On üks väga maitsev kala, keda söövad mõnuga  nii hülged kui ka inimesed. Et siiga kätte saada, tuleb minna tonkaga mere äärde  või lausa merele ja seda me täna teemegi. Et aga inimene pole hüljes ega kala, võib teda lainetel  loksudes tabada niisugune asi nagu merehaigus  või kas ongi see ainult inimeste jaks, kas  ka kalad võivad põdeda merehaigust? Saate alustuseks räägib asjast Aleksei Turovski. Eesti mere instituudis, kus ma töötasin põhikohaga umbes 25  aastat oli mul üks kolleeg, kes kogu navigatsiooniperioodi  jooksul oli peaaegu pidevalt väikeste vahedega merel,  merel, merel. Ta uuris kalu, koha ja ahvenat ja igasuguseid kalu. Ja sellel inimesel ta töötas. Mitukümmend aastat. Sellel suurepärasel ideoloogiaurepärasel. Uurijal oli merehaigus iga kord, kui ta astus väikese Laevakese tekile kohe läks ta näost kergelt roheliseks,  millest see tuleb, mis asi see merehaigus tegelikult on? Loomulikult, see on tasakaalu mehhanismi,  tasakaaluorganite reaktsioonist ja ainult sellest tulenev,  vot selline seisund ja see tasakaal, kaaluorganite süsteem. Loomulikult orienteerub horisondi joone peale inimestel,  aga kuidas on lood kaladega? Vaadake, kakaladel on võimalik merehaigus,  nendel on omapärane ja tegelikult küllaltki mitmekesine,  erinevatel liikidel aga väga täselt. Väga täpse häälestusega just nimelt vistipolaarne aparaat,  seesama tasakaaluorganite süsteem. Niinimetatud kuulme, kivikesed otoliidid,  mõnel kalal, näiteks tursa on sellisel torsal  nii suured. Needsamad luukesed või stimulaaroparaadi osa on kaladel  tõepoolest viimase peal. Nad on imekaunid peale kõige muu. Ja loomulikult kaladel, kes on vees. Mingid Meie jaoks tähtsad horisondijoont ei ole,  mis siis, nende jaoks on tähtis loomulikult nende jaoks  tähtis rõhu veesamba, rõhu tasandid. Kui me võtame näiteks lestakala Võtame veest välja ja paneme tekile. Ja kui meri on vaikne? No lestakala loomulikult protesteerib, aga ta tunneb ennast  suhteliselt rahulikult. Kuid kui meie laev natukenegi kõigub Lainetus, eks ole. Hakkab lesta, kala ropsima, nii et sul tekk on tavalt libe. Palun, võta see arvesse. Enne kui me läheme rebaseonuga vee peale,  siis me seome riistad kaldal valmis, sest vee peal on see  ärevus juba nii suur, et tahaks kohe püüdma hakata. Et mina võtsin kaasa sellist poekraami, ma ei tea. Sa vist seod, kõik asjad ise, ma siin vaatan,  mis sa, mis sa nendest asjadest arvad, et? Siin on nagu valmis niisugune lips koos konksuga. No see on ikka hea, mugav. Lahendus, et noh, lips 60 senti, eks ole. Noh, tamiili läbimõõt on muidugi selgelt siia jaoks Ta võiks jääda sinna null, kahest allapoole,  õige törts, et noh, null 18 või midagi sinnakanti  ja konksu suurus. Konksu suurus on ka selline suhteline, et mina isiklikult  püüan nagu väiksemate konksudega igasugustega. Noh, võrreldes nende kahega, siis, Et noh, mul lihtsalt ei ole usku nii suurtesse konksudesse,  noh kuna siia suu on väike ja Tallinna lahe siig on üldjuhul noh,  iga päev kahe kiloseid siiga sid nagu ei saada väga siig,  on ahne kala, et see põhimõtteliselt kui ta olemas on,  siis ta sööb kõike ja hooga. Okei, iseasi, kas see konks talle suu mahub. Aga räägi? Sina nüüd paned enda rakenduse valmis, et mis,  mis sina siis paned, et sa kasutad siin lorokarbooni üldse? Ma vaatan, okei ja null, 18 on see. Okei. See niisugune on ennast lihtsalt kuidagi usu tekitanud,  eks see kalastus, kõik on usuga seotud ja. Ja, ja kui kui usku on, siis on nagu kõik hästi. Sul tina ei ole kaasas, side. Kõigepealt peaks pealiini peale panema siis tina. Täna silmaga niisugune paar-kolmkümmend grammi on nagu  piisav täitsa, et kui ikka niisugune üle seitsme,  kaheksa meetri vint on peal tuulega, siis. Siis. Pikliku piklikuga on natukene halvemat, tal see. Noh, raskuskeset ei ole, et mis nagu otse ees lendas siis. Loperdab ja ajab selle lipsu kergemini segamini kui  mingisuguse konkreetsemalt. Ga asi. Mina olen just vastupidist kuulnud, et osad ütlevad,  et ta peakski olema, kas siis selline tilgakujuline  või piklik nagu. Tead, ma arvan, et igal mehel on oma tõde,  et siin ei saa nagu et noh, võtta nüüd, et minu jutt on  miski kuld või midagi. Ma lihtsalt räägin seda, mida ma teen, niiviisi panid tina,  on nüüd paned pöörla. Toppis siis tavalise tamiilisõlme siia ette talle  ja siis peaks selle lipsu siia otsa nüüd meisterdama. Kui pika sa selle lipsu teed? Ma teen täitsa tunde järgi. Ma kohe näitan, kui pikk see tunne on. Kasutada labaga või aasaga kunstäitsa, kuidas kunagi praegu  on sattunud aasaga. Noh, kinad võiksid olla, mul nendel kohkudel kidasi pole,  eks ole. Siis ma teen selle võrra jälle jämedama sõlme,  siia otsa. Mida rohkem seda keerutada, seda jämedam sõlm tuleb  või noh, pikem, Ehk siis sa saad tõmmata selle ussi nagu sõlme peale ta  püsib natukene paremini, on ju? Siis on üks asi, mis ma veel teen, on see,  et. Et ma noh, et see konks on muidu noh, sirge,  eks ole, niimoodi, et noh, kui nii pikipidi vaadata,  eks et siis mina keeran ta nagu tsentrist kergelt välja. Ühesõnaga, et see konksuteravik ei ole siis konksu säärega  nagu ühel joonel enam. Natuke kergelt välja. Ja nüüd tuleb siis tundeline osa, umbes niiugune. Sa võid ära mõõta, ma ei tea. See on ka üks 60 sentimeetrit. Umbes nii, võib olla küll jah. Selle peale siia otsa ja. Nii ja nii ta siis ongi enam-vähem. Siia rakendus rebase moodi. Kõneldes Tallinna lahest kui veealast, nagu see on  merekaartidel suru vist Aegna saareni, on Tallinna laht oma  250 ruutkilomeetriga tükk maad suurem kui Tallinna linn oma  160-ga kalamehed peavad Tallinna lahe all siiski sagedamini  silmas vaid lahe üht osa lahe kääru Paljassaare  ja Viimsi poolsaare vahel, mida ametlikumalt nimetatakse  Tallinna reidiks. Väikene ei ole aga seegi Paljassaare tipust meriväljani on  üle 17 kilomeetri rannajoont, kusjuures lahesuu enda laius  on alla kuue kilomeetri. No nii rebasanu me oleme keset Tallinna lahte. Mille järgi sa siin need sihid, sead või  kus sa seda siiga otsid, et on see põhjareljeef  või mingid kindlad punktid või kuidas sa tavaliselt kulged siin? No kõige tähtsam on see, et minu meelest vähemalt see ei  pruugi nii olla, aga et mis on nagu üle-eelmine päev  või eelmine päev tuul olnud kas see on nagu ilm on stabiilne  kogu aeg üks ja sama, siis on siis tuleb lihtsalt rante otsida,  noh, kõige lihtsam on seesama liiva rant,  mis on sealt Katariina kaist kuni siis siia taha taskuni,  eks. Noh, nende toodrite juures põhimõtteliselt seal,  et seal läheb igal pool järsult, läheb sügavaks,  seal on noh, mõned on paremad kohad, mõned olemas. Ühesõnaga, tegelikult on ikkagi see põhjareljeefi muutus  madalamalt sügavamaks, vastupidi, et see on ikkagi see koht,  kus see kala meeldib olla. Jah, ja aste on hästi tähtis jah, et see mingid nurgad  ja värgid. Vahest on niisama platoo peal  ka täitsa niimoodi. Seal ta on pigem laiali või noh, sedasi. Ja ilmast, et kas pigem on niisugune vaikne ilm,  päike või, või, või võib-olla niisugune kerge pilvealune  nagu praegu ja natuke on tuult ka pealt. Tuul on hea, üldiselt selline neli-viis meetrit tuult,  nagu siin praegu kirde suunast on. Põhja suunas kirde mis iganes peale toov tuul et see on  alati hea. Kui ta on nagu marutanud tükk aega või ühes suunas puhunud  ja näha on, et hakkab ilma muutma mingi aeg,  siis pigem päev vahet ja, ja siis tasub tulla proovima. Aga, aga päikese osas. Mina minu meelest päike nagu mõjutab väga hästi seda juttu,  et pigem päiksega. Pigem väikseks. Aga lähme siis otsime neid põhja reljeefi muutusi  ja äkki saame mõne kala ka täna. Meri siia üks lemmikpalasid on harjas liimukas  ning just teda jäljendavadki kalamehed sellega,  et sätivad ussi konksule sirgelt. Mina ajan ussi niimoodi, et siin nii-öelda pea poolt  ehk siis sellest tumedamast poolest. Täitsa otsast. Hakkan sisse minema temaga. Ja. Loendada nii palju, et oleks. Lõpptulemusena. Et ta jookseks siit üle selle varre otsa Sõlme peale siis tõmbab täitsa, on ju. Tõmban ta sõlme peale, nii et ta jääks sirgelt. Ja oluline on siis just see, et see konksuteravik  või konksu ots jääb ussist välja. Et seda ei pea ära katma mitte mingil juhul. Üldiselt siiapüügiga on sedasi, et kui kui viie minutiga  midagi ei juhtu, siis tasub välja kerida  ja kohta noh, teise kohta visata. Seda nii ahne, et, Nagu ta seda ussi näeb, nii eda. Täiesti surmkindlalt sööb ära sellega. Juhul kui normaalses mõõdus konks on Kui me vahel kala kätte ei saa, võib konks olla konksus. 2005. aastal viis USAs ajakiri Forbes läbi küsitluse lugejate,  ekspertide ja ajakirjanike seas ning selle põhjal tunnistati  konks kuuluvaks inimelu 20 kõige olulisema tööriista hulka. Konkse tehti väga erinevast materjalist liha,  kattesaarel oli näiteks kombeks teha konkse surnud kaluri reieluust. Lofootidel kasutati 19. sajandi lõpuni puus ponkse tursapüügil,  sest kalurid uskusid, et need oma ujuvuse tõttu püüavad paremini. Tänapäeval toodetakse maailmas üle 30000 erineva konksutüübi. Konksul on oluline paik kinnituspunkt, see,  kuhu nöör seotakse. See võib olla Aas nagu siin. See võib olla ka laba. Teine oluline osa on konksu, jalg ehk konksu,  säär või ka konksu vars. See võib olla väga erineva pikkusega, võib olla lühike,  võib olla keskmine, võib olla pikk, võib olla  ka ekstra pikk. Mida pikem see vars on seda paremini kala haakub  ja seda kergem on konksu hiljem kalal suust välja võtta,  kuid see teeb ka konksu raskemaks ja seetõttu võivad  võtmised olla harvemad. Konksu all on konksu põlv ehk konksukaar. Järgmine osa on konksu tõus. See võib olla suunatud sissepoole, natukene väljapoole. Üldiselt on ta asi, mis lõpeb ikka teravikuga. See teravik võib samamoodi. Olla painutatud konksu sisse võib olla painutatud väljapoole,  võib minna täiesti otse. See võib ka niimoodi loogelda nagu uss, jõudsime kidani. Mida see kida siin teeb? Kida aitab sööda all püsida. Konksul ja ka haagitud kalal. Paremini siin küljes olla, selle konksu varrel on samuti kidad. See konks on mõeldud kalastamiseks ussidega  ja need kidad aitavad söödal paremini konksul püsida. Teritatud võib konks olla väga erineval moel. Ta võib olla teritatud niimoodi, nagu nõelaots  nii nagu noatera või nii nagu püramiid. Konksude suurused. Märgitakse tavaliselt numbrit. Paraku ei ole numeratsioon ühtne ja erinevate firmade  näiteks konksud number kaheksa võivad olla väga erineva suurusega. Kõige pisem, mida näiteks toodab mustad on konks number 32. Maailmas on ka väga mitmesuguseid erikujuga konkse. See konkreetne konks on sellise sakiga, seda nimetatakse  konksuks või ka set konksuks ja seda kasutatakse  konkreetselt võdikutega kalastamisel. Konksud on kaetud enamasti mingi laki või värviga. Nad on valmistatud kõrge kvaliteedilisest metallist näiteks  vanaadiumist või siis ka roostevabast traadist. Tänapäeval on konksud teritatud enamasti juba tehases  keemiliselt ja meie neid enam teritama ei pea. Liiga teravaks ihutud konks ei pruugigi olla liiga hea,  sest mida peenemaks on teravik aetud, seda hõlpsamini seega murdub. Vahel on konksupõlv viidud konksu tasandist välja. See tõus, selline konks. Vajab haakimiseks natukene suuremat jõudu,  kuid haagitud kala püsib sellel palju paremini. Nii palju siis konksust, sellest, mismoodi saada konksu  kätte pöidlast, ninast või kõrvast. Räägime mõni teine kord. Eile mikroskoopiline, see äkki läks ära ja oh. See jääb ellu ka see oli suu nurgast ainult kinni. Siga ei ole hea üldse käega näppidagi, kui ta niimoodi  konksu otsast ära raputada, siis on väga hea. Nii kui seda näpuga juba puudu, nii on. See limaskest on nii hirm peal. Et poole tunni pärast kindlasti on külliti vee peal. Nüüd on mul ka üks otsas, lõpuks. Väga väike tegelane. Püüab see suur konks ka, ühesõnaga siia püügil  siis oluline on see, et on null, 27 tamiilist tehtud lipp  ja võimalikult suur konks. Ja tuli ära. Praegu me oleme näinud niisuguseid üsna väikseid neid siia poisse,  aga mis sul see rekord siit Tallinna vahelt on? Siit on 2,1 kolm neli midagi sellist. See on niisugune korralik, siin. See on juba niisuguse, mida, nagu iga päev ei saada. Ma pakun, et see on üle kilo. Ja siin võib näha, et see konks on tegelikult tal täiesti  suu sisse söödud. Et lasta rahulikult süüa ja haake liigutust,  pole üldse vaja selle kala jaoks pigem vaikselt välja kerida,  kuna kala on hästi õrn. Mis sa arvad, mis selle kalaga nagu tegema peaks  või kuidas sa eelistaksid süüa seda üldse? Mina eelistan paadis süüa. Et tavaliselt ongi paadis niisugune kõige noh,  kõige värskem kala kogus otsast, eks ole. Et oleks ainult kokk kaasas, vaatan, kauts,  äkki mõni on. Ega teil siin mõnda kokka ei ole, näe, kui. Kas mulle on natuke tegemist juba? Siia kala selle eest me saame klassikalise äkise  ja mis saaks olla kaladest parem kui siia äkine. Me teeme ta kohe valmis ja. Merisiig on lõheliste hulka kuuluv kala. Tal on seljal rasvauim, ta koeb sügisel ning vajab elamiseks  külma ning hapnikurikast vett. Siia morfoloogia on keeruline ja polegi veel täiesti selge. Osa siigasid koeb meres ja on enam-vähem paiksed. Osa tulevad kudema jõgedesse ja on pool siirdelised. Siig sööb limuseid, kirpe, vähke, õhuputukaid  ja ka pisikalu, näiteks väikest mudilat. Suurim teadaolev Eestis tabatud siit alus 5,2 kilogrammi  ja tabüüti juba 1969. aastal. Ei, mul on puhas lõikelauda vaja, selle ma saan niimoodi,  et ma keeran lõikelaua ümber. Nagu sibula Siin on nüüd sool, sibul ja kala, siia võiks veel panna  natukene sookurt, siia võiks panna tilli,  kui on törts head oliiviõli, oleks ka suurepärane. Meil neid ei ole, ma panen karbi kinni ja nüüd lihtsalt on  mul 10 minutit. Niimoodi. Või viis minutit täpselt nii kaua, kui viitsi ma seda asja loksutan. Ja siis vaatame, hakkame sööma, varsti. Mehed püüavad seni veel mõne ilusa kala ja. Vist läks minema korrata, ei ole kindel. Algus oli väga võimas, igatahes. Oh ja, ja täitsa olemas. Nüüd oleks kahva vaja. Väga ilusti sõidab. Sa enne vaikselt tegelikult ütlesid, et sul on rekord 37  siiga järjest, mis on üle kilo. Et siis äkki täna kordame või. Ja need on siia äkise võileivad. Täiesti juhuslikult avastasin ma taskust  ka valget pipart, natukene paneme seda ka. Seda oleks võinud ennem ka panna, aga ma. Jõuab see inimene siis ka kõike meeles pidada,  õigel hetkel need merevärsket. Et me saaksime suu ikka siiaseks, tasub silmas pidada järgmist. Peanöörina eelista tamini. Kasuta libisevat tinani 30 kuni 80 grammi. Lipsu läbimõõt kuni 0,2 millimeetrit, pikkus umbes pool meetrit. Konks pisike, nii number kuus kuni kaheksa. Uss, pane konksule sirgelt, jäta konksu,  põlv ja teravik välja. Ankurdapaat, vöörist ja ka ahtrist. Jäta pea nöör püügiajal parajalt lõdvaks. Ära haagi jõuliselt. Siiad on selleks korraks püütud, aga saade läheb veel edasi  ja me teeme tuvi tavust mehega, kes on kirjutanud meile mitu  vajalikku raamatu. Meie tänaseks vestluskaaslaseks on ihtüoloog aastal 1930  sündinud Ervin Pihu. Esimene küsimus kohe, et mismoodi te nende kalade uurimise  juurde olete jõudnud. No asi sai vist alguse lapsepõlvest nagu poisikesel ikka,  tekkis huvi kalade vastu ja kui mõne kalakese juba kätte sai,  kas rändi või lepamaimu, siis noh, tekkis hasart,  aga et neid kätte saada, selleks oli neid vaja tunda. Ja siis ma saingi aru, et kalad ei ole sugugi  nii primitiivsed nagu noh Ollakse harjunud neid ette kujutama ja kui  siis ülikooli tulek oli, no siis oli selge pilt,  et bioloogia, mis oli teada kahes kalad Lõpetasite 55 ja mis pärast seda tegite? Sain tolleaegse Teaduste Akadeemia toloogia botaanika  instituuti tööle niiöelda kalu uurima ja  siis just nagu tellimise peale rajati Võrtsjärve äärde  limnoloogiajaam selline teaduskeskus ja ma sain sinna tööle,  siis olin, abiellusin ja kolisin 61. aastal Võrtsjärve äärde,  kus ma siiamaani elan. 61. aastal kaitsesite kandidaadikraadi. Jah, see oli Võrtsjärve kaladest ja põhiline probleem,  mis Võrtsjärve tekkis, oli see, et kalapüük Võrtsjärvel  saagid olid üsna suured aga nad ei rahuldanud mind üldse mitte,  sest põhiline kala saak koosneb seal kiisast. Ahvena ja särje maimudest niisugust peenikesest kalasta  prügikasti ja häid kalu oli vähe. Latikad nüüd oli, aga no koha oli hoopis vähe,  koha on ikka väga maitsev kala. Ja noh, tahes-teadma tekkis küsimus, et miks kurat teda  nii väheseks on jäänud, kes selles süüdi on,  sest oli teada, et enne sõda 30.-te oli Võrtsjärves koha  ikka üsna palju ja siis hakkas see noor inimene juurdlema  asja kallal, miks see nii on. Lõpuks jõudsin sellele seisukohale, et need kalad,  keda loeti kahjulikeks ja soovitati kogu aeg ikka rohkem  ja rohkem välja püüda, et siis jääks teistele kaladele  rohkem toitu ja siis nad kasvas priskemalt  ja oleks parem. See asi osutus kõik hoopis teistsuguseks. Kuidagi. Niiviisi selgus nimelt, et. Ahven ja särg ei olegi mingid kahjulikud kalad,  keda peaks hirmsasti hävitama. Teie olete pannud kokku ja ka ise kirjutanud täies mahus  mõned raamatud. Siin laua peal on matk kalariiki, meie kalad meie laual  Eesti magevee kalad koos Aleksei Turovskiga,  kellelt on illustratsioonid ja meie kala olelus võitluses  kalamehed teid paljus just nende raamatute järgi. Teie nime teavad, et nüüd ehk näevad ka nägu  ja et hakkavad võib-olla ära tundma. Kui nad siia kanti satuvad. Nojah, aga mure ongi see, et kui, kui nad nüüd teavad,  mida, mismoodi nad mind teavad, kas nad kiruvad mind  ja ütlevad, et see vana loll pea või kuidas? Mina seda ei oska ütelda, te peate raamatuid väljaandes,  peate selleks ka valmis olema. Ja te olete ju ka kaastegev olnud nende suurte  ja oluliste raamatute nagu Võrtsjärv ja Peipsi puhul,  kellena, mis rollis? Ma olen nende üks toimetaja, siin raamatul on mitu toimetajat,  aga ma olen olnud tavaliselt üks nendest,  see, kes seda elustikku käsitlevaid peatükke siin on sättinud. Mõnikord olen vastuollu sattunud ka autoritega,  siis on, olen selgitanud ja siiamaani siiski on autorid  minuga leppinud ja keegi pole mind vigaseks  ega ma siiamaani löönud. Te ei ole vist väga moodne inimene selles mõttes,  et te olete viimaseid mahikaanlasi, kellel ei ole mobiiltelefonigi. Kas see on põhimõtteline hoiak? Noh, kas just põhimõtteline, aga eks sellega on omajagu jama,  mina nimetan. Mobiiltelefoni debiiltelefoniks. Just mõned inimesed ikka teavad, mis teil tähendab,  ta on, võib olla väga kasulik, aga ta on omajagu tüütu ka. Ja noh, nüüd, kus ma olen pensionile jäänud,  nõuab teatud kulu. Kuidas on teie vahekord arvutiga? Need, arvuti asjad, need minu raamatute käsikirjad,  ettevalmistamine on teinud minu poeg, kes arvuteid tunneb hästi. Kas midagi on töös ka veel? Praegu. Praegu on jah töös üks. Niisugune asi. Mida õieti ei nagu Juandagi sellest õieti rääkida. Anekdoodid. Kalameister ja pealkiri on 800 vesisevõitu lugu,  niisugused anekdootlikud asjad 800 tükki  ja veekogudest ja. Kõikidest asjadest, mis veekogudega seotud on  ja kaladest ikka esmajoones Mul on ka palve veel, et, et et kas ma saaksin Autogrammi teilt kui ka teie sellist autogrammi enne  selle soovite. Tulge Võrtsjärve äärde, võtke raamat kaasa  ja otsige üles, härra Ervin Pihu.
