ta meil on niisugune rahvuskivi,  et see on meile väga omane kogu see Tallinna ümbruse kivi. Aga ta on setikivi, mis tähendab seda, et ta on kivist isi täis. Väga huvitav tõesti, et kui silma niimoodi piisavalt ära harjutada,  siis leiad kivistisi praktiliselt igal sammul siin vanalinnas. Hea näide on see nautiloidi tükk siin jällegi väga selgelt  näha siin läbi lõikes, mismoodi sifoonitükk  ja siin on need kambrikesed, et terve see sisemine  morfoloogia anatoomia on siin näha. Huvitav, kas siis kunagi keskajal ja, ja miks mitte  ka hiljem ongi just ka mõnede fossiilide pärast konkreetseid. Kivitükke välja valitud. Ma usun, et niimoodi dekoratiivsetel eesmärkidel,  jah. Isegi on teada pronksiajast võib-olla näiteid,  kus on hauaplaatidel on pandud fossiilirikkaid kivimi kihte  just hauaplaatide väliskülgedele. Et siis paistaks hästi välja just see kivi ilu. Me oleme jõudnud nüüd Toompeale ja sinu silmad seletavad  selles suures uhkes kivimüüris juba elusolendite jälgi. Täpselt nii, et kui teada, kust otsida, siis tegelikult  annab leida küll asju et näiteks trilobiidid Eestis on  suurel hulgal trilobide tegelikult leida  ja see Lasnamäe paekivi, mis meil siin on,  et see tegelikult on väga trilobiidi rikastavast  ja siin me näeme ühte saba kilbi tükki. Teine asi, mulle väga meeldib see nautiloidi tükk siin  kus on siis näha niisugune üle 20 sentimeetri jupike. Siin on need erinevad kambrikesed näha, siin on see  elukamber näha, kus see loomakeha siis tegelikult sees oli. Et see struktuur tuleb siit väga-väga hästi välja. Kui ma leian nüüd selliseid kivistisi, mis pakuvad mulle  huvi ja paneb mõtlema, et äkki on midagi uut,  kuidas ma peaksin käituma? Ja kui sa leiad kuskilt lahtise materjali seest näiteks  kõnnid rannas ringi, näed kivitükikese sees mingit ägedat  fossiili rannast. Võta kaasa, näiteks kui sa soovid ja ei pea kohe alati kõike  esimese hooga meie juurde tooma, muuseumis se kuigi võib,  ma soovitan tee pilti ka rannas võib näiteks pilti teha,  kui sa leiad midagi mingi suurema kivitüki sees  või näiteks kuskil paekivi müüri sees panga sees,  sellepärast et pangast ise välja taguma hakata Eestis  lubatud ei ole ja selleks, et mina muuseumis  ka aru saaksin, kui suurest objektist sa oled pilti teinud,  siis ma soovitan, näiteks kui leidub taskus münt,  pane münt kõrvale, võib panna näiteks siia teine asi,  kui on joonlaud näiteks kodus võib ka joonlaua kõrvale panna,  siis on meil mõõtkava skaala olemas. Kui me teeme pilti, siis ma väga palun, et mõõtkava oleks  ilusti näha ja et oleks teravustatud just  selle loomakese enda peale mitte joonlaua peale. Eeldan siis, et sinna juurde võiks käia ka väike info,  et mis on leiuandmed. Ja kindlasti, sest äkki sa oledki leidnud midagi väga-väga  erilist või lihtsalt mingi väga toreda loomakese,  mida me saaksime kasutada teadustöös. Ja teine asi, mida tasub ikkagi meeles pidada,  on näiteks kui käia reisimas. Väga kihvt on korjata endale kaasa ilus kollektsioon,  näiteks korallitükikesi või välismaiseid fossiile mineraale. Tore on, kui leiad turult midagi hästi lahedat,  aga sellega peab olema väga ettevaatlik,  sellepärast et meie riigis on ühed seadused  ja teistes riikides võivad olla hoopis teised seadused,  et lihtsalt võib tekkida tollis jamasid,  kui midagi valesti kaasa võtad. Kas siit kogust võib midagi täiesti uut ka Eesti jaoks avastada? Selliste pale antoloogiliste kogude puhul ongi see  nii äge, et mitte kunagi ei tea, millal võib välja tulla  midagi hüpersuper ägedat, midagi täiesti uut,  midagi ülihea säilivusega, millest oleks teadusele väga-väga  palju kasu. Tegelikult ei uuri ju neid fossiile, mis on meie kogus  ainult Eesti teadlased. Need on olemas ilusti Eesti Geokogude andmebaasis emaapõue,  mis on kättesaadav nii eestlastele kui ka tegelikult  kõikidele teadlastele üle kogu maailma. Miks ma neid ka siia toon ja hea meelega annetan,  ongi see, et neist olekski rohkem kasu, et nad ei istuks mul keldris,  ei istuks mul riiuli peal, et kui nad lähevad edasi  selle uurimisele, kui need jõuavad muuseumikogudesse,  kui nad jõuavad õppematerjali ks, siis neist on ikkagi palju  rohkem kasu. Ma arvan. Mida annab? Meile see teadmine, kui me leiame kuskil sadu miljoneid  aastaid tagasi elanud loomade jälg See annab meile üsnagi palju, sellepärast et kui me leiame looma,  siis me kirjeldame teda, aga me ei kirjelda mitte ainult  seda looma, vaid selle looma leiukoha ja nende setetamise,  millest on kaudu, me saame rekonstrueerida  ka tema eluaja keskkonna ja kui me vaatame,  kuidas on maailma eluajaloos liigid muutunud  ja kuidas see on seotud keskkonnamuutustega  siis see annab meile mingisugusegi aimduse,  mis võib meid ennast tulevikus ees oodata  ja kuidas kliimamuutuste kontekstis võib muutuda meie enda elukeskkond,  meie enda ökosüsteem, nii-öelda teised liigid,  kes meil siin elavad. Aga miks ka mitte meie ise. Mida sinule isiklikult Eerik on nende uurimine juurde andnud  ja miks see võiks laiemalt inimesi köita? Mulle lapsena jubedalt meeldisid dinosaurused,  Eestis meil dinosauruse ei ole, aga siis ma hiljem avastasin,  et meil on jube palju tegelikult muid kivistis Eestis leida. Ja see hetk, kui ma seda tabasin, ma mõistsin,  et, et mida meil kõiki üle Eesti tegelikult on võimalik saada. See hetk hakkas mul aju tööle, mul tuli see väike lapsepõlv  tagasi sisse ja nüüd ma suveti ma väga palju tegelikult  tegelengi sellega, et ma käin erinevates looduskohtades,  otsin kive, ma võtan seda mitte ainult niimoodi,  et ma lähen kivi otsima, vaid ma lähen lihtsalt loodust  nautima vaimu puhkama, et minu jaoks on see pigem selline tegevus. Värskendav varahommik päikesel Harujõel Lõuna-Eestis. Maikuu viimased päevad. Mina aga ootan oma sinilindu Näe, tuli. Vana koprapaisu mõjul tekkinud kõrge kalda sisse on  jäälinnupaar pesa uuristanud. Pesapaiga juures käib üpris tihe sagimine  ja saagiks langenud kalade suuruse järgi võib aimata,  et peagi on oodata poegade väljalendu. Sel korral on saagiks juba täitsa kassikala mõõtu särg. Ent elu käib ikka teist jalga, kui inimene sättinud on. Ja teiste, hoopis kangemate töökohustuste tõttu jäiki mul  sel kevadel jäälinnutibut nägemata. Ja ometi andis loodus sama aasta augusti algul veel ühe võimaluse. Ritsikate kõrvu lukustava sirina saatel oli taas põhjust end  samasse kohta ootama sättida, sest jäälinnupaar oli sama  kalda sisse uue pesa uru kraapinud. Kaks kurna ühe aasta jooksul on nende kaunis,  mitte lindude puhul üpris tavaline. Midagi nõtkemat kui peenele oksale maandunud isalinnu kael  on raske ette kujutada. Silm püsib perfektselt ühes punktis. Kui isalind on üksi olles üpris vagane vennike  siis emalinnu saabumine võtab mõlemal jutu lahti. Isa lindudel on üleni must nokk, aga emad oleks noka ala  küljele justkui huulepulka pannud. Kui tibud on väiksed, toidab neid põhiliselt emalind. Poegade sirgudes antakse ka isalinnule see kohustus kätte. Täpselt aru saamata, mida linnupaari just omavahel arutamas on. Võib siiski aimata, et jutt käib ikkagi laste toit. Sest kõigepealt viib kalapessa emalind ja  siis on alles isalinnu kord. Jäälinnu ligimeetrine pesaurg on üks antisani peletaarne  paik sest kogu kasvamise aja roojavad tibud sinnasamasse pesakambrisse. See võibki olla põhjus, miks pesast väljuv vanalind peaaegu  alati esimese asjana end otse lennult vette kastab. Viimaks saabub isa linnu järjekord oma võsukestele kala üle anda. Küpse suve kuumad päevad möödusid, aga jäälinnutibud ei  tulnud ega tulnud välja. Loobusin oma unistusest. Ja kui vanalinnud toitmises pausi tegid,  siis käärisin püksisääred üles ja kahlasin läbi oja pesaaugu juurde,  et kuulata, mis sealt. Kostab see heli, mis sealt kostis, oli üllatav  ja hämmastusväärne.
