Astronoomia vallas on käibel üks ütlemine,  et restorani külastajad ei tohiks kunagi lubada restorani kööki,  sest see võib võtta ära temalt igasuguse söögiisu. Kalamehe jaoks on paat üks oluline asi, aga kas see,  kui me näeme, näeme, kuidas neid valmistatakse,  suurendab või kahandab meie paadisõidulusti? See selgub üsna pea. Me läheme ühte paaditehasesse ja meid võõrustab  selle tehase peakokk Ragnar Grosberg. Tere ütleks paadile ka hea meel, aga ta ei vasta kust tulnud  ja millest on tulnud see mõte üldse hakata paati tooma. No vot, see on üks mõnus küsimus, seda on kõik küsinud ja,  ja mõte saigi alguse tegelikult sellest,  et. Üks hea päev, päike paistab omale paati vaja. Mõtlesime, et, et, et kust saada üks normaalne paat Eestis,  tootjaid on aga, aga seda paati, mida me otsime,  Eestis ei ole. Ja, ja siis saigi internetis ringi vaadatud suund võetud  sinna Norra poole, et Norras on sellised karmid veed,  kindlasti on seal hea ja kvaliteetne toode,  eks. Ja mis seal on, siis leidsime lõpuks. Peaaegu selle, mida me endale tahtsime, aga hind ei sobinud. No vot, ja siis siis korraks käis peast mõte läbi,  et miks, miks me ei võiks hakata ise tootma,  et et proovime enda jaoks, teeme esimese paadi valmis,  vaatame, mis tast saab. Ja, ja, ja siis näiteks seesama mudel, mis siin väljas on,  sellest meil kõik alguse saigi, et et selles pikkuses,  see on neli 60 mudeli nimi on nord, just,  ta on topelt EKa topeltkerega, tal on veel üks pluss,  mis on veel, on, on see, et, et mitte, et mitte,  et ainult topeltkere, vaid tal on. Kiilukamber ka veel eraldi ehitatud sisse,  nii et selles mõttes on ta nagu üli-üli-ülihea  ja turvaline, et no ikka iga kokk oma suppi kiidab,  eks. Aga. Kas sa näitaksid, kuidas neid ka tehakse,  miks mitte, aga astu edasi. Et see on nüüd nord 460 välimine vorm ja tal on sisemine  ka ja ikka teeme välimise kesta valmis. Samal ajal valmib ka sisemine kest ja lõpuks istutame kaks  asja omavahel kokku ja, ja, ja tuleb ideaalne  ja siia nüüd pannakse siis kohe kleas viia. Jah, kui see keel nüüd siin on, ära kuivanud,  ta natukene ongi natukene praegu nagu nõtke jah,  et see on nüüd hommikul tehtud. Praeguseks ajaks on ta juba juba juba enam-vähem kuiv,  et kui ta nüüd enam ei nakku, siis hakkame siia juba kandma  sellist klaasriiet peale ja, ja neid kihte tuleb siia. Oma neli pluss veel tugevduskihid vahele,  nii et tegelikult klaasid absoluutselt. Et see on nüüd vormist välja võetud välimine kest,  siin on need lõikamata servad. Edasi hakkab niisugune lugu, et täidetakse ära kiilukamber. Täidetakse ära sellise spetsiaalse vahuga  ja siis lamineeritakse veel pealt kinni. Kui see osa nüüd on tehtud, siis oleme asjaga  nii kaugele jõudnud, et. Et katame ära kõik need ääred spetsiaalse Sellise nii-öelda kitt oleks võib-olla vale öelda,  aga selline klaaspahtel ühesõnaga tugevdame need servad,  tugevdame emad ja samas samas on ta ka, on ta  ka liimi eest, et, et siis siia istub, võtame nüüd sisse  selle sisu semise just, just ja siis läheme edasi,  mis me teeme, siis lähme edasi. Siis läheme edasi täpselt selle kõige mustema  ja kõige vastikuma osa juurde nende äärte maha lõikamise juurde,  siia nüüd oleme jõudnud selle siis nii-öelda meeldiva ruumi  meeldiva ruumi juurde, kus, kus, kus käib see. Puhas töö ja paatide kokkupanek, et nagu näeme Sisuvorm välisvorm. On andnud meile kaks kesta, need oleme nüüd omavahel kokku istutanud,  et siin on liim vahel mingid kinni needitud  ja siin on klaasliim vahel ja ta on veel kinni needitud  ka tänu sellele vahele on see paat sisuliselt matu  ja julgen väita küll. Siin paigaldame külge kõigil meie paatidel  standardvarustuses on alati kiilukaitse all,  et see on meie, meie paatidel alati käib kaasas,  et et ei, ei ole mõtet teha asja, mis on poolik,  et kas mudelid on lõplikud või arenevad need pidevalt veel  edasi ikka edasi, kuidas muidu sellele paadile nüüd on juba  sündinud tegelikult uus uus sisu, et praktika näitab,  et et see plastik on ikkagi suhteliselt libe ja,  ja kuidas seda libedust vältida, siis, siis me pidevalt  töötame selle kallal, et need põhja oleksid hästi kergesti  puhastatavad ja nad ei oleks libedad. Väga olulised asjad absoluutselt, mis on alati  plastikpaatide puhul üks mõnus ja hea pluss on see,  et siia saab absoluutselt igasuguseid lisasid külge riputada,  et sa võid endale ta kohandada kalapüügiks lõbus duks,  milleks, milleks iganes, et et siin ongi seesama 460. Kliendile kliendile tehtud täpselt tema soovi järgi tahtis,  et me paigaldaks siia roolikonsooli, selge on võimalik  reelinguid saada ja, ja ikka sellele samale paadile tulevad  ka nüüd veel reelingud lisaks erinevad õngehoidjad. Mis on hõlpsam, kas sellise paadi valmistegemine  või talle vajalike sertifikaatide hankimine? See küsimus ausalt öeldes ajab naerma täitsa,  et mis sa arvad, mis ma sulle selle peale vastan? 460 on teie põhimudel. Müüte seda ainult Eesti. Noh, Eestis me müüme seda 400 kuutekümmet headele  või Halvad. Kuna kuna toode on nii palju heakskiitu saanud,  et siis, siis, siis esmajärgus on ikkagi head sõbrad ja,  ja, ja, ja loomulikult Skandinaavia turg on see,  kuhu meil põhi põhiosa läheb sinna ja ütleme niimoodi,  et nüüd üks suurem mudel 480, mis on. On hästi palju tunnustust saanud ka soojades maades,  et enamus valdav osa ütleme, müüme Hispaaniasse  ja kasutatakse rannavalda. Aitäh sulle, Ragnar ja ma loodan, et ei ainult sugugi  paadisõidu isu ära, vaid võib-olla isegi Läks kutse mete  peale tugevamaks tahaks loota vee ääres. Elame. Tuulehaug pole ei haugi ega angerja sugulane,  vaid omaette kalaliik, keda Läänemeres on vaid kevadsuvel. See põnev kala tuleb siia kudema ja otsib selleks madalapoolseid. Taimestikurikkaid paikasid. Meie otsime teda Vormsi saare juurest. Martin on oma landi juba sisse visanud, rebase onu tõi meid  siia vormsi külje alla tuule haugi püüdma. Mis su emotsioonid ja tunded on, see on niisugune üks kord  aastas püüt? No see ongi õigel ajal õiges kohas olemine  ega tuleb sättida. Rebaseanu arvas, et ta on väga, võib-olla isegi natuke vara veel,  et ei ole päris kõik kala kohal, aga ma usun,  et midagi me ikka siit kinni püüame. Ei no oma võtame ikka. Veetemperatuurid asjad pidid enam-vähem okeid olema,  nii et noh, küll ta tuleb, ega ta tulemata ei jää. Alustame just selle trollimisega, et siis leiame  selle kalaparve üles ja kui varv on üles leitud,  siis, Koopia aitame paati, just aitame paati. Aga ega siin midagi. Ma arvan, et mul käib varsti pauk ära, nii et soodsat,  pane latt sisse. Ma panen lendama ka. Tuulekala tuleb parvedena siia sisse, et  siis algul selle trollimise mõte ongi selles,  et et, et tuleb leida niisugune koht, kus kõik landid,  mis vees on korra tööle ja kõikidele kala võtab,  siis järelikult oleme selle parve üles leidnud. Ja kala on taga. Ilus kala. Esimene ilus kalapaadis kohe. Ahai ja läks pidu lahti. Ilm on ilus. Tuulehaug on kohal. Tuulehaugi kehtib ka kohal. Esimesed kalad on paadis, nii et tundub,  et päev läheb korda. Hea indikaator on see, kui on kalamehed kohal,  siis järelikult peab midagi toimuma. Seda seda auku siin tasub ka nagu proovida ikka. Tööd peaks isegi ligemale minema, aga. Tuulehaugi püügi juures on see matakas, mis ta paneb,  on kõige ägedam. Kiire kala ja kui ta võtab, siis tuleb ilge hoos. Ema panna ja nüüd lase järgi korraks. Ära vahepeal kiirenda. Hästi korraks teha lase jõks, nagu järgi. Nii. Levinuimaks vahendiks on tuulehaugipüügil võnklant,  mida saab ridvaga kaugele heita ja ka paadi järgi vedada,  trollida. Paraku on landil ja landil suur vahe. Võnkklant pole kaugeltki vaid üks kõver plekitükk. Võnklandid on saanud oma nime selle järgi,  et nende põhitoimeks on laialdased. Sellised külgvõnked nimetatakse teda ka veel plekklandiks  raudlandi ks ja kõige enam vast lusikaks. Inglise keeles ongi taspuun. Vene keeles ka oska soome keeles lusika. Legend pajatab, et ühes Itaalia restoranis,  mis paiknes järve kaldal, olla söögiajal lusikas vette  kukkunud ja siis alla nähtud, kuidas tuli forell  ja seda lusikat kohe haaras. Soomes hakkas firma jura tootma lante üheksateistkümnend  sajandi esimesel poolel, kasutades selleks just neid samu vorme,  millega toodeti lusikaid, nii et see lusika on üsna  õigustatud ja tõepoolest üldkujul see lant ongi meil lusika kujuline,  aga kuulutusi on ka teistsuguseid. Me võime eristada nii-öelda lusikakujulist  ehk C -kuulutust kuid samuti on kasutusel selline loogiline  piklik kuulutus, kus on kuulutatud kahele poole  ehk siis Ehk siis eskuulutus nii ja nii, sellel on see väiksemalt  nähtav sellel tugevamalt, see on nüüd eskuulutuses lant. Mis seal vahet on? Nad ujuvad erinevalt eskuulutusest ehk kahe lookega lant on stabiilsem,  tema mäng on ettearvatavam. Kaugeltki iga õngklant ei tööta Ta kohe õigesti  ja hästi. Mõned aastad tagasi aastal 2005 viidi Venemaal  läbi uurimus ja selgus, et seal toodetud  ja seal müüdavatest võnklantidest tsirka 90 protsenti ei tööta. Nii nagu peaks. Kuidas peab siis võnklant töötama või alustame sellest,  kuidas ta ei, ei tohi töötada. Millised on need põhivead? Esiteks, lant võib olla tuim, loid, ta lihtsalt lohiseb. Vees ei teosta oma võnkeid. Teiseks. Lant võib hakata liikuma spiraalselt, ta ei liigu võngeldes,  vaid liigub vees niimoodi spiraali tehes. Kolmandaks lant läheb pöördesse, ta hakkab vedamis ajal  niimoodi pöörlema. Ja neljandaks. Lant teeb liiga laiu külgliikumisi. Et ta käib aga pikalt vasakule, pikalt paremale. Muide, mõne landi puhul on see taotluslik,  aga reeglina on see puudus. Nüüd me peaksime eristama kahte sorti mängu ühel landil,  esiteks on juba nii nimetatud külgvõnked,  et ta liigub niimoodi, võngub sedapidi. Ja teiseks on külje vahetus. Liikumise ajal vahetab lant külge nüüd küljevahetuse juures. Loetakse parimaks, kui lanti kaks pööret ühele poole  ja seejärel kaks pööret ühele teisele poole. Siis on see küljevahetus normaalne. Landi mäng oleneb suurel määral ka landi vedamiskiirusest on lante,  mis töötavad hästi, näiteks aeglasel vedamisel,  aga kiirendades läheb nende mäng tuksi. Nad lähevad pöörisesse, see nende hüdrodünaamika muutub  sumbuurseks ja ta ei püüa. Kui me räägime veel landi mängust, siis me peame ütlema,  et see on väga keeruline ilming. Ta on osalt korrapäratu, aga selles korrapäratuses. On olemas teatav korrapära. Selline paradoksaalse asi. Kui me proovisime mõne landimängu kirjeldada integratsioon  me seda ei oskaks, see on märksa keerulisem kui  lennukihelikopteri allveelaeva või mis muu,  mistahes muu tuntud esemeliikumine vees. Nii palju siis võnklantide mängust, kujust meil jäi veel  palju rääkimata ja me teeme seda edaspidi,  aga see ei takista teid nendega edukalt püüdmast. Juba praegu. Räägi, mis need nõksud on siin selle tuleaugu juures. Niisugused olulised kohad, mida jälgida. No see koht ise, eks ole, see on nagu tähtis,  et oleks niisugune korised ja värki ümberringi,  et see Hapnikurikas vesi hästi. E-temperatuur. Kudema hakkab 14 kraadi juures, aga siia tulebki kusagile  10 11 kraadi juures. Et niisugune püügitemperatuur hea on, ütleme alates 12-st. Aga tuul määrab vist rolli, ma olen kuulnud,  et, Jah, jah, ta võiks olla niisugune viis-kuus meetrit vähemalt. Ja siis juba noh Ees mängib seal. Otse suunas. Et näed, vaata, igal pool käib seal. Parm mõjub järgi landile. Oli jah. Tuleb vaata, tuleb laidid järgi, vaata vaata,  vaata. On jah, on seisuga. Ilus noor tuleb järgi andile kaugelt vaatamas. Tuulehaugi parv ujub all, räme, siin. Räme parv on kala all, siin. Jah. Täis kõik. Siin oli niisugune parv all, et polaroodiga oli näha,  kuradi ujusid põhjaski taga. Oi, kus sõidab. Mis siin öelda? See kala on kindla peale võetud. Tükk aega arutamist, vist kiire peenike kala  ja siis ta krutib ja teeb ja möllab. Palju see landi värv siin üldse tähtsust omab mitte eriti,  et selles mõttes ei ole mingit vahet, kas ta nüüd on sinine,  roheline või hõbedane või on mingid nüansid,  ei ole vahet, palju see ilm mõjutab päike  või pilvesilma, päike on alati parem. Võib-olla sellepärast endal on parem? Sest noh, tuulega püüad, eksole vaata, ja kui  siis veel pilves ja külm ka on. Aga ma olen igast ilmadega käinud vihma,  pea. Kõige kõige paremini võtab ikkagi päikseid Revanüüd,  ma olen kuulnud, et, et siin Vormsi mehed räägivad et selleks,  et tuuleauglandi otsa meelitada, tuleb niisugune pikk  ja vile ka peer lasta, et oled sa mõnda niisugust ebauskav  asja ka kuulnud, ikka ikka-ikka. Aga see peeru lugu? Muidugi. Kalastuse ja ebausu puhul vastavad kõik asjad tõele. Must kass jalutab tagurpidi üle tee ära mine kalale. Vallas käib aint teksadega. Teksa on parim riietuulehaug. Martin, sina oled tegelikult ju vana kogrepüüdja,  et kuidas siis nagu koge õngitsemisega, mis see kõige suurem  vahe siin mere peal on, praegu? Oota. Korraga on nii, et, Koransilm. Skonksu sinna silma ette saama. Ahah, aga ehmatasid ka esimest korda nägid niisugust pika  nokaga kala või muidugi, kui nagu krokodiil tuleb veest välja. Laksutab lõugu. Aga kui kogre juurde tagasi minna, siis vaata,  see püük on üks asi, teine asi on söömine. Mõne järve kokrale tuleb kolm korda keeta,  siis minema visata. Kuidas sa seda tuulehaugi sööd? Tuulehaug, minu meelest see on ülihea kala,  ükskõik kuivatatud setad, praed igatpidi  ja et vaat siin on räägitud igatmoodi, kalapüük on hobi  ja ja ta on nagu siuke elustiil ja räägi,  kuidas sina selle juurde jõudsid. Seisin hommikul ikka nagu, et ärkad ja pesed hambaid  ja seisad peegli s ja mõtlen, mis ma täna teen. Mõtlesin, et noh, et kas ma siis muudan endale seksuaalset  orientatsiooni või hakkan kalameheks. Ja siis ma nagu valisin selle viimase, see oli see tants  iseenda kohta iseendaga peegli ees ja aga tegelikult vist  oli niimoodi, et. Isa viis jõe äärde, viieaastaselt. No näed täpselt nii, kui hakkad ajaloost rääkima,  siis. Tuulehaugi suurimaks eripäraks on pikad peened lõuad  ja teda on meie saartel kutsutud ka nokakalaks. Soome keeles ongi tema nimeks noka kala. Kuid siiski ei ole ta ainus pika nokaga veeolend,  keda Läänemeres kohatakse. Keda siis veel? Kalad on mind alati vapustanud oma ilu oma omapärasuse  poolest lapsepõlvest saati ja nagu lastel ikka,  meeldisid poistele eriti mulle ka sellised kalad,  kellel on mõõgies või oda ots. Vot meie kalade faunas on vähemalt kaks liiki,  kelle pead on nad tõepoolest nagu keskaegsed terariista,  mõõkala ja tuulehaug. Mille poolest need erinevad mõlemad ju ookeani kalad. Peamised erinevused, kui mõõkalal on ülalõug rostrumiks  mõõgaks ja suus ei ole hambaid, silm on väga suur. Oi kui suur ja see rostrum on kaunis. Aga hambaid tal ei ole, üheksandast elunädalast ei ole tal  hambaid siis, kui ta Sargason merel koeb  ja sargasso merel siis ka areneb oma lapsepõlvest,  kui ta on selline ujuja, et sa tuub tõepoolest seitse korda,  sattus 20. sajandi jooksul Läänemerre ja Eesti vetes tuulehaug. Oi kui ilus kala. Oi kui ilus kala on tuulehaug, imekaunis kala,  mis sellest, et luud rohelised, kusjuures ilusat  smaragdrohelist värvi on tema luud, küll inimesed arvavad,  et seal on fosfori ja see mürgitab ja ja muudkui helendab,  see on jama. Nad on lihtsalt rohelist värvi järgi, kartke seal mingit  mürki ei saa, päris kindlasti. Siis veel üks erinevus, tuulehoogil on hambad olemas. Neid on eriti palju, selline on meie tuulehaug väga,  väga kiire, loomulikult loomulikult keha,  kui on ju tal nagu ehtsal sellisel. Sellisel ehtsal? Arbaleti noolel ma ütleks. Selline kala ja ah. Ahah, selline kala Võimsatu väga tugeva sabauimega, ta on hiilgav,  väga kiire ujuja ja kuidas teisiti ta üldse võikski sattuda  meie vetesse. Ja tuleb vahest siia kolme-nelja meetrise,  sellised tuulehaug tuleb kudema ja ainult kudema meie vetesse. Nii et ta toitub väga vähe. Meie oludes loomulikult, kuidas see kaladega ikka on? Kõigepealt kired möllavad, tuleb minna toit,  mingus, kus siin ja teist kõigepealt leida paarilised,  leida õiged tingimused. Õige soolsusega, vesi õige. Paraja sügavusega mererannikuala osa ja vot  siis Kohe. Niisad väljas, kõik on korras, vot nüüd ta tahab natukene  puhata ja süüa, aga ega ta ei jää meil kauaks toituma. Mai ja juuni on tuulehaugi ajad, kuid aastad pole vennad. Ja ega need kalad ka pole, kõik õed. Nii et mõnikord saab tuule haugi ka hiljem  ka sügise poole suvel kätte. Mõnikord saab väga varakult kevadel kätte ühte asja mu sõbrad,  selle kiskja kala puhul. Ma tahaksin teile südamepeale panna. Tuulehaug on ainus Meie kalade faunas, keda mitte mingil  juhul ei tohi süüa toorelt. No teisi ka ei maksa loomulikult, eks ole. Kuid äkilist või niisugust äkiola hõrgutist tuulehaugist ei  tee mitte mingil juhul, ta on tõesti Atlandi ookeani toituv  kala ja kui ta meie vetesse tuleb, siis tal võib olla  alisakis simpleks. See on väga tõsine uss. Sellest ussist kindlasti räägime veel. Aga pidage, palun, pidage meeles. Korralikult haudatud, praetud, keedetud,  korralikult soola, korralikult, põhjalikult suitsutatud,  lõpetatud tehnoloogiliste protsesside tulemus. Na, ta on ohutu ja suurepärane, maitsev kala kuid mitte  mingisugust äkilist. See on ohtlik. Martin tea, miks mulle rebase onuga meeldib alati kalal käia,  kalad püütakse, valmistatakse kohe paadis,  praegu juba tunned, kuidas su hakkab vett jooksma,  et siis tuleb suitsutatud tuuleaugu otse paadist. Sul on niisugune ahi alati kaasas, siis nagu ma aru saan. Muidugi ahvenad ja tuuleaugid ja kõik asjad loevad. Kaua see aega võtab umbes, et see kala siin valmis saab. 20 in. Eks ta koduses suitsuajus on märksa. Teistsugusem, aga vaata, mere peal on need asjad,  maitsed tulevad nagu hoopis teistmoodi esile maitse teised maitsed. Et meie püügimeistrite jutu ajal hakkas tuul mikrofonis  vägevalt vilet lööma, võtame nende õpetussõnad kokku kaadri tagant. Et tuulehaugil on peened ja tugevad, lõuad,  ei haaku sinna tavaline lantja, sellepärast kasutatakse  isemoodi rakendust. Rakendus koosneb võnklandist, lipsust ja lisakolmikust. Lipsu pikkuseks võta nii kolm landipikkust. Landi ette kinnitab kaks-kolm pöörlat, pea nööri krussi vastu. Lips kinnitab Landi esiotsa külge järjekorras pöörel lips. Kolmik. Veal anti veepinnakihis nii poole kuni ühe meetri sügavusel. Nii kiiresti, kuid jäta sisse jonksud. Tulemus võib olla just selline, nagu te praegu ekraanil näete.
