Friedrich Gustav arveiliuse 325 aastat tagasi Kiiklas
kirjutatud Rammo Joosepi häda ja abiraamat on üks esimesi
eestikeelseid ilmalikke raamatuid.
Teoses jagatakse talurahvale näpunäiteid erinevateks elujuhtumiteks,
räägib kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike kippus. See raamat on selle poolest veel oluline,
et noh, seda mõisnike poolt ju arvati, et võiks rohkem
raamat levida, siis kuskil 10000 raamatut jagati tasuta talupoegadele,
et nad ikka omaksid seda tarkust, mis raamatust on leida. Arvelius oli Kiiklas 10 aastat koduõpetajaks
ning kirjutas sel ajal mitu raamatut.
Merike kippus. Nad olid ühed esimesed, kus siis tekkis ka eesti aines
hakati käsitlema seda Eesti eluolu võib-olla natuke
realistlikumalt vormis, nii et me saame aimdust selle kohta,
et kuidas Eestimaal inimesed elasid. Kohaliku näiteringi juhendaja Rutt linnardi eestvedamisel on
lisaks raamatukatkendite ettelugemisele need mehed ka
näidenditesse pandud. Selline natuke uhke tunne on nagu, et Kiiklas on Eesti
hariduse ja kultuurielus sellised olulised sündmused kunagi toimunud,
et siin on sellised kultuurihuvilised inimesed elanud
ja eks me siis püüame siis olla nende väärilised.
Eks me oleme natukene üritanud seda ajalugu uurida
ja siis ka teistele rääkida, seda, mida me oleme teada
saanud ja püüdnud seda teha siis ka teatrikeeles,
et kuna siin Kiiklas teadaolevalt siis on nagu eestid
ja ter alguse saanud Eestimaa pinnalt statsionaarne teater,
esimene siin mõisas, et siis on meil ka siin tegelikult
selline väga elava teatrihuviga seltskond koos,
kes siis on lavastanud ise siis oma nägemuse nendest
tolleaegsetest sündmustest. Ta tuli appi näitekirjanik Urmas lennuk ja panime siis kokku näidendi,
mida meie arvasime, et kuidas siis teatas siin Eestis sündis
ja kuidas Arvilius oma raamatu kirjutas.
Hiljem siis sai ka sama lugu nuppudega mängitud väikesele
vaatajale sellel suvel loodame, et saame,
kas siis selle Rammo Joosepi Edaja abi raamatu ainetel
midagi lavastada.
