Tänases saates teeme lähemat tutvust niisuguse püügiriistaga  nagu liht käsiõng. See on vahend, millega igaüks võib kalastada,  ilma et peaks püügiõiguse eest raha maksma. Kõige sagedamini tabatakse lihtõngega särge  ja seda punasilmakest loodame saatesse meelitada. Meiegi. Püügipaigaks on Pärnu jõgi Sindi paisust tublisti kõrgemal,  nimelt toris. Et aga Torisse sõites jäi meie teele Pärnu linn,  tegime ühes õite magusas paigas vahepeatuse. Kui mina olin väikene mees, kõlasid mu kõrvalekaunilt  sellised nimetused nagu mesikepp, ananassi,  punane, Moskva kama, patoonike sain mina suuremaks  ja nimetusedki läksid teiseks nagu näiteks Abu abukart siia  sekspiir või Rapala. Rapalasse nüüd lähemegi. Maailma tuntumaid kalastusrände On rapala ja rapala puhul on kõige tuntumad asjad maailmas  nende erinevad. Eestlasele ei ole uudis, et Rapala lante toodetakse  ka siin Eestis ja just nimelt Pärnus. Minu vestluskaaslaseks on Rapala tehase juhataja Juha Siltala. Ma tahan temalt küsida, et kui palju siin aastas erinevaid  lante tehakse? Ma arvan, et kokku kokkuteda numbrid, meil rabala landes on  nüüd aastani umbes 10 miljon tükki, teeme kokku  ja erinev ja on ande on umbes 2600 tükki. See teeb päevas mingi 70000, seega umbes 60000 tükki. Teine Eesti jaoks ma arvan, et, Ainult Eesti jaoks, et umbes 170 eri riiki me pakime. Saadame nii edasi meie tehasest. Rapala lante ei toodeta üksnes Pärnus. Kus kohas, millised tehased veel on selle tööga seotud? Rabala lanti tehases on, on ka Sortavalassa,  on üks tehas ja teine on siis ematehas on vääksus  ja Soomes ja, ja, ja me oleme siit kolmas kolmas veel,  et Pärnus. Rabala kaubamärk ei ole ju ainus, mis siit tehasest välja,  teil on ka teisi brände, millega ta siin töötab. Eesti kalameestele on tormi su vart väga hästi tuntud  niisamamoodi nagu Rapla Tal antser. Neid ei ole õieti saada, milles küsimus? Ei muuda, kui tellite neid rohkem veel ning küll ma arvan,  et küll tootmises me teeme ka kaiklandid ära ja,  aga see on tellimus. Nüüd peab tellima. Siia Rapala tehasesse juhtusin ma esimest korda aastal  1997 15 aastat tagasi, kui toimus Pärnu Rabala tehase  ametlik avamine, mis on nende 15 aastaga siin muutunud,  mis on samaks jäänud? No muutunud on väga palju aja jooksul oleme inimesi palju  juurde võtnud. Osad inimesed on samaks jäänud, kes on siin  ka koos minuga 15 aastat tööd olnud. Kui me alustasime, siis me liimisime neid  ja panime neid plasttoorikuid kokku, tegime selliseid  kergemaid tööoperatsioone. Tänasel päeval siis nüüd värvime, saeme,  puhastame, liimime, pakime ja saadame maailmale kõik need landid. Mitu värvi ja lakikihti ühte korralikku rapala anti,  olgu ta siis puust palsam või plastist. Mitu kihti seal peal on, kaheksa kuni 12 kihti,  te palusite meid, et me väga lähedalt tootmisoperatsioone ei filmis. Miks? Noh, eks iga ettevõttel ole oma väiksed sellised saladused,  mida ei taheta siis laiadele või konkurentidele kõigile näidata,  et nii ka meil Te kardate, et Eestis mõni mees hakkab järgi tegema  selle teie tehnoloogiaga? Noh, tänapäeval elame sellises globaliseeruvas maailmas,  et mis on Eestis nähtav, on kõigil igal pool näha,  et. Tootmissaladuste hulka ei kuulu see, et päevast päeva  ujutavad tehases ligi 30 inimest veevannides lante. Tõepoolest iga lant kontrollitakse üle, et kas see ikka  mängib nagu vaja, kas lant töötab ja me teame? Rapala landid töötavad? Täna ma sokutasin ennast kalastama kaasa Marko Aabramiga,  Marko Aabram on see, mis siin minu vasemal käel  ja meil on plaanis teile näidata seda, kuidas käib  kalastamine liht käsiõngega. Me oleme tulnud Pärnu jõe äärde Toris, siia ei pääse  siirdekala ja sellega me ei saa eriti arvestada. Keda on meil lootust siit täna saada? Eelkõige ikka särge kohaliku kohaliku tuleb siirdekala ka,  aga ta tuleb hiljem. Tavaline kalamees jõuab vee äärde, viskab kohe õnge vette  ja hakkab püüdma. Kuidas meil see asi läheb? Meil on see palju vaevalisem. Kõigepealt laed auto tühjaks, vead siia,  kaks koormatäit, asju, ületäit ja siis hakkad sättima. Mis on meie järgmine tegevus, kui me tahame aega  ratsionaalselt kasutada, kas hakkame sügavust loodima,  paneme õnged kokku või valmistame peibutussööda  ja kas me kasutamegi täna üldse kevadel kevadisel ajal peibutussööta? No siin lähevad arvamused lahku, mõni ütleb,  et peibutussööta kevadise särje puhul pole vaja kasutada,  aga siin seda siirdesärgi väga ei ole. Me ei ole ju siirde särje peal väljas ja sellepärast läheme  traditsioonilist teed mööda peibutussööt igal juhul kala peibutussööda,  mis siis on ratsionaalsem meil, kas meil on tark kohe see  alguses sööt valmis teha, on tal aega vaja seismiseks? Teeme praegu valmis, siis ta jõuab turbuda ilusti,  tõmbab läbi ja senikaua, kuni me paneme vahepeal õngesi kokku,  siis on ta niiskunud, saame hakata sõeluma teda sööda tegemiseks. Marko, kas sa kasutad valmis söödasegusid  või segab neid ise kokku? Ikka valmis, kes see tänapäeval enam viitsib  ja ei ole ratsionaalne seda teha, et need hinnad on valmis  söötadel sellised, et kui te hakkate kokku lööma enda  isetehtud söötasi, teil tuleb ka tegelikult kallim musta sööta,  sellist kollase värvilist sööta, punast sööta,  mida me täna kasutame. Ma arvan, et võtame selle punase, võtame  selle särje, sööda ja segame omavahel kokku,  segame omavahel kokku, vaata, mis välja tuleb. Kas me lõhnaaineid ka lisame täna veel atraktante tugevdajaid,  ärme pane praegu, et kevadine aeg, vesi on külm  ja lõhnad levivad niigi hästi, et see liigne tugev lõhn võib  kala ära peletada, kas me paneme puhta söödaga  või lisame veel midagi, paneme mulda, osale söödale,  see, mis läheb esimese sööda na põhja, raskete pallidega  ja see, mis peale viskamiseks jätame, sinna me mulda ei pane. Selge, et teeme nagu kaks jagu, eks ole,  tugevama ja lahjema mahulisema just nüüd siia vett  vähehaaval juurde panema, et vett ei tohi ju järsku  ja palju panna, eks ole. Seepärast ei sa ära võtta, kui te teete ta liiga vedelaks  või liiga betooniks, läheb kätte. Liiga vedel on, mille poolest maha? Me ei saa hästi, me ei saa palli teha, üldsegi mitte,  jah, vedelaks tehakse viidika sööta, ainult meie tahame  sellist sööta, mis laguneks, kas siis vee alumise kihis  või täiesti põhja peale, eksole, no see,  millele muld läheb juurde, see peaks lagunema põhja peal  ja see, mida me pärast peale söödame, see võiks hakata  nii keskvees lagunema. Aga kui see sööt jääb meil liiga kuidagi liiga kiiresti,  lagunev, et ta kohe üleval juba ära laguneb. Kas spetsiaalse liimi lisamine, mida pannakse  nii 10 kuni 30 protsenti isegi, aga kas savi  ka kõlbab savi kõlbab küll tegelikult eriti just kiire  vooluga jõgedes nagu Emajõgi Eestis. Kas sa oled proovinud jahvatatud kaerahelbeid? Kunagi olen proovinud, siis kui sa ise segatud,  no need ongi siis need vahendid, ütleme,  et kas poeliim pottsepasavi või siis jahvatatud kaerahelbed  sedasorti õngitsemine ja see on tulnud meile tegelikult. Lõuna-Euroopast ongi Itaaliast, Prantsusmaalt,  seal on see söödasegude valmistamise kultuur  ja tehnoloogia esmajoones välja arenenud  ning jõudnud siia ja see töötab ka siin. Tänapäeval kuulub lihtkäsi õngeritv kõrgtehnoloogia valdkonda,  ta valmistatakse süsiniku kiust ja ta on äärmiselt kerge  äärmiselt painduv ja nõtke. See võimaldab meil kalastada väga peente õngenööridega  ja ritv ise väsitab oma nõtkusega. Kala ritv on hästi paindu ja seetõttu See töö ongi see, mis väsitab kala ära ja võimaldab meil  ka peente rakendustega kala välja tuua. Algajale tasub soovitada nii viie-kuuemeetrist ritva. Õngitsemine kireks muutub, siis hangitakse neid ritvu juurde  ja hea on seda teha niimoodi kahemeetrise sammuga ütleme,  et kalamehel on kas kuuene ja kaheksane või  siis viiene seitsmene ja üheksane, üks puudus nendel  ritvadel on ja see puudus on haprus. Iga tugevam löök või kõks see heli mulle ei meeldinud,  need jooksid niimoodi klõbinal kokku, võib ritma kahjustada ja. See ritt võib kusagilt hõlpsasti katki minna,  kuidas ritva hoida? No mitte niimoodi, et me üldse kalale ei lähe. Kui me kokku paneme ritva, siis on tähtis,  et me alustame kokkupanemist alt. Sest kui me alustame ülevalt või kukuvad ülevalt osa  ja kukub sisse, siis nad võivad üksteise vastu minnes  lõhkuda ära jätkukohad. See on üks tähtis asi, teine asi kinni kiilumiste vältimiseks. Kohe me seda teeme, tasub jätkukohti, hõõruda sisse vaha  või siis ka parafiiniga, et minul on selleks siin selline  traditsiooniline küünal. Kuidas kinnitada rakendust? Lihtkäsiõnge ridva külge? Et siduda lihtsalt ridvapitsi külge või? No ei ole eriti hea variant Kallimatel peenematel tundlikumatel ritvadel. Liimitakse siia otsa selline jubin. Selle jubina nimi on connector siia konnektorisse me saame  nüüd hõlpsasti kinnitada juba valmis seotud rakendused,  et tavaliselt on meil selleks rakenduse otsas Aas  ja sellest aasast selle aasa kaudu. Nüüd paneme selle aasa siit connectorist niimoodi läbi,  lükkame konnektori kinni ja võimegi varem ettevalmistatud  rakendusega tööle hakata. Et ritva hoida. Õrnalt ja hästi nagu kallimat kallis ta ongi. Siis tasub. Näiteks siia, et, et ei toimuks seda klõbisemist,  siin, tasub panna talle sisse kas riba porolooni  või selline riideriba. Et siis meil ei jookse seal sees transportimisel ridva  jätkub ja ritt peab meil kauem vastu. See on üks asi. Teine asi, kui me ritva kokku paneme, siis olgu meil kaasas  ka ikka rätik ja kõik ridva. Jätkud niimoodi kokku pannes võtame. Puhastame ära laseme rätikuga üle, tavaliselt  või tihti on ritt natukene märg seejuures  ja tema peal on liivaterasid. Need liivaterad on eriti ohtlikud, need kriibivad ritta,  tekivad mikropraod ja sealt edasi juba suuremad praod  ja sealt edasi. Sealt edasi tuleme puud ja ostame jälle uue rida. Mitu ritva sa praegu töö valmis paned endale? No mina paneks täna niimoodi, et paneme üheksase  ja et saab kaugemalt proovida ja näiteks kuuese,  mis peaksid esimese kaldarandi tagant saama,  nii et kaks-kolm meetrit pikkuse vahel ja  ka erinevad kaugused oleks ja kui tugev või,  või kui pehme see riit peaks täna olema,  täna on natukene tuult ka, see tuul ju mõjutab üksjagu seda asja. No mida jäigema ritv on, seda parem, seda parem on tuulega  visata igal juhul. Jah. See on. T.. See on suht pehme. Need on sul siin ju valmis, rakendused, need valmis  rakendused jah, näiteks siin on kuuesed rivis on ühe  grammiseid ja kahe grammi seid erineva kujuga. Noh, siin on viie grammilist omad, neljas ed-kolmesed,  nii võib teha iga ridva jaoks neid rakendusi ikka hulgim,  mille järgi sa täna näiteks valid, et sa paned praegu kuue  meetri sele? Ka gramm kahe grammine selle kuju vaatad,  mille järgi. Vooluveekogus, ja nagu täna siin on tuul pea pealmine  veekiht jookseb päris kiiresti ja selle tuule mõjul,  aga täna meil on hea on see, et tuul on vastu vastuvoolu. Et tegelikult see ujuk võiks olla isegi natukene ümarama kujuga. Tavakalamehe jaoks on see konks küll tibatillukene,  mis number see olla võib? Ta on 16 kuni 20, kuna erinevate tootjate numeratsioonid ei kattu,  aga see isegi ma arvan, et oli 16 peal, aga siia ju ei mahu  sööt otsa. No läheb, läheb see üks kärbsevastne läheb sinna  ilusti või kaks pingid, mis on siis väiksed kärbsevastsed. Vaevu üks kaks, eks ole kärbse vastsekest  ja piisab küll, piisab. No ussi jaoks, ta on ilmselgelt väike, siin ei olegi mingit selge. Ja selle lipsu läbimõõt, mis sul siin olla võib meeles 0,1. Ja ei olegi väga sügav, väga hea sügavus,  kuues all, et sa mõõdad enam-vähem otse selle otsa tipu alt,  mitte kaugemalt. Jah, noh, tegelikult tasub natuke kaugemalt proovida,  aga ega heites viskab ikka natukene natukene kaugemale kaugemale,  aga ta lõpuks ikka tuleb lähedale ja siin kuuemeetrise koha  peal on silma järgi seda kuskil kaks pool kolm meetrit. Et selle sügavusega nii palju kui minu kogemused ütlevad,  et vahel võib 10 ja vahel ka ainult viie sentimeetri  sügavuse muutmine tugevalt mõjutada meie müügitulemusi  teinekord see kala on hoopistükkis meeter põhjast kõrgemal  ja aga see ei tähenda seda, et ta, kui te panete sügavuse  meeter põhjast, ta ei võta, panete ikkagi,  et ta sealt läbi vajub sellest kalaparvest  ja siis ta läheb järgi ja võtab, et on niisuguseid juhuseid  ka olnud, just isegi latikaga, kes on põhjakala,  kui me hakkame püüdma, aga kala ei võta,  siis tasub sügavusi muuta ja proovida igal juhul,  peaasi on mitte rumala järjekindlusega ühe  selle rakendu rakendusega või rakendusasendiga lõpuni välja pressi. Tuleb otsida kõik see aeg tuleb otsida, kuid ei saa kala võtma. Osaval mehel pole õnge vajagi, võtab kahva  ja püüab kala veest sellega. Nali naljakas, ei see nüüd kalapüük nii liblika tagaajamine  ei ole, aga sellisel peenemal käsi õngitsemisel on kahv hädavajalik,  sest meie rakendused on tihti ülipeened ja vähegi suuremat kala. Me lihtsalt ei saa muidu kätte. See sööt on nüüd parajalt pundunud, eks ole,  et ta hakkab hakkab mõnusalt kokku, mitte liiga tihe pall,  aga üsna tihe pall, mis me nüüd teeme temaga edasi? Lööme ta kaheksa, paneme nüüd osa, mis läheb mullaga kokku  ja osa, mis jääb puhtalt selle, mis puhtalt jääb,  selle võib kohe tee sõeluda, siia, kaussi paneme veel natuke. Siia tuleb muld, enamus siia me hakkame seda me hakkame  peale ja ja selle nüüd paneme mullaga, ütleme. No pooleks julgelt. Et armas kodumaa mulda ja oma õues otsid  ja aia tagant aia tagant naabri õues siis enda oma ikka veel. Nii see on umbes pooleks siis vahel pannakse  ka liiva või või, või kruusa siis kruusa pannakse,  aga sel juhul peab olema ka see sööt. Hästi liimuv kruus pannakse just selle eesmärgiga,  et see raskus oleks autatud. Pall läks põhja, kui on, eks ole, tugev vooluvesi  ja me ei saa teda muidu muidu kiiresti põhja minna. Et siis käib ka gruusia kivid sinna sisse ja,  aga kõvasti liin kõvasti liimi sel juhul. Ja kui me tahame lisada siia tõukusid, siis juba sõelutud  sööda ja ja tegelikult tuk, ütleme, kui me paneme nüüd  sääsevastseid siis on see hea panna sääsevastseid täpselt  nii palju, kui te korraga viskate palle ära,  et muidugi te segate portsu siia sisse kõik. Nad surevad seal sööda sees ära pika peale. Et parem võtad sealt oma paki seest, paned natukene segada  ära palli ja vette. On see oluline, kas need pallid on heledad,  on tumedad, kuidas see peab klappima veekogu põhjavärviga? Jah, ikka on vahe sees, et. Rusikareegel on see, et väike kala kardab heledat sööta  tumedal põhjal kuna ta on seal röövkalale. Väikse ja ka suurema, aga niisuguse pelgliku kala puhul  võiks kasutada tumedamat sööta, on ta must,  on ta punane, punast kasutatakse reeglina küll sogase veega  ja värviliste ga, siis ütleme nii. Aga tumedad söödad on just arema kala puhul. Ja heledamad siis nendega me saame suuremad suuremaid  ja reeglina ongi latika linaski karbi sööda ongi heledad. Kui teil vähegi on võimalik ja raatsite,  siis sääsevastsed on väga hea sööda sisse panna. Teda ei ole palju vaja, aga et natukene seal midagi tuleb  ja kala hoiab sel palju paremini paigal ja juba annab lõhna  ja kõik kõike natukene tõuku. Kärbsevastne jah, see on pinki väike. Hea oleks, kui ta oleks elutu. Ta hakkab pugema siin sööda, ronib välja  ja vool. Aga näete ise, kulu on pall, siin on see juba ikka,  see on nagu jõuluehe, nüüd kohe säravad seal. Aga kalade jaoks on jõulukink lausa. Paras aeg neile jõulude teha. Jah. Viskamine ongi aga sinnapaika, kus me püüdma hakkame,  umbes? Kas sa natukene siis ülesvoolu heidavad või ma viskan ta  natukene ülesvoolu ja arvestades, et vool kannab jah,  aga samas ta on nii raske, et ega ta palju  ka seda ei kanna. Ja natukene ujukis siiapoole. Raskemate mulda sisaldavate pallidega viiakse läbi  põhisöötmine ehk põhja kruntimine. Ette heidetakse kas viis, 10 või ka 15 palli. Asi öeldakse laias laastus toimivat, üks ühele paned kilo sööta,  saad kilokala, paned viis, saad viis kergemaid mullata. Palle heidetakse püügi ajal alatasa juurde. Mida innukamalt kala võtab, seda lahkemalt tasub teda  ka toita. Tavaliselt tuleb kala kohale umbes poole tunniga,  vahel rutem, vahel laisemalt, aga vahel,  mis parata, ei tulegi. Selle põhjuseks võib olla ka see, et sööt on liiga vägev,  lausa vänge ja mis veel tillukest sööta väiksele konksule pannes. Jätke konksuteravik paljaks. See on asi, mida paljud kalamehed ikka veel ei usu. Uskuge, lõpuks ometi see ei ole kalamehe jutt. Väga ilusti on mokast kinni, see tähendab seda,  et kalamees haakis õigel ajal võtmine jõudis ujukini õigeaegselt. Pöördus minu poole. Minu armas kallis Menu kirjastus. Ettepanekuga kirjutada koos kolleegidega botaanikutega  raamat taimedest kelle eestikeelsetest nimetustest on  kaasatud loomade nimetused. Absoluutselt esimene assotsiatsioon, kui mulle seda  ettepanekut tehti. Mis mul peas. Kas loomulikult särjesilm, väikesed õiekesed loomulikult ma joonista,  sin mingit bodaanilist pilti siia. Mille poolest nad siis särje silmad on? Aga nad on punakad nagu särjesilmad. Punasilm on särg, väga tore, kalakene, eelkõige meeldib särg  mulle oma tohutu hävitamatu optimismi poolest. Akaja kalaliik Talle meeldivad tõsiselt meeldivad väga  tõsiselt eutrofeerunud veekogud. No vaata, et vesi hakkab kohe kohe õitsema,  särg on sees. Ta saab suurepäraselt hakkama meres. Kusjuures. Meresärjel, kes tõepoolest veedab enamasti aega,  välja arvatud kudemisperiood, millal ta tuleb,  ta peab tulema jõgedesse, sest koeb ta eranditult magevees. Ja koeb noh näiteks roostikus, eks ole, või surnud taimede peale. Mitte väga sügaval. Aga talle sobib mudane põhi, liiva ne põhi,  kruusane põhi. Tõsi küll, eelistab ta muda põhja. Üks lastel on, kuhu peitu minna ja mida süüa. See külge. See. Kuid jah. See särg, kes elab meres ja meres, ta kasvab palju kiiremini  kui magevees meres, tema silmad ei ole nii punased,  sööb ta kõiksugu pudipadi. No alustab loomulikult, kui ta on veel tilluke,  alustab ta muidugi planktonist, tal on päris tugevad neeluhambad,  ta saab ka tigudest jagu, sööb ka neid. Kuid kujutage ette, särg võib ju kasvada tõesti poole kiloseks. Ta võib kasvada kiloseks, ta võib kasvada poole teise  ja isegi kahe kiloseks. No see on vist maailmarekord. Aga juba kolme-neljasaja grammisel serjel maos väikest kala  võib vabalt leida. Tõepoolest hakkaja. Nimetus nii et millised mälestused tulevad seoses  selle sõnaga mul noh, noor põlvmees. Aga jah, ma pean lõpetama, head serjeõnne teile. Nii kõva tuulega on kaunis ebamugav seda kala välja võtta,  kuna ei tunneta seda kala raskuste. Sellise kala võib veel rahulikult võtta niimoodi välja,  aga. Kare on kare. Mis näitab seda, et on tegu isaskalaga? Kui selle välja saad, siis jõe tase kohe vajub  ja teised läks natuke alla küll. Et need konksud on väga väiksed siis ja kalasuu on  ka väike ja siis näppudega sinna sügavale ei ole võimalik  järgi minna, siis tuleb kasutada. Väikest abimeest. Mille abil saate siis konksu väga lihtsasti kalasuust kätte? Ka väga sügavalt. Me oleme täna siin lihtõngega püüdnud särge saanud viidikat  ja nurgu vimba ja latikat pole veel tulnud,  aga Marko jääb siia ja võib-olla tal ka tuleb. Me oleme rääkinud täna lihtkäsi õngest, kas me jõudsime kõik  asjad ära rääkida? Kaugeltki mitte kaugeltki mitte seda minagi. Mis me siis teeme, teeme mõni teine kord edasi või? Ma arvan küll, et sellest võib teha päris pikalt saateid. Tegelikult üks liht käsiõnge mees võiks täis rääkida kõik  meie 40 osa. Ma usun küll, et kas nüüd 40, aga kui ikka süvitsi minna,  seal on rääkida, palju nüansse on palju. Aga loodetavasti need, kes ei ole veel lihtne käsi  ja õngega väga tuttavad, said sellega täna tuttavamaks,  see on võrratu püügiviis, miks see on võrratu? Sellepärast et ta on nii võrratult lihtne. Ühtepidi ta on lihtne, ise ütlesid, et võiks palju-palju teha,  aga samas on ju, kui sa võtad sul ritta rakendus  ja kogu lugu tähendab minu meelest asi on kusagil selles,  et see kala tunne ja kättesaamise tunne on kuidagi väga  vinge sell on püügivahendiga, et aitäh sulle  ja kohtume kalavetel igal juhul.
