See siin on minu kodutänav. Sealpool otsas elab klassivend Toomas, kellega poisikestena  koos kaugust kargasime mõni maja edasi, minu sõber Tõnu,  kellega seltsis käime. Kalavetel järgmises majas. Minu poja sõber Peeter, sealpool elab Väino,  kes õpetas mulle autojuhtimist edasi naabrimees Gondradi,  siis mina ja nii edasi, nii edasi. Aga sellel tänaval ei ela üksnes inimesed. Näiteks siin maja number 17 ees on enesele pesa ehitanud,  sipelgad sebivad, siin tassivad raokesi,  munevad oma mune ja mis kõik veel, pole siin ei looduskaitse  tammelehti ega teavitust, tahvlid on lihtsalt üks üsna suur sipelgapesa,  vaid viis-kuus meetrit asfalteeritud sõiduteest. On see vahva? Minu meelest küll. Looduskaitse on tänapäeval terve omaette institutsioon oma tegevuskavade,  ametnike andmebaaside ja aktivistidega aga mina julgen väita,  et kui seda pole meie endi nii-öelda tavaliste inimeste sees  siis pole seda õieti kusagil. Algab see aga sellest, et me paneme tähele  ka neid naabreid, kes ei olegi elanike registrisse ära möllitud. Linavästrikud elutsevad kõige erinevamates maastikes. Nad leiavad sobivaid pesapaiku näiteks merelaidudel rannikul,  aga ka rabalaugaste ääres jõgede kallastel  ja loomulikult elab neid palju majade läheduses  ja nüüd isegi juba ka suurlinnades. Linavästrik püüab putukaid kiiresti maad mööda joostes  ja pesa juurde meeldib tal samuti kõndida. Jala. Linavästrik on poolsulus pesitseja, kellele meeldib pesa teha,  näiteks puuriitadesse, katuseräästaalustesse,  aga ka kauaks õuele seisma jäänud autoga poti alla. Linavästrik majalind, ta on nagu naaber. Nad harjuvad koduloomade inimestega täiesti ära,  minu omad toimetavad siinsamas muru peal. Hommikust õhtuni. Ei karda koera ega inimest. Ja kui neid nägu pidi tundma õppida, siis saab peagi aru,  et isaslinnul on näos rohkem musta ja valget emasel nägu,  pigem hallikirju ja poegadel pole peas üldse valget värvi  näha ja saba gi lühike. Linavästriku pojad hüppavad mõnikord pesast välja liiga vara,  kui nad veel lennata ei oska. No eks nad teavad, et nad on head jooksjad. Aga siiski mõnikord on mul tulnud võtta pesakond kokku  korjata ja korviga räästa alla paariks päevaks riputada,  et kassid kätte ei saaks. Minu linavästrikele oli eelmisel aastal pesa üsna madalal  katuseräästa vahel ja nõnda oli nende toimetamist poegade  toitmist hõlbus jälgida. Aga sel aastal on nad kolinud kõrgele korstna kõrvale  katuseharjale harjalaua alla ja nii ma nende tegemist ei näegi. Ma arvan, et emalind juba haudub pesal. Linavästrikute toimetamist on oma õue peal hea jälgida,  nad saavad nii tuttavaks, et neile võiks suisa nimedki panna. Ikkagi naabrid. Aprillist oktoobrini. Sipelgatele on nimesid panna keerulisem. Ma lihtsalt ei ole suuteline neid nägupidi meelde jätma,  kuna inimkonna võimed on ikkagi piiratud. Vähemalt minu omad oma piiratud võimetele vaatamata. Ta on inimsugu võimeline kokku keerama pirakaid käkke  nii omaenese inimsoo kahjuks kui ka looduse suhtes,  mis näeb sama välja. Looduskaitse kui institutsioon ongi kutsutud talitsema meie  indu tormata kiirteel progressi kiirteel aina edasi  ja edasi, nii et maa on must. Praegu kestabki just looduskaitsekuu ja selle teemaks on  tänavu jõed ja allikad. Elu voolavad Läti. Allikatel käisime meiegi. Vanade eestlaste jaoks oli vesi püha ja allikaid kui  veevõtukohti ning kultuspaiku on väärtustatud sajandeid. Looduskaitsekuu tõstab iidse ja õilsa veeteema taas ausse. Erilise tähelepanu all on jõed ja allikad. Mille pärast aga hinnatakse allikaid Eesti rahvakultuuris? Kõigepealt puhta vee andjana, sellepärast et ilma puhta  ja karge veeta. Me ei kujuta oma elu vist päris hästi ette  ja on tähelepanuväärne seegi, et veel 19. sajandil näiteks  kui hakati talusid rajama, siis püüti oma talukoht leida kuhugi,  kus allikas on looduses olemas, et oleks väga kerge kätte  saada puhast vett. See allikas, kus me praegu asume, võib öelda,  et on Tallinna südalinnas. Mida selle allika kohta teada on ja mida tasub rääkida? Me oleme jah, Tallinnas Lasnamäe nõlva all varsaallikatel  ja seitsmeteistkümnendast sajandist on teada,  et siin on olnud siis ka selle nimeline vaba talukoht  ja miks varsaallikad sellepärast et linna Hobuste tööhobuste voorihobuste varssu on siin kasvatatud  ja peetud, nii et ka linnas on loodust ja mitte vähe. See allika sügavam usundiline ja filosoofiline tähendus on  ju ka. Meie sõna kasutuses leida me räägime erinevatest allikatest,  mis juhatavad meid tarkuse ja teadmise juurde. Me räägime. Eluvee otsimisest, see on ka väga tugevasti seotud allika pärimusega,  et nii mõneski allikas on siis niisugust vett leida,  mis tagab meile igavese nooruse, mis tagab meile tarkuse. Nii et allikad on väga huvitavad. Eestimaal on siis rahva pärimuses leida allikaid,  mida tuntakse kui silmaallikaid ja kus on  siis käidud silmi loputamas. Suhtud, et allikavesi aitab väga erinevate silmahaiguste  hädade vastu, kujutage ette, et te elate aastaid  ja aastaid suitsu tares ja käite noh, kaks korda kuus saunas  ja iga päev duši all ei käi. Nägu ei pese silmi, ei loputa, et siis ilmselt saate aru inimestest,  kes tõepoolest tulles allikale esimese toiminguna oma nägu  ja silmi selle karge veega, et kuivõrd see,  kuivõrd see meid karastab, et nüüd istume arvuti taga  ja läheme apteeki, ostame siis pudeli kestega seda vett,  millega oma kuivi silmi niisutada, nii et aeg on  selle võrra natukene nagu. Nagu teinud omad, niisugused huvitavad muundumised. Usutakse, et allikavesi on nii-öelda elav,  et ta seisab ja väga kaua ta ei lähe hukka  ja sellepärast ka rahvapärase õigeusu ja üldse rahvapärases  Kristuses on siis allikaveest valmistatud väga erinevaid  pühade tähtpäevade roogasid. Nii et ta on igas mõttes, on, on ta siis väga tähtis on seda  allikavett saada. Ja kui allikal on käidud, siis kahtlemata allikat  või vähemalt seda allikahaiglat või kedagi,  kes selles allikas elab, teda on siis olnud  ka viisiks tänada, et tavaliselt on siis allikasse poetatud  kas hõbemünte või kraabitud hõbevalget või hõbepreese. Et see on siis tänuks allikale selle eest,  et ta on andnud puhast tervendavat vett. Ma näen, et sa oled ennast hoolikalt hõbega hõbe ehetega varustanud,  et see on nüüd suurepärane võimalus ka seda rituaali läbi viia,  siis allikahaldjale pisut hõbevalget kraapida tänuks  selle eest, et ta andis meile lahkesti oma vett maitsta tänu  selle eest, et ta linnainimeste silma rõõmustab oma vuliseva veega. Kui ma praegu paluksin teid Marju, et te läheksite  ja võtaksite siit allikast vett ja jooksite seda,  kas te söandaksite, et on see nii puhas vesi,  et seda tõesti võib juua? Ei, mina söandan küll, sellepärast et folkloristina on mul  tulnud tarbida väga erinevate kultuuride jooke  ja toite. Mille suhtes mul on olnud teatavad küsitavused,  nii et mul on väga tugev treening ja et sõnad ei jääks sõnadeks,  siis ma vaatan, mis maitsega tema on. Kusjuures väga hea, puhas vesi on väga karge  ja igal juhul oluliselt maitsvam kui see,  mis mul kodus kraanist tuleb. Nii nagu ei ole ilmas kahte ühesugust inimest,  pole ka allikaid, mis sarnaneksid nagu kaks tilka vett. Eelistada ühtteisele on päris keeruline,  aga allikauurijad valisid kohtumispaigaks brandiallikad. Järvamaal üsna Tartu maantee lähedal Brandi külas võtsid  kohalikud kätte ja puhastasid võsast välja tõeliselt  kuninglikud lätted. Kui palju on Eestimaal allikaid? Selle kohta on väga palju erinevaid arvamusi,  et kui näiteks 1900 kolmekümnendatel tehti ankeetküsitlus  tollane tuntud looduskaitsja Gustav Ilbaste,  küsitles. Tegi ankeedi saatis üle Eesti laiali, siis ta sai andmeid  umbes 3600 allika kohta. Aga ka küllap siis ka ei saadud kõikide kohta,  siin on professor Järvekülg kadunud, professor Järvekülg arvas,  et 5000 kuni 10000 piires ja ja kui kõiki väikseid allikaid  ka lugeda, et ma arvan, et see noh, võibki olla kuni 10000. Kas nad on kõik kuidagi kaardistatud teie looduskaitset,  teate, kus nad enam-vähem asuvad mööda Eestit? Meie looduskaitsjad seda ei tea täpselt,  et see on ka üks, üks niisugune noh, nagu vajaka jäämine  Eesti looduskaitses veel, et. Et neid tuleks kaardistada ja neid tuleks  ka ka neid kaardistadatuid tuleks uuesti läbi käia. Allikatel on mõistetavalt suur looduskaitseline väärtus,  aga kas nad on millegi poolest ka ohustatud? Et allikad on nii ilusad ja väärtuslikud kui  ka ohustatud. Ja lisaks muidugi ka meie need kohustused näiteks Euroopa  liidu ees nõuavad seda kaitset. Minu selline kogemus ütleb küll, et kõik,  mis on Euroopa liidus millegipärast ohtu sattunud,  ütleme, elupaigad või liigid või et ka need ohuallikad  jõuavad varem või hiljem meile. Ma loodan, et nii kaugele Eestis ei Ei minda, kus põllumajandus intensiivpõllumajanduse järjest  seda kraavitamisega, seda veetaset põhjavee taset allapoole  viis et siis on raske juba allikat päästa. Taanis praktiliselt looduslikud allikad puuduvad,  ei tule sealt ka vett. Aga ka soomlastega vesteldes ja on selgunud  ka Soomes on ikkagi allikad ohustatud, nad on ikkagi üht  või teistpidi ära rikutud. Meil on ikkagi see Neid looduse komponente, mis on säilinud  ja mida tuleks kaitsta, selle asemel, et neid taastada on  nendega võrreldes ikkagi rohkem. Looduse kaitsmine on ikka kordi ja kümneid  või sadu kordi odavam kui selle taastamine. Me oleme praegu parvega allikal ja nii minu kui arvatavasti  paljude vaatajate jaoks on see üsna mõistmatu,  et need kaks asja kokku sobivad. Kuidas see nii on? Meil on Eestis siiski mitmeid selliseid suuri allikaid,  mis moodustavad allika järvi. Lisaks nüüd sellele Brandi allika järvel,  kus me oleme, on näiteks võib- olla tuntumad,  on Antu järved, mis on ka sisuliselt allikajärved  ja kus isegi inimesed nagu ühes järves käivad ujumas  ja nii, et seda siiski esineb, aga jah, tavanägemuses muidugi,  et on nagu see mõte, et kui minnakse allikale,  noh, et siis on nagu mingi väike konkreetne kohakene,  kus vesi niriseb välja tänu nüüd just eriti sellele  pandivere kõrgustikule, on küllalt palju selliseid suuri allikaid,  kus algavad noh, ikka täiesti jõed nagu siit tuleb. Aasta keskmisena kuskil 400 liitrit sekundis,  noh see on juba väike väike tubli jõgi, mis siit saab alguse  ja nii, et selles mõttes allikad on väga erinevad. Aga põhimõte on selles, et see vesi, mis meil lumesula veest  ja Ja vihmadest sügisestest vihmadest aurumisest üle jääb,  see imbub siis kõrgematel aladel maapinda,  noh ütleme seal Assamalla kandis ja Tamsalu  ja keset pandivere kõrgustiku. Ja siis Veetase hakkab tasapisi langema ja siis voolab madalamates  kohtadest lihtsalt põhjavesi välja. Ja see allikas ongi siis see koht, kus inimene tegelikult saab,  nagu siis seda põhjavett silmaga näha. Suuremad allikad on Eestis ka seirevõrgustikus,  nii et nende vett ehk tervislikku seisundit kontrollitakse pidevalt. Allikate ABC ütleb. Kui vabaviinaline põhjavesi jõuab mäeveeruni,  siis leiab ta sealt tee välja. Seda nimetatakse languallikaks. Kui veenire on väga väike, öeldakse selle kohta igritsev allikas. Kui põhjavesi on sügavamal, siis leiab ta endale tee  savikamate pinnaste alla ja tuleb sealt survega mullidena  ehk tõusuallikana üles. Brandiallikas on aga Euroopas haruldane nõrglubjaallikas  tähtis elupaigatüübina. Selles allikas on PeHa tase kõrgem, elektrijuhtivus  teistsugune ning sealt leiab nõrglubjaallikale iseloomulikku taimestiku. Kas meie allikad praegu on kuidagimoodi kaitstud? Kas mingi seadus neid näiteks inimese eest kaitseb? Ega nüüd inimese eest nagu peakski neid allikaid kaitsma,  eks neid peaks nagu inimese jaoks nagu kaitsma selles mõttes,  et elementaarne kaitseskeem muidugi vee seadusega on antud,  et noh, sellised nõuded, et ei, ei veekogu sealhulgas jõge  ega allikat ei või risustada ega reostada  ega nii edasi. Ja ja üldnõudena on ka siis see kohustus kaitsta seda  kümnemeetrist tsooni allikate ümber ja siis suuremad allikad,  mis on välja toodud seal siis 50 Te näete siingi, selle allika juures on veel vana nõukogude  aegne silt, kui meil oli pandivere riiklik veekaitseala  ja siis siis need allikad võeti 80.-te aastate alguses juba  kaitse alla. Tänase päevani on osa nendest üksikobjektide nimekirjas  kaitse all, kui üksikobjektid. Osa on siis kaitse all, kui, kui muinsuskaitseobjektid,  kus on ohvriallikad või mingid sarnased ja osa looduskaitse all. Küllalt palju need allikad looduslikult tõepoolest säilinud,  mis on harukordne, nii nagu siin. On räägitud, et mujal Euroopas nüüd, et sa lähed  ja näed sellist looduslikku jõe algust. See on küllaltki harukordne. Brandi allika järvest saab alguse üks Eesti paremaid  forellijõgesid kus kalal on häid varjekohti  ja vesi. Kristallselge Allika järves endas kalu ei ole,  sest maapinnale tõusvas vees on liialt vähe hapnikku  ja temperatuur vaevu kolm-neli kraadi. Me olemegi siin selles brändiallikast vast kaks pool  kilomeetrit linnulennus, et et see näitab ka,  et need allikad on, moodustavad alati loodus,  mingit kompleksi teiste väärtuslike osadega. Antud juhul siin siis see jõgi, aga selle allika enda ümber  oli ka sellist madalsood ja mis on ka väärtuslik  ja siin siin-seal, kui on elupaiku, siis on  ka haruldasi liike. No näiteks siinsamas jões on üks Euroopa tähtsusega  nii-öelda haruldus on kala võldas. Eestis ta nii haruldane ei ole, ta on niisugune väike kala. Õnge ta ei võta, inimesed teda ei tunne väga hästi. Elab kivi all peidus ja niisugune kole kole näeb välja,  aga ta on haruldane ja ta. Ta on haruldane just sellepärast, et elupaika on väheks jäänud. Et, et pole Euroopas enam väga palju selliseid kohti. Seal allikas elab ka mõni haruldane liik  ja ma ei tea nüüd brändiallika kohta, aga kadunud professor Järvekülg,  kes neid allikaid uuris, elustiku. Tema leidis, et allikates on säilinud sellised Väiksed karpvähid, need väiksed veeloomad selgrootud  kes on siis reliktid veel jääajast püsinud allikas on  sellisena püsinud, et see karpvähk on seal elanud. Et järgmised kohad, kus neid karpvähke leidub,  on mõnda liiki, on näiteks alpides, et see allikas on väga  iidne oma kogu oma terviklikkuses. Leidsime jälle ühe põhjuse, miks allikaid peab kaitsma  ja hoidma. Jah, aga eks neid ilusaid asju peabki kaitsma  ja hoidma, et nagu Madis ütles, et ikka mitte ainult  inimeste eest, vaid inimese jaoks ka. Et jõed ja allikad oleksid tõepoolest elu voolavad lätted,  ei tohi me neid lihtsalt läbi lõigata. Eestis on 960 inimtekkelist paisu 150 neist lõheliste elupaikades. Nende viimaste puhul on vaja veel selle aasta jooksul vee  seaduse põhjal tagada kaladele läbipääsude ränne,  eks näiteks kalatreppide näol. Aga paraku pole mitmed paisuomanikud asjast veel kuulnudki. Muidugi on paisjärvekene üks kena asi aga see ei saa ju  laiuda kalastiku arvel. Selle mõistmiseks ei pea ise tingimata kalamees olema. Kenad kohad toovad ikka inimesi ligi ja sellest sünnib lausa loodusturism. Paraku kipume me suure vaatamisega mõne koha soot uks ära vaatama. Nii ära, et seal polegi enam miskit näha. Üks selline koht on taevaskoda. Eks Eestimaa loodus on ilus igal pool aga mõned paigad  meeldivad meile siiski teistest pisut rohkem. Osooni telehooaeg lõpeb ja pärissuvi algab siin taevaskoja radadel. Mustikavaibaga kaetud metsaalused ja kaunid vaated on siin  inimesi köitnud sajandite vältel. Suurimaks tõmbenumbris on aga kindlasti majesteetlikud  ning Eestis haruldased liivakivikaljud. Mina näiteks isiklikult tulen siia, kui. Looduslikku püha kohta lausa nagu kirikusse. Aga arvan, et mingi vägi ja tõmme siin ikkagi on need kaljud  ja see jõgi ja need allikad, et need on ju olnud siin aasta  miljoneid aastatuhandeid. Et ja vanarahvas on siin loonud mustendeid  ja lugusid ja käinud siin ande andmas ja,  ja palvetamas ja palumas ja pidutsemas ka,  et, et eks nemadki on siia jätnud oma niisuguse positiivse  energia ja et jah, miski siin on niisugune,  selline turvaline ja, ja uhke ja meeliületav tunne,  mis neid. Mis neid siis tänapäeva kiirest elust räsitud inimesi siia toob? Suur ja väike taevaskoda meelitavad igal aastal kümneid  tuhandeid suuri ja väikeseid loodushuvilisi. Ent kõik need jalapaarid jätavad loodusele oma jälje. Seetõttu lähevadki taevas kojad tänavu remonti. Siin väikses taevaskojas on hästi näha, et kaldapaljandi  peal isegi puud on hakanud alla kukkuma. Kas see on selline looduslik erosioon või on siin  ka inimese mõju mängus? No eks ta on enamus Või suures osas looduslik, et noh, tuleb see puuseemnekene  sinna üles, jääb, hakkab kasvama, aga mida suuremaks puukene  kasvab siis need juured ja tema raskus hakkavad jah,  seda kaljut mõjutama, aga et seal läheb nüüd rada ülevalt  ja seal need massid siiski käivad, et kaudselt see tallamine  võib ka teatud võnke seal tekitada. Millist mõju see külastuskoormus üldse avaldab,  millised need kõige sellised õrnemad paigad  ja tegurid on? No kindlasti ongi see tallamine, möödunud aastal käis siit  läbi 28000 inimest. See on nüüd RMK loendusandmed. Et. Koormus on küllaltki kõrge ja nagu nägime,  seal. Puujuured on tallatud paljaks ja kui neid millegagi ära ei kata,  siis lõpuks on nad juba õhus ja, ja see on küllaltki ohtlik käijale,  eriti sellisele vanemaealisele. Ja ta ei ole ka esteetiline, et juured on seal,  me tallame nüüd lausa puujuurtel, et kaudselt ta ikkagi  ka puu tervisele avaldab mõju. Selles lõigus on juured praktiliselt noh,  surnud mis siis täpsemalt ära tehakse, et kaetakse,  kantakse teed ja tehakse piirded ja trepid uued piirded,  trepid parandatud e kohendatakse ja tehakse uued ka,  kus vaja. Rongitäite kaupa kohale voorivate turistide suhtes olid  vastakad tunded juba legendaarsel looduskaitsja Erik Kumaril,  kelle sajandat sünniaastapäeva tänavu kevadel tähistati  esimesel külaskäigul taevaskodadesse armunud  ja hiljem siin ohtralt uurimistööd teinud kumari meelest ei  osanud huvireisijad siinseid loodusväärtusi piisavalt hinnata. Kumarit nörritasid kaljudesse uuristatud nimed,  murtud puud ning lõkkeasemed. Hiljem muidugi ka Ahja jõele rajatud hüdroelektrijaam,  mis siinseid maastikke ja ökosüsteemi tervikuna üksjagu muutis. Kas looduskaitse on täna parem, kui ta varem on olnud? Nii ja naa. Parem, võib-olla jah, et, et on laiemalt komplekssemalt  vaadatakse loodust. Vanasti võib-olla olid rohkem keelamised nagu prevaleerisid,  looduskaitse, ütleme, põhieesmärk on olnud ju muutumatu. Minu meelest selles plaanis on looduskaitse konservatiivne,  aga muidugi on tänapäeval lisandunud see,  et me oleme suure Euroopa looduskaitsevõrgustiku osa. Tähtsustatuna ehk see mitmekesisus Liigid nende elupaigad Ja väga oluline on ka see loodushariduse edendamine. Looduskaitse kuu on nüüd kohe-kohe lõppemas,  kuivõrd sellised nimetamised aitavad looduskaitset  inimestele lähemale tuua. Kindlasti aitavad, see on ju selline kuu,  millel no reeglina pannakse mingi pealkiri  või teema, millele siis rohkem keskendutakse,  et küll on siis kas vesi või või allikad nagu tänavu ja,  ja jäätmed ja mets ja mis iganes siin kõik on olnud maastikud. Et. Sellel teemal siis saab nagu rohkem selle suunas üritusi  teha ja, ja sellest rohkem rääkida ja panna inimesi,  nagu selles plaanis siis ka vaatama selle pilguga loodusele. Kel on plaanis sel suvel taevaskodasid külastada,  võiks reisi ette võtta suve esimeses pooles,  sest hiljem võivad renoveerimistööd looduselamust juba pisut Kohe-kohe saab läbi tänane saade ja ka osooni 19. hooaeg. Kõik need 19 aastat on meie saate perenaiseks olnud inimene  keda ennast kaadris näha ei ole. Meie toimetaja ja produtsent. Õie arusoo. Selle töö eest omistati talle nüüd looduskaitse märk. Hõbedane tammeleht. Kas sellega anti aga märku, et aitab juba küll lõpetage ära,  või vastupidi, et väga vahva. Laske aga edasi, see selgub juba sügisel. Mina selleks suveks ETV ekraanil siiski ei lahku,  vaid astun teie ette uues saatesarjas. Kalailm. O kolm. Osoon.
