Kalailm see on saade kaladest, kalameestest,  kalapüügist, kalapaikadest ja kõigest muust siin ilmas,  mis on kaladega nii või naa moodi seotud kala ilmast,  nii selle sõna kõige laiemas kui ka kitsamas  meteoroloogilises tähenduses. Ekraanidele jõuab järjepanu 40 kala ilma ikka üks saade  nädalas ja me loodame sellesse mahutada erisuguseid  teadasaamisi ja õpetusivasid, aga ka lihtsat kalapüügilusti. Tänases saates läheme Võrtsjärvele purikaid. Kuulame lühiloengut, haugi, kudemiskommetest  ja hambavahetusest ning uurime, kui palju on Eestis huvi kalastajaid. Ja nüüd kähku. Kannatust, sõbrad, kalamehel peab ju kannatust olema. Enne järvele minemist teeme vahepeatuse oiul. Kui kalamees üle jõe sõidab heidate ikka pilguga vee peale,  mis seal toimub? Kas kala võtab, kas kalamehi on näha ja need kalamehed,  kes on sõitnud mööda Tartu Viljandi maanteed on üle tänast  silma jõe sõites märganud, et midagi selle tänast silma jõe  peal oiul toimub. Seda, mis siin toimub, küsin ma nüüd, Alvar Pihlakalt,  räägi, mis siin toimub. No hoiul ehitame sadamat, et kunagi võibolla kui sinagi siin  kolm-nelikümmend aastat tagasi käisid, et siin oli üks  pisikene saunake püsti. Aga õngitsejate ja kalameeste uurijas oli ta ju väga popp koht. Mis need plaanid on, kui suured te ette tahate võtta? Seda asja, ruumi meil on päris palju ja hooneid on  ka päris palju, et esimese asjana siin sadamahoone meil on  valminud uus kaigi on valmis, mis vist ka pildi peale jääb ja,  ja parasjagu kai äärde laome. Laome sellist maa lähedasemat müüri, aga tulemas on veel  selline ehe kalakõrts, et kui sa juba võrtsu äärde tuled,  siis tahaks ju kala maitsta ka, aga. Kas siin saab olema kalameeste jaoks ka võimalus oma paati võtta? Kindlasti Ma usun, et järgmine aasta on juba võimalus  kindlasti ka siin oma paati tankida, nii et ei ole vaja  kanistritega joosta. Kes teile selle lõbu maksab, natuke maksab oma tasku,  natuke maksab pank ja, ja muidugi päris paljud EU projektid  on meil abiks olnud EAS oma sadama toetusega ja,  ja ka Riia mitme projektiga. On on meie tegevuses nagu sellist perspektiivi näinud  ja meile toeks tulnud. Ma olen kuulnud, et siia tänast silma jõele just Võrtsjärve  jääb ju siit ainult mõnesaja meetri kaugusele,  et siia olid juba nõukogude ajal suured plaanid arendada  välja terve kompleks. Jah aastaks 80 oli plaan meierei ja, ja kõik juustutööstus  võitööstus kinni panna ja ja see plaan oli luua lausa vist  1000 paadi kohta ja, ja, ja, ja need plaanid olid utoopilised,  aga paraku nad plaanide jäid. Teie plaan on nagu realistlikum, et kui palju neid  paadikohtasid siin sadamas saab olema. Kohtade arv oleks kuskil 30, aga, aga järveni nagu sa mainisidki,  meil on circa jah, 300 meetrit minna ja ja,  ja ka planeeringute järgi meil on circa 150 kohta veel soolas,  et et loodame, et kolme-nelja-viie aasta pärast võiks neid  paate siin olla 180, ootame nii neid, kes lihtsalt oma paati  sisse laskma siia tulevad või, või tõesti tahavad seda oma  kodu sadamana näha. Kas te rajate siia ka kala vastuvõtu? Jah, kalatööstus on palju öelda, aga väikse kalakoja tahame teha,  et kus oleks ikkagi külmutus, jahutusruumid,  väiksed töötlemisvõimalused, et, et kui sa  ka kala väga suure saagiga tuled ja seda kuutekümmet latikat  ise ei jõua pintsli pista, siis sul on koht,  võib-olla, kus sa isegi need maha saad müüa. Mis ma oskan selle loo lõpetuseks öelda ainult seda,  et kõikidest sellistest arengutest kus kalameeste jaoks  luuakse parem, soodsam infrastruktuur, on ainult rõõmu  ja edu teile, aitäh sulle. Priit mina jään kadedaks kaadritaguseks hääleks. Alguses proovime kala leida sügavama ja vabama vee pealt,  siis läheme kaldaäärsetesse soppidesse, kus on rohkelt rohtu  ja roogu. Käiku lähevad rohukaitsmega landid,  eeskätt minnov, spoon. Ja näe, ongi esimene kala paadis, käsi valge,  oli see vaid pime õnn või tuleb neile ka lisa? Ootame. Kaug otsas, aga ta tõmbas roogu kinni, vähe. Ja läks. Ilus kala oli seekord. Proovime uuesti. Ja ajalugu kordub jälle selles osas, et kala on otsas. Ja ilus kala seekord. Tuleks isegi sidurit vist näha natuke lasta järgi. Ma arvan küll, jah. Vaata, kala võetakse niisuguse rahulikult,  niimoodi võetakse kala lõbusa tagant kinni priit. Siis. Ajatakse paati, see on juba niisugune pool poolteist kilo  sirma järgi, vaata kus on uimed ära lõhutud. No see on see kuderüselus, tihti on haugil niisugused kaanid peal,  see inimesele kahjulik ei ole ja kala võib kar praadida. On kaks viset järjest kala olnud, et et Võrtsjärves nagu  väga tihti niisugust asja ei juhtu, tegemist on üsna kapriis  järve ja selles osas. Kui teinekord püüad üks-kaks võtta, saad päevaga,  on nagu hästi, aga aga õigel ajal õiges kohas olles  ja jälle kala otsas, et selles osas nagu Võrtsjärve täna  imede järv, meil. Et see nagu tundub selline kala veest väljaaitamise moodi  rohkem kuna ta on just kudenud, siis nad on üsna selgused  läbi omadega veel. Et noh, näha, et väga ei viitsi rabeleda. Juba on selge täna kala tuleb, et asi ülemäära põnevaks ei läheks. Kuulame, vaatame vahele, mida pajatab kevadhaugist Aleksei Turovski. Ütlen vaid ette, et ega ka teadlased ei ole ilmeksimatud  haug ei ole minu lemmik kala. Minu lemmikala ja mitte ainult minu, vaid  ka plaadi koržetsi lemmikala ja ma usun,  et tegelikult kõikide eestlaste kõige lemmikum kala,  ta tuleb esimesena. Ja miks ta sedasi teeb, sest ta on meie suurim kiskja  siseveekogudes ja loomulikult ka lahtedes  ka rannikuvees ja tal on äärmiselt tähtis tegelikult tema  lastele on ülitähtis saada suuremaks, kasvõi nelja-viie sentimeetristeks,  kasvõi kahe ja poole sentimeetrit, eks siis kui karplaste  maimukesed hakkavad rõõmsalt ujuma, siis lapsed saavad  söönuks ja loomulikult haug tuleb luha peale. Tulva vees ta koeb ja ronib ta luha peale,  nii et selg sõna otseses mõttes. Te teate, me ei liialda, kui me ütleme, et ta ronib luha peale,  nii et selg on vees väljas, haugi omapärane,  eksimatult, selge, just nimelt. Haugi lõhn, esotsiin, eriline aine, millega need poisid havipoisid,  märgistavad oma teekonda. See on lõhna juhisemastele. Tüdrukud ae, me oleme siin. Vesi peab olema parajalt kõrge, mitte siiski väga madal. Edasi läheb haug loomulikult kiiresti jõkke. Ja siis ta lanti ei võta. Siis ta kala ei püüa. Ta ei söö. Ja mitte, andke mulle andeks, et ma purustan müüte. Aga mitte sellepärast, et ta vahetas hambaid  ja suus oleks tal niisugused valusad ja tundlikud igemed. Ei, seda ta ei tee, hambad, tal vahetuvad peamiselt suulaes,  kus on väikesed liikuvad, tahapoole kaldu hambakesed  ja neid on seal mustmiljon. Las ta vaatame talle suu sisse. Korra ja igasugused augud alalõuas. Absoluutselt püstloodis viis-kuus kokku 10 12 sealpool  ka sellised hambad, neid ta ei vaheta, päris kindlasti,  vähemalt mitte nii hõlpsasti, mitte nii kiiresti,  mitteregulaarselt suu tal ei valuta, ta lihtsalt puhkab  ja siis loomulikult läheb tal isu lakke,  siis hakkab, mida tegema, hakkab ta kartma. Ja loomulikult siis läheb mere poole, kui see on suudmekoll,  kes tuli luha peal kudema. Hiilgav kala, varitse võimas varitse kiskja. Valgest lihast valge lihaskude on just nimelt selleks,  et söösta ja haarata ja kui ta saab kedagi kätte,  ega ta lahti ei lase. Ja tuleb järgmine murga taga. Võib öelda, et täna on kalapäev ja Priit väsitab samal ajal  aga see on vähe kobedam. Pooleteist kahe kilone juba. Ai ai, ai ai ai. Ei tea enam mitmes, et lugemine on sassi läinud. Tavaliselt Võrtsjärve ei ole nii palju. Minu meelest oleme aga täna korra kohtunud,  praegu oli siit otsast, aga samas on siin  ka haakimise jälg. Äkki kohtun veel korra? Läks. Üldiselt võrts on niisugune väga kapriisne  ja siit kala saada on üsna keeruline, aga kui püüda just  nende suurveega olevate rohu või siis ütleme,  roosaarte vahel Nendes soppides. Et siis see püük võib üsna atraktiivne olla,  et oleme kasutanud alati siin minupuuna. Erinevaid mis on nii-öelda roovabad, landid. Ja need töötavad. Oluline on see, kui jää tuleb, et selle järgi tuleb  ka kala. Ega siin landi värv tegelikult suht suurt tähtsust pole,  omand, et mõned nüansid on olnud või mis mulje sulle on jäänud? Tundub, et niisugune sinakas toon on natukese natukese parem,  aga, aga üldjuhul ta võtab tegelikult kõike. Ja ta ei võta mitte üks kord, vaid kui sa kerid,  ta võtab kaks-kolm korda, mini jääb otsa. Isegi kui ta jääb otsa on kolm sekundit otsas,  siis tegelikult järgmise viske võib ta uuesti võtta. See on päris kena kala. See on päris kena. No ütleme nii, et Priidul on nagu selles osas nagu midagi  asjalikumat otsas, lõpuks niuke kahe-kolme tuuri,  ma arvan. Sa kas plaan, jah, hästi, sügavalt on sellel kalal lantkurgus,  et see nüüd on korralik niisugune kevadise kala võte,  et töö sügavale kurkusele. Järelikult on näljas? Vange ei ole siis see. Värska on selles mõttes ideaalne jook. Marek otsas või? Martin, kas sulle ei tundu, et nende see küll kole vaatepilt  see kalaveri, aga et ta on kuidagi Ta on kuidagi nagu teist tooni. Ta on kuidagi väga erk, lillakas selline nagu ei tea,  millest see on. Võib-olla on see kinni kala mees. Võtke prillid eest, mehed, vaadake, siis on minul hea kaadri  tagant targutada. Taga. Väike. Väga ilusti sõidab. Seega tagasi natuke väike. Kaladel on magu üsna täis, ta peabki nagu õgima sellepärast  et ta oma kõik jõuaru on selle kudemisega ära  ja kui ta nüüd korralikult süüa ei saa, ega,  ega muidu tast elulooma ei saa ju. Ja noh, see ongi see kevadine haugivõtt ongi selles osas  nagu hea ja huvitav, et ta on nagu ablas. Ta ei jäta seda lanti. Et ta peab igal juhul oma selle energia taastama,  et see suvi vastu pidada. Aga mis nüansse sa siin veel püügil oled tähele pannud,  et mingid kerimiskiirused asjad, et palju. Mõjutada mõjutab. Ütleme nii, et oluline on vaadata lati otsa järgi  minuspuuniga siis tegelikult see lati ots peab natukese käima,  et sa näed, et see aint mängib, sai liiga kiiresti kerita,  pigem eri aeglasemalt ja loomulikult roovabakonsut kui,  kui pleklandiga püüda, on oluline, et sa ei saa muidu püüda. Mis nagu veel selle landi tüübi puhul, et kui kerida  ja see lant tõuseb üles nagu heinte peale et  siis võib lasta jätta korra kerimine seisma,  lasta tal uuesti kukkuda, ehk et ta vajuks nagu vette tagasi,  sest tegelikult see lant teeb tööd ka siis,  kui ta mängib, et ta niimoodi loperdab ees. Kukkumise ajal nagu teeb ka tööd ja tihti see tihti see kala  isegi lööb teda kukkumise pealt tegema. Üks üks nipp võib-olla veel siia on see,  et, et võibki niisuguseid stoppe teha, et jätta korraks kerimini. Seisma oodata ja siis uuesti edasi kerida,  see tegelikult võib ka selle võtuvõtu võtuefekti anda,  et ta näeb, et ahah, et see sööda söödakala jäi seisma  korraks ja siis ta ründab seda koheselt. Täitsa kena kala jälle. Ninasse. Ninasse paadil pole nina ega saba, Martin ikka vöör  ja ahter. Sa ei ole ju mingi maarott. Jäi otsa. Võra kui ilus Praegu on nagu ajalooline hetk, kolm augi on korraga taga. Kõige pisem täna. Ei tea? 15 kanti vist on neid juba, see on pundi peale kokku isegi. Läks aga huvitav oli see, et praegu oli sisuliselt samas  kohas kolmel mehel korraga kala otsas. Et ei näe just niisugust ralli tihti vats järve peal ei saa visata,  igal pool on augid otsas. Ja lant oli nüüd see, enne hüüdsime mina spuuni  ja nüüd tegime väikse vahetuse. Mina spuun enam ei tahtnud, tundub, et hakkas plekki sööma. Ilus ka ei tahagi tulla. Niisugune korrad kolme kant. Ei tea, kas on isegi on, jah. Poison, raisk ja õrnalt. Ei ole midagi paari kilonikka. Kuule tänase tegelikult võiks selle saate niimoodi teha,  et meil on haudvaikus, ühtegi teksti, mitte midagi nagu ainult,  ainult tõstetakse, kalapaati ongi kõik nagu 15 minutit ja. Muusika väike taustamuusika. Tänan, tagasi. Ma ei tea, paarkümmend tükki juba vist. Ega kõik ei jõua ära ka süüa tuleb võtta nii,  et jõuab ära süüa. Kui siin neli-viis kala, võtame me mehe peale,  siis on see küll. Hea tooni juurde kuulub see, et me tervitame  ka teisi kalavetele tulnud kalamehi ka siis,  kui me oleme võõrad, ei ole me ju võõrad,  aga palju meid üldse on siin Eestis neid,  kes sagedamini harvemini võtavad kätte spinningu  või õngeridva Kui palju meid siis õieti on huvikalastajaid Eestis? Rusikareeglina on seni pakutud, et ümmarguselt 50000. Nüüd on olemas natukene värskemaid andmeid,  neist räägib meile keskkonnaministeeriumi kalavarude  osakonna peaspetsialist Herki Tuus. Jah, et harrastuskalastajate arvu siiamaani on nii-öelda  hinnatud selle järgi, et kui palju on soetatud püügiõigusi,  et tõsi on see, et püügiõigusi soetatigi  nii mõni aasta tagasi kuskil 50000 aastas. Aga me teame, et meil on nii-öelda harrastuspüügiõigus vaba  või nii-öelda tasuta õpilastele alla kuueteistaastastele,  samuti pensionäridele puuetega inimestele seda arvu  täpsemalt teada saada viis keskkonnaministeerium koostöös  TNS Emoriga läbi harrastuskalapüüdjate uuringu. Ja see uuring viidi läbi eelmisel aastal 2011. aastal. Aga see käis 2010. aasta kohta. Selle uuringu andmetel käis kalal 2010. aastal iga neljas  Eesti elanik ehk kokku on see suurusjärgus peaaegu 300000 inimest. Ja kui nüüd hakata profileerima seda keskmist kalastajat Eestis,  siis nendest kogu 300-st 1000-st siis ligikaudu oli oli 70  protsenti mehed. Kuskil pooled. Kalalkäinutest on kuni kuni 35 aastased ja kuskil pooled  siis on, on sellest nii-öelda üle, et see on  ka päris populaarne just noor noorema seltskonna hulgas. Me loeme välja ka sellised asjad, et ainult üks-kaks korda  on käinud 34 protsenti, jah. Ütleme siis kolmandik käis kalal, noh, kas sattus  juhuslikult või, või käiski ainult ühe või kaks korda,  aga samas samuti 30 protsenti ligikaudu on käinud rohkem kui  10 korda, nii et on, on meil väga nii-öelda paadunud  kalamehi ja on siis suur hulk neid, kes käivadki võib-olla  ühe korra? Siin ma näen, on ka graafik, siin on nii-öelda püügiõiguste  soetamine päevapõhiselt ja, ja kõrgemad tipud  siis üldiselt näitavad seda, et tegemist on kas  nädalavahetuse päevadega või näiteks haugipüügiaeg läheb  lahti 10. mail, siseveekogudes. Siin ongi see kõige intensiivsem kalapüügiaeg  ja meile selgub siis, et see langeb meil just maikuusse  ja võib-olla ka juuni alguses veel natukene. Teadmine, et ligi iga neljas Eesti kodanik käib aastas  vähemalt korra kalal annab meile selle tunde,  et meid ei ole vähe. Martin, siin täna on iiliti niisugune, noh vahepeal on  täitsa vaikne vahepeal iiliti tuul, et mis need  tähelepanekud tuule osas sul on? Kevadel see tuul väga rolli ei mängi, liiga tugev ei ole,  et et täna on täiesti põhjatuul, aga selles osas on teata,  viibki meid väikse triiviga vaikselt mööda seda rooserva,  et me tegelikult ei pea ise siis vaeva nägema paadiliigutamisega. Kui liiga tugev on, siis tuleb muidugi ankrut kasutada,  aga haugi puhul on ikkagi see, et sa pead liikuma  ja otsima seda kala. Niisuguse parvekalana tegelikult on haruharva,  aga noh, on ka kohti, kus sa võid 10. Nii et kokkuvõttes võib tegelikult öelda,  et Võrtsjärv, mis on tuntud kalameeste hulgas,  kus üsna kapriise järvena, siin on võimalik kala püüda  ja teha väga-väga ilusaid, püügipäevasid. Lihtsalt ole mees ja ole õigel ajal kohal  ega ega see kalapüük ei ole nii raske, kui sa tead,  kunas tulla millega püüda ja. Väike eeltöö tehtud on noh, väike sisuliselt on see,  et me oleme kõik oma saladused praegu avaldanud. Kuni Priit ja Martin Tarka juttu ajasid,  jätkas Marek hästi viisakalt ja vaikselt,  kalapüüki, aga oskas seejuures mässida õngenööri purikale  kõvasti ümber koonu. Sa oled seda küll selle võtnud nagu nüüd kindlalt ma vaatan. Kahesajaprotsendiliselt nagu otsas, et, et rohkem nagu ei anna,  rohkem, ei anna otsa kala, panni. Vaata kui ilusa must kaks iga kalad ja tahtsin öelda,  et uskumatu. Näed tuleb nagu unnaga püsti. On ilus ja muidugi. See line konn, aga vaata, kas on söönud,  kõht on täis, aga tahab ikka. Siuke korraliku paarisaja grammise särje sisse ahmanud. Nii. Sisuliselt augile ei tee see väike siuke sport midagi landi otsas. Seda hirmu ei ole, et nagu ellu ei jää Tõesti kuskilt veri väljas on või lõppuses kinni,  siis tõesti, aga. Aga üldjuhul mingi mokaauk on, see on niisugune. Ainult õpetus tal eluks. Kindlasti tuleb vabaks lasta alamõõdulised kalad. Vahel panevad kalamehed siiski alamõõdulisi potti põhjendusega,  et need on püügil vigastada saanud ja niikuinii ei jää enam ellu. Inspektsioon arvab asjast teisiti, aga nimelt seda,  kas vigastatud kala jääb või ei jää ellu,  teab vaid jumal taevas. Ent ka siis, kui ta ellu ei jää, on see kala kõiksugustele,  veeloomakestele niisama heaks või veel paremakski suutäieks  kui inimesele. Seega alamõõduline kala alati tagasi vette. Täna lähevad vette ka igati mõõdus haugid,  sest peale ametliku alammõõdu on olemas ka kalamehe enese südamemõõt. See võib olla erinevatel päevadel erinev. Need kalad, kes tänase kalarohkusega tagasi lähevad,  oleksid mõnel teisel püügipäeval tõelisteks päevapäästjateks. Alati on see kala suurem, kui ta võtab. Aga mõõdus on ta ikka. Ei taha tulla. See on veel niisugune kala, mille saab tagasi lasta  südamerahuga kohtume siis. Seitsme aasta pärast. Harva tuleb ette, et kirglikul kalamehel saab püügist  villand aga vahel siiski see juhtub siis,  kui kala ei võta üldse või siis, kui aina võtab  ja võtab ja võtab. Täna on just see teine olukord ja meie haugikütid jätavadki  püügi katki siis kui kalu saaks sikutada veel  ja veel ja veel, aga palju siis võib? Nii tänane saak siis Võrtsjärve pealt. Suuremad siin kaks pool kolm kilo. Ütleme nii, et kolm korda nii palju lasime tagasi kindlasti. Aga saak On ilus ja ei ole vaja kuhugi kaugele Soome neid  haugi otsima minna, Eestis täiesti olemas,  kõik käe-jala juures. Muidugi, niisuguseid kümnekiloseid on haruharva,  aga kala on võimalik siit saada. Meie avasaate püügiosa saatis erakordne püügiõnn,  veest toodi välja üle poole 100 haugi kelledest enamus küll  lahkesti tagasi lasti. Kas niisugune püügiõnn jääbki meie saadet saatma,  kes vaatab, see näeb. Uus kalailm on eetris täpselt nädala.
