Meie tänase saate peategelaseks on õrnas jõe forell kaupluse  letilt või ka turult seda kala ei leia ning mekkida saavad  teda vaid forellikütid ja nende sõbrad-sugulased kui nemadki,  sest õrnas pole niisama minna ja võtta. Kas õrnast on Eestis vähe või palju, oleneb sellest,  mis nurga alt vaadata. Nende meelest, kes on oma hinge jõe forellile müünud,  on õrnast muidugi vähe ning asurkondade tugevdamiseks tuleb  taastada varasemaid koelmuid või luua ka täiesti uusi. Vaadates asja Kesk ja Lõuna-Euroopa poolt,  kus ürgseid jõgesid enam õieti polegi, on meil loo taga üsna head. Jõe forelle elab enam kui 100. Eesti jões  ja ojas kuid läheme nüüd meiegi jõe äärde,  kus Priit üritab forelliässalt Jarko Jaadlalt uurida välja  tema salanippe. Võrreldes paadist augipüügiga on see koht siin täielik karaul. Ma isegi ei tea, mis see siin on, kas on mingi üleujutus või? On siin pidevalt selline, aga aga ma hakkan aru saama,  miks see punane kala nii niisugune raskesti püütav küsimus  ei ole raskes kalapüügis, küsimus on raskes maastikus. Jarko, sul on eluaeg meeldinud brelli püüda,  mina seevastu olen selles püügis üsna algaja. Räägiks kiirelt paari sõnaga, et sa soovitasid mul siia  kaasa võtta. Vähekene, lühema ridva test on see, mis tähendab  siis kolm kuni 14 grammi ridva pikku, see on üks,  80. See on niisugune klassikaline väikse forellinire rit siis. Sellega on võsa vahel parem askeldada. Siis ma vaatasin, et sina panid endale nööri peale,  mina just vahetasin nööri ära, panin tamiili,  et ikkagi tamiil on natuke vähem nähtav vees hakkame me  siis praegu allavoolu liikuma ja puu ja põõsaaluseid kammima,  et selleks siis selline rabala minnov tüüpi upuv lant võib  ka pöörlevaga proovida, aga ma ütleks, et praegusel kui me  liigume niimoodi allavoolu, siis ma usun,  et see minu annab nagu parema efekti pöörlevaga ristivoolu  ja ülesvoolu, kui on meps number kahest räägime,  aga on ka niisugused pöörlevad nagu bluefox on ju,  mis on natukene kitsama labakujuga või siis päris pajulehe  kujuga nendega siis saab allavoolu ka püüda. Lähme proovime kõigepealt ja, ja pärast vaatame,  kas me mõned tõetera ka siit püügist leiame. Priidul on kala juba kolmanda viskega otsas. On see algaja õnn? Aga seda teab ta juba küll, et väikese hõrnase  väljavõtmiseks tuleb käsi märjaks teha muidu vigastame tema  kaitsvat lima lihti. Pisike kalake, aga. Loodame, et tuleb mõni suurem ka täna. Nüüd juhtus küll suur õnnetus horell rabas. Maailma kõige väiksem ja eriti kurb on see,  et ta jäi veel külge pidi otsa meil landile. Ilus väike tähnik. Käsivalge täna. Vaatame äkki saame mõne koti ka, nagu ikka riidul tuleb ära teha,  see on kõige tähtsam. Tegelikult ma panin nüüd salarelva otsa,  ma Priidule ei näidanudki. Kevadel ja talvel püütakse selliste plekklantidega. Mul on lant jälle põõsas kinni, täna juba 10. kord,  et ei ole lihtne see algaja elu forellijõgedel,  et laia veel on see palju lihtsam, aga siin peab vahtima  igat väikest oksa. Aga noh, loodame, et läheb lõpuks paremaks. See asi. See on väga hea, jälle on meil edu. Jälle on edu, lähme kähku. Oksa. All oli üks kala, läksin seda jahtima  ja järjekordselt. Kuna mu lant ennem totaalselt kinni jäi,  siis tuli vette järgi tulla, nüüd ma saan aru,  et see kahlamispükste otsus, mis ma hommikul tegin oli päris  hea aga siin olles avanevad nagu uued perspektiivid,  varu lihtne on visata. Priit on laisk, ei viitsi väikestesse akendesse visata,  kus võsa ees on. Et ei, ei ole see kala nii hea võtu peal,  täna muidugi, värsked jalajäljed on ees ka,  et keegi kõvem kalamees on võib-olla läbi käinud  selle lõigu. Tuleb vist ikka Jarkole vaikselt sappa võtta  ja vaadata, tundub, et niimoodi võiks asi vähe paremini toimida. Siin on üsna niisugune vajuv põhi, ma loodan,  et ma siit välja ka veel suudan ukerda. Ah, elus ja terve Jarko Jarko jälgedesse. See forellipüük üks spordivärk on, käid aga jalutad ja. Kuulad, kuidas linnud laulavad ja. Laulad ise ka, aga hästi vaikselt. Siin on tegelikult kasvulava. Ja palju väikest? Horelli. Aga aeg-ajalt? Jääb siia mõni suurem kala ka peatuma. Ma jään hetkel algul natukene tahaplaanile  ja juba ma nägin, et tegelikult Jarkol on päris huvitav  niisugune visketehnika, et ta nagu heidagi seda ritva nagu siin,  ma ei tea, suuremate jõgede või mere peal,  aga ta laseb kuidagi nipsuga selle landi lahti. Kuna minul on vähe pikem ritt, siis mina pean niisugust  nipsutehnikat siin kasutama, kuigi siin on niisugune vabam koht,  aga et sinna saada selle koha peale siis ma sooritan  selle viske nii hoopis. On forelliküttide hästi varjatud saladus,  mille me nüüd päevavalgele tõime. Heite tehnikal ja viske täpsus el on niisugustes oludes väga  suur tähtsus, kuid ega üksnes siin. Kuidas aga saavutada kaunist ja ka täpset heidet,  eks tuleb ikka harjuda. Saalis on üks sporditreening spordiala, mille nimi on  kasting ja mis on ühtlasi ka üks kalaspordialadest. Ja kaua seda Eestis juba harrastatakse. Hakkas peale kusagil viiekümnendatel, kuuekümnendatel aga  kaasaegsel kujul aastast 70 kaks-kolm. Teda nimetati vanasti kuidagi teisiti, kastinguks küll mitte,  oli spinningu sport, Spinning, sport või kastendisport. Ja mida need mehed siin saalis praegu teevad,  siis praegu harjutatakse spinning täpsusõiteid kahele täpsusmarkväljakule. Marko Kinosaar sai nõukogude aastatel kastingus lausa  meister sportlaseks, tegeles tollal selle alaga palju inimesi. Ja tol ajal ikkagi oli päris hulka võistlejaid  ja nende hulgas siis ka palju rohkem noori,  et tänapäeval on siin noori jäänud väga väheks. Ala algas kuskil 1850 ja 1864 vist, kui mu mälu mind ei peta,  on säilinud esimesed Kastiku võistlusprotokollid. Tol ajal küll visati ainult lendõnge. Et Spiming tuli juurde hiljem Hiljem, et alles 1904 siis mõeldi välja nüüd selline  Haspelrull tootmises se ta läks küll tükk maad hiljem. Ma olen lugenud, et alguses oli heitekeha raskusega 30 grammi. Ja see on nüüd selline aeg, et siis mina veel  selle asjaga ei tegelenud ega sellest, ma ei oska palju  midagi rääkida, et kui sina tulid, siis oli  ja see oli seitse pool grammi. Ja me näeme, et see ritv on ka natukene teistmoodi,  et kas nad kohe tehakse sellise lühikese käepidemega  või teeteise nad ümber. Siia, nüüd on lisatud selline šimano rull. Ta on 1000 see seeria rull, millele on nüüd tehtud veel siia lisaseade,  et see keriks kiiremini, kuna kastingus täpsusega takse  ka aega. Ja ümbervisete puhul, kui on samad tulemused,  siis otsustab aeg. Nii et, et selle rulli puhul on nüüd selline lisaseade,  mis siis on umbes, annab aja võidu ja siin on  siis ühe pöördega, teeb Haspel 15 pööret. Üks 15-l, et kui siin on see sama klassi enam-vähem imanorull,  siis see on 5,2 ühele ja see on 15. Miks te sellega tegelete, käite saalis speeningut heitmas,  see on kuidagi imelik. Sport nagu iga teine ühelt poolt, teiselt poolt noh,  ta annab ka kalastamis praktiliselt natuke juurde. Ei jaa, sest need mehed, keda ma siin saalis näen,  on kõik, ka tuntud kalamehed tegelikult ja. Suure tõenäosusega heidavad need veekogul lanti märksa täpsemini. Jah, no ütleme, et ta loeb mingites teatud oludes,  kui on vaja väga täpselt seda asja heita väga kontrollitud  trajektooriga pluss kaugusheidetes võib natukene abi olla. Mu kõrvu on kostunud kuuldus, et ka Eestis toimuvad varsti  üsna olulised kastinguvõistlused. Ja vastab tõele, need on kastingu maailmameistrivõistlused,  29.-st augustist esimese septembrini Tallinnas. Ahaa, ja sellepärast need mehed siis praegu  nii usinalt harjutavadki. No kindlasti on motivatsioon MMiks harjutamiseks suurem kui niisama,  kui lai on selle ala kandevint. Tänapäeva Eestis kitsas, suhteliselt kitsas,  aga peab märkima, et viimase aasta jooksul on jälle huvi  tekkinud ja meil on käinud üle 10 inimese siin harrastamas  proovimas ja tahaksime ka jõuda kalaspordiklubidesse,  et natuke õpetada natukene noori just tuua ala juurde. Üks versioon püügil nagu ajavõitu saada,  on see, kui sõbrale anti põssa kinni, sisse. Ei kurat, võta sul lihtsalt otsast ära. Nüüd sai Priit edu, ma pean siduma hakkama. Aga ega see on ikka, kurat, ma ütlen, niisugune,  meil siis koos kalapüük tavalist Priiduga on. Kui tal ikka suur auk otsa tuleb, ega ma  ka kade poiss ei ole, ikka aitan ära otsast. Tavaliselt muidugi, see oli väga alatu Priidust,  mina pole nii alatult kunagi käitunud. Et ma tal landi otsast ära hammustan, et edu saada. Niisuguse väikse borrelli peal kahekesti on natukene raske püüda,  et 11 hakatakse segama ja, ja kalu eest ära hirmutama,  et siis oleme ka niimoodi teinud, et teine mees läheb  ringiga mööda ja paneb oma mütsi kuskile puu otsa. Järgmine vend siis teab, et sellest mütsist edasi on juba  ära püütud ja võtab mütsi uuesti, paneb pähe  ja läheb omakorda ringi. Õrnas pole üksnes ihaldusväärne, vaid ka üsna saladuslik kala. Veel üsna hiljuti peeti teda iseseisvaks kalaliigiks,  kes on küll väga lähedane sugulane meriforelliga,  ent geeniuuringute põhjal on jõe ja meri forell siiski  seesama kalaliik. Osa maimudest laskub merre ja muutub meri forellideks,  osa jääb aga jõkke hõrnasteks. Nii suurendab liik oma säilimisvõimalusi. Olelusvõitluses. Evolutsiooni nurga alt vaadates oleme aga vast tunnistajaid sellele,  kuidas ühest kalaliigist on tekkimas mitut. Soomes näiteks eristatakse ka sellist alamliiki nagu tammuka. Ojaforell, kes on Jae forellist, märksab ise,  meriforellist rääkimata. Ajalugu Läheb aina edasi. Meie lugu samamoodi. Kala käis võtmas just teist lanti. Ei ole õige võtuvärk, noh. Miks ta ära ei võta, ma ei saa aru. Ei ole toitumise peal. Kala praegu. Ja jälle tuleb lanti vahetada, ega siin muu ei aita,  ei teagi, mis lanti siin peaks panema. Paneme ühe Eduard terase otsa vahelduseks kuna me Eduard  terase Nii-öelda forellijõgedel püüame. Nime otseselt öelda ei taha. Siis vaatame Ise nii väike, aga. Aga küll siputab ilmselt kudenud sellised pruunikad,  värvid on aga jõeforellil hästi omased punased täpid ilusti. Aga see kala on ilmselt jah kudenud sellepärast et kudemata  kalad nii tumedat tooni ei ole. Aga laseme ta tagasi ja. Priit kisas, et tal on mingi suur kala, seal aga viskas  landi puu otsa kinni. Lähme, proovime selle välja püüda. Parem. Jõe forell kuulub niinimetatud punaste kalade hulka. Ometigi ei pruugi mõne õrnase liha olla sugugi punane,  vaid hoopis heledam, lausa valkjas, millest liha värvus tuleneb,  räägib lahti meie kalatark. On Viivimus damus, Edimus, iva ütlesid vanad roomlased  vabariigi ajal, mis tähendab, me ei ela selleks,  et süüa me sööme selleks, et elada, kuidas sellega  ka ei oleks. See väga suurel määral mõjutab loomulikult tervet seda sinu  elu ja mitte ainult ainevahetust vaid ka sinu käitumist. See toitumisstrateegia, mis kujuneb välja lapsepõlves  ja varajasest noorusest reeglina. Kaladele igal juhul reeglina mõjutab nende toitumiskäitumist  aeg ja vaadake, kui mõne kärestiku peal on hea elada  toitudest vähilaadsetest. Loomulikult jääb just nimelt vähikesi. Kas ta hakkab püüdma vesikakandeid asellusi? Sellised hästi toredad loomad väga maitsevad,  ise toituvad kõdunevast puidust mis ja lehtedest,  mis veekogu. Ka kudesse kukkuvad sellised mõnusad toredad vähilaadsed on  loomulikult karotinoidide poolest väga rikkalik toit  ja kaladel, kes harjuvad lapsepõlvest harjuvad noorusest  kinni tupse harjumus ja siis eluaeg otsivad nad eelkõige vähilaadseid. Vot nende kalade liha on oranžikas kolakas oranžikas punakas,  need aga Kes rohkem tunnevad huvi igasuguste põnevate lendavate  ja vette kukkuvate Et nad ei saa nii palju karadinoide nii palju noh,  a vitamiini sugulusaineid, eks ole, mis on reeglina kõik. Punakad oranžikad. Karadinoid on ju nimetus, mis tuleneb sõnast Carota porgand,  eksole ja loomulikult nendest toredatest maitsvatest. Õhuputukatest toitujad saavad Eestis süüa eriti hästi meil  no näiteks ühepäevikuliste lend ja nad on suured. Neid nimetatakse ühe päeviku lisaks või üks päev elavateks  ühe päeva jooksul elavateks. Liblikateks muidugi, nad ei ole mingisugused liblikad. Jah, nende lennuaeg, meil ei ole nädal aega  või ma ei tea, 10 päeva ütleme Norras, meil on see kuu aega  või isegi pikem see periood ja meil on neid tõesti palju  ja loomulikult jõeforellid, kes söövad selliseid asju,  lendavaid putukaid ja loomulikult putukate vastaseid vees. Muidugi nad on liha värvuse poolest kergelt kaamed. No niisugused nagu, nagu, nagu heledamad,  igal juhul. Kehapinna nii-öelda välisvärvus. See toidust sõltub palju-palju vähem, see sõltub ikka sellest,  millised tingimused on seal, kus ta elab. Mis värvimis tooni värvitooni on põhi, kui palju on no  näiteks lepa lepa. Võsa, kui tihe on ja kui palju on taimi jõgede kallastel,  millised on varjude mängud? Ikka sellest, kuid liha poolest. Te võite olla kindlad liha, punane, täsed,  vähke. Jarko sul on siin terve ports lante nüüd välja võetud,  millest lähtuvalt sa seda vastavat lanti nagu kasutad  või või mille järgi sa otsustad, mida kasutada. Täna me hakkasime allavoolu püüdma, siis peavad olema  sellised landid, mille mäng ei ole niivõrd aktiivne. Ehk siis upu minnov. Kui on veevool ja takistus, siis ta hakkab mängima korralikult,  onju, et kui me vastuvool viskame, siis ta eriti ei mängigi,  tahab kiiremat tõmbamis, saadab vesist voolu takistus,  samamoodi on kitsama labane s Black fieri  siis on bluefox, vibraks on ka kitsama läbaga,  kui me nüüd liigume vastuvoolu püüdes, siis meps number kaks  on selline universaalne lant, et tema hakkab isegi väiksema  sikutamise peale kohe pöörlema, et saab ka vastu  ja ristivoolu püüda. Samas kui me viskame ta allavoolu, siis ta hakkab liiga  kiirelt tööle, et ta tõuseb pinda ära nagu,  et siis sellega kiires voolus on kehvem püüda. Noh, terasedi lantsin, saab ka vastuvoolu püüda,  sest ta on, hakkab kiiresti mängima, keel on niisugune suur  ja sukeldub kohe isegi väiksema takistuse tõmbamise korral,  aga minu vaieldamatuks talviseks lemmikuks  ja madalas vees nii vastuvoolu, kui allavoolu allavoolu  visates ta tuleb, tähendab kiiresti pinda küllaltki,  aga, aga vastuvõetav saab ka aeglaselt kerida  ja ei vaju põhja, et kõigest neli grammi. Hansen legu on, aga kahjuks enam ei toodeta. Sest nagu kõige universaalsem, siis on see samane plekk. No minule küll meeldib isiklikult see plekk kõige rohkem,  jah, see on palju suuri kalu on lantide nagu värvitooni vaadata,  siis kõik on nii-öelda üsna üheulbaline,  aga siit eristuvad kaks asja, ühed landid on üleni mustad,  tundub olevat ka käsitöö ja üks on täiesti erkpunane,  et, et millest need värvieelistused. No kui me räägime siin allikaveelistest jõgedest,  siis ikkagi must, isegi tuhm see ülejäänud on nagu tuhmiks  tehtud rohkem siis hare kornevilandid on andnud väga häid tulemusi,  et samamoodi kevadise sogase vee seest paistab must lant  väga hästi välja. Ja kevadel paistab välja siis ka hästi erktoon,  et võibolla erkroheline või erkkollane lihtsalt on sattunud  selline lant. Kokkuvõttes, tegelikult on mingid seaduspärasused,  aga paljuski on niisugune sisetunde küsimus ikkagi jah,  sisetunnet näiteks madalam vesi seal ainult ei sukeldu saab  ka allavoolu visata ja vastuvoolu kerida,  päris hästi teeb ka väga ilusat mängija,  see on siis Rapala Jointed väiksem, väiksem forelliversioon. Kuulus tuntud universaalsed, kui lähete püüdma Joint meps  number kaks, erinevad värvid, kõik allikaveelises tumedamad  sogases vees, sombi, sombusema ilmaga isegi hõbedased. Noh, võib ju ise teha veel täppe ja asju peale talvisel  püügil põhja pealt siis kummilutt ehk džigi. Muidugi nööri eeldab see püük siis, et tunnetus parem oleks. Aga me lähmegi, ma arvan, teise jõe peale  ja proovime seda džigipüüki, et siin on nagu kalad väiksed  ja tahaks ju mingit tugevamat jõnksu ka tunda. Lähme sinna, kus on suured kalad, kõik. Pärnu jõel Paidemaal kombed, suure kala juttu ma olen palju kuulnud. Aga saab näha. Jae forelli on Eestis märksa vähem kui ahvenat  või särge ja seepärast tuleb teda ka kõvemini kaitsta. Sügisesse ja talve jääval kudeajal on püük keelatud 15.-st  septembrist kuni veebruarikuuni. Muul ajal tohib mitmetel forellijõgedel või jõelõikudel  kalastada ka üksnes spiningu või lendõngega. Ujukiõnged või tonkad tuleb koju jätta, et tillukesed  forellidendid ussikonksude otsa ei sööks. Hõrnas alamõõt on 32 sentimeetrit, see on umbes 300 400  grammine kala. Püügihindu piiratakse sellegagi, et kalastamiseks tuntumatel  forellijõgedel tuleb soetada kalastuskaart. Seda saab teha ka telefoni teel. Ühepäevane püügiõigus kolm eurot. Aastane 36. Jõeforelli saab püüda ka natuke teistmoodi  ja suuremate jõgede pealt, minul on parimaid tulemusi andnud forellipüügil,  selline lant. Kloun on Emajõe peal samamoodi universaalne koha haug  ja kõik muud röövkalad, nii erinev tina sortiment,  olenevalt august kasutame erinevat. No mina arvan, et siin võiks panna praegu juba sirca 10  grammi otsa. Kas siin kehtib nagu sama loogika Emajõel koha haugipüügil,  et et see lant peab nagu õigesti hõljuma seal vees,  et ta ei tohi langeda liiga kiirelt ja liiga aeglaselt  ehk et nagu põhimõte on kõik sama? Jah, põhimõtteliselt on sama, ainult landid on väiksemad,  raskused on väiksemad ja mõtlengi, mida panna,  see kloun on päris hea, aga kuna on päiksepaisteline ilm,  siis nagu Emajõe palgi soovitatakse säde sisse. Marko, mul on selle kummi lutiga forellipüügi kohta veel  paar küsimust, et et esiteks see trit, et ma saan aru,  et siin peaks olema sarnaselt siis Emajõele sihuke jäik. Ja tundliku otsa paine karit meil mõlemal praegu on siin  tegelikult tropsotrit, mis siis ongi nagu hästi kergete  rakendustega püüdmiseks, põhja pealt. Loogika on selles, et ridva ots tegelikult on pehme,  paindub väga hästi ja, ja see on see, mis annab sellele  ridvale tundlikkuse. Teine on siis küsimus on see, et kas kas jõge loed nagu  sarnaselt Emajõega, et kui sa vaatad ära sisuliselt,  kus see vool pöörab, otsib pilguga nagu selle sügavama augu  ülesse ja see kala ikkagi hoiab sinna auku  või hoiab ta kuskile augu servale või, või,  või kuidas, see loogika on siin. No augu algus ja augu lõpp, ütleme nii, on sellised  potentsiaalsed kohad ju samamoodi kurvi välisküljed,  kus on tekkinud kaldauuristas. Kui selle eest läbi püüda põhja pealt, siis noh Seal võiks ju kala olla. Siin on ikka sügav auk, 10 jääb ka väheks. Vastavalt siis põhjale teeme kerimises väiksed pausid,  et see digi saaks nagu hõljuda seal põhja kohal. Olenevalt siis kalavõtuaktiivsusest suve poole võivad need  pausid olla lühemad. Nii et teeme kaks kiiret kerimist. Väike paus. Või siis mida passiivsem kala on näiteks kolm hästi aeglast  kerimist ja paus. Palju sa niimoodi sigitades neid forelle saanud oled üldse? No ma ei ole, vaata ma eelmine talv alles  selle ridva ostsin, aga üks oli peaaegu poolteist kilo. Mõtle, kui kaif on, kui põhjast tuleb otsa,  lööb. Kaug, raisk, vaatasin juba, et on farell. Mille otsa tuli Priit louni kummilutt, et silgused vist on  selle forellipüügi käigus üsna ohtlik. Aga ilus väike au, laseme. Laseme ta tagasi oma asju aja mas. Väga. Kalapäev. Auk. Või on freil, ma ei saagi aru, et midagi,  õigus. Siin olen. Siitpoolt. Kuna ma ei saa priidule alla jääda, siis sain  ka ühe augi otsa. Jälle väike on küll, aga. Osa nüüd ragisesid püksid ka pooleks. Aga sigipüügil on jah tore asi see, et tuleb kõiki kalu,  teinekord ka mõni ahven, isegi võib tulla. No minu aug oli suurem, oli kõva. Okei, ma saame tagasi. Jarkot päeva vist võib kokku võtta niimoodi,  et see klassikaline forellipüük seal nii-öelda võsas  ja väikse kerge ridvaga oli. Tulusam täna, kui, kui siin suurema jõe peal see lutipüük No eks ta ongi see, et riski peale minek see suure kalapüük,  et kas saad vähe ja suurem või siis väiksemaid  ja palju, et noh, niisuguse keskmise lõigu peale me täna ei  hakanud minema, et proovisime siis esimesena väiksemat  varianti ja siis pärast õnne ka suuremal ööl,  aga paar augi tulid forellide asemel siin kahjust mitte  kõige suuremad ja nagu forellimeeste siuke visadus on,  siis sina jääd edasi püüdma, lubasid siiasamma puu alla  ööbima lausa jääda. Forellipüük on meie huvikalastuse maastikul kõrgelt hinnatud,  võiks öelda, et lausa eksklusiivne tegevus,  aga nagu me tänagi nägime, koosneb see eksklusiivsus  peamiselt võsas müttamisest ja sääskede toitmisest. Õrnast ennast näeb suhteliselt harva ja nii suuri kalu,  keda kripelduseta kotti panna, saab veelgi harvem. Seepärast hoiatan ma teid, et teete kindlasti targemini,  kui ei lähegi horellijahile. Kui siiski lähete, võtke arvesse, et see värk võib koledasti  külge hakata muutuda suisa kinnisideeks. Näiteks tulebki Priitu nüüd tooli külge kinni siduda,  aga tema ei jäta, närib nöörid läbi. Läheb ikka. Meie läheme nüüd õhtule, et olla nädala pärast taas eetris  ja uurida koos Marko Abramiga niisugust superkeerulist  riistapuud nagu liht käsi jõng.
